lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel, milles muuhulgas märgitakse ekspertiisi teostamiseks vajalikud lähteandmed ja eksperdile esitatavad küsimused (
). Ekspertiisiakti koostamist käsitleb
ning vastavalt lg 3 sätestatule peab ekspertiisiakt kirjeldama eksperdi teostatud uuringuid ja nende tulemuste hindamise andmeid ning arvamuse põhjendust. Kui vaadata väärteotoimiku materjalides olevat 16.12.2010 ekspertiisiakti (t.l.44-45), siis on näha, et see sisaldab vaid lõpposa ehk eksperdiarvamust ning ekspertiisiakti põhiosa kui selline puudub täielikult. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asunud lahendis nr 3-1-1-63-08 järgmisele seisukohale: „Vastavalt
lg 3 p-dele 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli”. Käesolevas väärteoasjas läbiviidud jahindusalase ekspertiisi aktis on jäetud näitamata mitte üksnes teostatud uuringute kirjeldus, vaid ka see, milliseid meetodeid kasutades on ekspert jõudnud ekspertiisiakti lõpposas sisalduvatele järeldustele. Kohus leiab, et sellest lähtuvalt on menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks tema kaitsja taotlus esitada eksperdile täiendavaid küsimusi ekspertiisiakti sisu selgitamiseks igati põhjendatud ja peab olema vältimatult täidetud. Siinjuures ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga nagu poleks kaitsja poolt esitatavad küsimused suunatud ekspertiisiakti sisu selgitamisele. Olukorras, kui ekspertiisiaktist ei selgu, millistel andmetel ja uuringute tulemustel arvamus rajaneb ning eksperdiarvamuse kujunemine ei ole jälgitav, tuleb kõiki kaitsja küsimusi käsitleda kui ekspertiisiakti sisu selgitamisele suunavaid küsimusi. Ekspertiisiakti sisu selgitamiseks näeb kriminaalmenetluse seaduse ette eksperdi ülekuulamise võimaluse
Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-63-06 märkinud, et „
lg 1 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus ja eksperdi ütlused ekspertiisiakti selgitamisel. Üldjuhul on akt dokumendiks, millest nähtub üksnes tõendina kasutatava eksperdiarvamuse kujunemine ja põhjendused. Ekspertiisiakti tervikuna on võimalik tõendina käsitada üksnes selles mõttes, et põhiosas sisalduvad põhjendused ja uuringud selgitavad eksperdiarvamuse kujunemist. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka eksperdi ülekuulamisel on võimalik saada selgitusi ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Süüteoasja menetleja ei või tuletada ekspertiisiakti põhiosast ega eksperdi ülekuulamisel antud selgitustest vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimäärusega eksperdile esitatud ei ole. Kui ekspertiisiakti uurimisel või eksperdi ülekuulamisel tekib vajadus leida vastuseid küsimustele, mida ekspertiisimääruses ei sisaldu, tuleb need esitada eksperdile määrusega
§-s 106 sätestatud korras ja nendele on eksperdil võimalik vastata üksnes
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et arutatavas väärteoasjas on vaja menetlusaluse isiku kaitsja taotlust rahuldades esmalt kuulata üle jahindusalase ekspertiisi teostanud ekspert, mille käigus võimaldada kaitsjal esitada tema taotluses ära toodud küsimused ning seejärel vajaduse korral, kui ekspert leiab, et nendele ei ole võimalik vastata ilma kordusekspertiisi määramata, määrata ka ekspertiis. Teatavasti on menetlusosalisel õigus VTMS § 114 sätestatud korras esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale ning maakohus peab väärteoasja arutades täies ulatuses kontrollima kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seejuures, kuigi kohtunik võib VTMS § 102 lg 5 kohaselt määrata ekspertiisi ka omal algatusel, peab väärteoasja menetlemisel vastuvaidlematult järgima põhimõtet, et väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal ning väärteomenetluses on kohustatud tõendeid koguma kohtuväline menetleja. Sellele seisukohale on asunud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis nr 3-1-1-105-03, leides, et „ka omal algatusel ekspertiisi määramise võimalus ei kummuta VTMS § 11.peatüki 4.jaos (kohtulik uurimine) sätestatu pinnalt kujunevat arusaama, et seadusandja ei ole soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama. Seda enam, et lähtudes VTMS §-st 72 peab kohtuvälisel menetlejal lahendi tegemiseks, kui seadus ei näe ette, et väärteoasja arutab kohus, olema kogutud kõik tõendid, mis võimaldaksid tal lahendada VTMS §-s 108 loetletud küsimused“. Kohus juhindub VTMS §-st 79. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.