Menetlusosalised Kaebuse esitaja Raivo Baum, isikukood 36309230341, elukoht *, * kodanik, töökoht *, emakeel * keel Kaitsja vandeadvokaat Raul Palmaru, advokaadibüroo Concordia, asukoht Lennuki 22 Tallinn, e-mail: raul.palmaru@concordia.ee Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskond, registrikood 70006760, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu 90502, esindaja Andrus Kleeman RESOLUTSIOON 1. Tühistada Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu politseijaoskonna 04.01.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,10,005205 ja lõpetada Raivo Baum suhtes väärteomenetlus
lg 1 järgi kvalifitseeritavas väärteos VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel.
rikkumise eest – 21.11.2010.a kell 03.30 Tallinna mnt 25 Haapsalu linnas, olles väliste joobetunnustega, pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, lüües mõlki sõiduauto Nissan Primera reg nr * tagumise parempoolse ukse, põhjustades sellega kannatanule varalise kahju. Varaline kahju summas 3061 krooni tekitati S L AS-ile Raivo Baum jalalöögist sõiduki parempoolse tagumise ukse vastu. R.Baum pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on R.Baum`ile karistuseks määratud
Kaebus 20.01.2011 saabus Pärnu Maakohtusse R.Baum kaitsja advokaat R.Palmaru poolt esitatud kaebus /tl 2-5/. Kaebuses leitakse, et R.Baum väidetav väärtegu ei ole kogutud tõenditega tõendamist leidnud.
lg 1 näol ei ole tegemist mitte varavastase süüteo iseseisva koosseisu vaid viitelise normiga, mis eeldab asja väärtuse või tekkinud kahju suuruse väljaselgitamist. Otsuses on R.Baum väidetava rikkumise kirjeldusena märgitud
sätestatud süütegu, mille objektiivse koosseisu moodustab asja kahjustamine, tuleb tuvastada isikule tekitatud kahju ja selle suurus, subjektiivsest küljest eeldab
Arvestades kogumis kogutud tõendeid, ei ole eluliselt usutav, et R.Baum on süüteo toime pannud tahtlikult, olukorras, kus R.Baum kaotas tasakaalu ja komistas, tahtlust tuvastada ei ole võimalik. Seega puuduvad R.Baum teos väärteo tunnused ning menetlus tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes esitas kaebuse suhtes alljärgneva seisukoha /tl 15-16/. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate ja osaliselt ka menetlusaluse isiku ütlustega, vaatluse ja selle lisas olevate fotodega. Kalkulatsioon näitab kahju võimalikku suurust. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud kõiki menetlusse puutuvaid asjaolusid ja kogutud tõendeid, menetlusaluse isiku süü on tõendamist leidnud ning kohtuväline menetleja jääb tehtud otsuse juurde ja peab põhjendatuks R.Baum`ile määratud rahatrahvi. Otsus tuleneb seadusest, vastab rikkumisele ning karistuse tühistamiseks ei ole põhjust. Kohtuvaidluses leidis kaitsja, et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et tunnistajate ütlused erinevad oluliselt menetlusaluse isiku ütlustest ja tunnistajate ütlustes on olulisi vastuolusid, mistõttu tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta kõrvale. R.Baum ütles, et ta väljudes libastus, kaotas tasakaalu ja kukkus vastu autot – selline tegevus ei ole tahtlik. Samuti ei ole tõendatud kahju suurus, eelkalkulatsioon ei ole asjakohane tõend. Kaitsja palus tühistada väärteootsus ja lõpetada menetlus R.Baum suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuväline menetleja jäi kohtuvaidlustes oma varasema seisukoha juurde, leidis, et väärtegu on tõendamist leidnud ja otsuse tühistamiseks alust ei ole. 2 Ärakiri 4-11-248 KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoasja toimikus I (edaspidi VTT I) tl 1 väärteoprotokolli kohaselt on R.Baum poolt toime pandud rikkumise kirjeldus alljärgnev –21.11.2010 kell 03.30 Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 25, Tallinna mnt ja Tamme tn ristmik, isik olles väliste joobetunnustega pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, lüües mõlki sõiduauto Nissan Primera reg nr * tagumise parempoolse ukse põhjustades sellega kannatanule varalise kahju. Täpne kahju selgitamisel. Protokolli täiendatud 10.12.2010 väljaselgitatud varaline kahju summas 3061.00 krooni, mis tekitati S L AS-ile, kahju tekkis sõidukile Raivo Baum jalalöögist sõiduki parempoolse tagumise ukse vastu. R.Baum rikkus
, väärteo kvalifikatsioon
lg 1.
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik
ning väärtegu kvalifitseeriti
lg 1 järgi.
näeb kuriteona ette võõra asja rikkumise või hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju.
lg 1 sätestab, et varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu on väärtegu.
sätestatud kuritegu on varavastane süütegu.
lg 2 sätestab, et
lg 2 tähenduses loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel
Karistusseadustiku rakendamise seaduse § 8 p 1 sätestab, et oluline on kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus kümnekordselt. 2010.aastal oli kehtiv palga alammäär 4350 krooni (278,02 eurot), seega oluline kahju on kahju, mille suurus ületab 43 500 krooni. Kohtus on uuritud menetlusaluse isiku ütlusi, tunnistajate ütlusi ja kirjalikke tõendeid. Menetlusalune isik R.Baum andis ütlusi, et tuli Haapsalusse. Õhtul läks Africa Pubisse, tarvitas õlut. Seltskond istus tema lauda, kes kohtus tunnistajad on. Pubis olles ostis nendele inimestele alkoholi ka - šampust, õlut, kõik tarbisid. Istusid, lõbutsesid, kui hakati baari kinni panema, pandi tuled põlema, siis ütles, et hakkame minema. Jutu käigus tegi ettepaneku, et läheks edasi Metsa tänava baari, seal öeldi, et baar suletud. Siis palus, et olge hea, et viige pubi juurde tagasi, et läheb taksoga Westmeri sadamasse. Istus tagaistmel, mitte juhi taga. Autojuht oli naisterahvas. Kõrval oli U vist, kes ütles, et edasi ei sõida, et astu siit välja, üleoleval toonil. Ei reageerinud, ütles, et äkki ikka saavad taksopeatusesse viia. See kes kõrval istus, see ütles, et saavad tänava otsani viia. Oli sellega nõus, et võtab sealt siis takso. Jõudsid tänava otsa, vaatas, et ühtegi autot ei liigu, Metsa ja Tallinna tänava ristmik, auto oli tee ääres 5 m enne ristmikku. Viisakalt palus, et äkki saavad 100 m kõrvale keerata, mille peale siis kõrval olev isik väga üleolevalt ütles, et on aeg hakata astuma. Ütles, mida neist arvas ja läks autost välja. Lõi auto ukse tagantkätt kõvasti kinni ja läks vastu autot, mitte ei löönud nagu politsei ütles, et jalaga lõi. Astus kõnnitee äärele ja jalg libastus, inimene kukub mõnikord vastu bussi, see oli samamoodi. See oli libastus, mitte pahatahtlik. Seltskond oli meelestatud vaenulikult palve peale, et nad ta takso peale viiksid ja kuna neid solvas, siis helistati politseisse ja öeldi, et lõi autot. Ei olnud vihane, oli solvunud nende peale, ütles, mida arvas neist ja lahkus autost. Kui oli autost väljunud, siis auto sõitis ära, ei vaadanud kuhu poole. Vastu autot läks kehaga, võib – olla põlvega. Läks autost välja, kaotas tasakaalu. Läks terve kehaga vastu. Astus vastu kõnniteeäärt, lõi ukse kinni ja siis läks ehk vastu autot. Külg läks vastu autot. Seda autot sel õhtul rohkem ei näinud. Pool maad jõudis taksopeatuse poole käia linna poole kui politsei kinni pidas. 3 Ärakiri 4-11-248 Politsei ei tahtnud üldse kuulata, pandi arestikambrisse, ei lubatud helistada, kuigi hommikul tahtis helistada tuttavatele. Järgmise õhtu kell 9 kuni 10 oli kinni peetud. DNA analüüsid võeti. Kinni peeti öösel kella kolme ajal ja õhtul 9 – 10 ajal lasti lahti. Helistada ei lubatud. Kui oleks kirjutanud, et jalaga lõi, siis oleks ehk lahti saanud, aga ei olnud sellega nõus. Auto omanikuga hiljem suhelnud ei ole. No autoomanik on ju suuresti oma tahtmise saanud, et helistati politseisse, võeti kinni, hoitakse kella 10 kinni ja noh. Kahju hüvitanud ei ole. Peale sellist politsei käitumist, ei tea, ei saa minna norus maas, et.. sellepärast ei ole läinud kannatanu juurde. Võib-olla on see mõistmata, aga tunneb, et on kõvasti ülekohut tehtud, politsei ei uurinud seda kahepoolselt. Esitas kaebuse politseile, mille politsei osaliselt rahuldas ja siis esitas kohtule, mille kohus täielikult rahuldas. Kui see naisterahvas pöördub ja ütleb, et on kahju teinud, siis on nõus selle hüvitama kui see on temast tingitud. Ei löönud jalaga autot mõlki. Ei saa nõustuda kahju suurusega, et, see mis on tehtud Tradilost, seal ei ole kirjas, millele on ta tehtud. Töö kirjeldust seal ei ole, sellepärast need pildidki tegi. Kui see naisterahvas ütleb, et see on selline kahju ja kui see on tõesti tema tehtud, siis maksab selle ära. Tunnistaja H M andis kohtus ütlusi, et 21.11.10 - läksid pubisse Haapsallu. Sattusid ühe laua taha istuma Raivo Baumiga. Läks koos A T ja U-ga. A T on *. Tema ise alkoholi ei tarvitanud, teised seltskonnas viibinud isikud tarvitasid, õlut, viina. Baum tarvitas õlut, naisterahvastele tegi šampust välja, kes lauas olid. Ühes lauas viibisid pubis paar tundi ehk. Istusid, jutustasid ja pärast kui üritus pubis läbi sai, läksid koos välja. Läks A ja U auto juurde, aga meesterahvas astus ligi, et ärge minge veel koju, et tema teab linnas ühte kohta, kuhu minna. Mehed arutasid omavahel ja hea küll, et lähme siis. Aga see koht oli suletud. Otsustasid, et lähevad koju, et Metsa tänavalt keeravad Risti poole Tallinna mnt peale, see meesterahvas ei tahtnud auto pealt maha minna, et viiksid ta taksopeatusesse. A ei olnud sellega nõus, et ei ole takso, et ei tiiruta. Autos sai R.Baum ikka päris pahaseks, kui teada sai, et teda soovitud kohta ei viida - õiendas sõnades. Pederastid oli üks sõna, mis meeles on, pigem rääkis ta vene keeles. Ta oli väga pahane, et ei olnud nõus teda tagasi viima pubisse ja vastu esiistme seljatuge lõi käega, vastu kõrvalistuja seljatuge. Nõudis korduvaid peatusi, kuid ei olnud nõus maha minema. Metsa tänavalt hakkasid sõitma Tallinna mnt poole ja igal tänavate ristmikul tegid peatusi. Tema ei olnud nõus maha minema, et sõida aga edasi ja sõida aga edasi. Teised autos olijad olid väga konkreetsed selles suhtes, et see mees peab minema välja ja oma teed. Seda öeldi rahulikult umbes nii, et sina lähed autost välja ja meie sõidame koju, ei olnud mingit agressiivset käitumist. Auto pidas kinni Tallinna mnt ja Metsa ristmikul, seal oli see mees nõus lõpuks maha minema, suure vihaga - virutas ukse jõuga kinni ja andis jalaga veel uksele. Oli väga, väga, väga vihane. Alkoholijoobes oli noormees. See, et ta virutas ukse suure jõuga ja hooga kinni, oli kuulda, näha - vaatas just sinna poole. Nägi, et selline liigutus käis, ülakeha nägi aknast, oli roolis ja ta oli teisel pool - lööki ei näinud, kuulis seda heli. Löögi heli kuulis, et mats käis auto külje vastu. Ülakeha liikumine ja see hääl, mis kuulis, siis sellest järeldas, et ta lõi autot jalaga. Poleks muidu läinud õue vaatama, mis seal juhtus. Läkski selle mõttega vaatama. Sõitis 20 m edasi, pidas auto kinni Tamme bussipeatuses ja kontrollis - läks autost välja ja vaatas, mis juhtus. Seal oli ka tänavavalgustus. Auto sees oli mõlk, mida enne ei olnud. Kõrvalistuja poolse kahe ukse vahel oli mõlk. Kasutab seda autot ka praegu, see mõlk on seal endiselt olemas, see mõlk juba roostetab. Autot pildistati samal õhtul. Oli väga nördinud ja mõtles, et tema autoga ei tehta nii ja helistas politseisse. Politsei reageeris väga kiiresti ja pidas selle noormehe kinni. Nägi, kui politsei selle mehe kinni pidas. Sõitis autoga talle järgi ja samal ajal rääkis politseiga ja andis juhtnööre. Niine bussipeatuses politsei pidas ta kinni. R.Baum peale sündmust temaga ühendust võtnud ei ole. 4 Ärakiri 4-11-248 Tema kui kasutaja tegeleb auto kordategemisega, talle tuleb kahju hüvitada. Lasi Tradilos teha hinnapakkumise vajalike tööde kohta, mis sellega seoses tulevad. See oli eesti kroonides 3 000 midagi. See hinnapakkumine on konkreetselt selle mõlgi parandamiseks, muid hinnapakkumisi selle auto kohta võtnud ei ole. Ei oska vastata küsimusele, miks tema ülekuulamise protokollist ei tule välja see, et sai kohapeal aru, et R.Baum lõi jalaga. Rääkis ka poltiseis sellest, et R.Baum lõi vastu esiistme seljatuge. Tunnistaja U N andis kohtus ütlusi, et istusid Africa pubis üleval, temaga oli kaasas A T ja H M, Baum tuli istus laua otsa, seal lauas istus veel inimesi. Kuna tema Baumi ei tundnud, ei suhelnud. Siis Baum tõi šampust millegipärast sinna lauda, tema šampust ei joo. R.Baum ei ostnud talle alkohoolseid jooke, aga tarvitas alkoholi küll. Siis kui pubi kinni pandi, läks välja auto juurde ja R. Baum tuli sinna järgi. Ütles, et teab veel ühte kohta, kus saab istuda, mõtlesid, et lähevad, pole seal käinud, siis see koht oli juba kinni. Sõitsid autoga sinna. Tema istus ees, R.Baum istus tema taga. Siis ütlesid, et lähvad ära koju, siis Baum tahtis, et viiksid ta ei mäleta kuhu. Mõtlesid, et kuna ta tuttav ei ole, et talle taksot mängima ei hakka ja palusid tal väljuda. Pidasid auto Kastani ja Tallinna mnt ristil kinni 10-15-20 meetrit enne, ta väljus autost ja lõi autoukse suhteliselt kõvasti kinni ja millegagi veel vastu autot, ei näinud seda, istus eesistmel. Auto rappus niivõrd tugevalt, sellest sai aru, jõuga oli uks kinni löödud ja autost oli tunda, et millegagi veel löödi vastu autot. Usub küll, et seal oli ka tänavavalgustus. Siis sõitsid ära, pidasid auto kinni ja autojuht vaatas, et autouks oli mõlkis. Edasi autojuht helistas politseisse, politsei tuli kohale, politsei tuli ruttu. Ei mäleta, kas kuskil vahepeatusi oli, ennem seda kui R. Baum väljus sõidukist. Üldiselt vestlust mäletab, ega eriti ei suhelnud temaga. Sõites ei olnud R.Baumiga probleeme, siis hakkas, kui ütlesid, et enam ei sõida mööda linna ja palusid tal väljuda ja jõudsid Tallinna mnt ristile. Konkreetseid sõnu ei mäleta, mingi valjem jutt oli seal taga. Ei mäleta, kas R.Baum vastu tema istet lõi. Tunnistaja A T andis kohtus ütlusi, et R. Baumi ükskord pubis nägi. Mäletab seda, et läksid ebanormaalselt lahku. Lauas oli vaba ruumi ja ilmselt Baum istus sinna maha. Olid H M (on tema *), U. Pubis olid hiljem R. Baumiga ühes lauas. Mäletab seda, et pubi pandi kinni, läksid sealt minema, Raivo Baum tegi tüdrukutele šampanjat välja seal (kolm naisterahvast peale nende oli vee lauas), ise seda ei joo. Pubis tarvitas õlut, võis juua R.Baum ostetud õlut. Siis läksid välja, temal suhtlemist R. Baumil ei olnud. Sõitsid kuskile mingisugusesse kohvikusse, mis oli ka kinni. Autot juhtis H M. Tema istus taga vasakul ja R. Baum istus tema kõrval. Siis mõtlesid, et peaks koju minema, aga et kus Baumi panevad. Baum ütles, et sõidame tänava lõppu, et seal läheb maha. Kell oli hiline ka, oli plaan koju minna. Baum tahtis tänava lõpuni, aga maha ta minna ei tahtnud, et sõidame veel kuhugi. Vägisi sundisid teda - Metsa tänava lõpp, see oli see kus Tallinna mnt- le läks, lihtsalt ei sõitnud enam edasi sealt. * ütles, et ei lähe enam kuskile, et tahavad koju minna, et siit keeravad vasakule. Selle peale ei hakanud Baum autos kuidagi sõimlema, laamendama, istmeid lööma. Ei mäleta, et Baum oleks vastu istet löönud, ei usu seda. Baum läks juba välja, aga ust kinni ei pannud. H.M hakkas siis vaikselt liikuma, et Baum paneks ukse kinni. Murdosa sekund oli vahet kui ta lõi veel ukse hästi kõvasti kinni. Tahtis välja minna, sest nii kõvasti Baum lõi ukse kinni, läks paremale - istus juhi tagant ära kaasistuja taha, kus ennem oli R. Baum istunud. Siis käis löök jalaga, nägi, et see oli löök jalaga, aga peatust ei tekkinud, sest auto sõitis edasi ja ei saanud välja minna. Ukse pauk oli nii kõva, et hea, et klaas terveks jäi. Nägi kindlalt, et see oli jalaga löömine, see ei olnud mingi komistamine, kogemata auto pihta minek, tasakaalukaotus. Löök oli parema jalaga. Vasaku jalaga ei saa kuidagi vasakule lüüa. Siis sõitsid edasi, keerasid vasakule, bussipeatusesse jäid seisma. Seal oli tänavavalgustus ka. Siis H.M vaatas, et mõlk on ja ütles, et tema seda asja nii ei jäta ja helistas politseisse. Politsei ütles, et sõitke ees, et sõidavad järgi. Üllatavalt kähku jõudis politsei kohale. Sõitsid mööda, siis läbi telefoni H rääkis, milline see mees välja näeb ja politsei võttis ta auto peale ja viis ta jaoskonda ja pärast tegi politsei siis nende autost pilti ka politseimaja ees. Hästi vähe oli ukse vigastus, aga saab mõlgiks nimetada. 5 Ärakiri 4-11-248 Kohus leiab, et kõrvutades menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlusi, saab tõdeda, et kõik isikud kirjeldavad sündmusi praktiliselt kokkulangevalt kuni hetkeni, kui R.Baum autost oli lahkunud ja ukse pauguga kinni löönud. Kõikide ütlustest tuleneb, et isikud viibisid 21.11.2010 Haapsalus Aafrika pubis, istusid ühes lauas, R.Baum, A.T ja U.N tarvitasid alkoholi, H.M alkoholi ei tarvitanud. Kui pubi suleti, läks R.Baum õues tunnistajate juurde ja pakkus, et võiks veel ühte kohta edasi minna. Seltskond nõustus ja neljakesi sõideti edasi, H.M juhtis autot, kuid järgmine baar oli suletud. Seepeale otsustasid H.M, A.T ja U.N koju minna, R.Baum aga soovis, et ta viiakse tagasi pubi juurde, kus on taksopeatus. Seltskond oli nõus R.Baumi viima Metsa tn-Tallinna mnt risti, kuid mitte taksopeatusesse. Kui R.Baum`i paluti autost lahkuda, siis ta ärritus selle peale – enda sõnade kohaselt ütles neile, mida neist arvab ja lõi auto ukse tagantkätt kõvasti kinni. Ka H.M kinnitab, et R.Baum sai väga pahaseks, kui ta paluti välja minna – õiendas ebatsensuursete sõnadega vene keeles ja kui lõpuks maha läks lõi auto ukse suure hoo ja puguga kinni. Tunnistaja U.N kinnitas, et auto rappus niivõrd tugevalt, sellest sai aru, et jõuga oli uks kinni löödud, ise ukse kinni löömist ei näinud, istus esiistmel. Tunnistaja A.T kinnitas, et väljudes lõi R.Baum auto ukse hästi kõvasti kinni – nii kõvasti, et tema otsustas selle peale autost väljuda, kuid ei saanud, kuna auto liikus, hea et auto klaas sellest löögist terveks jäi. Tunnistajad H.M ja A.T kinnitavad, et peale auto ukse kinni löömist lõi R.Baum autot jalaga, tunnistaja U.N kinnitab, et kuulis, et peale uske kinni löömist veel millegagi autot löödi. R.Baum kinnitab, et komistas ja läks vastu autot. Kaitsja leidis, et kuna tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused ei ole kokkulangevad ja kuna tunnistajate ütlustes on ka erinevusi, siis tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb kõrvale jätta. Kohus leiab, et asjaolu, et tunnistajate ütlused üks-üheselt ei kattu, ei sea tunnistajate ütluste usaldusväärsust kahtluse alla. Arvestada tuleb asjaoluga, et nii R.Baum kui A.T ja U.N olid tarvitanud alkoholi, H.M oli aga kaine, millest võib tuleneda ka see, kuidas tunnistajad R.Baum käitumist tajusid. Sündmusi on kõige üksikasjalikumalt kirjeldanud H.M, mis on arusaadav, kuna tema oli kaine ja juhtis autot ning seetõttu on loomulik, et mäletab sündmusi täpsemalt. U.N ja A.T mäletavad sündmusi üldjoontes ja sarnaselt nii menetlusaluse isiku kui H.M’ga kuni sinnani, kus sündmused võtsid pöörde, mis ei ole igapäevane - kus tekkis vaidlus ja R.Baum lahkus sõidukist ust paugutades. On selge, et kaine naisterahvas ja alkoholi tarvitanud meesterahvad ilmselt tajuvad ka erinevalt teise isiku ebatsensuurset sõnakasutust. Kaitsja leidis, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tunnistajad ilmselt vihastasid R.Baum`i peale, kui ta ütles, mis ta neist arvab, otsustasid talle kätte maksta ja nii kutsusidki politsei. Kohus leiab, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et sündmused kaitsja poolt esitatud versiooni kohaselt oleks kulgenud. Pigem on tunnistajate ja ka R.Baum ütlustega tõendamist leidnud, et R.Baum oli isikuks, kes ärritus, kes autos olevat seltskonda ebatsensuursete sõnadega sõimas. Ükski sündmuses osalenu ei ole tunnistanud, et keegi oleks R.Baumi sõimanud, pigem on tunnistajad andnud ütlusi, et R.Baumile selgitati korduvalt konkreetselt, et ta peab autost lahkuma. Seda kinnitab ka R.Baum ise. Tunnistaja H.M on seletanud, et peale R.Baum lahkumist peatas auto pisut hiljem kinni, et vaadata, milline oli R.Baum löögi tagajärg ning avastas kohalt, kuhu R.Baum oli jalaga löönud, auto ukselt mõlgi, mispeale otsustas politseisse helistada. Sellist sündmuste kulgu kinnitavad ka tunnistajad A.T ja U.N. Kaitsja väide, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna nad on omavahel sugulased, ei ole põhjendatud. Kohus on tunnistajatele selgitanud, et nad peavad rääkima tõtt, neid on hoiatatud valeütluste andmise eest ja nad on andnud allkirja, et see hoiatus oli neile arusaadav. Seadus ei sea mingeid piiranguid sellele, et tunnistajad ei tohiks omavahel sugulased olla. Tunnistajaks saab olla isik, kes on teadlik sündmustest, mis arutusel on, on sündmust ise tajunud. Kohus ei tuvastanud tunnistajate ütlustes selliseid olulisi erinevusi, mis annaks põhjust kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Ka asjaolu, et tunnistajate ülekuulamise protokollides, mis on teostatud kohtuvälise menetleja poolt, ei ole kirjas kõiki asjaolusid, mis tunnistajad kohtuistungil rääkisid, ei 6 Ärakiri 4-11-248 sea tunnistajate ütlusi kahtluse alla. Kohtuistungil on kõik kolm tunnistajad seletanud, kuidas nad konkreetselt tajusid sündmusi peale RBaum autost lahkumist. Kõikide tunnistajate puhul oli see tajumine erinev, kuid arusaamine, mis toimus, oli üks – R.Baum lõi auto ukse kinni väga kõvasti ja peale seda käis veel vastu autot pauk. U.N tundis vaid, et vastu autot löödi. H.M kuulis löögi heli ja nägi ülakeha liigutust, millest järeldas, et R.Baum lõi autot jalaga. A.T nägi, et R.Baum lõi auto jalaga. Kohus leiab, et ka vaatlusprotokoll koos fotodega ja kohtu poolt teostatud auto vaatlus kinnitavad just tunnistajate ütlusi, et R.Baum lõi autot jalaga. VTT I tl 7 on sõiduauto Nissan Primera reg nr * vaatlusprotokoll, kus on näha, et vaatlus toimus Haapsalu linnas Lossiplats 4 juures, kus vaadeldes sõiduautot on näha, et sõiduki parempoolsele tagumisel uksel on mõlk (fotod 1 ja 2). See on näha ka kohtu toimikus oleval fotol tl 27. Kaitsja leidis, et fotol on näha, et auto on tolmune ja mõlgi juurest puhtam, siis see jälg võiski jääda siis, kui R.Baum libastus vastu autot. Kohus, vaadelnud foto, leiab, et auto uksel olev puhtam ala ei saa tekkida ühekordsest libastumisest vastu auto ust. Fotol on ilmselgelt näha erisuunalised jäljed ja need ei saa tekkida ühekordsest auto vastu libastumisest. Kohus leiab, et erisuunaliste jälgede järgi saab öelda, et auto ust on enne fotografeerimist puhastatud erisuunaliste liigutustega, et tumedal, määrdunud autol olev mõlk paremini välja paistaks. Kuna mõlk tumedal autol ei ole fotodel väga hästi nähtav, vaatles kohus autot ja tuvastas, et tõepoolest fotodel ja vaatlusprotokollis märgitud mõlk autol on olemas. Kaitsja seadis kahtluse alla, et kas see mõlk sinna autole üldse sel päeval tekkis, see võis olla seal ennem ja kuna seltskond vihastas R.Baumi peale, siis otsustati talle kätte maksta. Samas ei ole kohtule esitatud ühtki tõendit, et mõlk autol oli ennem. Vastupidi, H.M, kes on auto kasutaja, kinnitas, et mõlk tekkis autole R.Baum jalalöögi tagajärjel. Peale seda, kui R.Baum oli autot jalaga löönud, sõitis ta pisut maad edasi, väljus autost ja nägi, et auto uksele oli tekkinud mõlk. Oma avastust jagas ta ka autos olnud A.T`i ja U.N`iga, kes seda tunnistajatena ka kinnitasid. Kaitsja seadis ka kahtluse alla selle, kas auto uksele inimese jalalöögist üldse mõlk saab tekkida. Kohus leiab, et asjaolu, et auto uksel on nähtav mõlk, on kooskõlas tunnistajate ütlustega ja kinnitab tunnistajate ütluste usaldusväärsust ja seda, et R.Baum ütlusi ei sa usaldusväärseks lugeda. R.Baum kinnitas, et libises ja läks vastu autot – läks terve kehaga, küljega vastu autot. Kohus leiab, et auto uksel olev vigastus kinnitab tunnistajate ütlusi, sest selline mõlk saab tõepoolest tekkida tugeval jalaga löömisel, sest mõlk on ukseposti läheduses. Lihtsalt libisemisel terve kehaga (küljega) vastu autot selline konkreetne mõlk tekkida ei saa. Et ukseposti juurde silmaga nähtav mõlk tekkis, pidigi selle põhjuseks olema, konkreetne, tugev jalalöök. Lähtudes eeltoodud tõendite hindamisest leiab kohus, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed, R.Baum ütlusi auto vastu libisemisest ei saa aga lugeda usaldusväärseks ja need tuleb jätta kõrvale. Kohtutoimik tl 32 on registreerimistunnistus, mille kohaselt sõiduauto Nissan Primera reg nr * omanik on H L E AS, kasutaja H M. Kohus loeb tunnistajate ütlustega, vaatlusprotokolliga ja kohtu poolt teostatud vaatlusega tõendatuks, et 21.11.2010 kell 03.30 tekkis H.M kasutatavale autole mõlk just nimelt R.Baum jalalöögist. VTT I tl 10 on eelkalkulatsioon, mis on koostatud 22.11.2010 sõiduauto Nissan Primera reg * kohta, kus on kirjas, et sõiduki remondi (taastamise) maksumus on 3061 krooni. R.Baum kahtles, et kas see eelkalkulatsioon ikka käib selle sama mõlgi kohta ja kaitsja leidis, et kahju on kindlaks tegemata. Kohus leiab, et eelkalkulatsiooniga ja tunnistaja H.M ütlustega on kahju käesolevas väärteoasjas kindlaks tehtud. H.M kinnitas, et see eelkalkulatsioon on koostatud just nimelt selle kohta, kui palju läheb maksma R.Baum poolt tekitatud mõlgi kordategemine. Eelkalkulatsioon on tehtud 22.11.2010, s.o päev peale väärtoesündmust.
puhul tuleb just nimelt kindlaks teha kahjustuse olemus ja konkreetse kahjustuse kõrvaldamiseks vajalikud kulutused – see ongi asja kahjustamisega tekitatud kahju. Kohus leiab, et käesolevas väärteoasjas on kahju üheselt tõendamist leidnud ja kahjuks on 3061 krooni (195,63 eurot), milline summa on vajalik R.Baum poolt jalalöögiga tekitatud mõlgi parandamiseks. 7 Ärakiri 4-11-248 Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud väärtoeprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine Raivo Baum poolt – R.Baum poolt toime pandud tegu vastab
teokirjelduse ja tuleb kvalifitseerida
Järgmisena peab kohus tuvastama, kas R.Baum pani talle süüks arvatav vääreo toime tahtlusega, sest tõepoolest kui isik paneb toime
teokirjeldusele vastava teo, mis kvalifitseeritakse
lg 1 järgi, siis subjektiivse külje täitmiseks on vajalik tuvastada tahtluse olemasolu. Kohus leiab, et Raivo Baum pani talle süüks arvatud väärteo toime kavatsetult. Kohus jõudis sellisele järeldusele, analüüsides teo objektiivseid tehiolusid. R.Baum vihastas autos oleva seltskonna peale, kõigepealt sõimas neid ebatsensuursete sõnadega, siis lahkunud autost, lõi autoukse niivõrd kõvasti kinni, et tunnistajad ütlesid ja ta ka ise tunnistab, et see oli väga tugeva hooga autoukse kinnilöömine. Tunnistaja A.T on öelnud, et ukse lõi R.Baum kinni nii kõvasti, et ta isegi imestas, et hea, et klaas terveks jäi. Tunnistaja U.N kinnitas, et auto ukse kinnilöömisest auto rappus väga tugevalt. Ja seejärel lõi R.Baum autot jalaga nii, et autouksele tekkis mõlk. Kohus leiab, et selline käitumine näitab ilmekalt, et R.Baum seadis eesmärgiks auto kahjustamise ja käitudes eelkirjeldatud viisil ta vähemalt pidas võimalikuks, et tema tegevuse tagajärjel auto saab kahjustada. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 16 lg 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt
on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et väärteoasjas leiduvate tõenditega on tõendamist leidnud, et Raivo Baum pani toime väärteoprotokolli kirjeldatud
ettenähtud süüteo, mis tuleb kvalifitseerida
lg 1 järgi, R.Baum tegu oli õigusvastane ja R.Baum on vääreo toimepanemises süüdi. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele.
R.Baum`i on kohtuvälise menetleja poolt karistatud toimepandud väärteo eest
218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühikut s.o 40 EUR. VTT II lk 2 kohaselt on R.Baum seoses 21.11.2010 väärteo toimepanemisega kell 03.30 kinni peetud ja vabastatud 21.11.2010 kell 21.15. R.Baum on seoses kinnipidamise ja kinnipidamise ajal tehtud toimingutega esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja tegevusele, millise kaebuse kohtuvälise menetleja juht 06.12.2010 määrusega osaliselt rahuldas /VTT II lk 18-20/. Seepeale esitas R.Baum kaebuse Pärnu Maakohtule ja Pärnu Maakohtu 27.12.2010 kohtumäärusega nr 4-10-4681 kohus leidis, et kohtuvälise menetleja poolt olid toime pandud järgmised rikkumised: R.Baum kinnipidamisel 21.11.2010 rikuti tema isikupuutumatust, s.t, et VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused puudusid. R.Baum kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk, tunnistada õigusvastaseks R.Baum terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele, millega rikuti eraelu puuutmatust ja kohus määras hävitada Raivo Baum`ilt 21.11.2010 kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov. 8 Ärakiri 4-11-248 Kohus leiab, et eelkirjeldatud rikkumised kohtuvälise menetleja poolt olid sedavõrd tõsised, et on vajadus kaaluda, kas esineb VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatud alus väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et R.Baum põhiõiguste riive tema kinnipidamisel 21.11.2010 oli sedavõrd tõsine, et tuleb tunnistada, et karistuse kohaldamine käesoleva väärteo eest oleks ilmselgelt mittemõõdukas. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kuigi on tõendamist leidnud, et R.Baum pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo, ei tule teda selle teo eest karistada vaid väärteomenetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Haapsalu PJ 04.01.2011 otsus väärteoasjas nr 2570,10,005205 tuleb tühistada ja väärteomenetlus R.Baum suhtes
Menetluskulud Kohtule on esitatud alljärgnev taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Kõnealuse väärtoemenetlusega on R.Baum sõlminud 2 õigusabilepingut Advokaadibürooga Concordia. Esimene puudutas kaebuse esitamist kohtuvälise menetleja tegevuse peale, millised kaebused kohtuvälise menetleja juhi ja kohtu poolt rahuldati. Nimetatud lepingu alusel väljastati järgnevad arved:
/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.