4-10-4732/4

(10060215)Kohtunik Külli Iisop Väärteoasi Anželika Matvijuki kaitsja adv. Merike Allikmäe kaebus Tallinna Linnavalitsuse (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) selle tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Anželika Matvijuki kaitsja adv. Merike Allikmäe (Advokaadibüroo Uno Felschmidt OÜ, Gonsiori 21, Tallinn) Menetlusalune isik: Anželika Matvijuk (isikukood: 49607282724, eluk: XXX Kohtuväline menetleja – Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti asukoht: Pärnu mnt 139c/1, Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Anželika Matvijuki kaitsja advokaat Merike Allikmäe kaebus ning muutmata Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 07.12.2010.a otsus väärteoasjas nr

1. Rahatrahv 180 krooni (11,50 eurot) tuleb tasuda Tallinna Linnakantselei finantsteenistuse arvelduskontole nr 10220064421013 SEB Pangas, märkides viitenumbri
2. 2 Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad
3. 07.12.2010.a Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti otsusega väärteoasjas nr 10060215 karistati Anželika Matvijukki ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut, s.o 180 krooni. Otsuse kohaselt puudus A. Matvijukil 07.11.2010.a kell 19:56 Tallinnas Tehnika tn 26 juures bussis nr 59 sõiduõigust tõendav dokument. Esitas 7.- EEK märgistamata sõidutalongi, rikkudes sellega Tallinna Linnavolikogu 17.12.2009.a määruse nr 42 (Tallinna ühistranspordis sõidu eest tasumise kord ja sõidupiletite hinnad, edaspidi: „Määrus“) § 10 lg 2 sätestatud nõudeid. Vastulauses esitatud soovi menetlus lõpetada ei arvestatud, sest menetlusaluse isiku poolt on rikkumine toimunud ja lapsevanemat on teavitatud väärteoprotokolli koostamisest esimesel võimalusel, jättes piisavalt aega vastulause esitamiseks.
4. Otsuse peale esitatud kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist põhjendusega, et VTMS § 70 lg 31 kohaselt, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane, teavitab kohtuväline menetleja väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Vanemat teavitati alles järgmisel päeval kella 14:00 ajal. Kuna ei ole täidetud ettenähtud viivitamata teavitamise kohustus, on toimunud oluline menetlusnormide rikkumine. Järgmisel päeval teatamine põhjendusega, et see toimus esimesel võimalusel, ei ole samastatav kohustusega teatada viivitamatult. Kohustus oma tegevus VTMS § 70 lõikega 31 kooskõlla viia tekib kohtuvälisel menetlejal kohe, s.o alates teadasaamisest, et menetlusalune isik on 14- 18aastane. Järgmisel päeval teatamine ei põhine tegelikule seaduse nõudele. Kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta.
5. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja otsuse tühistamata. A.Matvijuk on talle süükspandud väärteo toime pannud, tegu on koosseisupärane ja õigesti kvalifitseeritud, määratud karistus on proportsionaalne ning põhjendatud. Kohtuvälise menetleja teavitamiskohustus on Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametis reguleeritud selliselt, et seda teeb konkreetne ametnik haldushoones Pänu mnt. 139c/1, kellele on eraldatud mobiiltelefon ja krediit selle kasutamiseks.Tööpäeva lõuks tuuakse koostatud protokollid tema kätte ning ta helistab või teavitab kirjalikult alaealise vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat ning registreerib kohustuse täitmise ka elektroonilises tabelis. Lapsevanemat teavitati kohe järgmisel päeval, s.o. 08.11.2010.a. ja kaebaja realiseeris oma õiguse vastulause esitamisega. Kohtuväline menetleja on täitnud seadusjärgse teavitamiskohustuse ning menetlusnorme ei ole rikutud. Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus peab tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 võimalikuks lahendada kaebus kirjalikus menetluses, kuna nii kaebuse esitaja kui kohtuväline menetleja on sellega nõustunud. 3 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 10060215 materjale, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu, kuna tegemist ei ole menetlusnormi olulist rikkumisega. Vaidlustatud otsusega on A. Matvijukki karistatud ÜTS § 547 lg 1 alusel rahatrahviga 3 trahviühikut ehk 180 krooni, kuna tal puudus 07.11.2010.a kell 19:56 Tallinnas Tehnika tn 26 juures bussis nr 59 sõiduõigust tõendav dokument, ta oli jätnud märgistamata oma sõidutalongi. A. Matvijuk on ka ise tunnistanud, et unustas pileti märgistamata. Väärteo toimepanemine A. Matvijuki poolt on kohtu arvates tõendamist leidnud ja kohtuvälise menetleja poolt on õigesti kvalifitseeritud tema käitumine. Seda ei ole vaidlustatud ka esitatud kaebuses. Samuti leiab kohus, et A. Matvijukile sanktsiooni alammääras karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud tema isikut ja süü suurust. Kohtuvälisel menetlejal on VTMS § 70 lg 31 kohaselt kohustus, kui menetlusalune isik on 14kuni 18-aastane, teavitada väärteoprotokolli koostamisest menetlusaluse isiku valikul viivitamata kas vanemat või muud seadusjärgset esindajat või eestkostjat. Väärteoprotokoll on alaealisele koostatud 07.11.2010a.. kell 20.17 ning lapsevanemat on kaebuse kohaselt teavitatud väärteoprotokolli koostamisest 08.11.2010 kell 14.00, talle selgitati, millal saabub otsus ning kuhu võib esitada omapoolseid selgitusi. Otsus oli väärteoprotokolli kohaselt tutvumiseks kättesaadav kuu aja pärast, s.o. 07.12.2010.a. Seadus ei ütle, mida peetakse silmas viivitamatu teatamise all, kas see on mõõdetav minutites, tundides või päevades, kas teatamine peab toimuma telefoni teel, kirjalikult või teisi sidevahendeid kasutades. Oma kaebuses kaitsja ei põhjendada, miks peab ta teatamise ainsaks võimaluseks näiteks helistamist või mitme tunni või minuti jooksul peab olema teavitatud lapsevanemat, et tegemist oleks viivitamatu teatamisega. Väärteoprotokolli koostamise ajal ei pruugi lapsevanem olla näiteks telefoni teel kättesaadav ning see ei tähenda, et protokoll tuleks jätta koostamata. Kohtu arvates on mõistlik, kui lapsevanemat on teavitatud alaealisele väärteoprotokolli koostamisest hiljemalt järgmisel päeval. Sellest hilisem aja puhul ei ole enam tegemist viivitamatu teatamisega. Isegi juhul, kui viivitamatut teatamist tuleks mõõta minutites, ei ole kohtu arvates antud asjas tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes, kuna see ei toonud kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut lahendit. Kaebuses ei märgita, et lapsevanema viivitamatu teatamata jätmine väärteoprotokolli koostamisest oleks kaasa toonud põhjendamatu lahendi või ebaseadusliku otsuse. Kaebuse esitaja ei märgi, mil moel oleks mõjutanud otsuse tegemist või selle sisu A. Matvijuki seadusliku esindaja teavitamine näiteks eelmisel õhtul. Järgmise päeva lõunaks oli lapsevanemat mitte ainult teavitatud väärteoprotokolli koostamisest, vaid selgitatud talle ka õigust esitada vastulause, teavitatud aeg, mil on kättesaadav otsus. Sellega oli menetlusalusele isikule antud võimalus realiseerida kõiki oma õigusi. Väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised on loetletud VTMS § 150 lg-s 1, kuid selliseid rikkumisi ei ole kohus tuvastanud ning sellistele rikkumistele ei ole viidatud ka kaebuses. 4 VTMS § 150 lg 2 kohaselt võib kohus tunnistada oluliseks väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on kaasa toonud ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse. A. Matvijuki väärteoasjas ei ole tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega, mistõttu esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Õigusnorm, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on VTMS § 132 p
6. Kohtunik