Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.06.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-07-12646 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Artur UMURŠADJANTS Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Valeri KOTI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Valeri KOT sünd. 30.03.1964, isikukood 36403300267, kodakondsuseta, kõrgem haridus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 12.04.2007 ja lõpp 12.04.2015 Jätta Valeri KOT elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Valeri Koti elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Valeri Kot on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.02.2008 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.2 ja §392 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat alates 12.04.
- 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 3 distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kinnipeetav hoiab vangistuses omaette, ametnikesse suhtub sallivalt, kuid on arvamusel, et talle tehakse pidevalt liiga ning on näidanud enda üleolevat käitumist. Vangistuses toetavad kinnipeetavat abikaasa ja eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikud. Hagide maksmiseks on koostatud graafik ja kinnipeetav on motiveeritud neid tasuma. Tasumata rahalisi kohustusi on summas 2766,45 eurot, vabanemisfondis on 834,05 eurot. Kinnipeetaval on säilinud head ja toetavad suhted abikaasa, tütre ja emaga. Kinnipeetavat on vanglas korduvalt külastanud kriminaalkorras karistatud isikud, mis viitab kuritegelike suhete säilimisele. Kinnipeetav ei suuda loobuda kuritegelikust elustiilist. Kinnipeetav otsib vabandusi enda tegudele ja süüdistab kõiges teisi isikuid. Ametnike suhtes on salliv, kuid mitte abivalmis. Kinnipeetav toetab kriminaalset subkultuuri ja ei ole teinud eelmistest karistustest järeldusi ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Kuna kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, on tal tekkinud tuttavaid mõjuvõimu omavate kinnipeetavate seas. Kinnipeetav on tunnistatud kõrgohtlikuks avalikkusele ja kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, arvestades sooritatud kuritegude iseloomu ja materiaalse kasusaamise riskitegurit. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole risk uueks kuriteoks välistatud. Uue kuriteo riski maandamiseks on kinnipeetaval vajalik osaleda vangla poolt pakutavates sotsiaalprogrammides, korrigeerimaks oma arusaamu ja väärtushinnanguid, et leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama abikaasa juurde, korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele ning abikaasa on kirjaliku nõusoleku andnud. Kinnipeetaval on kõrgharidus, ta on varem töötanud õpetajana ning omanud isiklikku firmat. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud osalise tööajaga koht xxxk xxx. Materiaalselt toetavad kinnipeetavat nii abikaasa kui sõbrad, tasumata rahalisi kohustusi on summas 2830,25 eurot. Kinnipeetava poolt uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised: riskeeriv elustiil ja oht seda jätkata; materiaalse kasusaamise eesmärk; ohtlikkus ühiskonnale ja kaasinimestele. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt ei ole vangistuses oldud aeg olnud piisav, et kinnipeetav oleks oma väärtushinnanguid, mõtteviisi ja käitumise ümber hinnanud. Maakohtu istung Kinnipeetav Valeri Kot taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja seletas, et kahetseb enda poolt toimepandud kuritegusid. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud maakohtu istungil kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal. Kaitsja Artur Umuršadjants leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava puhul ei ole tegemist kriminaalse elemendiga ja toetas taotlust. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kaks korda. Kinnipeetav oli Tallinna Linnakohtu 08.07.1999 otsusega süüdi mõistetud ja sama kohtu 09.11.2000 määrusega vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vaatamata kantud reaalsele karistusele ei teinud kinnipeetav sellest enda jaoks mingeid järeldusi ja jätkas kuritegude toimepanemist. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ja selle ebaseadusliku üle riigipiiri veo eest. Esimese süüteo puhul on tegemist raske I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav ära kandnud talle mõistetud 8-aastasest vangistusest 4 aastat 1 kuu ja kanda on veel 3 aastat 11 kuud. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid, raskust ja laadi, kinnipeetava isikut ja mõistetud liitkaristust, leiab maakohus, et kinnipeetav on ära kandnud veel liiga vähe mõistetud karistusest. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on näidanud välja oma üleolevat käitumist vangla administratsiooni suhtes, toetab vangla subkultuuri ja on vangla poolt tunnistatud kõrgohtlikuks, mistõttu on paigutatud tugevdatud järelevalvega osakonda. Maakohus leiab, et sellise kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi peaaegu 4 aastat enne tähtaega ei ole põhjendatud. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud 3 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on viimane distsiplinaarkaristus määratud valvuri korralduse eiramise eest. Seega ei ole kinnipeetav suuteline järgima kehtestatud reegleid isegi vangistuse ajal, see aga omakorda raskendaks kriminaalhoolduse teostamist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolul ei ole see tingimus käesoleval ajal täidetud. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatuga, et antud kinnipeetava puhul ei ole vangistuses oldud aeg olnud piisav, et kinnipeetav oleks ümber hinnanud oma väärtushinnangud, mõtteviisi ja käitumise. Kindla elukoha, garanteeritud töökoha ja lähedaste toetuse loeb maakohus antud asjas positiivseteks asjaoludeks, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Asja materjalide kohaselt olid kõik nimetatud asjaolud kinnipeetaval olemas ka enne kuriteo toimepanemist, seega ei takista need kinnipeetaval vabaduses uusi kuritegusid toime panemast. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega käesoleval ajal on ennatlik ega ole 3 põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest, pannud toime raske narkootikumide levikuga seotud kuriteo ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral käesoleval ajal oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkide ja põhimõtetega. Uute kuritegude toimepanemise risk Valeri Koti poolt on jätkuvalt kõrge. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab aru saama, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- Anne PALMISTE Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Kohtumäärus jõustus 21.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 4