lg 2 p 1, § 316, § 319 lg 2 järgi; Jaanus Kalbergi süüdistus
lg 2 p 1, § 316, § 319 lg 2 järgi; Ilmar Puusaagi süüdistus
lg 2 p 1, § 316, § 319 lg 2 järgi; Taavi Valki süüdistus
lg 1 järgi; Maigar Vilo süüdistus
lg 1 järgi; Artur Kattai süüdistus
Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
lg 1,2 alusel osaliselt täitmisele Tauno Kreininile mõistetud karistus - 3 aastat 4 kuud ja 9 päeva vangistust jätta
lg 1, 3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui ta 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle maakohtu poolt kohaldatud
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 3. Jaanus Kalbergile mõistetud vangistuse
Jaanus Kalbergile mõistetud karistuse – 2 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust jätta
lg 1,3 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui ta 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle maakohtu poolt kohaldatud
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. 4. Ilmar Puusaagi õigeksmõistmises
lg 2 järgi ja tema suhtes Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel tema poolt eelvangistuses viibitud aja - 14.02 - 13.10.2008, so 8 kuud hüvitamise osas. 2 Ilmar Puusaag süüdi tunnistada
lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2008 kuni 13.10.2008, so 8 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 4 kuud vangistust.
lg 1,3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata tervikuna täitmisele, kui Ilmar Puusaag ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
elab kohtu määratud alalises elukohas- XXX;
Sama maakohtu otsusega mõisteti T. Kreinin süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, ja
lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.
Kreininile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 3
Kreinini eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud 21 päeva vangistust ning kandmata karistuseks 3 aastat 4 kuud 9 päeva vangistust.
alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja
Kreininile mõistetud karistusest koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning
lg 1,2,3 alusel mõistetud karistusest 2 aastat 10 kuud 9 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui T. Kreinin 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi – elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Nimetatud maakohtu otsusega mõisteti J. Kalberg
Sama maakohtu otsusega mõisteti J. Kalberg süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust, ja
lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.
Kalbergile liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
Kalbergi eelvangistuses viibitud aeg 8 kuud 4 päeva vangistust ning kandmata karistuseks 2 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust.
Kalbergile mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja
lg 1,2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 3 kuud 26 päeva vangistust ja
lg 1,2,3 alusel mõistetud karistusest 2 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui J. Kalberg 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi – elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Lisaks mõisteti eelnimetatud maakohtu otsusega I. Puusaag
Puusaagile hüvitada riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi AVVKHS) alusel tema eelvangistuses viibitud aeg, so 8 kuud. Sama Tartu Maakohtu otsusega mõisteti T. Valk süüdi
lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, mida
lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 01.02.2007 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta vangistust, võrra. T. Valgule mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
Valgu eelvangistuses viibitud aeg, so 18 päeva vangistust, ning kandmata karistuseks 1 aasta 11 kuud 12 päeva vangistust. Samuti mõisteti eelnimetatud maakohtu otsusega õigeks A. Kattai
Vilo
Maakohtu otsusega otsustati A. Kattaile ja M. Vilole hüvitada vastavalt AVVKHS alusel nende eelvangistuses viibitud aeg – A. Kattai vastavalt 01.04.2008, so 1 päev, ja M. Vilo vastavalt 05.03.2008, so 1 päev. Lisaks T. Kreininile, J. Kalbergile ja I. Puusaagile esitatud süüdistusele
järgi, mida apellatsioonides ei vaidlustatud, esitati eelnimetatutele süüdistus ka
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad, tegutsedes grupis ühise tahtlusega, otsustasid omandada suures koguses, so vähemalt kümnele isikule narkojoovet tekitava koguse narkootilist ainet eesmärgiga kasutada seda ainet K. T. kohta vale kuriteokaebuse esitamiseks ja sellega seoses olustiku muutmiseks ning asitõendina kasutamiseks. Ühise plaani täideviimiseks 4 sai T. Kreinin T. Valgult 08.02.2008 Tallinnas 75 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, so suure koguse narkootilist ainet, toimetas narkootilise aine Tallinnast Tartusse ja 08.02.2008 koos J. Kalbergiga asetas aine K. T. kasutuses olevasse autosse XXX registreerimisnumbriga XXXXX, millest informeeris koheselt I. Puusaagi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Samuti esitati T. Kreininile, J. Kalbergile ja I. Puusaagile süüdistus
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et nemad, tegutsedes grupis ühise tahtlusega, pärast seda kui nad ühiselt tegutsedes olid muutnud olustikku ja asetanud 08.02.2008 K. T. valdusse tema kasutuses olnud sõidukisse XXX registreerimisnumbriga XXXXX asitõendina käsitatava suure koguse narkootilist ainet, so 75 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, teavitasid J. Kalberg ja T. Kreinin I. Puusaagi olustiku muutmisest, mis vastavalt T. Kreinini, I. Puusaagi ja J. Kalbergi ühisele kuriteoplaanile oli vajalik politseile K. T. kohta valekaebuse esitamiseks. Seejärel helistas I. Puusaag 08.02.2008 Lõuna Politseiprefektuuri politseikorrapidajale K. T. ja teavitas viimast K. T. kasutuses olevas sõidukis narkootilise aine leidumisest ning andis politseikorrapidajale kõnesoleva auto kirjelduse eesmärgiga, et politsei alustaks K. T. suhtes kriminaalmenetluse, kuigi K. T. ei olnud kuritegu, millest I. Puusaag politseid teavitas, toime pannud. Samal eesmärgil helistas I. Puusaag politseikorrapidajale 08.02.2008 kuuel korral ning 09.02.2008 helistas samal eesmärgil ühel korral Lõuna Politseiprefektuuri korrapidajale K. T. ning ühel korral Lõuna Politseiprefektuuri narkokuritegude talituse politseiametnikule A. R. . T. Valgule esitati süüdistus
lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema omandas ebaseaduslikult 07.02.2008 Tallinnas M. Vilolt 75 metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) tabletti, so narkootilist ainet suures koguses, mille andis 08.02.2008 Tallinnas ebaseaduslikult edasi T. Kreininile. Maakohtu istungil süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud. I. Puusaagi süüdistuses
lg 2 p 1 järgi leidis maakohus, et talle esitatud süüdistus ei ole tõendatud ning I. Puusaag tuleb õigeks mõista. Maakohus märkis, et narkootilise aine omandamine eeldab isiku aktiivset tegevust narkootilise aine käsutusõiguse saavutamiseks selle eelnevalt valdajalt ning edasiandmine eeldab omakorda sellise käsutusõiguse üleandmist, nt narkootilise aine mingisse kohta jätmist ja omandajale koha teatavakstegemist või aine teisele isikule müümist, kinkimist, vahetamist. Maakohus leidis, et uuritud tõendite alusel ei ole tõendatud, et I. Puusaag oleks osalenud 75 MDMA tableti omandamises, transportimises, nende kannatanu autosse panemises, nagu ka asjaolu, et ta oleks neid enda valduses hoidnud või narkootikumidega mingisuguseid muid toiminguid teostanud koos J. Kalbergi ja T. Kreininiga. Ühtlasi ei ole narkootikumide pakendamisel kasutatud pakenditelt 25.04.2008 ekspertiisiakti nr GE-0341-08/0968 ja 16.03.2010 täiendava ekspertiisiakti nr GE-0303-10/0861 kohaselt leitud I. Puusaagi bioloogilist materjali. Samuti ei tulene tunnistajate, kaassüüdistatavate, kannatanu ja I. Puusaagi enda ütlustest viiteid sellele, et I. Puusaag oleks olnud seotud narkootikumide käitlemisega. Maakohtu hinnangul on tõendite kohaselt I. Puusaagi ainuke seotus narkootikumidega see, et ta on 08.02.2008 ja 09.02.2008 teavitanud politseiametnikke võimalikust narkootikumide leidumisest kannatanu autos, olles ise selle kohta eelnevalt telefoni teel informatsiooni saanud. Maakohus nentis, et tõendite uurimise tulemusel võib jõuda kahtlusteni, et I. Puusaag on osalenud koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga narkootikumide käitlemise planeerimises, millele viitavad politseiametnik K. T. ja I. Puusaagi enda ütlused. Maakohtu arvates on kahtlusi tekitav, kuidas 5 sai I. Puusaag teada narkootikumide kannatanu autos leidumisest juba 07.02.2008, kui ta ise nende sinna toimetamise planeerimisega seotud ei olnud, ning kas kõned I. Puusaagi, T. Kreinini ja J. Kalbergi vahel on kuidagi seotud kannatanu autosse narkootikumide toimetamise planeerimisega. Samas leidis maakohus, et kuna uuritud tõendite põhjal ei ole nimetatud kahtlused kõrvaldatavad, tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel need tõlgendada süüdistatava kasuks ning I. Puusaagi seotust narkootikumide käitlemise planeerimisega ei saa tõendatuks lugeda. Samuti märkis maakohus, et isiku süüditunnistamiseks
lg 2 p 1 sätestatud teo toimepanemises peab süüdistatav peale grupis teo planeerimise osalema veel ka mingites muudes narkootikumidega seotud tegevustes, nt aine edasitoimetamise korraldamises, selle kontrollimises või telefoni teel korralduste andmises. Tõendite kohaselt I. Puusaag sellistes tegevustes osalenud ei ole. Samuti ei tuvastanud maakohus, et I. Puusaagil oleks olnud mingi motiiv kannatanu süüdilavastamiseks või vajadus sellega seoses narkootikume hankida. Siinkohal viitas maakohus I. Puusaagi ütlustele, mille kohaselt ei tundnud tema 2008 veebruari alguses K. T. t, tal ei olnud T. Kreininiga ühiseid ärihuvisid ning T. Kreinin ei olnud temale rääkinud ka kinnisvaratehingutest K. T. ga, mida kinnitas kohtuistungil ka T. Kreinin. T. Kreinini ja J. Kalbergi süüdistuse
lg 2 p 1 järgi osas leidis maakohus, et nimetatud süüdistus on tõendatud, kuid seoses I. Puusaagi õigeksmõistmisega tuleb T. Kreinini ja J. Kalbergi süüdistusest välja jätta osa, mille kohaselt nad planeerisid kõnesolevat kuritegu koos I. Puusaagiga. T. Kreinini, J. Kalbergi ja K. T. ütluste ning 28.05.2008 jälitusprotokolli põhjal on maakohtu hinnangul tõendatud, et 09.02.2008 peale kella 16.00 kohtusid nad omavahel Haagel, kusjuures kohtumise initsiaator oli T. Kreinin, kes helistas samal päeval kell 16.02 K. T. le ja leppis kohtumise kokku. Maakohus, arvestades eelnimetatud isikute ütlusi, leidis, et kohtumise aja alguse ja kestvuse kohta, said vaid nemad teada, millal K. T. sõiduk kohtumispaigalt lahkub, millises suunas sõidab ja mis selles leiduda võib. Maakohus tuvastas 28.05.2008 jälitusprotokolli kõnedeeristusest, et kohe peale kohtumise lõppu Haagel on helistatud T. Kreinini telefonilt, mis on positsioneeritud Haagel, I. Puusaagile, kes omakorda on helistanud peale kõne lõppu K. T. . Lühikeste ajavahemike järel on olnud veel kolm kõnet T. Kreinini ja I. Puusaagi vahel, peale mida on I. Puusaag igal korral helistanud K. T. . I. Puusaagi ja K. T. ütluste kohaselt anti esimeses kõnes teada, et sõiduauto XXX (öeldi ka auto number), milles on narkootiline aine ja mille juht võib olla K., liigub Haagelt Tartu suunas. Maakohus ei pidanud usutavaks, et kohe peale T. Kreinini, J. Kalbergi ja kannatanu vahel Haagel toimunud kohtumise lõppu oleks keegi kolmas isik Haagelt, kes ei osalenud kohtumisel, teadnud, mida kannatanu autost leida võib ja mis auto ning isikuga on autojuhi näol tegemist. Maakohus, lähtudes I. Puusaagi ütlustest, pidas võimalikuks, et T. Kreinin palus enda telefonilt kellelgi tuvastamata isikul I. Puusaagile helistada, andes seejuures helistajale eelnevalt täpset informatsiooni kannatanu auto ja hüüdnime ning narkootikumide leidumise kohta. Kuna 28.05.2008 jälitusprotokolli kõnedeeristuse kohaselt on I. Puusaag ka ise T. Kreininile tagasi helistanud, ei pidanud maakohus tõenäoliseks, et I. Puusaag oleks tagasi helistanud täiesti tundmatule isikule ja pidanud sellise kestusega kõnesid, mistõttu sai maakohtu seisukohalt T. Kreinini telefoni kasutajaks olla siiski kas T. Kreinin ise või keegi teine I. Puusaagile tuttav isik. Maakohus, lähtudes tunnistajate I. L. , M. S. ja E. S. ütlustest ning 28.05.2008 jälitusprotokollist, ei pidanud usutavaks T. Kreinini väidet selle kohta, et kohtumise ajal ja vahetult pärast kohtumist oli tema telefon Haage tanklas ning tema sai selle kätte alles kella 18.00 ajal. Maakohtu hinnangul puudus ka võimalus, et keegi tuvastamata isik oleks T. Kreinini, J. Kalbergi ja K. T. kohtumise ning T. Kreinini telefonilt I. Puusaagile kell 16.43 tehtud kõne vahelisel ajal saanud K. T. le midagi autosse peita. Samuti ei tulene kannatanu ütlustest, et keegi peale tema enda oleks olnud vahepealsel ajal autos või kellelgi oleks olnud võimalik vahepealsel ajal tema autosse sisse pääseda. Asjaolu, et keegi kannatanu sõiduautot jälitas, kinnitavad nii kannatanu, kui ka I. Puusaagi ja K. T. ütlused. Kuna 28.05.2008 jälitusprotokolli kohaselt on T. Kreinini telefon peale kohtumist olnud umbes ühe tunni jooksul Haagel ja sellest piirkonnast väljunud ei ole, pidi T. Kreinini 6 telefonilt helistajale info kannatanu liikumise kohta, mille ta edastas I. Puusaagile, tulema teise sidevahendi kaudu, mida maakohtus ei tuvastatud. Maakohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust, kas valge Volkswagen buss, mis jälitas kannatanut, kuulus just T. Kreinini firmale, ning leidis, et jälitavaks sõidukiks võis olla ka kellelegi teisele kuuluv valge buss, mis pidi olema seotud T. Kreinini ja J. Kalbergi kuritegeliku plaaniga, sest muidu ei oleks olnud põhjust kannatanu sõidukit jälitada. T. Kreinini ja J. Kalbergi ütluste kohaselt oli T. Kreininil K. T. ga rahalisi vaidlusi ja K. T. väidetavalt püüdis temalt raha välja pressida seoses kinnistuga, mille suhtes neil mõlemal olid ärilised huvid. Seetõttu leidis maakohus, et T. Kreininil võis olla soov kannatanu kriminaalmenetluse kaudu kõrvaldamiseks. Ühtlasi oleks K. T. le raha maksmise korral see raha võetud J. Kalbergi ja T. Kreinini ühistest ettevõtlusega seotud rahadest, mistõttu oli maakohtu arvates ka J. Kalberg K. T. kõrvaldamisest huvitatud. Lisaks oli T. Kreininile ja J. Kalbergile teada, et K. T. on varasemalt olnud seotud narkootikumidega, mistõttu oli hea võimalus tekitada politseis huvi kannatanu suhtes lootes tema vahistamisele. Maakohus leidis, et kohtumine ei toimunud kannatanu initsiatiivil ning pidas usutavaks, et kohtumise eesmärk oli just K. T. autosse narkootikumide peitmine ja sellest hilisem politsei informeerimine I. Puusaagi kaudu. Maakohus asus seisukohale, et süüdistusest tuleb tõendamatuse tõttu välja jätta asjaolu, et narkootikumid olid autosse sisenedes peidetud J. Kalbergi poolt kartulikrõpsupakendisse. I. Puusaagi, A. R. ja K. T. ütlustest ning I. Puusaagi telefonide vaatlusprotokollidest tulenevalt on tuvastatud, et I. Puusaag tundis 2008 alguses politseiametnikke K. T. ja A. R. ning tal olid olemas nende telefoninumbrid. Lisaks oli maakohtu arvates T. Kreinin teadlik, et I. Puusaagil oli politseis tutvusi ja et võimaluse korral saab temalt abi paluda. I. Puusaagi ja K. T. ütluste kohaselt helistas I. Puusaag 07.02.2008 K. T. ja kirjeldas võimalikku reedest sündmuste käiku, et toimub kokkusaamine, kus võib olla tegemist väljapressimisega ja liikvel võib olla auto, milles narkootiline aine. Seega oli maakohtu hinnangul T. Kreinin oma tegevuse täpselt ette planeerinud, sest kuidas muidu sai I. Puusaag teada, mis võib järgmisel päeval juhtuda. Maakohus leidis, et puudub alus kahelda tunnistaja E. L. ja K. T. ütlustes, et narkootiline aine autost 09.02.2008 leiti ning et peale T. Kreinini ja J. Kalbergi ei olnud keegi kolmas isik nende autos 08.02.2008– 09.02.2008 käinud. Maakohus leidis, et E. L. ja kannatanu ütlustega on põhjendatud, miks ei olnud narkootilist ainet märgatud varem kui 09.02.2008 õhtul. Samuti kinnitavad kannatanu ütlused seda, et 08.02.2008 enne kohtumist XXX kannatanu autos narkootilisi aineid veel ei olnud, ning E. L. ja kannatanu ütluste kohaselt ei ole võimalik, et autosse oleksid saanud siseneda võõrad isikud ilma nende teadmata, kuna autol oli valvesignalisatsioon ning auto uksed sulgusid lahtiunustamise korral alati automaatselt 10 sekundi jooksul. Seega on maakohtu arvates tõendatud, et narkootikumide sattumine autosse ei olnud võimalik teisel ajal ja kellegi teise poolt. Maakohus, tuginedes 28.05.2008 jälitusprotokollile, T. Valgu ütlustele, 25.04.2008 ekspertiisiaktile nr GE-0341-08/0968, 16.03.2010 täiendavale ekspertiisiaktile nr GE-0303-10/0861, leidis, et on ilmne, et T. Kreinin hankis narkootilise aine T. Valgult, kuna vastasel juhul ei ole maakohtu arvates seletatav, kuidas kile, kuhu olid pakendatud narkootikumid ja millelt leiti T. Valgu DNA, sattus läbi T. Kreinini kannatanu autosse. Seega on maakohtu hinnangul leidnud tõendamist nii T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt narkootikumide K. T. autosse peitmine, kui ka nende eelnev hankimine T. Valgult. Kuna nimetatud tegevused narkootikumide käitlemisel olid T. Kreininil ja J. Kalbergil omavahel kooskõlastatud ning ühiselt teostatud, tuleb seda maakohtu arvates käsitleda grupis tegutsemisena. Ühtlasi leidis maakohus, et T. Kreinini ja J. Kalbergi tegevus oli ebaseaduslik. Subjektiivsete tunnuste osas leidis maakohus, et T. Kreinin ja J. Kalberg olid teadlikud, et nende poolt käideldav aine on narkootikum, sest maakohtus leidis tuvastamist, et T. Kreinin hankis T. Valgult just narkootilist ainet. Samuti olid süüdistatavad teadlikud, et sellise aine käitlemine on ebaseaduslik, kuna see oligi nende ühise tegutsemise eesmärgiks, sidumaks K. T. ebaseadusliku tegevusega. Seega leidis maakohus, et T. Kreinin ja J. Kalberg tegutsesid kavatsetult
7 Maakohus ei tuvastanud T. Kreinini ega J. Kalbergi teos süüd välistavate asjaolude esinemist. A. Kattaile esitatud süüdistuse osas
lg 1 järgi asus maakohus seisukohale, et nimetatud süüdistus ei ole tõendatud ja A. Kattai tuleb õigeks mõista. T. Kreinini, J. Kalbergi ja I. Puusaagi süüdistuse osas
Puusaagi süüdistus ei ole tõendatud ning nimetatu tuleb selles õigeks mõista, kuid T. Kreinini ja J. Kalbergi süüdistus on tõendatud. Maakohtu hinnangul on T. Kreinini, J. Kalbergi ja K. T. ütluste põhjal reaalne, et T. Kreininil ja J. Kalbergil oli motiiv K. T. vastu kriminaalmenetluse alustamise esilekutsumiseks ja sellel eesmärgil narkootikumide tema autosse peitmiseks ning valekaebuse esitamiseks I. Puusaagi vahendusel. Seega leidis maakohus, et T. Kreinini ja J. Kalbergi tahtlus K. T. seoses narkootikumidega süüdi lavastada on tõendamist leidnud. Maakohtu arvates ei saa esitatud tõendite põhjal väita, et I. Puusaag oli teadlik T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt narkootikumide hankimisest ja kannatanu autosse panemisest ning asjaolust, et tema poolt tuttavale politseiametnikule edastatud teave võis olla valekaebus. Maakohus leidis, et eelneval päeval oli I. Puusaagile T. Kreinini poolt teada antud, et seoses väljapressimisega võib saabuda informatsiooni narkootikumide liikumise kohta, kuid T. Kreinini ja I. Puusaagi ütlustest ei nähtu, et oleks täpsustatud väljapressimisega seonduvaid asjaolusid või seda, kust teab T. Kreinin, et autos võib leiduda narkootikume, mistõttu ei ole võimalik asuda seisukohale, et I. Puusaag oleks olnud teadlik J. Kalbergi ja T. Kreinini plaanist. Eeltoodust tulenevalt järeldas maakohus, et I. Puusaag edastas saadud informatsiooni tuttavale politseiametnikule pahaaimamatult, teadmata tegelikke asjaolusid. I. Puusaagi ütluste kohaselt, mida kinnitavad ka tunnistaja V. O. ütlused, anti kõnes temale edasi informatsiooni sellest, et konkreetne auto liigub Haagelt Tartu suunas ja selles võib olla narkootiline aine. Peale kõnet helistas I. Puusaag enda sõnul K. T. ja edastas temale koheselt saadud informatsiooni. Maakohtu arvates ei ole siinkohal oluline, kes info I. Puusaagile edastas, kas T. Krenin ise või tema telefonilt mõni teine I. Puusaagile tuttav isik. Maakohus pidas põhjendatuks I. Puusaagi ütlusi selle kohta, miks ta otsustas saadud informatsiooni koheselt edastada, seda eelnevalt kontrollimata või helistajat identifitseerimata – tundis teatud kohustust informatsioon võimalikult kiiresti politseile edasi anda, kuna on varasemalt õiguskaitse vallas töötanud (turvafirmas) ning sarnaste olukordadega seal kokku puutunud ning kiire tegutsemine oli vajalik, kuna auto oli pidevas liikumises. Maakohus märkis, et isegi kui eelneva põhjal võib tekkida kahtlusi, et kuidas I. Puusaag sai juba 07.02.2008 teada narkootikumide autos leidumisest ning miks tal ei tekkinud telefonikõnedest saadud informatsioonis suhtes kahtlusi, siis vastavalt KrMS § 7 lg 3 ei saa kohus nimetatud kahtluste pinnalt tuvastada I. Puusaagi puhul kuritahtlust politseiametnikule võimalikust kuriteost teatamisel. Samuti ei tuvastanud maakohus I. Puusaagil mingisugust motiivi kannatanu suhtes valekaebuse esitamiseks ning sellel eesmärgil tõendite kunstlikule loomisele kaasaaitamiseks. Maakohus leidis, et T. Kreinin ja J. Kalberg käitumises on objektiivne süüteokoosseis täidetud. Subjektiivsest külje osas olid maakohtu arvates T. Kreinin ja J. Kalberg teadlikud, et tegemist on valekaebusega ja tegelikult K. T. narkootilise aine tablettidega seotud ei olnud, kuna nad ise lõid oma tegevusega vastava olukorra, kus kannatanu autos leidus narkootilist ainet. Seega toimisid T. Kreinin ja J. Kalberg kavatsetult
Maakohus ei tuvastanud J. Kalbergi ja T. Kreinini suhtes süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus
§-s 56 sätestatut. T. Kreinini ja J. Kalbergi puhul leidis maakohus, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ühtlasi leidis maakohus, et kuna T. Kreinini ja J. Kalbergi kohtus tuvastatud süüteod ei ole toime pandud samaaegselt, ei saa neid käsitleda ühe teona
T. Kreininile
lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et teda on varem 3-l korral kriminaalkorras ja korduvalt ka väärteokorras karistatud. J. Kalbergile
lg 2 p 1 järgi karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud 8 ning tal ei ole kehtivaid väärteokaristusi. Lisaks arvestas maakohus J. Kalbergi mõnevõrra väiksemat osavõtumäära kuritegude toimepanemisest kui T. Kreininil. Maakohus, arvestades T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt kvalifitseeritud süüteo toimepanemise asjaolusid, süü suurust ja süüdistatavate isikuid, leidis, et põhjendatud on sanktsiooni alammäära lähedase karistuse mõistmine. Maakohus, arvestades T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt
lg 2 järgi kvalifitseeritud süüteo toimepanemise asjaolusid, süü suurust ning asjaolu, et kuritegeliku plaani õnnestumisel oleks kannatanule võidud tekitada olulist kahju kuni temalt vabaduse võtmiseni, leidis, et selline käitumine on eriti kuritahtlik, mistõttu ei ole põhjendatud neile rahalise karistuse mõistmine, vaid karistus tuleb mõista sanktsiooni raskema karistusliigi piires ja sanktsiooni esimeses kolmandikus. Maakohus, arvestades T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdlaste isikuid, leidis, et neile mõistetavad karistused on võimalik jätta osaliselt täitmisele pööramata, kuid lisaks juba eelvangistuses viibitud ajale tuleb neil siiski osa mõistetavast vangistusest reaalselt ära kanda. T. Valgu puhul leidis maakohus, et puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Lisaks arvestas maakohus, et T. Valku on varasemalt 1-l korral kriminaalkorras ja korduvalt ka väärteokorras karistatud. Ühtlasi arvestas maakohus, et T. Valk ei käidelnud narkootikume omal initsiatiivil, vaid kaassüüdistatava soovil ning ei ole tuvastatud, et ta oleks sellisest tegevusest saanud mingisugust kasu. Seega leidis maakohus, arvestades T. Valgu süü suurust, et on võimalik tema karistamine sanktsiooni alammääras. Kuna T. Valk on kuriteo toime pannud katseajal, ei pidanud maakohus võimalikuks mõista talle karistuseks tingimisi vabadusekaotust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu T. Kreinini kaitsja T. Alpi apellatsioon T. Kreinini kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist T. Kreinini süüdimõistmises
Kreinin nimetatud süüdistustes õigeks mõista. Alternatiivsena taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist T. Kreininile mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega mitte pöörata T. Kreininile mõistetud karistust tervikuna täitmisele
alusel, kohaldades tema suhtes
Kaitsja hinnangul on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning jätnud otsuse tõenduslikult põhjendamata. Kaitsja viitab maakohtu põhjendustele ja maakohtu poolt väljatoodud kahtlustele tõendite osas I. Puusaagi seotuse kohta narkootikumide kannatanu autosse toimetamise planeerimisega ning märgib, et KrMS § 7 lg 3 alusel ei saa I. Puusaagi seotust narkootikumide käitlemise planeerimisega tõendatuks lugeda. Kaitsjale jääb arusaamatuks, isegi tõendatuse korral (DNA analüüs), mil viisil said süüdistatavad nii väikese ajavahemiku jooksul veenduda, et tegemist on tõepoolest narkootilise ainega ja mitte jahu vm tangaine või keemilise elemendiga. Kaitsja märgib, et keegi tunnistajatest T. Kreinini käes narkootilist ainet näinud ei ole. Kaitsja viitab I. Puusaagi ütlustele, milles nimetatu ei kinnita, et talle helistajaks oli T. Kreinin. Seega tuleks kaitsja hinnangul lähtuvalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendada kõrvaldamata kahtlused ka T. Kreinini kasuks. Ühtlasi viitab kaitsja T. Kreinini süüdistuse tekstile ning märgib, et T. Kreininile ei ole inkrimineeritud vahendlikku toimepanemist, vaid kuriteo toimepanemist grupis. Kaitsja hinnangul saab kriminaalvastutusest teadvalt vale avalduse esitamise eest kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt rääkida üksnes siis, kui selle avalduse alusel on konkreetse isiku suhtes alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalasjas puuduvad aga andmed selle kohta, et K. T. suhtes oleks kriminaalmenetlus alustatud ja teda kahtlustatavana üle kuulatud. Lisaks ei ole prokurör viidanud ühelegi menetlustoimingule, mida saaks käsitleda kriminaalmenetluse alustamise alusena. Selle asemel on K. T. tunnistajana ülekuulamine ja üleandmisvastuvõtmisakt. Kaitsjale on arusaamatu, kuidas saab T. Kreininil tuvastada otsese tahtluse olemasolu, kui I. Puusaagil maakohtu otsuse kohaselt sellist tahtlust ei olnud. Lisaks lähtub kaitsja maakohtu 9 loogikast, et I. Puusaagi ei huvitanud temale edastatud informatsiooni tõelevastavus, mistõttu ei saanud kaitsja arvates T. Kreinin, edastades helistamissoovi kolmanda isiku kaudu, olla kindel, et I. Puusaag tõepoolest politseisse ja mitte vanaemale helistab. Kaitsja arvates saanuks T. Kreininil selline kindlus esineda üksnes juhul, kui oleks tuvastatud, et I. Puusaag, J. Kalberg ja T. Kreinin on politseile valeandmete edastamise varem kokku leppinud. Kaitsja on seisukohal, et kuna I. Puusaagi käitumises ei ole tuvastatud
MS §-le 60, §-le 61 ja §-le 63 ning märgib, et seadusest tulenevalt on süüteokoosseisu vajalikuks elemendiks ese, mis on kriminaalmenetluse käigus asitõendiks tunnistatud, mis peab toimuma iseseisvas kriminaalmenetluses, mis oleks alustatud valeavalduse alusel. Lisaks märgib kaitsja, et kuriteokaebuses osundatakse konkreetsele isikule, mistõttu saab süüteokoosseisus kasutatav mõiste „teine isik“ tähistada üksnes konkreetselt identifitseeritavat isikut, mitte piiramatut isikute ringi (Riigikohtu lahend 3-1-1-87-97). Sellest tulenevalt ei ole kaitsja arvates kuriteona karistatav vale info edastamine kuriteo toimepanemise kohta, milles ei viidata konkreetsele teo toimepanijale ning üksnes kuriteosündmuse teadvalt vale kirjeldamine ei ole valekaebus
Seega ei ole oluline, kas T. Kreinin palus kellelgil politseile helistada või mitte ning kas I. Puusaag tegi seda või mitte, kuna selline abstraktne helistamine „liikvel võib olla valge auto, milles on narkootilist ainet“, ei moodusta
Samuti ei moodusta nimetatud sätte koosseisu ka see, kui viidatakse autojuhi hüüdnimele „XXX“, kuna see muutuks karistusõiguslikult valeütluseks juhul, kui isik ütleks, et ta ise nägi XXXnimelist isikut vahetult narkootilist ainet käitlemas. Vastasel juhul ei ole ütlused kriminaalõiguslikus mõttes tõendiks, vaid kuulujutt. Siinkohal viitab kaitsja KrMS § 68 lg-le 5. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et T. Kreinin tuleb õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu ka juhul, kui teo toimepanemine oleks tõendatud. Kaitsja hinnangul on maakohus süüdistuses
Kaitsja arvates puudus maakohtul alus järeldada, et T. Kreininil ja J. Kalbergil oli K. T. suhtes motiiv kuritegelikult tegutseda. Kaitsja on seisukohal, et kuigi maakohus on lugenud T. Valgu ütlused ebausaldusväärseteks ja väitnud, et ei arvesta neid ütlusi tõendina, on tegelikkuses nimetatud ütlused olnud aluseks süüdimõistvale kohtuotsusele. Ütluste kui tõendiga mittearvestamine seaduse mõtte kohaselt eeldab sellele tõendile mittetuginemist ilma mingite reservatsioonideta. Samuti on maakohus suhtunud M. Vilo ütlustesse narkootilise aine hankimise kohta, arvestades nende ütlustega, andes neile formaalselt teise tõendi vormi. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks maakohus välistas asjaolu, et T. Valk ei võinud tablette ise K. T. kasutuses olevasse sõiduautosse mistahes ajal ise panna. Siinkohal järeldab kaitsja, et maakohus on sündmustele seose otsimisel kasutanud T. Valgu eeluurimisel antud ütlusi. Kaitsja märgib, et K. T. ning T. Kreinini ja J. Kalbergi kohtumise ja narkootilise aine leidmise vahel olev ajavahemik on kriminaaltoimikust lähtuvalt olnud praktiliselt ööpäev, so rohkem kui 24 tundi (E. L. ja K. T. ütlused). Kaitsja leiab, et eelnimetatud isikute ütlused selle kohta, et ei ole võimalik, et nende teadmata oleksid võõrad isikud saanud autosse siseneda, on paljasõnalised ja maakohus ei ole nende kontrollimiseks faktiliselt teinud ühtegi toimingut. Kaitsjale jääb eriti arusaamatuks maakohtu väide, mille kohaselt puudub võimalus, et keegi tuvastamata isik oleks saanud K. T. le midagi autosse peita. Lisaks on kaitsjale arusaamatu, miks maakohus kindlalt eeldab, et kannatanu ütlused on tõelevastavad. Kaitsja hinnangul ei ole K. T. t võimalik käsitleda erapooletu ja asjast mittehuvitatud isikuna, kuna ta ise on alates aastast 2005 kriminaalasjas kahtlustatav seoses narkootilise aine saatmisega Ameerikast Eestisse. Kaitsja juhib tähelepanu, et maakohus on korduvalt viidanud I. Puusaagi ütlustele, milles kinnitatakse, et helistaja ei olnud T. Kreinin. Kaitsja on seisukohal, et kui maakohus on rikkunud T. Kreinini õigusi KrMS § 268 mõttes ning asunud meelevaldselt süüdistust laiendama, kui on üritanud väita, et T. Kreinin võis paluda politseisse helistada kolmandal isikul. 10 Kaitsja hinnangul ei tõenda erinevad telefonikõned, millele on tõlgendus antud, midagi peale selle, et süüdistatavad on süüdistuses nimetatud ajavahemikul suhelnud. Lisaks ei viidata üheski kõnes isikule, kes väidetavalt käitles ebaseaduslikult narkootilist ainet. Kaitsja on seisukohal, et T. Kreininile mõistetud karistus ei täida eesmärki ning juhib tähelepanu järgnevatele asjaoludele – T. Kreininil on 3 ülalpeetavat; maakohus on pidanud võimalikuks tõkendi muutmist ning asendanud kergemaliigilisema tõkendiga. Kaitsja märgib, et praktikas ei eeldata tõkendi muutmise puhul üldjuhul reaalse vangistuse kohaldamist isiku suhtes, kes tõkendi tingimusi ei riku. Kaitsjale jääb arusaamatuks, millist kasvatuslikku või preventiivset eesmärki saaks täita veel 6 kuud vangistust. Kaitsja märgib, et maakohus on leidnud siiski T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt kuriteo toimepanemisel selliseid asjaolusid, mis võimaldavad jätta nendele mõistetavad karistused osaliselt täitmisele pööramata ja mis on käsitletavad
J. Kalbergi kaitsja L. Uiga apellatsioon J. Kalbergi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Kalbergi süüdimõistmises ning uue otsuse tegemist, millega J. Kalberg talle esitatud süüdistustes õigeks mõista. Kaitsja hinnangul on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust, mis on viinud ebaõige kohtulahendi tegemiseni. Lisaks on kaitsja seisukohal, et maakohtu otsus on põhjendamata ja resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja hinnangul on tuvastamata ja tõendamata J. Kalbergi roll väidetava kuriteo toimepanemises (kavandamises, täideviimises, osalemises). Lisaks ei ole maakohus tuvastanud, milline J. Kalbergi konkreetne tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele ehk milline või millised on konkreetsed teod, mida J. Kalbergile ette heidetakse. Kaitsja hinnangul koosneb kohtuotsus üksnes kahtlustest ja oletustest, kuid mitte tõendite siduvusest väidetavate tegudega, mida J. Kalbergile ette heidetakse. Kaitsja arvates ei ole jälitustoimingutega tõendatud vestluste sisu, mis kinnitaks kuriteo toimepanemise kavandamist või selle täideviimist. Süüdistatavad on töökaaslased, kes töö liikuvast iseloomust tulenevalt pidid sageli telefoni teel suhtlema. Samas ei ole süüdistus ega maakohus tuvastanud, et sel ajaperioodil tehti tavatult erinevaid või tavatult sagedasi telefonikõnesid võrreldes eelneva perioodiga. Seega ei selgu kaitsja arvates otsusest, milline seos on jälitusprotokollide ja J. Kalbergile süüks arvatud tegude vahel. Ühtlasi leiab kaitsja, et täielikult on tuvastama ja tõendamata järgnevad asjaolud: 1. kas tablette üldse autosse pandi; kas K. T. poolt politseisse viidud tabletid olid autost võetud või kuskilt mujalt (need võisid olla tal kodus vm); 2. väidatava kannatanu K. T. ja tema elukaaslase E. L. väited narkootilise aine leidmise asjaolude kohta, mistõttu on uurimine olnud ühekülgne; üle vaatamata on sõiduk ja vajalikud analüüsid võtmata; 3. just 08.02.2010 autosse tablettide panemine; kontrollimata on väide, et tabletid, kui nad autos üldse olid, võisid tegelikult olla seal juba tunduvalt varem; 4. milline seos narkootilise ainega J. Kalbergil oli (kust, millal, kelle käest, kuidas käitles jm); milline on olnud J. Kalbergi roll ja mida on ta teinud süüteokoosseisu täitmiseks grupilises tegevuses. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsusest ei selgu ka see, millistele faktidele ja tõenditele tuginedes leidis maakohus, et J. Kalbergi puhul on täidetud
Kaitsja arvates puudus J. Kalbergil igasugune motiiv K. T. kõrvaldamiseks, mida on kinnitanud ka K. T. , mistõttu on maakohus vääralt tuvastanud, et väidatavalt luhtunud tegu võis olla motiiviks kuritegu toime panna. Kaitsja hinnangul oli hoopis K. T. l motiiv äripartnerid kõrvaldada ja see tal ka õnnestus (süüdistatavad võeti vahi alla, firma oli sunnitud lõpetama oma tegevuse, kandes materiaalselt kahju), kuid kannatanu pahatahtlikkust ja teadlikku tegevust kellegi õiguste ja huvide kahjustamisel ei ole eeluurimisel ega kohtus uuritud ega kahtluse alla 11 seatud. Seega ei ole kaitsja hinnangul kriminaalasja menetlemisel lähtutud isikute võrdse kohtlemise põhimõttest ega asjaolude objektiivse uurimise põhimõttest. Kaitsja on seisukohal, et tõendatud ei ole ka J. Kalbergi süüdistus
Kaitsja märgib, et otsusest ei selgu, milliseid tegusid on J. Kalberg teinud süüteokoosseisu täitmiseks, kuna J. Kalberg ei ole esitanud mingeid kaebusi nii politseile kui ka prokuratuurile. Lisaks ei ole J. Kalberg pöördunud kordagi I. Puusaagi poole palvega helistada politseisse ning igasugused tõendid vastupidise kinnitamiseks puuduvad. Kaitsja hinnangul ei kinnita ka tõenditena toimikus olevad ekspertiisiaktid J. Kalbergi osavõttu kuriteo toimepanemisel. Samuti pole tõendatud, et J. Kalberg oleks kuidagi seotud üldse mingite narkootiliste ainete omandamisega, edasiandmise või muul moel käitlemisega ja seda ka varasemalt. Kaitsja on viidanud Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt peab selleks, et tunnistada süüdi isikut kaastäideviijana kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis annavad aluse väita, et isik on andnud kaastäideviimiseks kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimiseks (lahendid 3-1-1-101-05, 3-1-1-5-08 ja 3-1-1-62-07). Kaitsja märgib, et J. Kalbergil ei ole võimalik vastuväiteid esitada, kuivõrd süüdistusakist ega otsusest ei nähtu, milliseid konkreetseid tegusid J. Kalbergile ette heidetakse. Kaitsja leiab, et üksnes asjaolu, mille kohaselt T. Kreinin ja J. Kalberg olid äripartnerid või ärisuhete pinnalt tekkinud huvide konfliktid (mis on ärisuhetes täiesti tavapärane), ei ole piisavaks tõendiks isiku süüdimõistmiseks esimese astme kuriteo toimepanemises. Lisaks on kaitsja seisukohal, et süüdistuse formuleering ei vasta tuvastatud asjaoludele ega kogutud tõenditele. Kaitsja hinnangul on arusaamatu maakohtu lähenemine ka karistuse mõistmise osas. J. Kalberg on vahi all olnud 8 kuud ja 4 päeva ning vabanenud kautsjoni vastu. Selle kahe aastaga on J. Kalberg oma elu uuesti korraldanud nii õppimise kui ka töötamise näol ning ta ei ole mingeid kuritegusid toime pannud, vaid hoolitseb alaealise lapse ja puudega abikaasa eest. Kaitsja ei näe põhjust, miks peaks sellises situatsioonis veel isikut 3 kuuks 26 päevaks ühiskonnast isoleerima. T. Valgu kaitsja M. Sikuti apellatsioon T. Valgu kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist T. Valgu süüdimõistmises ning uue otsuse tegemist, millega T. Valk esitatud süüdistustes õigeks mõista. Alternatiivsena taotleb kaitsja T. Valgule mõistetud karistuse asendamist
lg 1 alusel üldkasuliku tööga mahus 1414 päeva, milline kohustada ärakandmiseks 2 aasta jooksul. Kaitsja hinnangul ei vasta maakohtu järeldused faktilistele asjaoludele ning maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et T. Valgu süüd kinnitavaks tõendiks on DNA ekspertiisiakt ning viitab KrMS § 7 lg-le 3, kuna on seisukohal, et maakohus on rajanud süüdimõistva otsuse oletustele, mida kinnitab kohtuotsuse järgnev sõnastus „…, siis on tõenäoline, et T. Valgul pidi olema ka kokkupuude selle konkreetse narkootikumi kogusega“. Kaitsja hinnangul näitab kohtu kasutatud sõna „tõenäoline“, et ei ole välistatud T. Valgu bioloogilise materjali sattumine pakenditele ka teistsuguses kontekstis kui vaieldamatult seotuna pakendi sisust. Kaitsja hinnangul tuleb arvestada, et kuna T. Valk oli T. Kreinini ja J. Kalbergi tuttav ning viibis tihti nende kontoris XXX, võis tema bioloogiline materjal sattuda kilekottidele just nimetatud kontoris viibides või ka mujal. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega, et kaudselt tõendab T. Valgu poolt teo toimepanemist ka jälitusprotokollis sisalduv teave, kuna kaitsja arvates ei tähenda tuttavate vahel telefoniga suhtlemine ja võimalik kohtumine narkootilise aine üleandmist, mistõttu on maakohtu sellesisuline järeldus oletuslik. Kaitsja märgib, et kriminaalasjas ei ole tuvastatud, millal ja kellelt võis T. Valk väidetava narkootilise aine omandada, mistõttu ei saa kindlasti väita, et T. Valk oleks olnud teadlik, et saadetis (juhul kui ta olekski selle üle andnud) sisaldab narkootilist ainet. Kaitsja hinnangul on oletuslik ja ühelegi tõendile mittetuginev järeldus, et T. Valgul oli soov omandada 75 MDMA tabletid eesmärgiga anda need üle T. Kreininile. 12 Kaitsja ei nõustu ka maakohtu järeldusega T. Valgu subjektiivse koosseisu kohta ning leiab, et tõendamata on T. Valgu tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Kaitsja arvates ei ole välistatud ka see, et pärast saadetise üleandmist on muudetud pakendi sisu ja jäetud pakend samaks. Kaitsja arvates on väär maakohtupoolne T. Valgu süüdistuses subjektiivse külje sisustamine sellega, et T. Valk on varasemalt narkootilise ainega kokku puutunud. Sellega on kaitsja hinnangul maakohus püüdnud panna süütuse tõendamiskoormise süüdistatavale. Samas märgib kaitsja, et ettevaatamatusest (nt andes edasi paki, teadmata, et see sisaldab narkootilist ainet) ei ole võimalik T. Valgule etteheidetavat tegu toime panna. Karistuse mõistmise osas märgib kaitsja, et T. Valk on andnud oma nõusoleku mõistetud karistuse üldkasuliku tööga asendamiseks. Kaitsja toob välja, et T. Valgul on olemas töökoht ning sisseseatud elukorraldus, millest tuleks tal vangistuse kandmisel loobuda. Lisaks on T. Valk oma isa ametlik hooldaja, mis tähendab, et isa hoolitsemine jääks puudulikuks. A. Kattai kaitsja R. Napa apellatsioon A. Kattai kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist selles, et õigeksmõistetud A. Kattail on õigus seoses tema alusetu kinnipidamise eest õigus taotleda hüvitist 1 ööpäeva eest ning teha uue otsuse, millega täpsustada, et A. Kattail on õigus pöörduda Rahandusministeeriumi poole hüvitise saamiseks 3 ööpäeva eest seoses tema alusetu kinnipidamisega kahtlustatavana 01.04.2010–03.04.2008. Kaitsja leiab, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigusnormi ning märgib, et A. Kattai peeti kahtlustatavana kinni 01.04.2008 ja vabastati 03.04.2008, mistõttu on tal õigus taotleda hüvitist 3 ööpäeva eest. Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist I. Puusaagi õigeksmõistmises
Puusaag süüdi
lg 2 p 1 järgi, mille eest mõista karistuseks 3 aastat vangistust, ja
lg 2 järgi, mille eest mõista karistuseks 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.02.2008–13.10.2008, so 8 kuud.
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ning
Puusaagile mõistetud karistusest kohesele kandmisele 4 kuud vangistust, ülejäänud 2 aasta pikkust vangistust ei pöörata täitmisele kui I. Puusaag 3-aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Lisaks taotleb prokurör T. Krenini ja J. Kalbergi süüdimõistmist
Puusaagiga grupis toimepanemise osas. Prokuröri hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja kohtulik uurimine on olnud ühekülgne või puudulik, mis on viinud maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Prokuröri arvates tuleb käesolevas kriminaalasjas arvestada tõendite hindamisel sellega, et tegemist ei ole tavapärase narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega, mille eesmärk on narkootikumide tarbijale edastamine ja sellise tegevusega raha teenimine, vaid käesoleval juhul oli
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemise eesmärk panna toime
§-s 319 lg 2 sätestatud kuritegu so teise isiku süüdilavastamine esimese astme kuriteos. Prokurör ei nõustu maakohtu seisukohaga, et
lg 2 p 1 sätestatud kuriteokoosseisu toimepanemiseks peab süüdistatav peale grupis teo planeerimise osalema ka mingites muudes narkootikumidega seotud tegevustes, kuna selline käsitlus kitsendab põhjendamatult grupis tegutsemise mõistet. Prokurör märgib, et grupis kuriteo toimepanemine ei tähenda üksnes seda, et mitu isikut panevad ühiselt ja ühise tahtlusega toime tegusid, mis vastavad
-i konkreetses sättes kirjeldatule, vaid see võib tähendada ka seda, et isikud tegutsevad ühise tahtlusega ja osade jaotusega, st igaühel on erinev roll, erinevad ülesanded ja sellest tulenevalt ka erinevad teod, mis võivad ruumiliselt ja ajaliselt olla üksteisest lahutatud. Näitena toob siinkohal prokurör, et mõne grupi liikme jaoks võibki grupis osalemine piirduda sellega, et ta aitab kuriteo kava välja töötada 13 ja lubab hiljem toime panna mingeid tegusid, mis kinnistavad teistes soovi kuritegu toime panna. Antud kriminaalasjas pidid J. Kalberg ja T. Kreinin olema kindlad, et info narkootikumide paiknemise kohta kannatanu autos jõuab politseini ja politsei võtab kannatanu kinni. Vastasel korral ei olnud mõtet tegu toime panna, sest kannatanu kinnipidamine politsei poolt oli kogu tegevuse eesmärk. Infot said nad edastada üksnes I. Puusaagi kaudu, sest just nimetatul olid politseis tuttavad, kelle jaoks I. Puusaag info edastajana oli usaldusväärne. Selliselt tagati, et info edastamine täidab eesmärgi. Tunnistaja K. T. ütluste kohaselt selgitas I. Puusaag eelnevalt välja, millal K. T. tööl on, lubades just sellel päeval infot edastada. Kohtumine K. T. ga lepiti kokku pärast seda, kui oli välja selgitatud, millal K. T. tööl on ja kohtumine toimus just sellel päeval. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus piisavalt põhjalikult analüüsinud I. Puusaagi ütlusi kontekstis muude tõendite ja objektiivsete asjaoludega ning on andnud neile vastuolulise hinnangu. Oluline vastuolu I. Puusaagi ütlustele hinnangu andmisel seisneb prokuröri arvates selles, et ei saa pidada põhjendatuks ütlusi, mis sisaldavad väidet, mille kohta on maakohus eelnevalt tuvastanud, et see ei saa tõene olla. Seega, kui maakohus eelnevalt tuvastas, et T. Kreinini telefonilt ei saanud helistada keegi võõras, siis ei saa vastata tõele I. Puusaagi väide, et talle helistas keegi tundmatu. Ka tuleb tähele panna, et nii T. Kreinin, J. Kalberg kui I. Puusaag on otsustanud anda kohtus põhjalikke ütlusi ja esitanud enda versiooni. Kohtuotsuses käsitletud versiooni, et T. Kreinin andis oma telefoni helistamiseks kellelegi tuttavale, ei ole keegi neist nimetanud ja sellele ei viita ükski muu tõend. Kuna T. Kreininil ja J. Kalbergil lõppeesmärgiks oli, et K. T. politsei poolt koos narkootikumidega kinni võetakse, pidid nad olema veendunud, et I. Puusaag kindlasti politseile info edastab ja teeb seda õigeaegselt, st enne, kui K. T. narkootikumid autost avastab. Sellisele veendumusele ei olnud võimalik jõuda ilma I. Puusaagiga asjas kokku leppimata, jäädes lootma sellele, et küllap I. Puusaag helistab politseisse. Prokuröri hinnangul ei ole maakohus piisavalt arvestanud ka helistamiste arvu ja intensiivsusega, kuna kõneeristusest nähtuvalt on I. Puusaag helistanud politseikorrapidaja K. T. kokku kuus korda ja järgmisel päeval veel kaks kõnet. Endisele turvatöötajale pidi olema iseäranis selge, et info jõuab palju kiiremini politseini, kui infovaldaja ise oleks vahetult politseile helistanud ja kõned I. Puusaagile kui vahetalitajale oleks ära jäänud. Selle asemel, et helistaja otse politsei jutule suunata ja nii hoopis aega kokku hoida, nägi ta vaeva, et ise samal ajal autot juhtides talletada saadud infot (jagas väidetavalt korraldusi teistele autos viibijatele, et need kirjutaksid üles või jätaksid meelde laekunud auto andmed) ja teha üha uusi telefonikõnesid politseile. Mõistetavaks võiks prokuröri arvates pidada, kui I. Puusaag teinuks paar kõnet. Samuti ei suuda I. Puusaag anda mõistlikku ja eluliselt usutavat selgitust sellele, kuidas ta juba 08.02.2008 kuupäevale eelneval päeval teadis sellest, et järgmisel päeval saavad kannatanu autos olema narkootikumid. Sellist kindlat teadmist ei ole võimalik usutavalt selgitada T. Kreinini lausega, et keegi narkar, kellel võib olla narkootikume, tuleb välja pressima, sest selline väide on võrreldes hiljem politseile esitatud konkreetse infoga (auto andmed, autos sõitja hüüdnimi, narkootikumide täpne asukoht autos, narkootikumide kogus ja asjaolu, et aine on tablettidena) äärmiselt ebamäärane. Prokuröri hinnangul väljub I. Puusaagi selline innukus (helistamise sagedus) tavapärasest õiguskuuleka kodaniku käitumise raamidest ja annab kinnitust sellele, et isik soovis kindlasti tagada nn narkootikumide vedaja kinnivõtmise politsei poolt. Seda näitavad ka otseselt politseile esitatud pärimised selle kohta, mis ikkagi asjast on saanud ning asjaolu, et kui I. Puusaagile sai teatavaks, et tema poolt viidatud autot ei ole kinni võetud, helistas ta järgmisel päeval mitte enam politseikorrapidajale, vaid järgmisele politseinikule - tuttavale A. R. le, kes töötas narkopolitseis. Prokurör rõhutab, et maakohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja A. R. ütlustest nähtuva olulise asjaolu, et I. Puusaag ei vastanud A. R. küsimusele selle kohta, kust I. Puusaag selle informatsiooni saanud on. Endise turvatöötajana pidi I. Puusaagile olema selge, et politsei jaoks on info päritolu äärmiselt oluline ja kui ta tõesti heauskselt soovis politseid aidata kuriteo avastamisel, ei pidanuks ta A. R. ees varjama info päritolu. Lisaks märgib prokurör, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid sellised kahtlused, mis on eluliselt usutavad (nt Riigikohtu lahend 3-1-1-8-10). I. Puusaagi poolt politseile info edastamine eelpoolkirjeldatud intensiivsusega ja järjekindlusega põhjusel, et ta on varem töötanud 14 turvafirmas ja peab enda kohustuseks politseid aidata ning kuritegudest teada anda, ei ole prokuröri hinnangul eluliselt usutav. Kõik need eelpoolkirjeldatud asjaolud näitavad, et I. Puusaag valetab ning selle põhjuseks on soov varjata enda ja oma kaasosaliste poolt toimepandud kuritegu. Prokuröri arvates ei saa rääkida põhjendatud kahtlustest olukorras, kus isik ei räägi toimunu kohta tõtt. Samuti tuleb prokuröri hinnangul T. Kreinin ja J. Kalberg süüdi mõista neile esitatud süüdistuses ka selles osas, mis puudutab I. Puusaagiga grupis tegutsedes kuriteo toimepanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad, kaitsjad ja prokurör apellatsioone nendes toodud motiividel. Süüdistatava T. Kreinini kaitsja T. Alp täpsustas, et kaitsealusega kokkuleppel loobub ta apellatsioonist osaliselt, so osas, milles taotletakse T. Kreinini õigeksmõistmist
Kaitsja ja süüdistatav toetasid apellatsiooni alternatiivse taotluse osas, so osas, millega taotletakse kohtuotsuse tühistamist karistuse mõistmise osas. Prokurör täpsustas samuti esitatud apellatsiooni, leides, et I. Puusaagi
lg 2 p 1 ja § 319 lg 2 järgi süüdimõistmise korral puudub vajadus karistada süüdistatavat reaalse vangistusega ning teda võib karistuse kandmisest täielikult tingimisi vabastada. Samuti leidis prokurör, et ka T. Kreinini osas puudub vajadus tema nn šokivangistusega karistamiseks ning teda võib karistuse kandmisest tervikuna vabastada. T. Valgu osas leidis prokurör, et apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna T. Valk pani kuriteo toime katseajal, ei ole üldkasuliku töö kohaldamine põhjendatud. Süüdistatava J. Kalbergi kaitsja apellatsiooni prokurör samuti põhjendatuks ei pidanud. Puutuvalt A. Kattai kaitsja R. Napa apellatsiooni prokurör möönis, et kui on leidnud kinnitust, et A. Kattai oli vahistatud kolm päeva, siis tuleb selles osas maakohtu otsus tühistada ning teha sellesse vastav täpsustus. I. Puusaagi kaitsjad hindasid prokuröri apellatsiooni alusetuks ning palusid jätta see rahuldamata. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada.
lg 1 alusel, kohaldades tema suhtes
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus, jättes T. Kreininile mõistetud karistuse osaliselt täitmisele pööramata, on üldsõnaliselt märkinud, et seda võimaldavad tema poolt kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud põhjendusi on maakohus arvestanud juba T. Kreininile tema 15 poolt toimepandud kuritegude eest mõistetava karistusliigi ja määra valikul. Ringkonnakohus leiab, et arvestades T. Kreinini isikut ning tema poolt käesolevas kriminaalasjas vahi all viibitud aega, on põhjendatud T. Kreinin talle mõistetud karistuse reaalsest kandmisest täies ulatuses vabastada, jättes maakohtu poolt määratud katseaja pikkuse ning kontrollnõuete kohaldamise
3. T. Valgu kaitsja M. Sikut taotleb maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ning T. Valgu õigeksmõistmist
Kaitsja hinnangul ei vasta maakohtu järeldused faktilistele asjaoludele ning oluliselt on rikutud kriminaalmenetlusõigust. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis toodud põhjendused ei anna nimetatud taotluse rahuldamiseks alust. Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid kriminaalmenetlusõiguse rikkumisi, mis tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamise. Pealegi tuleb märkida, et kui ringkonnakohus tuvastaks selliseid olulisi kriminaalmenetlusõiguse normide rikkumisi, mis tooks vältimatult kaasa kohtuotsuse tühistamise, tuleks kriminaalasi saata uueks arutamiseks maakohtule, mitte ei kaasne sellise rikkumisega isiku õigeksmõistmine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, mille kohaselt on T. Valgu süü talle esitatud süüdistuses tõendatud. T. Valgule on esitatud süüdistus kannatanu K. T. poolt 09.02.2008 politseile üle antud 75 MDMA tableti ebaseaduslikus omandamises ja edasiandmises. Asjaolus, et nimetatud tablettide näol oli tegemist narkootilise ainega suures koguses, vaidlust ei ole. Vaidlusküsimuseks on, kas ja milline oli T. Valgu puutumus nimetatud tablettidesse. Siinkohal on maakohus, tuginedes T. Valgu poolt maakohtus antud ütluste muutmisele, põhjendatult hinnanud tema poolt antud ütlused ebausaldusväärseteks. Maakohus on T. Valgu poolt 75 MDMA tableti omandamist ja edasiandmist kinnitavaks tõendiks hinnanud EKEI poolt 25.04.2008 ekspertiisiaktis ja 16.03.2008 täiendavas ekspertiisiaktis väljendatud eksperdiarvamust. Selle kohaselt leidus 75 MDMA tableti pakendamiseks kasutatud siniselt kilekotilt võetud bioloogilise aine proovides peamiselt T. Valgu DNA profiile. Samuti ei saa välistada T. Valgu bioloogilise materjali sisaldumist proovis, mis võeti kilelt, mis asus eelnimetatud sinise koti sees ja millesse olid vahetult pakitud tabletid, kuna kõigis analüüsitud lookustes olid esindatud ka kõik T. Valgul esinevad DNA alleelid (1 kd, tl 15-18, 3 kd, tl 404410). Eeltoodud alusel on maakohus lugenud põhjendatult tõendatuks T. Valgu bioloogilise materjali leidumise tablettide pakendamiseks kasutatud pakenditelt. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks apellatsioonis väljendatud seisukohta, et maakohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse oletustele, kuna kohus on kasutanud väljendit „tõenäoline“. Kaitsja märgib, et kuna T. Valk oli T. Kreinini ja J. Kalbergiga tuttav ning viibis tihti nende kontoris Haagel, võis tema bioloogiline materjal sattuda kilekottidele just nimelt nimetatud kontoris viibides või ka mujal. Nii nagu ka maakohus, ei pea ka ringkonnakohus kaitsja eelnimetatud oletuslikku selgitust T. Valgu bioloogilise materjali võimaliku sattumise kohta kilekottidele tõsiseltvõetavaks. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kaudselt tõendab T. Valgu poolt teo toimepanemist jälitusprotokollis sisalduv teave, kuna kaitsja arvates ei tähenda tuttavate vahel telefoniga suhtlemine ja võimalik kohtumine narkootilise aine üleandmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti märkinud, et 25.04.2008 jälitusprotokollist nähtuv teave T. Valgu ja T. Kreinini korduva suhtluse kohta 07.02.2008 ja 08.02.2008 on käsitletav kaudse tõendina, mis kinnitab T. Valgu poolt T. Kreininile narkootilise aine edasiandmist. Nimetatud asjaolu kinnitab ka sündmuste edasine käik- T. Valgu bioloogilist materjali kandvasse pakendisse pakendatud narkootilise aine jõudmine kannatanu K. T. sõidukisse ja sealt edasi politsei kätte. Kaitsja märgib, et antud asjas ei ole leidnud tuvastamist, kellelt ja millal võis T. Valk väidetava narkootilise aine omandada, mistõttu ei saa kindlasti väita, et T. Valk oleks olnud teadlik, et saadetis sisaldab narkootilist ainet. Kaitsja hinnangul on oletuslik ja ühelegi tõendile mittetuginev järeldus, et T. Valgul oli soov omandada 75 MDMA tabletid eesmärgiga anda need üle T. Kreininile. 16 Ringkonnakohus märgib, et eeluurimise käigus kogutud tõenditele tuginevalt oli T. Valgule esitatud süüdistus 07.02.2008 Tallinnas M. Vilolt 75 MDMA tableti ebaseaduslikus omandamises. Maakohus leidis, et kuna M. Vilo süü ei leidnud kohtus tõendamist, siis tuleb T. Valgu süüdistusest jätta välja asjaolu, et T. Valk omandas nimetatud tabletid 07.02.2008 M. Vilolt. Ringkonnakohus leiab, et kuigi isik, kellelt T. Valk omandas narkootilise aine, jäi kogutud tõendite pinnalt tuvastamata, ei tähenda nimetatud asjaolu seda, et T. Valgu süü narkootilise aine omandamises ja edasiandmises oleks sellega välistatud. Nagu juba eelpool öeldud, ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega T. Valgu süü tõendatuse osas. Nõustuda ei saa ka kaitsja seisukohaga selles, et oletuslik on maakohtu järeldus, et T. Valgul oli soov omandada 75 MDMA tabletti eesmärgiga anda need T. Kreininile. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et ükski tõend ei osunda sellele, et T. Valgul oleks olnud soov omandada narkootiline aine mingil muul otstarbel kui edasiandmiseks T. Kreininile. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et isiku süüditunnistamiseks
Samas on aga tõendite pinnalt objektiivselt tuvastatud T. Valgu poolt omandatud narkootilise aine edasiandmine T. Kreininile. Kaitsja leiab, et tõendamata on T. Valgu tahtlus kuriteo toimepanemiseks. Kaitsja arvates ei ole välistatud ka see, et pärast saadetise üleandmist on muudetud pakendi sisu ja jäetud pakend samaks. Ringkonnakohus märgib, et kaitsja järeldus sellest, et paki sisu pärast T. Kreininile üleandmist võidi muuta, on oletuslik ning ei põhine ühelegi tõendile. Ringkonnakohus ei pea õigeks kaitsja seisukohta, et teo subjektiivse külje sisustamisel on maakohus sisuliselt püüdnud panna tõendamiskoormuse süüalusele ning teinud seejuures oletuslikke järeldusi. Ringkonnakohus ei pea taunitavaks maakohtu poolt T. Valgul teo subjektiivse külje tuvastamist tema enda varasematest kokkupuudetest tulenevalt narkootiliste ainetega. Asjaolu, et isik on varem kokku puutunud narkootiliste ainetega annab teavet sellest, et isik on teadlik, et narkootilise aine käitlemine on ilmselgelt ebaseaduslik. Samuti tuleb rõhutada asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas oligi T. Valgu ülesandeks hankida just nimelt narkootilist ainet suures koguses ja seda ta ka tegi. Seega näitab juba T. Valgu tegevus temal tahtluse olemasolu narkootilise aine suures koguses omandamiseks ja edasiandmiseks. Alternatiivselt on kaitsja esitanud taotluse T. Valgule mõistetud karistuse kergendamiseks. Kaitsja leiab, et T. Valgul on olemas töökoht ning sisseseatud elukorraldus, ka on ta oma isa ametlik hooldaja, mistõttu oleks võimalik asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. Ringkonnakohus ei pea kaitsja taotlust vangistuse asendamisest üldkasuliku tööga põhjendatuks. Käesoleval juhul on T. Valgule
Kuna antud kuritegu on toime pandud katseajal, kohaldati
Tulenevalt
§-st 69 lg 1 võib kohus kuni 2 aastast vangistust asendada üldkasuliku tööga süüdimõistetu nõusolekul. T. Valk on ringkonnakohtu istungil kinnitanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks. Seega on üldkasuliku töö kohaldamiseks formaalsed eeldused olemas. Esmalt ringkonnakohus märgib, et kuna T. Valgule mõistetud vangistuse pikkus on maksimaalmääras lähtudes
§-s 69 lg 1 sätestatud lubatud vangistuse pikkusest, on võimaliku üldkasuliku töö täideviimise ebaõnnestumise risk väga kõrge, st et ringkonnakohtul on alus kahelda nii pika üldkasuliku töö eduka õnnestumise võimalikkuses. Teisalt, kuigi üldkasuliku töö kohaldamise sätted ei sea otseseid tingimusi isiku poolt toimepandud kuriteo raskusele ja süüdlase isikule, tuleb siiski üldkasuliku töö kohaldamisel olulisel määral nimetatud asjaolusid arvestada. Üldkasulik töö on kohaldatav kergemate kuritegude puhul. T. Valgu poolt toimepandud kuritegu on 1 astme kuritegu, mida ei saa pidada kergeks kuriteoks, vaatamata selle, et teo eest on süüdlasele võimalik mõista vangistust alates 1 aastast. Veel tuleb märkida, et T. Valk pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime olles allutatud kriminaalhooldusele ning kuna üldkasuliku töö tegemisel peab isik järgima kontrollnõudeid ja talle määratud võimalikke kohustusi, puudub ringkonnakohtul veendumus, et ka käesoleval juhul 17 suudab ta nimetatud nõudeid järgida. Seega, vaatamata sellele, et T. Valgul on töökoht ja väljakujunenud elukorraldus, nagu apellatsioonis märgitakse, ei kaalu nimetatud asjaolud üles tema suhtes üldkasuliku töö kohaldamist takistavaid asjaolusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb T. Valgu kaitsja M. Sikuti apellatsioon jätta rahuldamata. 4. J. Kalbergi kaitsja L. Uiga taotleb kohtuotsuse tühistamist J. Kalbergi süüdimõistmises ning ta esitatud süüdistuses
Kaitsja hinnangul on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Maakohtu otsus on põhjendamata ja resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kaitsja on arvamusel, et on tuvastamata ja tõendamata J. Kalbergi roll väidetava kuriteo toimepanemises. Kohtuotsus koosneb üksnes kahtlustest ja oletustest. Samuti on tõendamata ja tuvastamata, kas tabletid üldse K. T. autosse pandi, uurimine on olnud ühekülgne, kuna on tõendamata väidetava kannatanu ja tema elukaaslase ütlused narkootilise aine leidmise asjaolude kohta, tõendamata on tablettide autosse panek just 08.02.2008 ning milline seos on J. Kalbergil narkootilise ainega ja milline on olnud tema roll. Lisaks puudus J. Kalbergil igasugune motiiv K. T. kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus kaitsja seisukohtadega materiaalõiguse ebaõigest kohaldamisest ning kriminaalmenetlusõiguse olulisest rikkumisest maakohtu poolt ei nõustu. Ringkonnakohus selliseid rikkumisi ei tuvastanud, samuti on kohtuotsuse resolutiivosa järeldused kooskõlas kohtuotsuse põhiosas toodud tuvastatud tõendamiseseme asjaoludega. Maakohus on hinnanud kogutud tõendeid kogumis ning nende pinnalt tulnud põhjendatud ning siseveendumusega kooskõlas olevale järeldusele J. Kalbergi süüs talle esitatud süüdistuses. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda kaassüüdistatava T. Kreinini ringkonnakohtus antud ütlustel. Nagu eelpool märgitud, T. Kreinin loobus enda süüdimõistmise vaidlustamisest, tunnistades end süüdi. Lisaks selgitas ta, et narkootilise aine omandamisest kannatanu K. T. sõiduautosse panemise eesmärgil oli teadlik I. Puusaag, kellega said kõik üksikasjad läbi arutatud. Kellelt aine sai, ei soovinud öelda, kuna isik on õigeks mõistetud. Narkootilise aine K. T. autosse pani tema ise. J. Kalberg on tema arvates ebaõigesti süüdi mõistetud, tema ei teadnud asjast midagi. J. Kalbergi kutsus autosse K. T. ning sellel ajal poetas tema narkootilise aine istme alla. Ringkonnakohus leiab, et T. Kreinini poolt ringkonnakohtus antud ütlused on erinevad võrreldes maakohtus antutega ning teistsuguste ütluste andmise põhjendusi ei pea ringkonnakohus veenvateks. Sellest tulenevalt tuleb lähtuda ning aluseks võtta T. Kreinini poolt maakohtus ristküsitluse käigus antud ütlused. Nii T. Kreininile kui ka kui ka J. Kalbergile on esitatud süüdistus K. T. poolt 09.02.2008 politseile üleantud 75 MDMA tableti ebaseaduslikus omandamises, edasiandmises või muus ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt koos I. Puusaagiga. Kuna maakohus leidis, et I. Puusaag tuleb mõista
Kalbergi ja T. Kreinini süüdistusest välja osa, mille kohaselt nad planeerisid antud kuritegu koos I. Puusaagiga. Kuna prokurör on vaidlustanud I. Puusaagi õigeksmõistmise, peatub ringkonnakohus prokuröri vastaval apellatsioonil allpool. Kogutud tõendite pinnalt jõudis maakohus järeldusele, kannatanu K. T. ga kohtumise Haagel organiseerisid T. Kreinin ja J. Kalberg ning kohtumisaja leppis kokku T. Kreinin, kes kutsus kannatanu Haagele. Seega on leidnud tuvastamist, et kohtumine ei toimunud kannatanu initsiatiivil ning sündmuste edasist kulgu arvestades oli selle eesmärgiks vaieldamatult K. T. autosse narkootilise aine peitmine ning sellest hilisemalt I. Puusaagi kaudu politsei informeerimine. J. Kalbergi ja T. Kreinini ütlused kinnitavad asjaolu, et K. T. oli eelnevalt nõudnud T. Kreininilt raha, mistõttu sellest tulenes ka motiiv kannatanu suhtes ebaseaduslikuks tegutsemiseks. Põhjendatult on maakohus järeldanud, et narkootikumide peitmine T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt kannatanu K. T. autosse sai toimuda vaid süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil. Ringkonnakohus ei pea asjakohasteks kaitsja argumente sellest, et tuvastamata ja tõendamata on narkootilise aine kannatanu autosse panek just 08.02.2008 ning K. T. ja tema elukaaslase väited narkootilise aine leidmise asjaolude kohta. Nii nagu ka maakohtul, ei ole ringkonnakohtul alust 18 kahelda tunnistaja E. L. ja kannatanu K. T. ütlustes, et narkootiline aine leiti autost 09.02.2008 ning peale T. Kreinini ja J. Kalbergi ei olnud keegi kõrvaline isik nende autos 08.02.2008 kuni 09.02.2008 käinud. Samuti on olnud asjakohased ning arvestatavad nimetatud isikute ütlused sellest, miks leiti narkootiline aine autost alles 09.02.2008 õhtul. Ringkonnakohus leiab, et J. Kalbergi seotust kannatanu autost leitud narkootilise ainega kinnitab maakohtu järeldus, mille kohaselt narkootilise aine eelnev hankimine T. Valgult ning selle peitmine K. T. autosse oli T. Kreininil ja J. Kalbergil omavahel kooskõlastatud ning ühiselt teostatud, siis tuleb seda käsitleda grupis tegutsemisena ning nimetatud järeldust kinnitavad maakohtu poolt analüüsitud tõendid (kohtuotsus, 4 kd, tl 86-90). Täiendavalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et iga kaastäideviija ei pea süüteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused omakäeliselt realiseerima, samuti ei eelda kaastäideviimine alati kõigi osaliste aktiivset tegutsemist. Käesoleval juhul on tegemist isikute grupiga, kes leppisid kokku ühise teoplaani alusel tegutsemise, mis hõlmas narkootilise aine suures koguses omandamist ning selle K. T. autosse panekut eesmärgiga lavastada K. T. süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. 5. T. Kreininile ja J. Kalbergile oli esitatud süüdistus K. T. poolt 09.02.2008 politseile üle antud 75 MDMA tableti ebaseaduslikus omandamises, edasiandmises ja muus ebaseaduslikus käitlemises grupis koos I. Puusaagiga. Maakohus leidis, et I. Puusaagile esitatud süüdistus
Kuna prokurör on esitatud apellatsioonis vaidlustanud I. Puusaagi õigeksmõistmise ning taotleb esitatud põhjendustel tema süüdimõistmist selles kuriteos, peab ringkonnakohus vajalikuks siinkohal sellel ka peatuda. Prokuröri arvates tuleb käesolevas kriminaalasjas arvestada tõendite hindamisel sellega, et tegemist ei ole tavapärase narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega, mille eesmärk on narkootikumide tarbijatele edastamine ja sellise tegevusega raha teenimine, vaid käesoleval juhul oli
§-s 184 sätestatud kuriteo toimepanemise eesmärk panna toime
§-s 319 lg 2 sätestatud kuritegu, so teise isiku süüdilavastamine esimese astme kuriteos. Prokurör märgib, et grupis kuriteo toimepanek ei tähenda üksnes seda, et mitu isikut panevad ühiselt ja ühise tahtlusega toime tegusid, mis vastavad
–i konkreetses sättes kirjeldatule, vaid see võib tähendada ka seda, et isikud tegutsevad ühise tahtluse ja osade jaotusega, st igaühel on erinev roll, erinevad ülesanded ja sellest tulenevalt ka erinevad teod, mis võivad ruumiliselt ja ajaliselt olla üksteisest lahutatud. Apellatsiooni põhjendustest järeldub, et prokurör on seisukohal, et kuna T. Kreininil ja J. Kalbergil oli lõppeesmärgiks K. T. narkootikumide omamises süüdi lavastada ning sellekohase info politseile edastas I. Puusaag, on ka tema puutumuses narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröri seisukohaga ning leiab, et kohtu põhjendused I. Puusaagi narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises õigeksmõistmises on veenvad (kohtuotsus, 4 kd, tl 84-86). Maakohus on õigesti märkinud, et I. Puusaagi poolt
§-s 184 lg 2 p 1 sätestatud süüteokoosseisu toimepanemise tõendamiseks on vajalik tuvastada ka tema poolt narkootilise aine suure koguse omandamine, edasiandmine või muu käitlemine isikute grupis, st koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga. Maakohus leidis, et kohtuistungil uuritud tõendite alusel ei ole leidnud tõendamist, et I. Puusaag oleks osalenud 75 MDMA tableti omandamises, transportimises, kannatanu autosse panemises, samuti, et ta oleks seda enda valduses hoidnud. Ainus seotus nimetatud narkootilise ainega väljendub selles, et ta on 08.02.2008 ja 09.02.2008 teavitanud politseiametnikke võimalikust narkootikumide leidumisest K. T. autos, olles sellekohase info eelnevalt telefoni teel saanud. Maakohus on põhjendatult nentinud, et tõendite pinnalt võib tõusetuda kahtlus, et I. Puusaag on osalenud koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga narkootikumide käitlemise planeerimisel ning selliseks kahtluseks annab aluse 28.05.2008 jälitusprotokoll, millest nähtuvalt on I. Puusaagi kõne politseiametnikule toimunud vahetult peale T. Kreininiga suhtlemist, kes omakorda on suhelnud kohe peale I. Puusaagiga rääkimist J. Kalbergiga. Kuna tegemist on vaid tõusetunud kahtlusega, mida ei ole olnud võimalik kõrvaldada (jälitusprotokollist ei nähtu, millest I. Puusaag ja T. Kreinin omavahel rääkisid ning muud tõendid I. Puusaagi osalusele ei osunda), ei saa I. 19 Puusaagi seotust narkootikumide käitlemise planeerimisega tõendatuks lugeda. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks veelkord osundada T. Kreinini ringkonnakohtus antud ütlustele, mille kohaselt kogu teoplaani arutas ta läbi I. Puusaagiga. Nagu eelpool öeldud, ringkonnakohus ei pea võimalikuks T. Kreinini poolt ringkonnakohtus I. Puusaagi osas antud süüstavatest ütlusest lähtuda ning nende alusel maakohtu poolt tõenditele antud hinnangut muuta. T. Kreinin ei ole iseenesest toonud välja ühtegi asjakohast ja arvestatavat selgitust, miks ta selliseid ütlusi juba maakohtus ei saanud anda. Pigem nähtub tema selgitusest kibestumine ja pettumus plaanitu ebaõnnestumisest. Pealegi ei saa isiku (I. Puusaagi) süüd pidada tõendatuks kaassüüdistatava poolt antud muutlike ütluste pinnalt. Seega peab ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda T. Kreinini poolt maakohtus ristküsitluse käigus antud ütlustest, millele on kohus tõendite hindamisel kogumis ka tuginenud. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks märkida, et tõepoolest on narkootikumidega seotud kuritegude puhul võimalik olukord, kus mõni täideviijatest ei pane ise vahetult toime ühtegi koosseisupärast tegu: ta ei ole vahetult omandanud, vallanud, edasi andnud ega vedanud narkootilist ainet. Selleks et hinnata isiku tegevust grupis toime panduna, peab olema tuvastatav, et isik mitte üksnes ei osale teo planeerimisel, vaid ta kontrollib ja korraldab aine edasitoimetamist, näiteks annab telefoni teel korraldusi. Kuna käesoleval juhul ei ole kogutud ühtegi tõendit, millest saaks järeldada, et I. Puusaag oleks osalenud narkootikumide käitlemise planeerimisel või mingilgi viisil selle teoplaani elluviimist kontrollinud, ei saa tõsikindlalt järeldada, et I. Puusaag on toime pannud
§-s 184 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo grupis T. Kreinini ja J. Kalbergiga. Seega tuleb prokuröri apellatsioon selles osas jätta rahuldamata. 6. J. Kalbergi kaitsja leiab, et ka
Kalbergi osas tõendamata. Kohtuotsusest ei selgu, milliseid tegusid J. Kalbergile antud süüteokoosseisu realiseerimisel ette heidetakse. Kaitsja on seisukohal, et puuduvad igasugused tõendid kinnitamaks J. Kalbergile süüks arvatud tegude toimepanemist. Üksnes asjaolu, et T. Kreinin ja J. Kalberg olid äripartnerid, või et ärisuhete pinnalt on tekkinud huvide konfliktid ei ole piisavaks tõendiks isiku süüdimõistmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asjakohaselt ja veenvalt põhjendanud nii T. Kreininil kui ka J. Kalbergil motiivi olemasolu K. T. vastu kriminaalmenetluse alustamise esilekutsumiseks, sellel eesmärgil narkootikumide tema autosse peitmiseks ning valekaebuse esitamiseks I. Puusaagi vahendusel. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et T. Kreinini ja J. Kalbergi ärihuvide konfliktist K. T. ga ei piisa isiku süüdimõistmisel. Ringkonnakohus leiab, et just nimelt J. Kalbergi ja T. Kreinini huvide konflikt on selline kaalukas asjaolu, mis annab aluse järeldada süüdistatavatel eesmärgi olemasolu K. T. süüdi lavastamiseks. Eelnevalt ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et T. Kreinini ja J. Kalbergi süü
Samuti ei ole antud asjas vaidlust selles, et nii T. Kreinin kui ka J. Kalberg viibisid 08.02.2008 K. T. autos enne sellele järgnevat narkootikumide leidmist K. T. autost ning samuti on tuvastatud, et järgnevalt toimusid T. Kreinini telefonilt kõned I. Puusaagile. Seega, tulenevalt
Kreinin ja J. Kalberg, olles eelnevalt tegutsenud ühiselt kokku lepitud teoplaani alusel ( hankida narkootikumid, panna need K. T. autosse, mida nad ka tegid, samuti helistamine T. Kreinini telefonilt I. Puusaagile eesmärgiga, et viimane informeeriks politseid narkootikumide olemasolust K. T. autos), tegutsesid K. T. suhtes valekaebuse esitamise eesmärgil I. Puusaagi kaasabil ning sellega kaasnes tõendite kunstlik loomine. Maakohus on põhjendatult leidnud, et T. Kreinin ja J. Kalberg olid teadlikud, et tegemist oli valekaebusega ja K. T. narkootikumidega seotud ei olnud, kuna nad ise lõid enda tegevusega olukorra, kus kannatanu autost narkootiline aine leiti. Seega tegutsesid T. Kreinin ja J. Kalberg süüteokoosseisu realiseerimisel kavatsetult, mistõttu J. Kalbergi kaitsja apellatsioon J. Kalbergi õigeksmõistmisest tuleb jätta rahuldamata. 6. Maakohus on leidnud, et I. Puusaagi ei ole võimalik
Prokurör sellise maakohtu seisukohaga ei nõustunud ning on esitanud vastava apellatsiooni. 20 Ringkonnakohus leiab, et prokuröri apellatsioon selles osas on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Maakohus on märkinud, et kuna tõendamist ei ole leidnud I. Puusaagi süü koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga tegutsemises
Puusaag oli teadlik T. Kreinini ja J. Kalbergi poolt narkootikumide hankimisest ja kannatanu autosse panekust ning et tema poolt tuttavale politseiametnikule edastatav teave võis olla valekaebus. Kohus pidas põhjendatuks I. Puusaagi ütlusi selle kohta, miks ta otsustas saadud informatsiooni koheselt edastada, seda eelnevalt kontrollimata või helistajat identifitseerimata. Seejuures tugines maakohus I. Puusaagi selgitusele, mille kohaselt tundis ta endal teatud kohustust informatsioon võimalikult kiiresti politseile edastada, kuna on varasemalt õiguskaitse vallas töötanud- töötades turvafirmas- ning sarnaste olukordadega kokku puutunud. Samuti oli tema selgituste kohaselt kiire tegutsemine vajalik ka seetõttu, et auto oli pidevas liikumises. Maakohus leidis, et eelnimetatu pinnalt ei ole võimalik tuvastada I. Puusaagi kuritahtlust politseiametnikule võimalikust kuriteost teatamisel. Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole vaidlust selles, et I. Puusaag politseiametnikule helistas. I. Puusaagi ütluste kohaselt 2008 veebruaris palus T. Kreinin temalt abi seoses sellega, et keegi tuleb temalt välja pressima ja väljapressija autos võib olla narkootilist ainet. Sellele järgnevalt helistas I. Puusaag tema sõnul 07.02.2008 tuttavale politseinikule K. T. , kelle sõnade kohaselt on viimane järgmisel päeval tööl. I. Puusaag küsis, kas ta saab vajadusel abi, sest tal on informatsiooni selle kohta, et võib toimuda kokkusaamine, kus toimub väljapressimine ja autos võib olla narkootilist ainet. I. Puusaagi ütluste kohaselt 08.02.2008 Tallinnast Tartusse tulles sai ta telefonikõne, helistajat ta ära ei tundnud, kuid kõne ajal näitas telefon helistaja nimeks „Tauno“. I. Puusaagi telefoni vaatlusprotokolli kohaselt oli nime „Tauno“ all salvestatud T. Kreinini telefoninumber. I. Puusaagi selgituse kohaselt anti nimetatud kõnes edasi infot selle kohta, et Haagelt Tartu suunas liigub auto, milles võib olla narkootikume. Tunnistaja V. O. ütluste kohaselt palus I. Puusaag temal ja tema töökaaslasel, kes asusid nimetatud kõne ajal samas autos, jätta meelde auto number ja värv. Järgnevalt, I. Puusaagi ütluste kohaselt helistas ta K. T. , kellele ta saadud info edastas. I. Puusaagi poolt K. T. helistamist ja kõnede sisu kinnitavad tunnistaja K. T. ütlused, millest nähtub, et 07.02.2008 helistas talle tema tuttav I. Puusaag ja uuris, kas K. T. on tööl. Saades teada, et tunnistaja on tööl järgmisel päeval, lubas I. Puusaag helistada ja anda teada auto numbri, millega pidi Tartusse toodama narkootilist ainet. 08.02.2008 õhtul helistas I. Puusaag uuesti ja teatas musta värvi XXX liikumisest Tartu suunas, öeldes ka auto numbrimärgi. Samuti selgitas, et selles autos on 75-100 narkootilise aine tabletti ja selle autojuhi hüüdnimi on K. Selle info edastas tunnistaja H. R. . Sellele järgnevalt tuli veel kaks kõnet I. Puusaagilt, kus ta teatas auto liikumisest. Ka järgneval päeval helistas talle I. Puusaag ja uuris mis asjast saanud on. Tunnistaja A. R. ütluste kohaselt helistas talle 09.02.2008 tuttav I. Puusaag ja teatas, et XXX juures seisab ameerika džiip, mille tagaistme all on narkootikumid ja auto peaks kuuluma K. Küsimusele, kust pärineb tunnistaja selline info, viimane ei vastanud. Lõuna Prefektuuri 28.05.2008 jälitusprotokolli (1 kd, tl 49-55) kohaselt on I. Puusaag on 07.02.1008 mitmel korral suhelnud T. Kreininiga, samuti on I. Puusaag 07.02.2008 suhelnud K. T. ga. Nimetatu jälitusprotokoll kinnitab samuti, et 08.02.2008 on I. Puusaag korduvalt suhelnud T. Kreininiga ning helistanud K. T. kuuel korral, 09.02.2008 helistas I. Puusaag jällegi K. T. ja A. R. le. Nimetatud asjaoludes vaidlust ei ole. Samas on maakohus leidnud, et I. Puusaag edastas saadud informatsiooni politseiametnikule pahaaimamatult, teadmata sellega seonduvaid tegelikke asjaolusid. Samuti on maakohus leidnud, et ei ole oluline, kes I. Puusaagile info edastas, kas T. Kreinin ise või mõni teine I. Puusaagile tuttav isik. T. Kreinin ise eitas I. Puusaagile helistamist tuues ütlustes välja selgituse telefoni unustamisest tanklasse. Ringkonnakohus leiab, et tulenevalt sellest, et I. Puusaagi telefonis oli nime „Tauno“ all salvestatud T. Kreinini telefoninumber, puudub igasugune alus arvata, et tegemist võis olla kõnega mingilt I. Puusaagile tundmatult isikult. Samuti nähtub eelviidatud jälitusprotokollist, et nimetatud kuupäevadel on I. Puusaag korduvalt suhelnud just T. Kreininiga, mistõttu järeldus sellest, et info autost, milles on narkootiline aine, pärines hoopis mingilt tundmatult isikult, ei ole 21 usutav. Ei saa pidada usutavaks, et isik, saades kõne tema hinnangul tundmatult isikult ning lähtudes kõnes saadud informatsioonist, asub koheselt tuttavale politseitöötajale helistama, püüdmatagi kontrollida, kellelt on kõne ning kas tegemist on tõese infoga. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et I. Puusaagile helistas T. Kreinin. Ringkonnakohus on eelpool märkinud, et käesoleval juhul ei ole kogutud ühtegi tõendit, mille pinnalt saaks järeldada, et I. Puusaag oleks osalenud narkootikumide käitlemise planeerimisel koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga või mingil muul viisil teoplaani elluviimist kontrollinud. Samas ei välista eelnimetatu, et I. Puusaag on toime pannud
§-s 319 lg 2 sätestatud kuriteo. Selles osas on ringkonnakohus maakohtust erineval seisukohal. Kuna T. Kreinini ja J. Kalbergi lõppeesmärgiks oli, et K. T. politsei poolt narkootikumidega tabatakse, siis pidid nad olema veendunud, et I. Puusaag politseile vastava info ka edastab ning teeb seda ka võimalikult kiiresti, selleks et oleks välistatud K. T. enda poolt tema autosse pandud narkootikumide leidmine. Seega, sellise informatsiooni pidi edastama isik, kellel on tuttavaid politseiametnikke ning kelle poolt edastatavat infot ka tõsiselt võetakse. Seega nimetatust saab teha järelduse, et I. Puusaag oli eelnevalt detailsemalt teadlik sellest, kelle autoga on tegemist, samuti, et tegemist on narkootikumidega, millises koguses ning millal on võimalik sellise ainega auto kinni pidada. Maakohus hindas asjakohaseks ning usutavaks I. Puusaagi selgitusi sellest, et endise turvatöötajana tundis ta endal teatud kohustust informatsioon võimalikult kiiresti politseile edastada, samuti põhjendas ta kiire tegutsemise vajadust narkootikume vedava auto pideva liikumisega. Maakohtu hinnangul ei ole selle pinnalt võimalik tuvastada I. Puusaagi kuritahtlust politseiametnikule võimalikust kuriteost teatamisel. Ringkonnakohus eelnimetatud järeldusega ei nõustu. Hinnates I. Puusaagi selgitusi, on maakohus jätnud vajaliku tähelepanuta I. Puusaagi poolt politseiametnikele helistamise intensiivsuse. Lõuna Politseiprefektuuri 28.05.2008 jälitusprotokollist nähtuvalt on I. Puusaag 08.02.2008 helistanud politseiametnik K. T. kuuel korral (alates kella 16.46 kuni kella 17.44), samuti tegi ta veel 09.02.2008 kaks kõnet K. T. ja A. R. le. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et juba 07.02.2008 helistas I. Puusaag K. T. , et järgneval päeval annab ta teada autost, milles on narkootikumid. Antud asjaolust saab teha järelduse, et T. Kreinini ja J. Kalbergi kohtumine kannatanu K. T. ga lepiti kokku alles pärast seda, kui oli teada, et K. T. on tööl 08.02.2008. Siinkohal nõustub ringkonnakohus prokuröri poolt väljendatuga, et selline intensiivne helistamine politseile ei ole seletatav tavakodaniku õiguskuuleka käitumise raamidega. Ära märkimist väärib ka asjaolu, et 09.02.2008 helistas I. Puusaag juba teisele politseiametnikule A. R. le, teatades kus narkootikumidega auto asub. Politseiniku küsimusele info päritolu kohta aga I. Puusaag ei vastanud. Seega, kui I. Puusaag õiguskuuleka kodanikuna soovis kaasa aidata kurjategija kinnipidamisele, oleks igati loogiline ka talle teatavaks saanud info päritolu avaldamine politseiametnikule. Maakohus on märkinud, et I. Puusaagil puudus motiiv kannatanu suhtes valekaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et I. Puusaagi käitumises
Antud juhul ei olegi oluline just nimelt I. Puusaagil endal motiivi olemasolu kannatanu suhtes valekaebuse esitamiseks. I. Puusaagile oli esitatud süüdistus
Kalbergi ja T. Kreininiga, ning maakohus on valekaebuse esitamise motiivi kannatanu suhtes tuvastanud T. Kreininil ja J. Kalbergil. Kokkuvõtvalt, eeltoodud asjaoludest ning hinnatud tõendites lähtuvalt, ringkonnakohus leiab, et tõendamist on leidnud, et T. Kreinin ja J. Kalberg planeerisid K. T. autos narkootilise aine leidmist ning teavitasid I. Puusaagi sellest, et K. T. autosse on paigutatud suur kogus narkootilist ainet-75 MDMA tabletti. Sellele järgnevalt I. Puusaag korduvalt (kuuel korral) helistas 08.02.2008 politseikorrapidajale K. T. , samuti 09.02.2008 veel kahel korral nii K. T. kui ka A. R., kellele edastas informatsiooni K. T. kasutuses olevas sõiduautos narkootilise aine olemasolust ning selle auto asukohast, kirjeldades seejuures üksikasjaliselt viimase sõidukit. Nimetatud tegude eesmärgiks oli K. T. tabamine politsei poolt ning tema suhtes lõppeesmärgina kriminaalmenetluse alustamine. Seejuures oli I. Puusaagile teada, et nimetatud isik, so kannatanu K. T. ei ole mingit kuritegu toime pannud. Nimetatud tegudega realiseeris
§ -s 319 lg 2 sätestatud süüteokoosseisu, so teadvalt vale kaebuse esitamise teise isiku poolt kuriteo toimepanemise kohta, kui sellega kaasnes tõendite kunstlik loomine. Subjektiivsest küljest 22 eeldab
Kaebuse esitanud isik peab olema teadlik vale kaebuse esitamisel, et isik, kelle suhtes kaebus esitatakse, ei ole tegelikult kuritegu toime pannud. Arvestades eelpool toodud tõendite pinnalt tuvastatud asjaolusid (I. Puusaagi aktiivne suhtlus nii T. Kreininiga 07.02, kui ka 08.02, samuti tema aktiivsust politseiametnikega suhtlemisel), saab tõsikindlalt väita, et I. Puusaag oli teadlik, et tema poolt politseile edastatud informatsioon on vale ning kannatanut alusetult süüstav ning tema käitumine kinnitab kohtu veendumust sellest, et I. Puusaagil oli soov koos T. Kreinini ja J. Kalbergiga K. T. kuriteos süüdi lavastada. Seega saab teha järelduse, et I. Puusaag tegutses koos kaassüüdistatavate T. Kreinini ja I. Puusaagiga kavatsetult. Kuna ringkonnakohus tuvastas I. Puusaagi süü
Kreinin ja J. Kalberg süüdi
Puusaagiga. I. Puusaagile karistuse mõistmise osas lähtub ringkonnakohus
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Isiku karistamise esmaseks aluseks on isiku süü, st millisel määral on isiku poolt toime pandud teod talle etteheidetavad. I. Puusaag on toime pannud
Kuna I. Puusaag tuleb
Puusaagi valitud kaitsja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses, rahuldamisele. Eeltoodust tulenevalt kuulub maakohtu otsus osaliselt tühistamisele J. Kalbergi ja T. Kreininile karistuse mõistmise osas, I. Puusaagi õigeksmõistmises
Kattai eelvangistuses viibitud päevade arvu osas. Maarika Kuusk Mati Kartau 24 Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.