← Eesti

4-11-69/6

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-11-69 27.aprillil 2011.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, kohtuvälise menetleja – Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok, kaitsja Leelo Viil, A.M i eestkostja Nissi Vallavalitsuse esindaja Elerin Sagar’i ja S.Me eestkostja Saue Linnavalitsuse esindaja Anneli Ritsing ning Haiba Lastekodu juhataja Sirje Just’i osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil S M, ik xxx, elukoht Xxx8.klassi õpilane, varem kohtulikult karistatud 21.12.2009.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 87 kohaselt vabastati karistusest, kohaldati mõjutusvahendit allutamine käitumiskontrollile 1a 2 k, Viru maakohtu 25.06.2010.a määrusega pikendati käitumiskontrolli aega 2 k võrra; 26.10.2010.a Viru Maakohtu otsusega KarS § 215 lg.1 ja 263 p.4 järgi vangistusega 2 k 20 p tingimisi katseajaga 18 kuud; väärteokorras karistatud kaksteist korda ja A M , ik xxx, elukoht xxx 7.klassi õpilane, varem kohtulikult karistamata, väärteokorras karistatud kuus korda - väärteoasju.

  1. Vastavalt 28.12.2010.a koostatud väärteoprotokollile nr.AB1204023 30.11.2010.a xxx A M oli eelnevalt tarbinud tuvastamata ajal ja kohas narkootilist ainet – tetrahüdrokannabinooli ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 ning pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  2. Vastavalt 28.12.2010.a koostatud väärteoprotokollile nr.AB1204024 30.11.2010.a xxx S M oli eelnevalt tarbinud tuvastamata ajal ja kohas narkootilist ainet – tetrahüdrokannabinooli ilma arsti ettekirjutuseta, rikkudes sellega NPALS § 3 ning pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  3. Vastavalt 17.12.2010.a koostatud väärteoprotokollile nr.AB1204959 16.12.2010.a kl 21.00 S M viibis XXXolles eelnevalt tarbinud alkoholi – Laua viina, ning olles alkoholijoobes lärmas ja ropendas, kasutas ebatsensuurseid väljendeid lastekodu kasvataja suhtes, samuti sülitas lastekodu põrandale. Oma käitumisega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu. S Liitmäe oma sellise tegevusega rikkus AS § 46, Kernu valla avaliku korra eeskirja p 2.1.6 ning pani toime AS § 71 ja KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles karistuseks S. M’ele ja A.M 14 päeva aresti. Menetlusalused isikud tunnistasid ennast süüdi ja nõustusid aresti kandmisega puhkepäevadel. M seletas, et narkootilist ainet ostis telefoni kaudu, telefoninumber on politseile edastatud. M kinnitas, et ta on otsustanud alkoholivastasele ravile minna 29.04.2011a. Kaitsja taotles kergemat karistust. Kohtule on esitatud järgmised tõendid: Tunnistaja MKkinnitas kohtuistungil, et ta oli 16.12.2010.a xxxtööl, kella 21 ajal tundis S. M’e suust tugevat alkoholilõhna ning S. M’el esinesid koordinatsioonihäired. Lisaks läks S. M teistele lastekodu kasvandikele kallale, kasvataja keelamise peale hakkas viimast sõimama kasutades ebatsensuurseid sõnu. S. M’e tegevus rikkus teiste lastekodu kasvandike öörahu. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll, et 16.12.2010.a S M puhus alkomeetrisse näidu 0,94 mg/l, mida loetakse alkoholijoobeks (tl 7-8). Menetlusaluse isiku S. M’e ütlused, et 16.12.2010.a päeval ta viibis Haiba külas, kus tarbis alkoholi (viina). S. M ei mäletanud, kus ning kellega ta jõi ja kuidas hiljem käitus. Samuti on S. M teadlik, et tema suhtes on kehtestatud käitumiskontroll tingimusega mitte tarbida alkoholi. Seda nõuet ta rikkus tahtlikult (tl 9). Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid langevad omavahel kokku ning S.M’e süü rikkumises on tõendatud: ta tarvitas 16.12.2010 enne XXXjõudmist alkoholi ning käitus lastekodus agressiivselt: lärmas, sõimas ebatsensuurselt kasvatajaid, ei allunud kasvatajate korraldustele, sülitas maha, millega häiris lastekodus viibivaid, sealhulgas magama läinud nooremaid lapsi. Tegemist on avaliku korra rikkumisega, sest oma käitmisega väljendas M ilmset lugupidamatust ühiskonnas kehtivate käitumisreeglite vastu. Tema tegu on õigusvastane, õigusvastasust välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. M’e käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Politseiametniku ettekande kohaselt 30.11.2010.a said politseinikud eriülesande minna Haiba Lastekodusse, kus pidid olema narkootikume tarvitanud alaealised. Alaealised A. M , A. P , S. M viidi Wismari haiglasse uriiniproovi andmiseks (tl 1). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti A. M ’ilt ja S. M’elt uriiniproov ning see sisaldas tetrahüdrokannabinooli (tl. 6, 11). Menetlusalused isikud A. M ja S. M on keeldunud ütluste andmisest (tl. 7, 12). Kohtuistungil kinnitasid M ja M , et suitsetasid kanepit. Kohus leiab, et eelpoolloetletud tõendid kinnitavad langevad omavahel kokku ning A. M ’i ja S. M’e süü rikkumises on tõendatud: nad tarvitasid narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta, nende käitumine sisaldab NPALS § 151 kirjeldatud väärteokoosseisu, nende tegu on õigusvastane. M i ja Me käitumine oli süüline, nad tegutsesid tahtlikult. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kohus leiab, et karistuseks S. M’ele tuleb 16.12.2010.a. toimepandud rikkumise eest mõista üks põhikaristus, sest tegemist on ühtse lahutamatu teoga: olles alaealisena alkoholi tarvitanud, pani ta toime avaliku korra rikkumise. Selle rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et arvestades süü suurust narkootilise aine tarvitamise eest tuleb M ile ja Mele karistuseks mõista arest. Kohus asub seisukohale, et korduva rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada alaealist süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Varasemad rahatrahvid ei ole mõju avaldanud: 05.10.2010.a. kohtuotsusega oli M ile narkootilise aine tarvitamise eest mõistetud rahatrahv. Kuivõrd menetlusalused isikud on lastekodu kasvandikud, jätab kohus menetluskulud (ekspertiisitasu ja kaitsjatasu) riigi kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, VMS § 107 lg.1 p.1, 111 ja 136-139, 199 lg.3 kohtunik o t s u s t a s: Süüdi tunnistada S M AS § 71 ja KarS § 262 järgi ja mõista 16.12.2010.a toimepandud rikkumise eest põhikaristuseks arest 4 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. S M’el ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks 29.04.2011.a. Süüdi tunnistada S M NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks 30.11.2010.a toimepandud rikkumise eest arest 4 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. S M’el ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks 06.05.2011.a. Süüdi tunnistada A M NPALS § 151 järgi ja mõista karistuseks 30.11.2010.a toimepandud rikkumise eest arest 4 päeva. Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. A M ’il ilmuda arestimajja karistuse kandmiseks 29.04.2011.a. A M ’i ja S M’e arestimajja mitteilmumisel kohaldada nende suhtes sundtoomist. Menetluskulud (ekspertiisitasu ja kaitsjatasu) jätta riigi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning kaebuse peab esitama 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.