4-11-429 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. juunil 2011. a, Tallinn Väärteoasja number 4-11-429 Kohtukoosseis eesistuja Meelika Aava, liikme

§ 7435lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 27.04.2011.

a otsus Kaebuse esitaja Tarmo Kellam (ik: 36604070069, viibib Tallinna Vanglas) Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik Tarmo Kellam Malle Preimer ja Paavo RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 27.04.
2. a otsus Tarmo Kellami väärteoasjas nr 4-11-429 jätta muutmata.
3. Tarmo Kellami apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
4. juunist
5. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Anti Poll koostas 14.01.
7. a väärteoprotokolli AB 1217223 selle kohta, et Tarmo Kellam 14.01.
8. a kella 12.40 ajal Tallinnas, Viru ringil, liikudes Pärnu mnt suunas, juhtis mootorsõidukit Mazda 323 reg. nr XXXXXX, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus T. Kellam eelkirjeldatud teoga LS § 20 lg 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1 Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve talituse liikluspolitseinik Marilin Vaarik koostas 24.01.
9. a väärteoprotokolli AB 1182465 selle kohta, et T. Kellam 24.01.
10. a kella 18.25 ajal Tallinnas, Suur – Sõjamäe tee 4 juures, liikudes Tartu mnt poole, juhtis mootorsõidukit Mazda 323 reg. nr XXXXXX, omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja kontrollimisel puudus sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volikiri. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus T. Kellam eelkirjeldatud teoga LS § 20 lg 1 ja LS § 17 lg 3 nõudeid, pannes sellega toime LS §

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

1. Leides, et menetlusalust isikut tuleb karistada arestiga, saatis kohtuväline menetleja väärteoasjad Harju Maakohtule arutamiseks. 21.02.
2. a määrusega ühendas Harju Maakohus väärteoasjad ühiseks menetluseks numbriga 4-11-
3. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4. 27.04.
5. a otsusega väärteoasjas nr 4-11-429 tunnistas Harju Maakohus T. Kellami süüdi LS §

§ 7435lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 mõistis talle karistuseks 12 päeva pikkuse aresti. Kohtuotsusega kohustati T. Kellamit aresti kandma asuma hiljemalt 03.06.

1. a ja aresti kandmise aja alguseks loeti T. Kellami poolt reaalselt aresti kandmisele asumise päev. T. Kellami poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel määras kohus kohaldada T. Kellami suhtes sundtoomist arestimajja. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. Kohus leidis, et T. Kellami süü LS § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 14.01.
2. a on tõendamist leidnud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. T. Kellami süü LS §

§ 7435lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises 24.01.2011.

a luges kohus tõendatuks T. Kellami poolt 24.01.2011. a menetlusaluse isikuna antud ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ja menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leidis, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS §

§ 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna ta teadis, et tal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus T. Kellam mootorsõidukit juhtima ning 24.01.

1. a puudus tal lisaks ka sõiduki omaniku poolt väljastatud kirjalik volitus. Kohus ei tuvastanud T. Kellami käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine ja sõiduki kasutamiseks omaniku poolt väljastatud volikirja puudumine. Seega lähtus kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestas kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus menetlusaluse isiku käitumises ei tuvastanud. Kohus asus seisukohale, et T. Kellam ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist, ta rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid, sh seda, et talle määratud rahatrahvid on tasumata, ei pidanud kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga. Kohus võttis arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on T. Kellamit ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõigust omamata. Seega ei ole T. Kellam hoolimata varem kohaldatud karistusest oma käitumisviisi muutnud, mistõttu pidas kohus põhjendatuks tema karistamise arestiga, mis sunniks teda edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Arvestades asjaolu, et isikut on ka 2 varem sarnaste rikkumiste eest arestiga karistatud, leidis kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 12 päeva. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. Harju Maakohtu 27.04.
3. a otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse T. Kellam, kes märgib, et 18.03.
4. a läks ta Tallinna Vanglasse ära kandma 9 kuu ja 22 päeva pikkust vangistust ja sellega seoses ei saanud ta ilmuda Harju Maakohtu 27.04.
5. a kohtuistungile. T. Kellam märgib, et ta on aru saanud oma seaduserikkumistest, teinud oma järeldused ja üritab edaspidi hoiduda taolistest rikkumistest ning seadusekuulekalt käituda. Seoses sellega palub ta temale mõistetud 12 päeva pikkune arest arvata selle karistuse hulka, mida ta ilmus 18.03.
6. a ise vabatahtlikult ära kandma Tallinna Vanglasse ja mille lõpp on 09.01.
7. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.
9. T. Kellam märgib oma apellatsioonis, et kuna ta asus 18.03.
10. a Tallinna Vanglas vangistust kandma, siis ei saanud ta ilmuda Harju Maakohtu 27.04.
11. a kohtuistungile. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai T. Kellam kutse oma väärteoasja arutamisele Harju Maakohtu 27.04.
12. a istungile ilmumiseks allkirja vastu kätte 15.02.
13. a (tlk 31), seega oli kohtukutse menetlusalusele isikule VTMS § 41 lg 1 kohaselt kätte antud. Vastavalt VTMS § 42 lg-le 1, kui isikul ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. Kutses märgitud ajal kohtuistungile ilmumise võimatusest T. Kellam kohtule ei teatanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud seesuguseid objektiivseid asjaolusid, mis isikust sõltumatu põhjendatud takistusena teinuks tal võimatuks kohtukutses näidatud ajal kohtuistungile ilmumise võimatusest kohtule teatamise. Kuivõrd T. Kellam kohtuistungile ilmumist takistavatest asjaoludest kohut ei teavitanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, siis puudus maakohtul ka alus kohtuistungi edasilükkamiseks. VTMS § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Seega oli väärteoasja arutamine VTMS § 90 lg 1 alusel Harju Maakohtu istungil ilma menetlusaluse isiku osavõtuta seaduslik ja sellega ei ole T. Kellami kaitseõigust rikutud.
14. Puutuvalt apellandi taotlusega arvata temale Harju Maakohtu 27.04.
15. a otsusega kohaldatud 12 päeva pikkune arest selle karistuse hulka, mida ta ilmus 18.03.
16. a ise vabatahtlikult ära kandma Tallinna Vanglasse ja mille lõpp on 09.01.
17. a, märgib ringkonnakohus, et kuriteo ja väärteo reaalkogumi korral menetletakse neid eraldi, seega ei saa ka karistusi liita ning need viiakse täide iseseisvalt. Seetõttu ei ole apellandi eelpoolnimetatud taotluse rahuldamine võimalik.
18. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 27.04.
19. a otsuse väärteoasjas nr 4-11-429 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aava Malle Preimer Paavo Randma 3