4-11-1230/3

Väärteoasi nr. 4 – 11 - 1230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. juunil 2011 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Hart T kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo esindaja Enel Reegat osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. juunil 2011 a. HTkaebust Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsusega väärteoasjas nr. 2302, 11, 001663 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 08.02 sõitis kaubikuga reg. nr. xxxGonsiori ja Laikmaa ristmikust üle Lasnamäe poole. Sõitis keskmises reas ja vasakust reast VW Sharon kaldus tema sõiduritta, tekitades sellega liiklusohtliku olukorra. Ta reastus vasakpoolsesse ritta ja tuledega vilgutas sellele autole. Sama auto andis talle signaaltuledega märguande peatamiseks. Peatajaks osutus politsei. Peatas auto ja avas turvavöö. Võttis kindalaekast dokumendid ja sel ajal autoni jõudis politseinik. Politseinik ütles, et turvavöö lahti ja kutsus ta autosse. Asuti väärteoprotokolli koostama ja täidetud protokoll anti talle alla kirjutamiseks. Ta ei nõustunud rikkumisega ja suuliselt ütles, et turvavöö sõiduajal oli kinni. Politseinikud soovisid temapoolset kirjalikku seletust turvavöö kohta ja ta keeldus viisakalt. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et kauba veoks sõitu alustas Mustamäelt ja sihtmärgiks oli Viru keskus. Protokollis oli kirjutatud, et kaitsjat ei soovi ja palus selle parandada, sest soovis kaitsjat. Protokollis seda ei parandatud ja keeldus seletusest. Sõitu alustades kinnitas turvavöö ja vabastas turvavöö enne politseiniku saabumist tema sõiduki juurde. Tavaliselt politseinik küsib alati dokumente ja sõiduki peatamisel avas turvavöö, et kindalaekast dokumendid võtta. Ta teab turvavöö kasutamise eesmärki ja selle rikkumise eest on teda varem karistatud. Politsei eraldusmärkideta sõiduk VW liikus tema sõiduki lähedale selliselt, et oli sunnitud sõidukit pidurdama. Ta oleks end süüdi tunnistanud, kui turvavöö kinnitamata. Eelmisel korral esitas kaebuse mõistetud rahatrahvi vähendamiseks. Tunnistaja AR annab ütlusi, et kaebaja talle tuttav ei ole. Võis kaebajaga kohtuda liiklusalase eeskirja rikkumise tõttu. Ta töötab liikluspolitseis ja sõidab eravärvides VW bussiga. Veendumaks turvavöö kinnitust, sõidab sõidukiga kõrvale. Kiirmenetlust ei tahtnud, et summad lähevad suureks. Ta on roolis ja tahab 100 % veenduda, seega sõidab kõrvalreas ning siis hakkab tegutsema. Kui kaitsjat ei ole, loomulikult teeb menetluse lõpuni. Kaebaja oli rahulik, küsimus oli rahas. Jätsid töö komissari otsustada. Ta läks sõiduki juurde ja turvavöö oli lahti. Ta ei mäleta, kust võttis dokumendid. Isik ei ole atraktiivne, et peab kõiki asju meelde jätma. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku ütlused turvavarustuse nõuetekohase kasutamise osas on ümber lükatud tunnistaja ütlustega. Kohtus tunnistaja kinnitas, et kahtluse korral veendub rikkumise toimepanemises ja arvestades selle rikkumise tehiolusid, siis ei ole kahtlustki, et politseiametnikul oli korduvalt võimalus turvavöö kasutamist kontrollida. Kohtuvälisel menetlejal puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, tunnistajat on hoiatatud KarS § 318, § 320 alusel. Kaebaja näol on tegemist isikuga, keda on varem karistatud samalaadse rikkumise toimepanemise eest. Eeltoodust lähtuvalt on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et antud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt 08.
3. vormistatud protokolli sisu kohaselt T juh-tis sõidukit ja ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, olles eelnevalt sama rikkumise eest karistatud. Liikluspolitseiniku AR poolt antud ütlused haakuvad kohtus antud ütlus-tega. Väärteootsuses märgitu alusel T juhtis mootorsõidukit nõuetekohaselt kinnitamata turva-vööga ning olles varem juba karistatud turvavarustuse kasutamise nõuete rikkumise eest ja väär-teo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Seetõttu juhindudes KarS § 56 lg. 1 määrati karistuseks LS § 74 – 64 lg. 2 järgi rahatrahv 35 trahviühikut s.o. 140 eurot. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil antud ütluste ning selgitustega, tuvastas alljärgneva: -T väitel ta alustas sõitu Mustamäelt ja enne sõidu alustamist kinnitas turvavöö -Gonsiori tänava 3 maja juures ta sõitis keskmises reas ja vasakust reast kaldus tema sõiduritta VW Sharon ja ta vilgutas sellele autole liiklusohtliku olukorra tekkimise kohta. -Sama auto andis talle signaaltuledega märguande ja ta peatas sõiduki. Peatajaks oli politseinik. -Ta vabastas end turvavööst ja võttis kindalaekast sõiduki dokumendid. Sel ajal jõudis politseinik sõidukini ning kutsus autosse. -Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et töötab liikluspolitseinikuna ja sõidab eravärvides bussiga VW. Veendumaks turvavöö kinnitust, sõidab sõidukiga kõrvale. Sõidab kõrvalreas ja 100 % veendunud, hakkab tegutsema. Ta läks sõiduki juurde ja turvavöö oli lahti, kuid ei mäleta, kust isik võttis dokumendid. Isik ei ole atraktiivne, et peab kõiki asju meelde jätma. -Kohtuvälise menetleja seisukohalt väärtegu on tõendatud kogutud materjalidega, kuid milliste tõenditega, see on kirjeldamata -Kohtuistungil menetleja esindaja seiskohalt ei ole kahtlust tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ja otsuse muutmiseks puudub alus Kohus tuleb ülaltoodu alusel järeldusele, et kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele alljärgnevatel põhjustel seetõttu, et T kinnitusel sõitu alustades kinnitas turvavöö ja sõites keskmises reas, vasakust sõidureast kaldus sõiduk tema sõiduritta ja tekitas liiklusohtliku olukorra. Tunnistajana ütlusi andnud R kinnitas, et alati sõidab teise sõiduki kõrvale ja veendu-maks turvavöö puudumist hakkab tegutsema. Kinnitas, et jõudnud sõiduki juurde, juhil kinnita-mata turvavöö, kuid ei mäleta juhi poolt dokumentide võtmist ja isik ei ole atraktiivne, et peaks asju meelde jätma. Antud situatsioonis T kinnitab turvavöö kinnitust, kuid tunnistaja R kinnitab, et sõitis sõidukiga kõrvale ja veendumaks turvavöö kinnitamise eiramist, hak-kab tegutsema. Kohtule jääb arusaamatuks, miks protokolli koostaja ei saanud olla tunnistajaks, sest antud situatsioonis R kõrvalistuja oli tunduvalt ligemal T , et fikseerida tur-vavöö kinnitamise nõuete eiramist ja oleks võinud olla tunnistajaks. T kirjelduse kohaselt VW Sharon kaldus tema sõiduritta ja tekitas liiklusohtliku olukorra, olles kohustatud tuledega märku andma tekkinud olukorrast. Kohus ei saa ka nõustuda väitega, et uue samalaadse väärteo eest peab uus karistus olema rangem eelmisest, kuigi karistamise aluseks on isiku süü ja KarS § 56 muu sätestatu. T käitumist tuleb kritiseerida selles, et enne politseiniku saabumist sõiduki juurde ta avas turvavöö selleks, et kindalaekast võtta dokumendid. Tema väitel ta tegi seda seetõttu, et alati politseinikud nõuavad dokumentide esitamist. Kuid seda ei saa käsitleda turvaööta sõitmisega, sest sõiduk seisis. Antud situatsioonis T kinnitab, et juhtis sõidukit kinnitatud turvavööga aga tunnistaja R kinnitab, et T juhtis sõidukit kinnitamata turvavööta, kuid Põhiseaduse sätete ko-haselt kõik kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Samuti tuleb tõlgendada T kasuks ka muud ülatoodut. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Kaebaja HT poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo otsus väärteoasjas nr. 2302,11, 001663 HT karis-tamise kohta LS § 74 – 64 lg. 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut s.o. 140 eurot tühistada ja menetlus lõpetada. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik