1-08-14836/9

(07278001251)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Antonina Muravjova Kriminaalasi Aleksei Tihhonovi süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. veebruari 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Prokurör Silva Rood Süüdistatav Aleksei Tihhonov elukoht: XXX; isikukood: 38106192788; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Kannatanu K. – M. J. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
2. veebruari 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-14836 muutmata, prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel jätta kaitsja tasu vandeadvokaat Anu Pärteli poolt Aleksei Tihhonovile osutatud õigusabi eest 1200 krooni riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. septembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 17.02.2009 otsusega mõisteti Aleksei Tihhonov õigeks temale KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistuses. Maakohus arutas A. Tihhonovile KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 13.09.2007 öösel umbes kella 03.30 paiku Tartus XXX asuva klubi XXX ees rikkus raskelt rahu ja avalikku korda sellega, et lõi K-M J. ühel korral jalaga paremale poole näopiirkonda, põhjustades K-M J. näo põrutuse ja suu limaskesta marrastused. Tartu Maakohus jõudis tõendite kogumis hindamisel järeldusele, et A. Tihhonovile KarS § 263 p 1 järgi esitatud süüdistus ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Maakohus luges A. Tihhonovi, kannatanu K.-M. J. ja tunnistaja J. V. ütlustega tõendatuks, et 13.09.2007 öösel kl 03.30 paiku toimus Tartus XXX asuva klubi XXX ees konflikt A. Tihhonovi ja K.-M. J. vahel. Kannatanu ütluste kohaselt ootas tema klubi ees sõpra ning siis tulidki A. Tihhonov ja J. V. Laia tn ja botaanikaaia poolt. Ka A. Tihhonov ja J. V. andsid eeluurimisel ütlusi, mille kohaselt nad enne kannatanuga toimunud konflikti klubis sees ei käinud, vaid alles jõudsid klubi ette. Kohtuistungil A. Tihhonov ja J. V. muutsid ütlusi, väites, et nad olid eelnevalt ka klubis sees. Kohus asus seisukohale, et A. Tihhonovi ja J. V. u kohtus antud ütlused tõendavad nende eelnevalt klubis viibimist. Kannatanu ütluste kohta leidis kohus, et need ei ole kooskõlas teiste tõenditega selles, kust tulid A. Tihhonov ja J. V. ; et kannatanu muutis kohtuistungil oma ütlusi ja kohendas neid teiste tõendite järgi. Selle asjaolu tõttu luges kohus kannatanu ütlused mitteusaldusväärseks. Lugedes süüdistatava ja kannatanu vahel toimunud konflikti tõendatuks, leidis kohus, et konflikti põhjuseks oli kannatanu väljendusviis ja öeldu sisu, millele süüdistatav reageeris füüsiliselt. Kannatanu kasutas ebatsensuurseid väljendeid avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul. Seejuures kannatanu teadis, et ta ei olnud üksi ja tema öeldu oli kõrvalistele isikutele kuuldav. Kohus luges tõendatuks ka füüsilise kokkupuute süüdistatava ja kannatanu vahel, leides aga, et välistatud ei ole selle seisnemine süüdistatava poolt kannatanu lükkamises kätega rindkere piirkonda. Kannatanu oletab, et teda löödi jalaga, seletades seda oma kehaasendiga. J. V. u ütlused aga ei kinnita kannatanu ütlusi kehaasendi osas ja tema ütlused ei ole ka teiste tõenditega ümber lükatud. Samuti leidis kohus, et esinevad kahtlused kannatanu vigastuste olemasolus, kuna seda asjaolu ei kinnita tunnistajate ütlused. Väljakutse peale kohal käinud politseiametnikud V. P. ja A. M. ei näinud kannatanul tugevale löögile omaste vigastuste olemasolu ning kohtul pole alust kahelda nende ütlustes. Kohus leidis ka, et prillide purunemine füüsilise kontakti ajal ei ole uuritud tõenditega tõendatud, kuna kahtlused on selles, millal prillid kahjustada said. Maakohus leidis, et SA TÜK Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku saatekirja ja traumakaardiga on tõendatud kannatanul konflikti järgsete vigastuste olemasolu: näo põrutus ja suu limaskesta marrastused. Samas asus kohus seisukohale, et esinevad kahtlused toodud vigastuste tekkimise kohas ja ajas ning neid kahtlusi ei ole võimalik kõrvaldada. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Nimelt, traumakaardist ja patrullilehest nähtuvalt jääb XXX juures alanud konflikti ja kannatanu traumapunkti saabumise vahele aega üks tund. Kuna sõideti autoga, ei kulunud see aeg traumapunkti minekule. Traumapunktis on kannatanu vigastuste saamise kohaks öelnud teise koha, mis ei olnud konflikti koht. KarS § 62 p 1 järgi on tõendamiseseme asjaoluks ka kuriteo toimepanemise aeg ja koht. Traumapunktis fikseeritud vigastuste saamise koht XXX ukse juures ei ole uuritud tõenditega fikseeritud. Vahetult pärast sündmust kannatanut näinud tunnistajad ei ole dokumentaalses tõendis fikseeritud vigastusi kannatanul näinud. KrMS § 291 p 5 alusel 2 avaldatud tunnistaja H. K. ütlused vigastuste tekkimise mehhanismi kohta jättis kohus tõendina kõrvale. Tunnistajat ei olnud võimalik kohtuistungil küsitleda ning seetõttu ei olnud kohtul võimalik hinnata tunnistaja ütluste usaldusväärust. H. K. kannatanu löömist ei näinud, vaid kohtus kannatanuga pärast XXX klubist väljumist Vabaduse puiestee ja Poe tn nurgal, kohas, mida kannatanu nimetas raviasutuses temale vigastuste tekitamise kohaks. Kokkuvõtvalt asus maakohus seisukohale, et tänav on avalik koht ja kannatanu verbaalset käitumist ei olnud süüdistataval õigus tõrjuda füüsiliselt, aga kuna ei ole tõendatud kannatanu löömine jalaga süüdistuses kirjeldatud viisil, ei ole kohtul õigust süüdistust sisustada. Seetõttu on süüdistus tõendamata ja kohtul tuleb süüdistatav talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist; A. Tihhonovi süüditunnistamist KarS § 263 p 1 järgi ja temale rahalise karistuse mõistmist 80 päevmäära ulatuses, s.o 15 920 kr. Prokurör leiab, et kohtu järeldused A. Tihhonovi õigeksmõistmise kohta ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud faktiliste asjaoludega. Olukorras, kus on tuvastatud, et kannatanu kallal tarvitati füüsilist vägivalda, ei ole kohtualuse täielik õigeksmõistmine põhjendatud. Prokurör leiab, et kohus on ekslikult lugenud kannatanu ütlused mitteusaldusväärseks, kuna kannatanu ütlustes ei esinenud vastuolusid kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Samas pidas kohus usaldusväärseks A. Tihhonovi ja J. V. u kohtus antud ütlused, millisest suunast nad kannatanule lähenesid, kuigi need olid vastuolus kohtueelsel uurimisel antutega, mis tingis ka mõlema isiku ütluste avaldamise KrMS § 289 lg 1 alusel. Kumbki ei osanud ütluste muutmist tõsikindlalt põhjendada, kusjuures nii kohtualuse kui J. V. u kohtueelsel uurimisel antud ütlused kattusid kannatanu ütlustega. Prokuröri hinnangul on ekslik kohtu järeldus ka selles, et asjas esinevad kahtlused kannatanule põhjustatud vigastuste osas ja välistatud ei ole süüdistatava poolt kannatanu lükkamine kätega ringkere piirkonda. Kuna kannatanul esinesid vigastustena näo põrutus ja suu limaskesta marrastused, siis ei saanud sellised vigastused tekkida ainult kannatanu lükkamisel rinna piirkonda. Järelikult saab vigastuste tekkemehhanism olla selline, nagu kirjeldas seda kannatanu, s.t vigastused tekkisid löömise tagajärjel. Prokurör ei nõustu ka kohtu järeldusega selles, et kahtlused esinevad kannatanu vigastuste tekkimise kohas ja ajas. Kriminaalasjas ei nähtu, et kannatanu oleks saanud vigastusi ajal, mil politsei oli saabunud sündmuskohale ja tegeles kannatanuga. Patrullilehelt nähtuvalt lahkus patrull sündmuskohalt 04.
9. Seega sai kannatanu koos H. K. ga asuda traumapunkti minekule kusagil pärast kl 04.
10. Ravi alguse aeg traumapunktis ei pea alati kattuma ajaga, mil patsient traumapunkti jõuab. Kannatanu on kohtus avaldanud, et ta ei tea, millisel tänaval asub XXX klubi. Seega on ka arusaadav traumapunktis kannatanu poolt vale tänava nime avaldamine. Prokurör leiab, et kohus on ekslikult jätnud arvestamata KrMS § 291 p 5 alusel avaldatud H. K. ütlused. Samas on kohus KrMS § 291 p 5 alusel tunnistaja ütlused avaldanud. Seega ei saa jätta kõrvale KrMS § 291 p 5 alusel avaldatud ütlusi üksnes sellel põhjusel, et kohtul ei olnud võimalik hinnata ristküsitlusel ütluste usaldusväärsust. Kui kohus leidis, et selline ütluste avaldamine on põhjendatud, ei saa kohus otsuses asuda seisukohale, et neid ütlusi ei ole võimalik tõendina kasutada. Samas esineb kohtuotsuses vastuolu, sest kannatanu klubis viibimise tõendamisel on kohus lugenud tõenditeks ka H. K. ütlused. Mis puudutab tunnistaja poolt kannatanul esinenud vigastuste nägemist, leiab aga kohus, et seda osa ütlustest tõendamisel arvesse võtta ei saa. Seega, hinnates tõendeid kogumis, ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et kannatanu vigastusi ei kinnita tunnistajate ütlused. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde taotledes A. Tihhonovi süüdimõistmist KarS § 263 p 1 järgi ning karistamist 80 päevamäära suuruse rahalise karistusega, s.o 15 920 krooni. Süüdistatav ja tema kaitsja taotlesid maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata jätmist. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
11. Prokurör esitatud apellatsioonis taotleb juba maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ning esitatud põhjendustest lähtuvalt A. Tihhonovi süüdimõistmist avaliku korra raskes rikkumises. Ringkonnakohus leiab, et kogutud tõendid on ilmselgelt ebapiisavad A. Tihhonovi süüdimõistmiseks. Tõsikindlalt on antud kriminaalasjas tuvastatud, et 13.09.2007 öösel kella 03.30 paiku toimus XXX, Tartus asuva klubi XXX juures konflikt A. Tihhonovi ja kannatanu K.-M. J. vahel. Seda kinnitavad nii kannatanu, kui ka süüdistatav ja tunnistaja J. V. . Konflikti põhjuse osas lähevad ütlused aga lahku. Süüdistatav A. Tihhonov ja tunnistaja J. V. kinnitavad, et kannatanu, istudes klubi aknal ütles nende suunas solvanguid, kannatanu aga neid sõnu ei kinnita. Võis küll mingeid sobimatuid sõnu öelda, kuid need olid mõeldud sõbrale, kellaga ta antud hetkel telefonis suhtles. Kannatanu kinnitab, et süüdistatav tuli tema juurde ning igasuguse põhjuseta lõi jalaga näkku. Rohkem tunnistajaid võimaliku konflikti juures ei viibinud. Kohus võttis aluseks süüdistatava ja tunnistaja J. V. u ütlused ning asus seisukohale, et konflikti põhjuseks oli kannatanu väljendusviis ja öeldu sisu, millele süüdistatav reageeris füüsiliselt ( otsuse lk 9). Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Kannatanu ütlused sellest, et mingeid ebasobivaid sõnu ta läheduses viibivate isikute (tunnistaja J. V. ja süüdistatav A. Tihhonov) suunas ei öeldud ning kui ka ütles, siis need olid suunatud sõbrale ( H. K. ), ei kinnita ükski kogutud tõend, muuhulgas ka tunnistaja H. K. , kelle ütlused kohus avaldas KrMS § 291 p 5 alusel ( otsuse lk 8, tl 12-13). Prokurör märgib apellatsioonis, et süüdistatava ja tunnistaja J. V. u ütlused solvamisest on paljasõnalised. Peale selle seab prokurör eelnimetatud tunnistaja ja süüdistatava ütluste usaldusvääruse kahtluse alla sellega, et mõlema isiku kohtueelsel uurimisel antud ütlused osaliselt avaldati KrMS § 289 lg 1 alusel. Avaldamise põhjuseks oli ütluste lahknevus osas, mis puudutas asjaolu, millisest suunast nad kannatanule lähenesid. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, kas süüdistatav ja tunnistaja tulid Laia tänava poolt või olid vahetult väljunud klubist XXX, ei oma antud süüteokoosseisu seisukohalt mingit tähendust ning selle asjaolu ebaolulisus ei sea ringkonnakohtu arvates veel kahtluse alla süüdistatava ja tunnistaja kohtus antud ütlused. Kannatanu K.-M. J. ütluste kohaselt teda löödi jalaga näkku, võis olla ka, et rusikaga. Löömise hetkel istus aknalaual, lööki ei näinud, kuna vaatas enda ette telefon käes (kohtuistungi protokolli lk 5). Süüdistatav kannatanu jalaga löömist omaks ei ole võtnud ning seda ei kinnita ka tunnistaja J. V. . Tunnistaja ütluste kohaselt tõusis kannatanu enne konflikti aknalaualt, süüdistatav tõukas kannatanut kätega rindu, tunnistaja läks vahele ja lükkas süüdistatava eemale (protokolli lk 10). Kohus asus põhjendatult seisukohale, et kannatanu väiteid jalaga löömisest tingitult vigastuste saamisest ei kinnita ka konflikti järgselt kohale kutsutud politseitöötajad. Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt kannatanu rääkis löömisest näopiirkonda, nähtavaid väliseid vigastusi ei olnud (protokolli lk 7). Tunnistaja A. M. ütluste kohaselt kannatanu väitis jalaga näkku löömist, kuid vigastusi, mida oleks olnud vaja fikseerida, ei näinud (protokolli lk 8 ). Prokurör viitab siinjuures aga antud tunnistaja eeluurimisel antud ning maakohtu KrMS § 289 lg 1 alusel avaldatud ütlustele, mille kohaselt tunnistaja oletab, et kannatanul võis huul olla paistes ( tl 17). Ringkonnakohus leiab, et antud väide on oletuslikku laadi ning ilmselgelt ebapiisav kinnitamaks tõsikindlalt kannatanu poolt antud, kuid teiste tunnistajate poolt kinnitamata ütlusi. 4 Kannatanu on väitnud, et löögi tagajärjel olid prillid kõverad. Ringkonnakohus leiab, et väidetav prillide kõverdumine ei kinnita kannatanu ütlusi temale jalaga näkku löömisest. Kannatanule kuuluvaid prille kohtueelse menetluse käigus ei ole uuritud, need esitas kannatanu alles maakohtule, kes tunnistas need asitõendiks (protokolli lk 14). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul kannatanu prillide lisamine asitõendiks enam kui aasta hiljem peale võimaliku kuriteosündmust seab kahtluse alla nende kui asitõendi tõendusliku väärtuse, kuna nii pika aja möödudes pole enam võimalik tuvastada, millal võisid prillid kahjustatud saada. Prokurör osundab veel kriminaalasja juurde lisatud telefonikõne salvestisele, mille kohaselt kannatanu pöördus politseisse seoses tema suhtes toime pandud vägivallaga. Selle tõendi osas märgib ringkonnakohus, et antud tõendit on maakohus käsitlenud märkides, et lindistuse kohaselt väitis kannatanu, et teda lõid kaks meest (kohtuotsuse lk 8). Ainuüksi selle lindistuse põhjal isikut süüdi mõista on ilmselgelt ebapiisav. Prokurör osundab kannatanu ütlustele sellest, et pärast politseipatrullile selgituste andmist sõitis ta koos tunnistaja H. K. ga traumapunkti vigastusi fikseerima, ning ei nõustu kohtu hinnangutega traumakaardil fikseeritu osas. Seejuures osundab prokurör politsei patrullilehel fikseeritud kellaajale ning selgitab ebatäpsusi traumakaardil. Maakohus on põhjalikult uurinud nii politsei patrullilehel fikseeritud aegu ja traumakaarti ning leidis, et toodud andmed annavad aluse kahtlusteks kus ja millal kannatanu võis traumakaardil fikseeritud vigastuse saada. Tõepoolest, uurinud veelkord nimetatud tõendeid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et need ei kinnita üheselt kannatanu ütlusi. Traumakaardi andmetel on kannatanu teatanud vigastuse saamise ajaks 13.09.2007 kell 04.00, pekstud Poe tänaval. Ravi algus 04.25.( tl 8-10). Politsei patrullilehelt nähtub, et 03.35/03.38/04.20 taksopeatuse juures Vabaduse pst. võib minna kakluseks. Fikseeritud kohapeal isikud ( K.-M. J., A. Tihhonov, J. V. ). Lisaks sellele, Poe tn XXX juures oli konflikt H. K. ja T. A. vahel 04.20-04.25 ( tl 18-20). Seega eeltoodud tõenditest nähtub, et kannatanu on teatanud vigastuse saamise kohaks teise koha (Poe tn) kuigi oma ütlustes väitis, et sai need klubi XXX juures. Kannatanu on püüdnud seda lahknevust selgitada sellega, et ei teadnud klubi aadressi, samas teadis kannatanu klubi nime, kuid seda ta vigastuse saamise kohana ei nimeta. Samuti on erinevus kellaaegades. Patrullilehelt nähtub, et kell 04.25 toimus Poe tänaval konflikt H. K. ja T. A. i vahel, samas aga kannatanu olevat H. K. ga lahkunud traumapunkti, kus samal kellaajal alustati tema vigastuste ravi. Eeltoodust tõusetub kahtlus, et kannatanu võis traumakaardil fikseeritud vigastuse saada tõepoolest hoopis Poe tänaval ning hoopis teistel asjaoludel. Prokurör leiab, et kohus on alusetult jätnud arvestamata tunnistaja H. K. ütlused, millised kohus ise avaldas KrMS § 291 p 5 alusel. Ringkonnakohus leiab, et kohus on põhjendatult avaldanud tunnistaja H. K. ütlused tema pikaajalise eemalviibimise tõttu teisel mandril (X). Seega oli tegemist põhjendatud takistusega. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohus avaldas tunnistaja ütlused eelnimetatud sätte alusel põhjendatult, ei tähenda see, et neis ütlustes fikseeritut saab automaatselt võtta kohtuotsuse tegemisel aluseks. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt oli ta koos kannatanu K.-M. J. klubis XXX, kannatanu läks enne teda välja. Välja tulles klubi ees teda ei olnud. K.-M. J. oli taksopeatuses XXX juures, kus oli 4-5 meest, ka politseibuss. Kannatanul oli huul verine ja katki. Löömist tema ei näinud. Politsei sõitis mõne aja pärast minema, nemad läksid koos traumapunkti ( tl 12-13). Lähtudes eelnimetatud ütluste sisust nõustub ringkonnakohus, et ilmselgelt tõusetus vajadus tunnistaja ristküsitlemiseks, kuid see polnud võimalik põhjendatud takistuse tõttu. Tunnistaja kannatanu löömist pealt ei näinud. Samas, kuna tunnistaja ütlused on vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ( ükski tõend ei kinnita, et kannatanul oleks olnud huul verine), ei saa neid süüdimõistmisel aluseks võtta. Seega, hinnates tõendeid kogumis ning kuna esinevad kõrvaldamata kahtlused, ei anna prokuröri poolt apellatsioonis esitatud väited alust maakohtu poolt tõenditele antud hinnangu muutmiseks. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus tuvastas tunnistaja J. V. u ja süüdistatava ütlustega, et toimus konflikt süüdistatava ja kannatanu vahel ning luges tõendatuks füüsilise kokkupuute nende vahel. Nimetatud asjaolu aga ei anna alust hinnata süüdistatava 5 käitumist (kannatanu tõukamine) kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 mõttes, kuna kannatanule eelnimetatud viisil valu põhjustamine ei ole kogutud tõenditega vaieldamatult tuvastatud. Määratud kaitsja vandeadvokaat Anu Pärteli poolt A. Tihhonovile osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluv summa 1200 krooni tuleb jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda, kuna ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6 Aarne Sarjas