1-08-15411 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-15411 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Maarika Ku

§ 183

lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistusi selles, et tema - 2006 – 2008 kindlakstegemata kuupäevadel andis vähemalt neljal korral Võru linnas ja maakonnas E. A. väikeses koguses narkootist ainet amfetamiini; - 2007 - 2008 kindlakstegemata kuupäevadel andis Võru linnas vähemalt kahel korral A. G. väikeses koguses narkootilist ainet amfetamiini; - müüs 23.06.2008 Võru maakonnas XXX E. A. vähemalt 2g narkootilist ainet amfetamiini. Samuti A.

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise, omandas koos R. Sokolovi ja S. Ptšelovodoviga 26.06.2008 hilisõhtul Tallinnas tuvastamata isikute käest suures koguses narkootilist ainet - 354,1g pulbrit, mis sisaldas 88,4g amfetamiini ning toimetas selle ööl vastu 27.07.2008 oma sõiduautoga Fiat Marea reg.nr. XXX XXX Tallinnast Võru linna. S. Ptšelovodovile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema koos A. Pediuse ja R. Sokoloviga omandas 26.06.2008 hilisõhtul Tallinnas tuvastamata isikute käest suures koguses narkootilist ainet - 354,1g pulbrit, mis sisaldas 88,4g amfetamiini ning toimetas selle ööl vastu 27.06.2008 A. Pediuse sõiduautoga Fiat Marea reg.nr. XXX XXX Tallinnast Võru linna. R. Sokolovi süü KarS § 184 lg 2 p 1 järgi luges kohus tõendatuks süüdistatava süü omaksvõtu ja ütlusega, et 26.06.2008 õhtupoolikul sõitis ta koos S. Ptšelovodovi ja A. Pediusega viimase autoga Tallinnasse, kus telefonitsi kokkulepitud ajal kohtus Õismäel kindlakstegemata isikuga, kelle vahendusel omandas 354,1g amfetamiini ja toimetas selle koos teiste süüdistatavatega Võrru, kus nad kinni peeti. R. Sokolovi ütlustega on tõendatud, et Võrust välja sõites suitsetasid nad kolmekesi kanepit ja alates Tartust juhtis autot S. Ptšelovodov, kes käis ka eelnimetatud tundmatu isikuga narkootilist ainet ära toomas. R. Sokolovi ütlustega on tõendatud, et Tallinnast väljasõidul päris A. Pedius, kas õnnestus hankida amfetamiini ja A. Pedius ning R. Sokolov süstisid endale vees lahustatud amfetamiini. A. Pediusele esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi luges kohus tema süü oleva tõendatud R. Sokolovi ütlustega, et tagasiteel Tallinnast oli A. Pedius see, kes tegi ettepaneku autos olevat ainet proovida. Sellega on tõendatud, et A. Pedius teadis, et Tallinnast lahkudes on autos amfetamiini. Arvestades R. Sokolovi ja A. Pediuse sõbrasuhteid, on alust eeldada, et A. Pedius juba Võrust välja sõites sai aru, et R. Sokolov sõidab Tallinnasse narkootikume hankima. R. Sokolovi ütlustega on tõendatud, et A. Pediusel oli juba pakendist selge, millise ainega on tegemist. Kohus luges teiste tõenditega ümberlükatuks A. Pediuse ütlused, et Tallinnas käidi küll tema autoga, kuid ta ei olnud teadlik, millisel eesmärgil. Kohus leidis, et A. Pediuse tegu on õigesti kvalifitseeritud, sest ta tegutses amfetamiini Tallinnast Võrru toimetamisel ühiselt grupis teiste süüdistatavatega isikuna, kes on tähendatud KarS §-s 184 lg 2 p 2. Maakohus asus seisukohale, et tõendatud on ka S. Ptšelovodovi süü KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. S. Ptšelovodov end süüdi ei tunnistanud ja väitis, et ei olnud teadlik, milleks R. Sokolov Tallinnasse sõidab. Hiljem, kui A. Pedius ja R. Sokolov süstisid endale amfetamiini, sai talle selgeks, et Tallinnast toimetatakse Võrru narkootilist ainet, kuid tal ei olnud enam võimalik midagi ette võtta. Kohus ei pidanud S. Ptšelovodovi ütlusi usaldusväärseiks, kuna süüdistatav on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi. Süüdistatav tunnistas alles kohtus, et Võrust ära sõites suitsetas ka tema kanepit. Süüdistataval on tuvastatud kinnipidamisel narkootiline joove. Seega püüdis S. Ptšelovodov varjata, et ka ta ise tarvitab narkootikume. S. Ptšelovodov on eeluurimisel muutnud oma ütlusi oluliselt. Tema ütlused ei ole kooskõlas kuriteo toimepanemise tegelike asjaoludega. S. Ptšelovodov oli see, kes käis tundmatu isikuga Tallinnas amfetamiini hankimas ja R. Sokolovi ütlustega on tõendatud, et pakk amfetamiiniga oli autos põrandamati all juhi selja taga. Paki mõõtmetega 6x15cm, mis oli keeratud ajalehe sisse, autosse juhi selja taha mati alla 3 panemine on võimalik tagumise juhipoolse ukse kaudu ust avades ja sulgedes või küünitades esiistmelt taha, kuid siis segatakse kindlasti juhti. Mõlemal juhul ei saa tegevus jääda märkamatuks autoroolis olevale isikule, antud juhul ei saanud S. Ptšelovodov mitte märgata, et temaga autos olnud isik pani juhi istme taha paki. Võrust Tallinnasse sõita selleks, et võimaldada kellelgi paarkümmend minutit ringi sõita ja kahtlustavalt ümbrust uurida on ilmselgelt mõistetamatu käitumine. Maakohus leidis, et arvestades R. Sokolovi ja S. Ptšelovodovi pikaajalisi sõbralikke suhteid, pidi S. Ptšelovodov kui mitte enne, siis Tallinnas aru saama, et sinna sõideti narkootilist ainet hankima. S. Ptšelovodov oli kindlalt teadlik, et R. Sokolov tarvitab amfetamiini. Samuti oli S. Ptšelovodovil võimalik kuriteo toimepanemisest loobuda, kuna ta ei olnud hädaseisundis. Lisaks arvestas maakohus tõendina läbiotsimise protokolli ja asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabelitega, et 27.06.2008 leiti A. Pediuse sõiduautost Fiat Marea pooleliitrine plastikpudel, süstal koos läbipaistva vedelikuga, 2 mobiiltelefoni ning juhiistme alt läbipaistvas kilepakendis pruuni värvi pakk mõõtmetega 6x15cm. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et ekspertiisiks esitatud roosa pulbriline aine massiga 354,1g sisaldab 88,4g puhast amfetamiini, s.o 34% kogumassist. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. R. Sokolovi ja tunnistaja A. G. ütlustest nähtub, et tavaliseks doosiks inimese kohta amfetamiini puhul on 0,5g. DNA ekspertiisiaktiga on tõendatud, et teibitud pakilt analüüsiks võetud teisest proovist määratletud DNA profiil on kokkulangev R. Sokolovi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 70 koopiaga on tõendatud, et 27.06.2008 kl 02.14 ajal tuvastati R. Sokolovil narkootilise/psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud joove. Kohus asus seisukohale, et süüdistatavad saavutasid kokkuleppe ühiseks tegutsemiseks vaikimisi või vähesel määral infot vahetades, sest kõik kolm süüdistatavat olid teadlikud, et nad on narkootikumide tarvitajad. A.

§ 183lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistustes leidis kohus tema süü tõendatud oleva A.

G. le amfetamiini müümises. Tõenditena arvestas kohus A. G. ütlusi selles, et ta on ühiselt koos Pediusega tarvitanud amfetamiini, mida ta sai Pediuse käest. See võis aset leida eelmise aasta kevadel või talvel ja seda A. G. elukohas ja mitmel korral. Kohus leidis, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil loobus prokurör A. Pediusele esitatud süüdistustest, mis käsitlesid E. A. narkootilise aine müümist. Karistuse mõistmisel arvestas kohus järgmisi asjaolusid. A. Pediuse ja S. Ptšelovodovi suhtes karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks R. Sokolovi suhtes luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus pidas vajalikuks karistada kõiki süüdistatavaid reaalse vangistusega, kuid leidis, et prokuröri poolt taotletud karistusi tuleb kergendada, kuna puuduvad andmed, et süüdistatavad oleksid varem toime pannud narkootikumidega seotud kuritegusid. Süüdistatavatele karistuse mõistmist tingimisi ei pidanud kohus võimalikuks, kuna tegemist on I astme rahvatervisevastase kuriteoga. Narkootiliste ainete edasitoimetamine ja turustamine eeldab alati teatud turustusvõrgu olemasolu. Antud juhul olid sellise turustusvõrgu liikmeteks süüdistatavad, kellel oli narkootilise aine hankijate poolt suur usaldus, sest ilma mingi rahasumma maksmiseta usaldati süüdistatavatele edasitoimetamiseks suur kogus amfetamiini. Vangistuse reaalne kohaldamine on vajalik, et tõkestada süüdistatavate poolt edasine jätkuv osalemine loodud turustusvõrgus. Süüdistatavate poolt hangitud ja Võrru toimetatud amfetamiinist oleks ühekordseks doosiks piisanud umbes 700 inimesele. Apellatsioonides esitatud taotluse sisu 4 R. Sokolovi apellatsioon. R. Sokolov taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt, s.o temale mõistetud reaalse vangistuse osas. Ta palub vabastada teda vahi alt ja lugeda ülejäänud karistus kandmisele kuuluvaks tingimisi koos lisakohustuste panemisega. Apellatsiooni kohaselt kahetseb ta toimepandut. Ta ei saanud siis aru, et narkootikumide transportimine on kuritegu. Nüüdseks on ta elu üle tõsiselt järele mõelnud, narkootikume ta enam kasutada ei soovi, ta on oma süüd kogu aeg tunnistanud ja politseid aidata püüdnud. Ta on mures oma vanaema pärast ja tahab teda aidata. Ta lubab, et ei pane enam süütegusid toime. A. Pediuse apellatsioon. A. Pedius taotleb maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmise osas ja uue otsuse tegemist, millega teda õigeks mõista. A. Pedius enda väitel kuritegusid toime ei pannud. Ta leiab, et kohtu järeldused, mille kohaselt ta olevat müünud A. G. le narkootilist ainet, on vastuolus A. G. kohtuistungil antud ütlustega ja muid tõendeid selle episoodi kohta ei ole. Seega on tegemist kõrvaldamata kahtlustega, mis juhindudes KrMS § 7 lg 3 tuleb tõlgendada tema kasuks. Ka on kohus teda põhjendamatult süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Tema süü on tõendamata. Kohtu seisukoht põhineb oletusel, sest kohus ei ole välja toonud mingeid ümberlükkamatuid tõendeid. S. Ptšelovodovi kaitsja vandeadvokaat M. Saare apellatsioon. M. Saar taotleb otsuse tühistamist S. Ptšelovodovi süüdimõistmise osas ja tema õigeksmõistmist. Kaitsja on seisukohal, et kohus on S. Ptšelovodovi süüdimõistmisel rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna tugines otsuse tegemisel S. Ptšelovodovi kohtueelses menetluses antud ütlustele ja jättis kõrvale ristküsitluses antud ütlused. S. Ptšelovodovi kohtueelses menetluses antud ütlusi kohtus ei avaldatud ega uuritud. Seega on kohus S. Ptšelovodovi süüdistamisel tuginenud tõenditele, mida kohtulikul arutamisel ei uuritud. Kaitsja leiab, et kohtueelses menetluses kuulati S. Ptšelovodov üle 4 korral. Kohtus antud ütlustest erinevad vaid vahetult pärast kinnipidamist 27.06.2008 antud ütlused. Nende ütluste andmist on S. Ptšelovodov kohtus põhjendanud. Ütluste erinevus hiljem antuist võib olla tingitud asjaolust, et ütluste andmise ajal oli S. Ptšelovodov veel narkojoobes. Joove diagnoositi 27.06.2008 kl 2.55 ja kahtlustatavana ülekuulamine toimus 27.06.2008 kl 10.45-12.

1. Kaitsja hinnangul on otsuses asja tehiolud esitatud vääralt. Viidates R. Sokolovi ülekuulamisele kohtuistungil, leiab kaitsja, et ainetud on kohtu arutlused selle kohta, et kuna paki autosse juhi selja taha mati alla panemine on võimalik vaid nii, et sellega segatakse kindlasti juhti, siis ei saanud S. Ptšelovodov mitte märgata, et tema autos olnud isik pani juhi istme taha paki. Kaitsja leiab, et kohus oleks S. Ptšelovodovi käitumisele hinnangu andmisel pidanud arvestama seda, et ta ei teadnud, milleks Tallinna sõidetakse. See, et tal olid R. Sokoloviga pikaajalised sõbralikud suhted, ei anna alust järelduseks, et S. Ptšelovodov pidi „kui mitte enne, siis Tallinnas aru saama, et sõideti narkootilist ainet hankima.“ S. Ptšelovodov teadis, et R. Sokolov tarvitab narkootikume aegajalt, mitte pidevalt ja sellest, et käidi narkootikume toomas sai ta aru tagasiteel Võrru, kui kaaslased hakkasid amfetamiini süstima. Kas amfetamiini toodi ainult endale süstimiseks vajalik kogus või rohkem, S. Ptšelovodovil võimalik aru saada ei olnud. Kaitsja leiab, et õige ei ole kohtu seisukoht S. Ptšelovodovi poolt kuriteo toimepanemisest tahtlikult. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5 Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
2. Käesoleva kriminaalasja süüdistuste tõendatuse ja tõendite hindamise puhul lähtub ringkonnakohus KrMS §-dest 60, 61, milledes sisalduva kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad, samuti asjaolu, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonides sisalduvad väited ei sea kahtluse alla maakohtu otsuse põhiosas ( tl 236-238) analüüsitud tõendite ja järelduste sisu. Kohtuotsus vastab KrMS §-s 312 märgitud kohtuotsusele esitatavatele nõuetele. Vastuväited süüdistustele, mis olid esitatud S. Ptšelovodovi ja A. Pediuse poolt maakohtus, sisustasid ka kaitseversioonidena apellatsioonide põhiosa. Maakohus on aga süüdistatavate sellekohaseid väiteid juba käsitlenud ning ringkonnakohus nõustub sellekohaste järeldustega. Ringkonnakohus nõustub S. Ptšelovodovi kaitsja apellatsiooniga selles, et maakohus ei saanud viidata süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel avaldamata (tl 34-36, 102-104) süüdistatava ülekuulamise protokollidele. Maakohtu istungi protokollist (tl 204) nähtuvalt pole nimetatud protokolle avaldatud S. Ptšelovodovi ristküsitlemisel maakohtus (tl 194-199) ega kohtuliku uurimise lõpus toimikumaterjalide avaldamisel. Samas ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega selles, et kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava S. Ptšelovodovi ütlusi, kes ei ole ennast süüdi tunnistanud kuriteo toimepanemises ja on väitnud, et ta ei tea miks R. Sokolov Tallinnasse sõitis. S. Ptšelovodovi kohtueelsel uurimisel antud ja maakohtu otsuses märgitud avaldamata ütluste mittearvestamine ringkonnakohtu poolt ei sea veel kahtluse alla maakohtu otsuse seaduslikkust, sest samas on S. Ptšelovodovi süü tõendamist leidnud teiste maakohtu otsuses uuritud tõenditega ja nende analüüsi põhjal esitatud järeldustega. Süüdistatavad jäid maakohtus antud ütluste ja apellatsioonides esitatud väidete juurde. Süüdistatav S. Ptšelovodov jäi endiselt ütluste juurde, et tal ei olnud Võrus kuskile jääda ja seetõttu sõitis ta Tallinna justkui olude sunnil kaasa. Milleks Tallinna sõideti R. Sokolov ja A. Pedius talle ei öelnud. Et aga autos narkootikume veetakse sai ta aru tagasiteel kui tal paluti peateest eemale sõita ja ta nägi, et kaassõitjad hakkasid narkootikume tarvitama. Ta läks autost välja, sest tal oli seda ebameeldiv vaadata. Süüdistatav A. Pedius väitis, et tema sai autos ühe narkootilise aine koguse olemasolust teada alles tagasiteel. Mis ajal aga Tallinnas see suur kogus autosse toodi, ta ei tea, sest käis vahepeal autost väljas kaupluses. Põhjendatult on maakohtu otsuses kirjeldatud süüdistatava R. Sokolovi detailseid ütlusi, kes on kirjeldanud narkootilise aine järele sõitu ning üksikaasju ka tagasiteel, kus A. Pedius ja R. Sokolov süstisid endale vees lahustatud amfetamiini. A. Pedius oligi tagasiteel Tallinnast isikuks, kes tegi ettepaneku autosse toodud ainet proovida. Maakohus juba motiveeris kuidas süüdistatavad S. Ptšelovodov ja R. Sokolov on oma ütlustes püüdnud endid ja kaassüüdistatavaid kuriteo toimepanemise asjaoludest distantseerida. Seejuures on otsuses märgitud asjaolu, et süüdistatav R. Sokolov on minimaliseerinud kaassüüdistatavate teadmist ja tegevust narkootilise aine järel käimisest ja omandamisest ning toomisest Võrru. Süüdistatav S. Ptšelovodov on kriminaalmenetluses püüdnud varjata enda poolt narkootilise aine 6 tarvitamist, kuid kinnipidamisel on tal tuvastatud narkootiline joove. Maakohus on käsitlenud ka S. Ptšelovodovi vastuväidet, et ta oli sunnitud kaassüüdistatavatega amfetamiini Tallinnast Võrru toimetamise kaasa tegema. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva suures koguses narkootilise aine käitlemise tõendamine on ka kohtupraktikat arvestades tehioludelt keerukam, olukorras, kus narkootilise aine järgi sõidetakse grupi isikute osavõtul ühises sõidukis. Üldlevinud kaitseversioon on siinjuures väide, et ei teata milleks kuhugi sõidetakse, miks vahepeal keegi sõidukist väljas käib, miks tavaliselt üsna kiiresti tagasi pöördutakse jne. Ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et süüdistatavat A. Pediust püütakse narkootilise aine suure koguse toomisest Võrru distantseerida, väites et ta ei teadnud mille järgi mindi, ta polnud siis autos kui narkootilise aine suur kogus autosse toimetati jne. Väheveenev on seejuures kaitsja väide, et A. Pedius sattus omaenda autosse „juhuslikult“ ja süüdistatav oli pidevalt justkui autost eemal ja ei tea kuidas Tallinnast suures koguses narkootiline aine kaasa võeti. Ringkonnakohus ei pea nagu maakohuski taolisi vastuväiteid eluliselt usutavateks olukorras, kus suure koguse narkootilise aines hankimiseks Tallinna sõidetigi. Narkootikumide tarvitajana oli A. Pedius teadlik sõidu eesmärgist narkootikumide järgi Tallinna. A. Pediuse enda ja kaassüüdistatavate ütlustest nähtuvalt tundis ta Tallinnast väljudes huvi, et kas ikka narkootilist ainet saadi. R. Sokolov on maakohtus kirjeldanud kuidas Tallinnas sõitis S. Ptšelovodov tundmatu noormehega kuskile ja käisid umbes poolt tundi ära ning kui nad tagasi tulid, siis noormees ütles, et narkootiline aine on autos taga. Tallinnast ärasõites oli roolis S. Ptšelovodov. Kose alevikust läbi sõites keerati kuhugi metsa ja siis ta nägi ajalehte keeratud pakki auto põrandal. Siis nad otsustasid ainet proovida ja tegid kumbki A. Pediusega ühe veenisisese süsti. Siis istus A. Pedius rooli. Enne Tartut tegid nad veel ühe peatuse metsas samal eesmärgil ( tl 190-194). S. Ptšelovodov on andnud ütlusi kuidas ta autoroolis olles võõra noormehega R. Sokolovi palvel sõitis Tallinnas. Nad keerutasid autoga Tallinna mingis rajoonis mitu korda, mõnes kohas isegi paar korda, sest ilmselt tahtis võõras jälgi segada, lõpuks sõitsid nad kuhugi linna serva. S. Ptšelovodov on kirjeldanud, et võõra noormees “vaatas kogu aeg tagasi ja palus ka mul vaadata, et kas meid ei jälitata.“ Tagasisõidul tarvitasid A. Pedius ja R. Sokolov narkootikume. Veel väitis süüdistatav ( tl 199), et „kui sinna sõitsime, siis ei olnud narkootilisi aineid ja tagasitulles olid olemas ja iga loll saab aru, et selle järel käisime.“ Süüdistatav A. Pedius on maakohtus selgitanud (tl 201-202), et „ma rääkisin Romanile, kui Tallinnasse sõitsime, et äkki on kuskil amfetamiini saada. Ta ütles, et ei tea. Kui tagasi sõitsime, siis ma küsisin, kas said kuskilt. Ta ütles, et on.“ Ringkonnakohus leiab, et ei ole eluliselt usutav, et S. Ptšelovodov ega A. Pedius ei saanud aru, mis Tallinnas toimub. Kokkulepe saavutati ühiseks tegutsemiseks vaikimisi. Süüdistatavad teadsid et minnakse Tallinnasse midagi tooma. Konkreetselt narkootilise aine järgi Tallinna linnas sõitis S. Ptšelovodov üksi, olles roolis ja temaga koos oli narkootilise aine edasiandaja. Autosse oleks samas mahtunud ka R. Sokolov ja A.Pedius, kes jäid aga ootama kokkulepitud kohas. Sellega püüdsid narkootilise aine edasiandja ja omandajad minimaliseerida võimalikku kuriteo avastamise riski ja vältida võimalust olla äratuntavad. Maakohus on juba hinnanud põhjalikult süüdistatavate ütlusi ja narkootilise aine Tallinnast saamise tehiolusid ning ringkonnakohus nõustub nende järeldustega. Seega oli kolmekesi ühiselt autos Tallinna sõites süüdistatavate vahel vestlus sõidu eesmärgist, so narkootilise aine järele sõidust. Ringkonnakohus rõhutab, et narkootilise aine suures koguses käitlemine (I astme kuritegu, karm sanktsioon) on kuritegu, mille toimepanemise avastamist 7 püüavad narkootilise aine käitlejad vältida, piirates suhtlust sidevahendite kaudu, aga ka vastastikust suulist infovahetust. Seetõttu saavutatakse kokkulepe nimetatud kuriteo ühiseks toimepanemiseks minimaalselt infot või suulist teksti vahetades. A. Pediuse ja R. Sokolovi isikute puhul on tegemist varasemat kriminaalset kogemust omavate isikutega. Omades narkootilise aine tarvitajatena ülevaadet narkootikumide käitlemisega seonduvast ja sellega kaasuvatest võimalikest ohtudest olla paljastatud õiguskaitseorganite poolt, iseloomustabki seetõttu süüdistatavate tegevust informatiivne napisõnalisus omavahelises suhtluses ja ettevaatlikkus kokkusaamiskohtades, et välistada ja minimaliseerida seadusvastase tegevuse võimalikku paljastamist jälitustoimingute teel. Narkokuritegevuse puhul ei saagi edasiantav narkootilise aine kogus füüsiliselt olla üheaegselt kõigi konkreetse narkoaine käitlemisega seotud isikute käes. Kohtupraktikas ongi narkokuriteoga seotud isikute süü tuvastamine tõenduslikult keerukam. Käesoleval juhul on maakohtus uuritud tõenditega aga tuvastatud konkreetse narkootilise aine omandamine süüdistatavate poolt Tallinnas ja selle hilisem liikumistee ühises sõidukis Võrru. Samuti nõustub ringkonnakohus A. Pediuse süüditunnistamisega kuriteos KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Põhjendamatult on apellatsioonis kahtluse alla seatud tunnistaja A. G. ütluste sisu, milledes ei ole ringkonnakohtul nagu maakohtulgi alust kahelda. Tunnistaja A. G. on kirjeldanud A. Pediuselt narkootilise aine saamist ja ühist tarvitamist mitmel korral ( tl 188-189), milliseid ütlusi on maakohus käsitlenud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu motiveeringuga süüdistatavatele karistuse mõistmisel (tl 238). Siinjuures on järgitud karistuse mõistmise põhimõtteid KarS § 56 järgi. Süüdistatav R. Sokolov taotles apellatsioonis karistuse kergendamist ja rõhutas asjaolu, et ta on toimepandut puhtsüdamlikult kahetsenud. Samas nähtub maakohtu otsusest, et R. Sokolovi puhtsüdamlikku kahetsust on maakohus juba arvestanud ning puudub seaduslik alus selle veelkordseks arvestamiseks. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks R. Sokolovi süüd arvestades kergendada karistust, piirdudes ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks vangistuses viibitud ajaga. Süüdistuse sanktsiooni arvestades on mõistetud vangistus niigi alammäära lähedane ja nõustuda tuleb prokuröriga, et R. Sokolovil oli käesoleva kuriteo toimepanemisel kaalukas roll. Abivajava vanaema olemasolu ei saa käesoleval juhul olla samuti mõistetud karistuse kergendamise aluseks. Maakohus on juba motiveerinud süüdistatavatele reaalse vangistuse mõistmist ja õigustatult on siinjuures rõhutatud asjaolu, et süüdistatavate poolt hangitud ja Võrru toimetatud amfetamiini kogusest oleks ühekordseks doosiks piisanud umbes 700 inimesele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on süüdistatavad kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaatide M. Saare, V. Kallaste ja P. Järve poolt. Tiit Lõhmus 8 Ago Kutsar Maarika Kuusk