Obsah (7)

§ 213§ 184§ 74§ 320§ 73§ 65§ 75

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-11-4244 (07231602049) Otsuse kuupäev 17. juunil 2011.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokurör

§ 213

lg 1 järgi lühimenetluses Indrek JÄRVELA, elukoht: xxx, isikukood 38709050250, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: - 07.01.2011.a. Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 1 alusel vangistusega 3 aastat 10 kuud,

§ 74

lg 1,3 alusel koheselt ära kandmisele kuulub vangistust 10 kuud, vangistuse kandmise algus 16.07.2010.a. ülejäänud 3 aastat vangistust mõistetud tingimisi 3 aastase katseajaga, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Riho RÕNGAS, elukoht: xxx, isikukood 38705110296, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: - 10.08.2010.a. Harju Maakohtu poolt

§ 320

lg 1,

§ 73

alusel tingimisi vangistusega 45 päeva katseajaga 3 aastat, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld Süüdistatavad Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043, § 1045, TsMS § 440 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada Indrek JÄRVELA

§ 213lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus kaetuks eelmise 07.01.2011.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, seega liitkaristuseks lugeda 3 aastat vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga. Kohaldades

§ 74

, 75 sätteid määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Indrek Järvela ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab temale

§ 75lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal narkootilisi aineid. Määrata Indrek Järvela Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda jätkuvalt 07.01.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Indrek Järvela´lt tsiviilhagid: • AS Mamear (Swedbank ) kasuks 8647,07 eurot; • Elisa Eesti AS kasuks 904,16 eurot. Välja mõista Indrek Järvela´lt (ik 38709050250, elukoht xxx) riigituludesse kaitsjatasud summas 210,94 eurot. Indrek Järvela´l tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Indrek Järvela, 1-11-4244, kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. 2 Süüdi tunnistada Riho RÕNGAS

§ 213lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 45 päeva vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 30 päeva vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel lugeda mõistetav karistus kaetuks eelmise 10.08.2010.a.

Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, seega liitkaristuseks lugeda 43 päeva vangistust tingimisi 3 aastase katseajaga

§ 73lg 1,3 sätete alusel.

Katseaja alguseks lugeda jätkuvalt 10.08.2010.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld, tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista Riho Rõngas´elt tsiviilhagi: • AS Mamear (Swedbank ) kasuks 216,65 eurot. Välja mõista Riho Rõngas´elt (ik 38705110296, elukoht xxx) riigituludesse kaitsjatasud summas 172,58 eurot. Riho Rõngas´el tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Riho Rõngas, 1-11-4244, kaitsjatasu“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. AS Mamear poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada summas 8679,66 eurot, summas 113,75 eurot jätta rahuldamata. AS Elisa Eesti poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses summas 904,16 eurot. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK Riho Rõngas on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 04.03.2007 kuni 24.03.2007 sekkus varalise kasu saamiseks ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mis seisnes selles, et olles saanud enda valdusesse AS Mamearile kuulunud telefoni sim kaardi numbrile xxx, pani selle sim kaardi omale telefoni ning asus seda kasutama, helistades ajavahemikul 04.03.2007 kuni 26.03.2007 tavalistele ning ka eritariifsetele numbritele, saates smsse, tasudes kauba eest ning kasutas Interneti teenust, põhjustades AS Mamear´ile varalise kahju summas 1568, 12 krooni (100,22 eurot). Seega pani Riho Rõngas oma tahtliku tegevusega toime varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Indrek Järvela on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikul 26.03.2007 kuni 18.04.2007 sekkus varalise kasu saamiseks ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, mis seisnes selles, et olles saanud enda valdusesse AS Mamearile kuulunud telefoni sim kaardi numbrile xxx, pani selle sim kaardi omale telefoni ning asus seda kasutama, helistades järjepidevalt nii tavalistele kui ka eritariifsetele numbritele, saatis smsse, tasus kauba eest, ostis internetikeskkonnas rate.ee jaoks virtuaalset valuutat ehk sol-e, 3 kasutas internetiteenust, põhjustades AS Mamearile varalise kahju summas 107 648, 3 krooni (6879,98 eurot) ja Elisa Eesti AS-ile varalise kahju 14 147 krooni (904,16 eurot). Seega pani Indrek Järvela oma tahtliku tegevusega toime varalise kasu saamise andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel, s.o

§ 213lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Riho Rõngas ja Indrek Järvela esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 14.06.2011.a. toimunud kohtuistungil kinnitasid Riho Rõngas ja Indrek Järvela, et on neile esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistasid endid süüdi ning kahetsesid tehtut, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde. Nõustusid hüvitama tekitatud kahjud. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning Riho Rõngase ja Indrek Järvela poolt toimepandud kuriteod on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate Riho Rõngas´e ja Indrek Järvela süü on täielikult tõendatud nende enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (Riho Rõngas ütlused tl. 198 - 199; Indrek Järvela ütlused tl. 194 196). Riho Rõngas tunnistas ennast eeluurimisel süüdi ja seletas, et 2007.a. sai enda kätte ühe SIM kaardi, mille sai ta oma emalt. Ta sisestas SIM kaardi oma telefonisse ja sisestas PIN koodi 1234, mis oli õige kood. Ta helistas sõpradele ja tuttavatele ja eritariifsetele numbritele. Ta telefon oli mitmete inimeste käes, kes teadsid, et mobiiltelefonis on leitud SIM kaart. See SIM kaart oli nädal aega tema käes. Edasi andis ta selle SIM kaardi Indrekule. SIM kaart jäi Indreku kätte. Indrek Järvela tunnistas ennast eeluurimisel süüdi ja seletas, et 2007.a. andis talle Riho Rõngas telefonikaardi. Riho ei öelnud, kust ta selle SIM kaardi sai. Ta pani SIM kaardi oma telefonisse ja PIN koodi number oli

1. SIM kaarti kasutas ta rate.ee sollide tellimiseks, see tähendab seda, et rate.ee portaalil on oma valuuta, kui saadad 25 kroonise sõnumi või helistad, siis saab oma rate.ee kontole solle, solle saab pärast vahetada kroonideks, mida saab kanda oma pangakontole, solle kandis ka tuttavatele kontonumbritele, võis olla umbes paarituhande krooni ringis. Solle või kroone kandis ta Tanel A´ile oma vennale . SIM kaardiga kogus ka kõneaega, s.t seda, et kui helistada ühele telefoninumbrile, siis see number kuhu helistatakse kogub kõneaega 30 senti minutis. Tellis ka selle SIM kaardiga mänge. Üks mäng võis maksta 25,- krooni. Helistas ka tasulistele liinidele. Kaarti kasutas alla kuu aja. Peale seda viskas SIM kaardi minema. SIM kaarti kasutas ka internetis olemiseks. Samuti on süüdistatavate süü tõendatud ka järgmiste kriminaalasja materjalides leiduvate lubatavate tõenditega, mis olid avaldatud kohtuistungil: - kannatanu AS Mamear esindaja ütlused, firma osanik Armin Männar võttis firmale kuuluva Elisa kõneoperaatori SIM kaardi ( XXX), mis on neil aastast
2. Ta kasutas SIM karti selleks, et kanda oma vanast telefonist uude telefoni kontakte sõnumite teel. 12.04.2007.a. helistati talle Elisast ja öeldi, et SIM kaardil on suur käive, kokku üle 80 000,- krooni. Lõplikul sulges ta SIM kaardi 18.04.2007.a. Armin Männar ise 4 - - - - - kasutas kaarti 01.02.2007.a.SIM kaardi koodiks oli
3. Elisa hüvitas firmale kahju 14 147,02 krooni. AS Mamear´ile jäi kahju summas 109 216,42 krooni. On õigus nõuda ka intresse ning ajavahemiku 19.10.2007.. kuni 22.09.2010.a. eest on saada intresse 22394,92 krooni. Kokku kahju 131 611,34 krooni, mille ulatuses esitatakse tsiviilhagi. Selleks, et seda suurt summat Elisale maksta kasutasid arvelduskrediiti, mille pealt pidid pangale tasuma intresse. (tl 5-7, 8-10, 13-14); Elisa AS hagiavaldus, kriminaalasja aluseks on Mamear AS-ile kuulunud mobiiltelefoni vargus. 13.04.2010.a. pöördus Elisa Eesti AS-i poole mobiilinumbri XXX kasutaja Mamear AS sooviga sulgeda mobiiltelefoninumber XXX sõnumite saatmise võimalus ja väliskõned, kuna telefon varastatud. Elisa poolsetele tehnilistel jäi sõnumite saatmise võimalus avatuks. Sõnumite saatmise võimalus suleti 16.04.2007.a. 18.04.207.a. SIM kaart Elisa poolt suleti. Elisa tegi 08.05.2007.a. kreeditarve nr 10103980 summas 14147,- krooni. Seega tekitati kahju perioodil 13.04.2007.a. – 16.04.2010.a. Elisa Eesti AS on kandnud seoses kriminaalasjaga kahju kokku summas 14 147,- krooni. (tl 19); kannatanu AS Elisa Eesti esindaja MJütlused, 13.04.2007.a. soovis klient sulgeda mobiiltelefoni nr XXX, mis kuulub firmale AS Mamear. Tehnilistel põhjustel jäi SMS-ide saatmise võimalus avatuks ning SMS-ide saatmise võimalus suleti 16.04.2007.a. 18.04.2007.a. avaldas klient sulgeda SIM kaart lõplikult. Elisa Eesti AS on kandnud kahjus summas 14 147,- krooni. Elisa Eesti AS on Mamear AS´ile hüvitanud kahju 14 147,- krooni. (tl 27-29, 31-32); tunnistaja AM ütlused, ta on käinud Viimsi Marketis ja võimalik, et kaotas SIM kaardi seal. SIM kaarti hoidis ta rahakoti vahel, kust võis ta vahelt välja kukkuda. SIM kaart kuulus AS Mamear. Ta täpset kuupäeva ei oska öelda, millal kaart ära kadus, kuid kõnesid, mis ei ole tema tehtud, on hakatud teostama 04.03.2007.a. Kõne väljavõtte said Elisast alles aprilli kuus, seetõttu ei pöördunud ka varem politseisse. Kaardiga on tehtud kõnesid nii eranumbritele, kui ka tavanumbritele. (tl 37-39, 40-41); õiend, millest nähtub telefoninumbrite omanikud: XXX Kristo K sellele numbrile tehti märtsis 33 kõnet, aprillis 95 kõnet; XX Martin R sellele numbrile tehti 3 kõnet; XXX Raigo R sellele numbrile tehti 5 kõnet; XXX Tanel A sellele numbrile tehti 5 kõnet. Tuvastati järgmised eritariifsed telefoninumbrid XXX Rate.ee virtuaalse valuuta SOL-ide ostmiseks, kõne hind 100 krooni, sellele numbrile tehti 21 kõnet; 15154 Rate.ee virtuaalse valuuta SOL-ide ostmiseks sms-i teel, ühe SMS-i hind 50 krooni. Sellele numbrile saadeti 51 sms-i. 1512 Rate.ee virtuaalse valuuta SOL-ide ostmiseks sms-i teel, ühe sms-i hind 10.- krooni. Sellele numbrile saadeti 561 sms-i. Kõned järgmistele numbritele tehtud: XXX vestlustelefon, XXX vestlustelefon, XXXvestlusliin, XXX usaldustelefon, 12013 sms jaava mängud, 1252 sms mobiilimiljonär, 13013 Mobi Solitions OÜ sms teenused, 1333 BIG sms laen, 1500 Jaava mängud Laika Mobile Connectivity OY, 1503 Swedbank saldo mobiilis, 15151 SMS Aspiro Baltics AS SMS teenused, 15154 SMS Aspiro Baltics AS jaava teenused, 15500 sms jaava mängud Laika Mobile Connectivity OY, 1595 Elisa saldoinfo, 16114 sms Aspiro Baltics AS SMA teenused, 16400 Elisa zen -toimingud, 17788 M-loto. (tl 56); tunnistaja JJ ütlused, ta ei oska öelda, miks tema pangakontole ajavahemikul 11.04.2007.a. kuni 18.04.207.a. kantud Serenda Invest OÜ-lt raha summades 150,350,150 ja 600,- krooni. Ta on teadlik, et Rate.ee kontoga on seotud sol-id, kuid mingeid tehinguid ta teinud ei ole. Tal on rate.ee konto nimega j-ann. Ta ei tea kes võis kasutada numbrit XXX, samuti ei tea kas ta on sellele numbrile helistanud või sellelt numbrilt tulevaid kõnesid vastu võtnud. Ise kasutab numbrit XXX. Ta lubab oma telefoni kasutada vahel vennal Indrek Järvelal. Tema panga kontonumbrit teavad 5 - - - - sõprusringkonnast umbes 10 inimest. Vennal oli kunagi rate.ee konto, kuid ta ei tea kas ta kasutab seda. Talle ei meenu, et vend oleks talle rääkinud midagi tehingutest rate.ee kontol seoses sol-ide ülekandmisega pangakontole. (tl 66-67); tunnistaja THütlused, ta ei tea kellele kuulub telefoni nr XXX. Tema kasutab telefoninumbrit XXX. Indrek ja JJon tema sõbrad. 2007.a. märtsis küsis Indrek Järvela tema käest pangakonto numbrit. Tema pangaarvele laekus firmast Serenda Invest OÜ sularaha summas 675.- krooni. Ta ei mäleta, kas ta andis selle rahasumma tagasi. Indrek rääkis, et oli tutvunud mingi isikuga, kes oli kandnud Indreku ja tema pangakontole raha. Hiljem oli Indrek selle isikuga kokku saanud, et raha üle anda, millest osa sai endale. Aastani 2005.a. kasutas rate kontot. On teadlik, et rate.ee-s on võimalik sol-idega mingeid tehinguid teha, kuid tema ei ole seda kunagi kasutanud. Konto väljavõttest nähtub, et Serenda Invest OÜ-lt laekus tema arvele 675,- krooni 28.03.2007.a.. (tl 68-69); TH pangakonto väljavõte, millest nähtub, et 28.03.2007.a. on laekunud Serenda Invest OÜ-lt 675,- krooni TA kontole. (tl 70); tunnistaja Karin Soolep ütlused, saidil Rate.ee on kasutusel virtuaalne valuuta nimetusega SOL. SOL-ide eest saab osta erinevaid tasulisi teenuseid. Rate.ee registreerinud kasutajal on võimalus teha sissemakseid, mille tulemusena tekivad kasutaja kontole SOL-id, mida saab vahetada teenuste vastu. Sissemakseid saab teha kolmel viisil: SMS-iga numbrile 15154 maksumus 51 krooni, mille eest saab 17 SOL-i ja numbrile 1512 maksumus 11 krooni, mille eest saab 3 SOL.i. Selleks on vaja saata sms sisuga SOL kasutajanimi või SOL kasutaja ID. Kasutaja saab vastuse Raha on lisatud kasutajale (kasutajanimi). Limiit kehtib 30 päeva; telefonikõnega numbrile XXX, ühe kõne hind 100,- krooni, mille eest saab 32 SOL-i. Helistades ütleb automaatvastaja koodi, mis tuleb sisestada rate.ee lehel lahtrisse ja SOL-id saabuvad kontole. ; läbi internetipanga saab osta kurssidega 500,- krooni = 300 SOL, 200,krooni=100 SOL, 120,- krooni = 52 SOL, 50,- krooni= 19 SOL. Läbi netipanga SOLe ostes kehtisid aastal 2007 järgmised kursid: 500 krooni 316,36 SOL, 200 krooni 126,54 SOL, 120 krooni 75,41 SOL, 50 krooni 30,67 SOL. Kõnedel ja SSMS teel on SOL-ide laadimisel limiidid 30 päeva 1000,- krooni. see kehtib ühele kasutajale ja ühele telefoninumbrile. 2007.a. limiidid kehtisid ainult sissemaksetele. Rate.ee kasutajatel on õigus sissemakstud raha oma pangakontodele saada. Selleks tuleb tellida väljamakse 1 SOL = 1,56 krooni. väljamakse jaoks peab olema kasutaja sisselogitud, minema lehele väljamaksed ja täitma järgmised kohustuslikud väljad: saaja nimi, saaja perekonnanimi, saaja pangakonto ja summa. Väljamakse tegemisel rakendatakse 10 % teenustasu. Eduka väljamakse puhul saadetakse raha kasutaja pangakontole viie pangapäeva jooksul, sõltuvalt pankade kiirusest. SOL- e on võimalik edasi kanda ka teistele Rate.ee kasutajale. Ülekande sooritamiseks teisele kasutajale tuleb sisse logida, minna lehele ülekanne ja sisestada andmed saaja (kasutajanimi või ID), summa (mitu SOL-i saab kasutaja), teenustasu SOL, sinu kulu SOL-ide, kokku SOL, selgitus (selgitus vabas vormis, mida näeb saaja). (tl 87-88); tunnistaja KKütlused, ta ei oska öelda millal ja mis aastal leidis Viimsi Marketi teisel korrusel maast ühe SIM kaardi ja andis selle oma pojale Riho Rõngasele. Ta ei oska öelda, mida tema poeg selle SIM kaardiga edasi tegi. Rohkem sellest SIM kaardist juttu ei ole olnud. (tl 89-90); AS Mamearile kuulunud numbri xxx kõnede väljavõte, (tl 128-152) JJ konto väljavõte, millest nähtub järgmised ülekanded JJ kontole: 11.04.2007.a. Serenda Invest OÜ on arvele kandnud järgnevad summad 150,- krooni,16.04.2007.a. 350,- krooni ja 150,- krooni, 18.04.2007.a. 600,- krooni. (tl 163-167); 6 - - - - Indrek Järvela konto väljavõte, millest nähtuvad järgmised ülekanded Indrek Järvela kontole: Serenda Invest OÜ on kandnud järgnevad summad: 20.04.2007.a. 150,krooni, 28.03.2007.a. 600,- krooni. (tl 168-175); Riho Rõngas karistusregistri väljavõte, millest nähtub, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ühel korral ning väärteokorras korduvalt. (tl 201-202); 10.08.2010.a. mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi Riho Rõngas

§ 320

lg 1,

§ 73

alusel tingimisi vangistusega 45 päeva katseajaga 3 aastat, karistuse või katseaja lõppemise kuupäev 09.08.2013.a. (tl 204-205); 07.01.2011.a. mõisteti Harju Maakohtu poolt süüdi Indrek Järvela

§ 184

lg 2 p 1 alusel vangistusega 3 aastat 10 kuud,

§ 74

lg 1,3 alusel koheselt ära kandmisele kuulub vangistust 10 kuud, vangistuse kandmise algus 16.07.2010.a. ülejäänud 3 aastat vangistust mõistetud tingimisi 3 aastat katseajaga (otsus jõustumata). (tl 225236); AS Mamear hagiavaldus koos lisatud dokumentidega, AS Mamear esitab tsiviilhagi summas 8793,41 eurot, millele lisandub õigusabitasu hagiavalduse koostamise eest summas 184,06 eurot. (tl 243-256); Kohtunik asub seisukohale, et Riho Rõngas ja Indrek Järvela on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, nende, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud lubatavate tõenditega ning Riho Rõngas´e ja Indrek Järvela, süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 213lg 1 järgi.

Nii Riho Rõngas kui ka Indrek Järvela panid kuriteod toime otsese tahtlusega, nad teadsid, et ebaseaduslikult kasutavad enda valdusesse saanud AS Mamearile kuulunud telefoni SIM-kaardi numbrile xxx, panid selle SIM- kaardi omale telefoni ning asusid seda kasutama, helistades tavalistele ning ka eritariifsetele numbritele, saatsid sms-sse, tasudes kauba eest ning kasutades Interneti teenust, Indrek Järvela lisaks eeltoodule veel ostis internetikeskkonnas rate.ee jaoks virtuaalset valuutat ehk sol-e, kasutas internetiteenust. Oma tegevusega põhjustasid R.Rõngas ja I.Järvela AS Mamear ja AS Elisa Eesti (I.Järvela) varalist kahju, said varalist kasu, seega kohtu arvates on täidetud antud kuriteo subjektiivne ja objektiivne külg. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik Riho Rõngas´e ja Indrek Järvela süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Riho Rõngas on varem kriminaalkorras karistatud, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises 2007.a., Riho Rõngas omab kindlat elukohta, ta ei tööta, teo pani toime ajal, mil ta oli veel kriminaalkorras karistamata isik, seega enne 10.08.2010.a. kohtuotsust, tal tuleb hüvitada tsiviilhagi. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalist karistust, vaid tuleb mõista karistuseks minimaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samuti tuleb antud kohtuotsusega mõistetud karistust

§ 65lg 1 alusel lugeda kaetuks 10.08.2010.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osaga. Indrek Järvela on varem kriminaalkorras karistatud, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises samuti 2007.a., Indrek Järvela omab kindlat elukohta, ta ei tööta, teo pani toime ajal, mil ta oli veel kriminaalkorras 7 karistamata isik, seega enne 07.01.2011.a. Harju Maakohtu otsust, tal tuleb hüvitada tsiviilhagi. Kohus leiab, et ei ole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalist karistust, vaid tuleb mõista karistuseks vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Samuti tuleb antud kohtuotsusega mõistetud karistust

§ 65lg 1 alusel lugeda kaetuks eelmise 07.01.2010.a.

Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 3 aastat vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 3 aastat vangistust, mida aga ei pöörata

§ 74,75 sätete alusel täitmisele 3 .a.

katseajaga. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades, et neile oli liitkaristus mõistetud

§ 65

lg 1 sätete alusel, mõistetud karistused olid kaetud eelmiste otsustega mõistetud karistustega, eelmiste otsuste kohaselt olid neilt välja mõistetud ka sundrahad, siis seekord kuulub süüdismõistetutelt riigituludesse väljamõistmisele vaid kaitsjatasud. Võlaõigusseaduse § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Tsiviilhagi on esitanud AS Mamear summas 8793,41 eurot + õigusabitasude osas summas 184,06 eurot ja Elisa Eesti AS summas 904,16 eurot, mis tuleb VÕS § 1043 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Samas peab märkima, et AS Mamear poolt on esitatud solidaarne tsiviilhagi Järvela ja Rõngase vastu. Solidaarne vastutus on võimalik aga vaid kriminaalasjades, kui isikuid süüdistatakse grupis toime pandud kuriteos. Antud juhul aga iga süüdistatav peaks vastutama vaid enda poolt tekitatud kahju eest. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest Riho Rõngast süüdistatakse selles, et tema oma tegevusega tekitas AS Mamear varalise kahju summas 1568,12 krooni (100,22 eurot). Indrek Järvela aga – AS Mamear varalise kahju summas 107 648,30 krooni (6879,98 eurot) ja AS Elisa Eesti varalise kahju summas 14 147 krooni (904,16 eurot). Kuna kriminaalasjas toimub tsiviilhagide lahendamine TsMS ja VÕS sätete alusel siis on põhjendatud ka viiviste nõudmine, samuti on õigusabitasude osas AS Mamear nõue põhjendatud. AS Elisa Eesti on esitanud tsiviilhagi ( tl. 19) vaid põhivõla ulatuses, viiviste osas nõuet ei esitanud. AS Mamear poolt esitatud tsiviilhagi avaldusele lisatud intressiarvutuses (t.l. 247) esineb viga, nimelt periood 19.10.2007.a. kuni 28.03.2011.a. moodustab 1255 kalendripäeva (mitte aga 1348 kalendripäeva nagu märgitud arvutuses), sellest tulenevalt ka viga intresside arvestuses. Indrek Järvela, kes on tekitanud AS Mamear kahju summas 6879,98 eurot , peale põhivõla tasumist peaks tasuma AS Mamear ka intresse summas 1675,06 eurot (1255 x 0,0194 x 6879,98 = 1675,06). Kokku kuulub Indrek Järvela’lt AS Mamear kasuks väljamõistmisele 8647,07 eurot (millest põhivõlg – 6879,98 eurot + intressid – 1675,06 eurot + õigusabitasu – 92,03 eurot). Riho Rõngas, kes on tekitanud AS Mamear kahju summas 100,22 eurot, peale põhivõla tasumist peaks tasuma AS Mamear ka intresse summas 24,40 eurot (1255 x 0,0194 x 100,22 = 24,40). Kokku kuulub Riho Rõngas’lt AS Mamear kasuks väljamõistmisele 216,65 eurot (millest põhivõlg – 100,22 eurot + intressid – 24,40 eurot + õigusabitasu – 92,03 eurot). 8 Eeltoodu alusel AS Mamear poolt esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas 8679,66 eurot, ülejäänud osas summas 113,75 eurot – tuleb jätta rahuldamata. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Violetta Kõvask Kohtunik 9