1-09-19272/18

Kriminaalasi nr 1-09-19272 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19272 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 08.06.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Kruk´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Kruk, isikukood 37808010393 Kaitsja Vandeadvokaat Toomas Bekker Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta Andrei Kruk tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Toomas Bekkeri taotlus Andrei Krukile riigi õigusabi osutamise kulude katteks 160,40 eurot. Välja mõista Andrei Kruk´ilt kriminaalmenetluse kulud 160,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Andrei Kruk´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Andrei Kruk 109-19272 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 18.04.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kruki elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Andrei Kruk tunnistati süüdi Harju Maakohtu 13.04.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat 6 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise Harju Maakohtu 02.02.2009 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s. o 2 kuud 17 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristus 3 aastat 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 11.06.2009 ja lõpp 28.02.
3. Kinnipidamisasutuses Andrei Kruki kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse ajal on teda 3 korda karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on keskharidus ning autoremondilukksepa eriala. Enne vangistust töötas ametlikult akende paigaldus- ja taksofirmades. Viru Vanglas töötas perioodil 13.12.201020.01.2011 majandustöödel, kuid seoses töödistsipliini rikkumisega eemaldati ta töölt. Hetkel õpib riigikeele kursustel. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx Enne vangistust esines probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Teda on karistatud alkoholijoobes olles sõiduki juhtimise eest. Vangistuse ajal sotsiaalprogrammides osalenud ei ole, temast mitteolenevatel põhjustel. Vangla toetab Andrei Kruki ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Andrei Kruki tingimisi ennetähtaega elektroonilise valvega vabastamist. Vaatamata sellele, et vajalikud tingimused on ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud: on olemas elu-ja töökoht, lähedaste toetus ning korteri tingimused vastavad elektroonilise valve kohaldamise nõuetega, kriminaalhooldusametnik ei poolda Andrei Kruk vabastamist KarS §76 sätete alusel. Tema on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ega suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Olles kriminaalhooldusel tema pani toime uue kuriteo, mistõttu puudub veendumus koostööks seekordki. Vanglas tema käitumine ei olnud korrektne, ta omab kehtivad distsiplinaarkaristusi. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Andrei Kruki tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine on käesoleval ajal ennatlik. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Kruki isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Andrei Kruk on vangistuse jooksul 3 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja soovi mitte muuta oma käitumist paranemise suunas. Andrei Kruk on kriminaalkorras karistatud viiendat korda. Varem on teda karistatud varguste ja joobes juhtimise eest. Käesoleval ajal kannab karistust raske I astme kuriteo -narkootilise aine käitlemise toimepanemise eest, mis oli toime pandud katseajal. Eeltoodust nähtub, et varasemad karistused ning kriminaalhooldus Andrei Kruki puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Seega on vähe usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Ülaltoodust võib järeldada, et tingimuslik karistus ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust kinnipeetaval on olnud probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoht ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Andrei Krukil oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht ja lähedaste tugi, kuid see ei takistanud Andrei Krukil toime panemast uut kuritegu. Karistusaja lõpuni on veel ligi 2 aastat, mis on küllaldaselt pikk aeg, et läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi Arvestades Andrei Kruki poolt toimepandud kuriteo ohtlikust ja toimepanemise asjaolusid, on kohus seisukohal, et Andrei Kruki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Kruki vabastamisega temale Harju Maakohtu 13.04.2010 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 21.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun Liivi Õun