← Eesti

1-08-12789/9

Obsah (8)§ 199§ 184§ 64§ 65§ 68§ 183§ 56§ 57

1-08-12789 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. aprillil 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-12789 (08260101056) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maa

§ 199

lg 2 p 4, 8; § 183 lg 1; § 184 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

  1. jaanuari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Kalev Kallari Prokurör Marju Persidskaja Süüdistatav Kalev Kallari elukoht: XXX, isikukood: 36905132796, töökoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral Kaitsja advokaat Aivar Kello. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-12789 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Välja mõista Kalev Kallarilt kohtukulud, s. o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 2035 krooni 50 senti riigituludesse. Kalev Kallaril tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Kalev Kallari kriminaalasjas nr 1-08-12789 kohtukulud”. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  4. aprillist
  5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  6. aprillist
  7. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  8. aprillist
  9. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
  10. jaanuari 2009 otsusega mõisteti Kalev Kallari süüdi ja karistati

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi 3-aastase vangistusega ja

§ 184

lg 1 järgi 2-aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti K.

Kallarile liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati 4-aastast vangistust Pärnu Maakohtu 9.

mai 2002 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 17 päeva võrra, ja mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud 17 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning loeti vangistuse kandmise alguseks 13. aprill 2008. Süüdistuses

§ 183lg 1 järgi mõisteti K. Kallari Kr

MS § 309 lg 2 alusel õigeks. Kohus rahuldas kannatanu M. L. tsiviilhagi ning mõistis välja K. Kallarilt 74 900 krooni M. L. kasuks. Maakohus arutas muuhulgas K. Kallarile

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja röövimise, ajavahemikul

  1. juulist 2007 kell 09.30 kuni
  2. augustini 2007 kell 18.30 tungis XXX aiaväravate avamise teel sisse M. L. le kuuluvale territooriumile ning uste lahtitõmbamise teel suvemajja ja kõrvalhoonesse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära järgmised esemed: murutraktori Husqvarna F-151 maksumusega 39 000 krooni, traktori käru koos kantrauaga maksumusega 3500 krooni, mootorsae maksumusega 6500 krooni, nurgasae Makita maksumusega 6000 krooni, tikksae Boch maksumusega 1500 krooni, ketaslõikuri Makita maksumusega 1500 krooni, võsalõikuri Husqvarna maksumusega 7000 krooni, käsihöövli Boch maksumusega 3000 krooni, kaks drelli maksumusega 1500 krooni ja 2000 krooni, kaks Wifi ruuterit maksumusega 900 krooni ja 1500 krooni, inverteri maksumusega 2500 krooni ja binokli Pentax maksumusega 2000 krooni. Vargusega tekitati M. L. le kokku varalist kahju 78 400 krooni. 2 Samuti arutas maakohus K. Kallarile

§ 184

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine väikeses koguse ebaseadusliku käitlemise, omandas

  1. aprillil 2008 Tallinnast XXX juurest tuvastamata isikult vähemalt 51,92 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille viis enda kasutuses oleva sõidukiga VW Passat, registreerimismärgiga XXX XXX, Tartusse, kus see politsei poolt
  2. aprillil 2008 tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3’ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. K. Kallari ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on K. Kallari enda süüd varguses täielikult eitavad ütlused usaldusväärselt ümber lükatavad ja K. Kallari süü süüdistuses kirjeldatud varguse toimepanemises tõendatud sündmuskohtade vaatlusprotokollidest, asitõendite vaatlusprotokollist, asitõenditest (sae alusraam, traktorikäru, musta värvi metallist haagise tagaluuk, kärukinnitus), eksperdiarvamustest (lk 91-93, 98) ja kannatanu M. L. ütlustest kogumis nähtuvaga. Kannatanu üksikasjalike ütlustega on tõendatud süüdistuses märgitud esemete kadumine XXX külas asuvalt ja tema elukaaslase kuuluvalt kinnistult ning varastatud esemete väärtused ja varguse toimepanemise aeg. Kannatanu ütluste kohaselt on ta varastatust tagasi saanud traktorikäru koos kantrauaga, saealusraami ja traktorikäru juurde kuuluva tagaluugi. Kannatanu ütlustest ja sündmuskohtade vaatlusprotokollidest ning asitõendite vaatlusprotokollist nähtuv on omavahel kooskõlas. Puudub alus kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja vaatlusprotokollides fikseeritu tegelikkusele vastavuses. Eksperdiarvamustega on tõendatud, et
  3. augustil 2007 sündmuskoha vaatluse käigus sündmuskohalt kaasa võetud kärukinnituselt, nimetatud ka kärukinnituse konksuks, määratletud DNA profiil on kokkulangev K. Kallari DNA profiiliga. Kuigi kärukinnitusel puuduvad kannatanu ütlustest nähtuvalt identifitseerivad eritunnused, on kannatanu kinnitusel tegemist temalt varastatud murutraktori käru kinnituskonksuga. Kärukinnituse leidmise asukoht on kooskõlas tõenditest (v.a süüdistatava ütlused) nähtuva võimaliku varguse toimepanemise viisiga. Varastatud esemete rohkusest ja raskusest ning ka osade esemete suurtest mõõtmetest tingituna võidi need esemed, milliseid ei leitud hiljem üle maantee jäävalt naaberkinnistult, ära viia mõnda transpordivahendit kasutades. Õunaaiast läbi minev tee on pealt kaetud tee kõrval kasvavate õunapuude okstega ja okste alt võivad raskusteta läbi pääseda üksnes madalad sõidukid. Tee iseärasustest tingituna võidi osa varastatust, sh raskeim ja kogukaim ese – murutraktor – panna transpordivahendi peale just aiaväravate lähedal, milleks tuli traktori küljest järelkäru-haagis lahti ühendada (haagis leiti üle maantee jäävalt naaberkinnistult). Neil asjaoludel on kärukinnituse asukoht – aiaväravast krundile sissepoole 10 meetrit, täiesti loogiline. Kannatanu traktorikäru leiti üle üldkasutatava tee jäävalt krundilt, peidetuna kuuseokste varju. Kohtu hinnangul pani süüdistuses märgitud esemete varguse toime K. Kallari, kuna just tema DNA oli kärukinnitusel, mis leiti kinnistult. K. Kallari ei ole esitanud mitte ühtegi usutavat ja loogilist põhjendust, millistel asjaoludel tema DNA oli kannatanu kasutuses oleval krundil asunud kärukinnitusel ja seda just seonduvalt sellelt krundilt esemete varguse toimepanemise ajaga ning olukorras, kus kannatanule on K. Kallari täiesti võõras isik. Usutav ei ole süüdistatava viimases sõnas esitatud võimalus, et konks võis sattuda kinnistule üldkasutatavalt teelt, näiteks veoauto ratta alt sinna lennanuna. Esiteks ei piirne kinnistu 3 võrkaed ja väravad vahetult üldkasutatava teega, vaid üldkasutatava tee ja võrkaia vahele jääb vähemalt mõnemeetrine rohuriba. Seega pidi metallist kärukinnitus lendama rohkem kui 10 meetrit, sest väravatest kärukinnituse asukohani oli 10 meetrit ja väravatest üldkasutatava tee ääreni jääb ka mõni meeter ning lisaks pikeneb see vahemaa veel lõigu võrra, mis jääks kinnituse teel asuva võimaliku asukohani. Nimetatud üle 10-meetrine vahemaa õhulennuks on raske metallist kärukonksu puhul liiga pikk selleks, et uskuda selle võimalikkust. Teiseks takistas kärukinnituse takistusteta krundile pääsemist võrkaed ja väravad. Usutav ei ole ka süüdistatava versioon, et sündmuskohalt võidi leida tema
  4. a kaduma läinud paaditreilerikinnituse konks (lk 223 kinnitab kahel korral, et temale kuuluv kinnituskonks läks kaduma
  5. a; lk 226 kinnitab veelkordselt, et temale kuuluv konks kadus
  6. a), kuna ajalisest faktorist tingituna ei ole võimalik, et K. Kallari
  7. a kaotatud kinnituskonks oleks saanud olla
  8. augustil 2007 sündmuskohal. Kannatanu tsiviilhagi 74 900 krooni esemete soetamismaksumuse ulatuses (välja arvatud tagasisaadud traktorikäru väärtus 3500 krooni) kuulub VÕS §-de 1043; 1045 lg 1 p 5, 8; 1044 lg 1; 1027 alusel rahuldamisele, kuna varastatud esemed olid peaaegu uued, soetatud
  9. a kevadel-suvel (nähtub kannatanu ütlustest). Asjaolu, et esemed olid uued, nähtub ka varastatud käru ja selle otsaluugi ning saealusraami vaatlusprotokollist, kuna esemed näevad fotodel välja uued ja värv neil värske. Süüdistatava kaitsja kohtulikul uurimisel avaldatust nähtuvalt ei vaidlusta K. Kallari süüdistuses märgitud esemete väärtust. TsMS § 231 lg 2, 4 tähenduses on tegemist süüdistuses märgitud esemete väärtuste omaksvõtuga. Kohus leidis, et süüdistusest

§ 184lg 2 p 2 järgi on tõendamata üksnes punkt 2, mistõttu K.

Kallari käitumine kuulub ümberkvalifitseerimisele

§ 184lg 1 järgi.

Ülejäänud süüdistuses kajastatud asjaolud on tõendatud. K. Kallari peeti kahtlustatavana

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises kinni 13.

aprillil 2008 kell 02.45 Tartus XXXX raudteeülesõidu kohal. K. Kallari istus sõiduautos juhi kohal, teisi reisijaid ei olnud ja ta andis vabatahtlikult välja auto kindalaekas mapi all oleva minigrip kilekoti selles oleva heleda pulbrilise ainega, millele tehti politseiametniku poolt kohapeal kiirtest, millega tuvastati, et aine võib olla amfetamiin; pulber oli amfetamiinile omase spetsiifilise lõhnaga. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et K. Kallari poolt politseile välja antud valget värvi pulbriline aine on massiga 51,92 grammi, mille sees on beežikad tükid, sisaldab amfetamiini (sulfaadina), amfetamiinisisaldus on 3,8% ja seega on pulbris 1,45 grammi amfetamiini. Eksperdiarvamusega on tõendatud, et 10 inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist. Kuna K. Kallarilt ära võetud pulber massiga 51,92 grammi sisaldas amfetamiini 1,45 grammi ja see kogus ületab 1,3 grammi, siis omandas K. Kallari

  1. aprillil 2008 Tallinna XXXX juurest narkootilist ainet amfetamiini suures koguses, mille viis enda kasutuses olnud sõiduautoga Tartusse. Kohtueelsel uurimisel jäi tuvastamata, kellelt K. Kallari amfetamiini omandas. Ka äratundmiseks esitamisel ei tundnud K. Kallari kedagi temale äratundmiseks esitatud isikute hulgast ära. Amfetamiini suures koguses omandamise ja selle järgselt amfetamiini suures koguses veo Tallinnast Tartusse pani K. Kallari toime tahtlikult – vähemalt kaudse tahtlusega. K. Kallari ütlustest nähtuvalt pidi ta teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet. Sellele osundavad selgelt K. Kallari ütlused, et Tallinna piiril kontrollis ta paki sisu ja tema esimene mõte oli, et see on narkootiline aine. Süüdistatava ütlustest nähtuvalt viis ta vaatamata tekkinud kahtlustele paki Tartusse, mille eest maksti talle 1000 krooni. K. Kallari käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Süüdistatava kahtlused, et temalt kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud valge pulber ei pruugi olla seesama, mis saadeti ekspertiisi, on alusetud. Kohtul ei ole alust kahelda 4 eeluurimisel teostatud menetlustoimingute korrektsuses. Ka Lõuna Ringkonnaprokuratuuri
  2. septembril 2008 teatisest nähtuvalt jäeti K. Kallari esitatud kahtluste kontrollimise tulemusena kriminaalmenetlus asitõendite kunstliku loomise kahtlustuses alustamata, kuna kuriteoteates ei sedastatud kuriteotunnuseid ja kuriteosündmus ei leidnud kinnitust. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes K. Kallari süü ulatusest varguse toimepanemisel – kannatanule tekitati vargusega kahju 78 400 krooni ulatuses, kahju on vähenenud üksnes naaberkrundilt hiljem üles leitud traktorikäru väärtuse, s.o 3500 krooni võrra, tsiviilhagi 74 900 krooni on kannatanule täies ulatuses hüvitamata, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt on K. Kallarit varavastaste kuritegude eest karistatud viiel korral, varguse pani ta toime katseajal, olles vabanenud 1-aastase katseajaga 6-aastase vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt, pidas kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna K. Kallarit edasiselt hoiduma varavastaste kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi 3-aastase vangistusega.

Rahalise karistuse kohaldamata jätmine on põhjendatud lisaks eeltoodule ka seetõttu, et K. Kallaril puudub keskmine päevasissetulek ja K. Kallarile

  1. septembril 2007 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni, mida võimaldati tasuda ositi, on tasumata. Lähtudes K. Kallari süü ulatusest narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikul käitlemisel – ebaseaduslikult käideldud amfetamiini sisaldavas pulbris massiga 51,92 grammi oli amfetamiini 1,45 grammi, mis vähesel määral ületab 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt piisava 1,3-grammise amfetamiinikoguse, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, varasemalt ei ole K. Kallarit narkootikumidega seotud kuritegude eest karistatud, kuid kriminaalkorras on teda karistatud seitsmel korral, viimati
  2. septembri 2007 kohtuotsusega, pidas kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna K. Kallarit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada teda

§ 184

lg 1 järgi sanktsiooni alammäära lähedase karistusega, s.o 2-aastase vangistusega, ning liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista

§ 64lg 1 alusel 4 aastat vangistust.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu K. Kallari palub end

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi õigeks mõista ning

§ 184lg 1 järgi kergendada talle mõistetud karistust.

Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole apellant talle inkrimineeritud vargust toime pannud. Kohtueelses uurimises ei ole järgitud kõiki seadusesätteid. Teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta on koostatud

  1. augustil
  2. DNA ekspertiisi tulemustest on teavitatud uurijat
  3. jaanuaril
  4. Loogiline ja seaduslik jätk oleks olnud apellandi kahtlustatavaks tunnistamine. Antud kuriteoepisoodis esitati apellandile kahtlustus alles
  5. juunil
  6. Ekspertiisimääruses on kirjas DNA ekspertiisi saadetavate DNA proovide ja asitõendite loetelus punkt 4 pakend nr 4 kärukinnitus konks. Ka ekspertiisiakt nr 070493 kinnitab, et DNA ekspertiis on määratud ja läbi viidud
  7. ja
  8. augustil 2007 sündmuskohtade vaatluse käigus XXX külas kaasavõetud esemelt (pakend nr 4) ja DNA proovidest. Sündmuskoha vaatlusprotokollist
  9. augustist 2007 selgub aga, et sündmuskohalt ei ole kaasa võetud asitõendit käru kinnituskonksu pakendis nr
  10. Kirja on pandud, et aeda sisenedes umbes 10 m edasi suundudes on maas rohul käru kinnituskonks, mis pakendati paberkotti ja võeti kaasa (pakend nr 1). Kriminaalasja materjalides ei ole dokumenti, mis selgitaks, kust on välja 5 ilmunud asitõend pakendis nr
  11. Seega ei ole välistatud, et ekspertiisi esitatud asitõend võib olla ära vahetatud või on asitõendiga tehtud muid ebaseaduslikke toiminguid. Apellant tõstatas kohtuistungil küsimuse, et kohtueelse uurimise käigus on rikutud asitõendi hoidmist ja puutumatust sätestatavat KrMS § 125 lg 3, kuid kohus ei ole sellele hinnangut andnud. Samas ei ole apellant eitanud, et see nn käru kinnituskonks on tõenäoliselt apellandile kuuluv polt-splint, mis oli apellandil kasutusel auto järel veetaval paadihaagisel ning mille ta kaotas
  12. a suvel teel XXX järve äärest Tartusse. Apellant eksis kohtuistungil aastaarvuga, millal ta selle splindi kaotas.
  13. septembril 2008 prokuratuurile esitatud taotluse lisas nr 4 on apellant märkinud, et „minule ei ole seda asitõendiks tunnistatud nn käru kinnituskonksu äratundmiseks esitatud, kuid minul on alles käsi vints koos vedru splindiga, mis lukustas omakorda poltsplindi“. Kohtuistungil asitõendiga tutvudes selgus, et kärukinnitusel on olemas auk, kuhu saab paigaldada lukustuseks vedru splindi. M. L. ei ole maininud, et temalt varastatud kärukinnitusel oleks olnud auk vedru splindi paigaldamiseks. Samuti ei ole kannatanu kinnitanud, et see kärukinnitus kuulub talle, kuna sellel ei ole eritunnuseid, kannatanu on vaid oletanud, et tegemist on temale kuuluva kärukinnitusega. Eksperdiarvamustega on vastupidiselt kohtu järeldusele leidnud kinnitust, et kärukinnitus kuulub apellandile, kuna kärukinnituselt võetud proov andis analüüsil ühele meesisikule kuuluva DNA täisprofiili. Kuna kannatanu väitel kahe kuu jooksul, kui kärukinnitus oli tema valduses, kasutas ta seda, tekib küsimus, miks sellelt leiti vaid apellandi DNA. Kuriteo toimepanemise kohalt on võetud 6 DNA proovi ja apellandi DNA leiti vaid kärukinnituselt. Apellandile jäävad mõistetamatuks kohtuotsuses välja toodud arvandmed kärukinnituse leiukoha kohta sündmuskohal. Kannatanu on kohtuistungil vastanud kärukinnituse leidmise kohta, et „Kui liikuda väravast aiamaja poole, siis umbkaudu selle sissesõidutee äärest mingi 5-6 meetrit seespool“ ning XXXe teest „umbkaudu 6 meetrit … aia piirjoonest, kus on värav ja aed“, samuti on kannatanu väitnud, et sõidutee on vahetult krundi ääres. Kinnistu on maantee pinnast 0,5-1 meetrit madalamal. Seega tuginedes kannatanu ütlustele, leiti kärukinnitus XXX maanteest võetuna kõige enam 7 meetri kauguselt.
  14. a suvel, ajal kui apellant kaotas splindi, oli Tartu-Jõgeva maantee teelõigul XXX teeremondiks suletud ning liiklus oli suunatud ümber XXX maanteele. Seda teelõiku läbisid sel ajal ka raskeveokid. Kui apellant kaotas splindi, võis see lennata kohe või siis mõne veoki ratta alt kannatanu kinnistule. Kuna apellant ei ole seda vargust toime pannud, ei oska ta midagi öelda kannatanult varastatud asjade väärtuse kohta ning ebaõige on kohtu viide, et apellant on süüdistuses märgitud esemete väärtused omaks võtnud. Apellant taotleb talle

§ 184

lg 1 järgi mõistetud karistuse kergendamist, kuna ta sooritas kõnealuse teo teadmatusest, olles veendunud, et tema tegu ei ole seadusevastane. Kui apellandil tekkis kahtlus, et teda võidakse ära kasutada mingi ebaseadusliku teo toimepanemisel ja ta püüdis saada selgust teo seaduslikkuses, ei saa sellest järeldada, et ta pidi teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitles narkootilist ainet. Apellant veendus oma teadmiste ja kättesaadavate vahendite raames, et tegu ei saa olla seadusevastane. Kuna apellant oli lennujaamas ootamisest tüdinud, avas ta paki alles Tallinna piiril hamburgerikioski juures. Nähes, et pakis on kilekott valge pulbriga, tekkis tõesti kahtlus, et tegemist võib olla narkootilise ainega, kuid ei lõhn ega maitse sellele ei viidanud, samuti ei lahustunud aine vees, kuid apellandile teadaolevalt kõik narkootilised ained lahustuvad vees. Seejärel helistas apellant inimesele, kelle organiseerimisel oli pakk talle üle antud, ja nõudis selgitust. See inimene suutis apellandi maha rahustada, et seal ei saa olla midagi keelatut. Kinnipidamisel andis apellant paki kohe politseitöötajate küsimise peale üle, pakk ei olnud peidetud. Kohapeal ei tehtud ainele mingit kiirtesti. Apellant avaldas kõik pakiga seonduva ja oli valmis koostööks politseitöötajatega, et tabataks isikud, kes olid apellanti ära kasutanud. 6 Neid isikuid ei püütudki välja selgitada. Apellant on vahi all viibides isikuga (R.), kes organiseeris paki toomist, korduvalt suhelnud telefoninumbritel, mille on uurijale avaldanud. Edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määruses on märgitud, et kriminaalasjas on menetlust alustatud

  1. veebruaril 2008 ning et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võib apellandi kasutuses olevas sõiduautos leiduda narkootilist ainet. Määruses viidatud materjale ei ole asjale lisatud. Samuti ei selgu, millise teabe alusel apellant
  2. aprillil 2008 kinni peeti. Apellant on veendunud, et politseitöötajatele üle antud kilekott valge pulbrilise ainega ei saanud sisaldada narkootilist ainet amfetamiini. Kui aine üldmass oli 51,92 grammi ja sellest oli narkootilist ainet vaid 1,45 grammi, siis tekib küsimus, mis oli see ülejäänud aine kaaluga 50,47 grammi ehk 96,2%? Pole välistatud, et tegemist võis olla ravimi või dopinguainega. Ei ole tõendatud, et aine edastamisel oleks seda kasutatud narkootilise joobe tekitamiseks. Kohus leidis ebaõigesti, et apellandi süüd kergendavad asjaolud puuduvad. Süüd kergendavate asjaoludena tuleks arvesse võtta, et apellant ei sooritanud kuritegu tahtlikult, avaldas koheselt puhtsüdamlikult kogu tõe ja oli valmis tegema politseitöötajatega koostööd. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav esitatud apellatsiooni juurde ning kaitsja toetas seda. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Maakohus on otsuses käsitlenud süüdistatava vastuväidete aluseks olevaid põhistusi ja need ümber lükanud. Ei süüdistatav ega kaitsja esitanud ringkonnakohtule taolisi tõendeid, mis seaksid kahtluse alla maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse põhistused. K. Kallari on apellatsioonis esmalt vaidlustanud enda süüditunnistamise

§ 199lg 2 p 4,8 järgi.

Ringkonnakohus ei nõustu K. Kallari poolt apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks

  1. augustil 2007 sündmuskoha vaatlusel leitud käru kinnituskonksu, kui asitõendi, hoidmisel rikutud KrMS § 125 lg 3 sätteid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
  2. augustil 2007 toimus XXX külas sündmuskoha vaatlus, mille käigus koostati ka sündmuskoha vaatlusprotokoll. Sündmuskoha vaatluse käigus on võetud 3 DNA proovi. Esimene proov võeti suvemaja avatud ukse välimiselt käepidemelt ja see pakendati pappkarpi nr
  3. Teine ja kolmas DNA proov võeti õunapuu otsas olnud WiFi ruuteri kinnituskohast ning need pakendati pappkarpidesse nr 2 ja
  4. Samuti leiti sündmuskoha käigus aeda sisenedes umbes 10 meetri kauguselt väravast maas rohul käru kinnituskonks, mis pakendati paberikotti. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt võeti sündmuskohalt kaasa 3 DNA proovi ja 1 pakend milles on käru kinnituskonks. Ringkonnakohtu arvates nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist üheselt, et sündmuskohalt võeti kaasa 1 pakend, milles oli käru kinnituskonks ja 3 DNA proovi ning eespool toodud numbrid ei näita sündmuskohalt kaasavõetud asitõendite pakendite numbrilist järjestust, sest sündmuskohalt kaasavõetud DNA proovid pakendati samuti ja seda pappkarpidesse nr 1-
  5. Ringkonnakohtu arvates viitab sellele ka sündmuskoha vaatlusprotokolli keelekasutus ja 7 sellest saab teha vaid ühese järelduse, et sündmuskohalt võeti kaasa 1 pakend, mitte aga pakend nr 1 nagu püüab väita K. Kallari oma apellatsioonis. Molekulaargeneetilise ekspertiisi määrusest ja ka nimetatud ekspertiisi aktist nähtub tõepoolest, et ekspertide käsutusse antud ja nende poolt vastuvõetud asitõendite pakendite puhul on käru kinnituskonksu pakendile antud numbriks
  6. Samas leiab ringkonnakohus, et ainuüksi pakenditele ekspertiisi määramise käigus antud numbriline järjestus (mille määrab asja menetleja oma äranägemisel), ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu, et eksperdile esitatud käru kinnituskonks võeti kaasa
  7. augustil 2007 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus. Seega on põhjendamatu K. Kallari väide, et ekspertidele esitatud kärukonks võidi kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ära vahetada või on sellega tehtud muid ebaseaduslikke toiminguid. Lisaks eeltoodule ei ole taolise asjaolu esinemine ka eluliselt usutav. K. Kallari väidete kohaselt ringkonnakohtu istungil võis käru kinnituskonksu vahetamisest olla huvitatud politseiinspektor M. A., kellega tal on nn „kana kitkuda“, kuid milles konkreetselt see seisneb, ei soovinud K. Kallari avaldada. Ringkonnakohtu arvates ei saa K. Kallari taoliste üldsõnaliste ütluste alusel teha tõsikindlat järeldust, et M. A. ja K. Kallari vahel esineks üldse mingi konflikt. Ühtlasi jääb arusaamatuks, miks pidanuks politseitöötaja, isegi selle olemasolu korral, lahendama seda asitõendite võltsimise teel. Järgides K. Kallari kaitseversiooni käru kinnituskonksu vahetamise kohta teise kinnituskonksu vastu, millele oli kantud tema DNA, tõusetub küsimus, kuidas said politseitöötajad K. Kallari DNA-d, et kanda see vahetatud ja juba
  8. augustil 2007 eksperdile esitatud käru kinnituskonksule. Kriminaalasjas puuduvad igasugused andmed, et K. Kallari oleks ajavahemikul
  9. august kuni
  10. august 2008 nimetatud kriminaalasja uurinud isikutega kokkupuutunud või neil oleks olnud muul viisil võimalik hankida K. Kallari DNA-d. Lähtudes K. Kallari poolt ringkonnakohtus esitatud teisest kaitseversioonist, et tegemist on temale kuuluva haagise splint-poldiga, mille ta kaotas 2007 suvel sõites XXX järve äärest Tartusse ja mis oligi selleks poldiks, mis pandi ekspertide käsutusse antud pakendisse, siis jääb ringkonnakohtu jaoks arusaamatuks, kuidas nimetatud splint-polt sattus kriminaalasja menetlevate isikute käsutusse. K. Kallari kaitseversioonist tuleneks seega, et tema poolt kaotatud splint-poldi leidis keegi käesolevat kriminaalasja uurinud isik 2007 aasta suvel XXX maanteelt. Jättis selle enda kätte, teadmata seejuures kellele see leitud ese kuulub. Pärast varguse toimepanemist M. L. a majapidamisest, otsustas splint-poldi leidja vahetada see sündmuskohalt leitud käru kinnituskonksu vastu ja esitada maanteelt leitud splint-polt ekspertidele DNA kindlakstegemiseks. Seejuures jääb arusaamatuks, miks pidanuks keegi kriminaalasja menetlusest osavõtnud isik, kes soovib nimelt K. Kallari vastutuselevõtmist, seda üldse tegema, sest sellel oletataval isikul puudus ju igasugune teave, et selle splint-poldi kaotas K. Kallari. K. Kallari poolt maakohtu istungil esitatud kaitseversiooni, et tema poolt XXX teel kaotatud splint-polt võis maanteelt lennata M. L. a aeda ja nimelt selle poldi leidsid sündmuskoha vaatlust läbiviinud isikud, siis on maakohus nimetatud versiooni põhjalikult analüüsinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks korrata. Ringkonnakohus leiab, et
  11. augustil 2007 sündmuskohalt leitud käru kinnituskonks on oma ehituselt ja kasutusotstarbelt universaalne ja neil tõepoolest ei esine enamasti mingeid 8 eritunnuseid. Seega on mõistetav, et M. L. ei saagi vastuvaidlematult väita, et sündmuskohalt leitud käru kinnituskonks kuulub talle. Ülaltoodule tuginedes aga ei ole usutav, et vahetult pärast varguse toimepanemist M. L. a majapidamisest satuks tema majapidamisse võõras, täpselt sarnane käru kinnituskonks, millelt leitakse ka võõrast DNA-d. Seega pole põhjendatud ka K. Kallari etteheide, et maakohus on alusetult nimetanud sündmuskohalt leitud käru kinnituskonksu nimelt M. L. ale kuulunud aiatraktori järelkäru kinnituskonksuks. Apellatsioonis vaidlustab K. Kallari ka talle

§ 184lg 1 järgi mõistetud karistust ning palub seda vähendada.

Ringkonnakohus leiab, et karistades K. Kallarit narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest on maakohus järginud kõiki

§ 56ettenähtud asjaolusid.

Isiku karistamise aluseks on isiku süü suurus, s.t kuivõrd toimepandu on talle etteheidetav. K. Kallari käitles suures koguses narkootilist ainet ja seega on tegemist I astme kuriteoga, mille eest on karistusena ettenähtud kuni 10 aastane vangistus. Samas oleks võinud K. Kallari taoline ebaseaduslik tegevus kaasa tuua narkootiliste ainete leviku, millega oleks seatud ohtu paljude inimeste tervis ja ka elu. Seega on K. Kallari käitumine talle olulisel määral etteheidetav. K. Kallari suhtes ei esine ühtegi

§ 57lg 1 esitatud kergendavat asjaolu.

Samuti ei esine süüdistatava suhtes raskendavaid asjaolusid. K. Kallari on varasemalt 7 korral karistatud kriminaalkorras. Ringkonnakohus leiab, et K. Kallari poolt apellatsioonis esitatud asjaolusid, et teda kasutati narkootikumide käitlemisel ära, ta sai alles Tallinnast välja sõites teada, et pakk, milline tal paluti Tartusse tuua, sisaldab narkootikume, et pärast tema sõiduki peatamist politseitöötajate poolt andis neile vabatahtlikult välja narkootikumid, ei ole asjaoludeks mida saaks karistust kergendavateks asjaoludeks lugeda ka

§ 57lg 2 alusel.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et maakohus on K. Kallarile

§ 184

lg 1 järgi karistust mõistes juba arvestanud narkootilise aine kogust ning mõistnud talle sanktsiooni miinimum määra lähedase karistuse. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 9 Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.