1-08-15509/11

(08260102924)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Liina Parv Tõlk Anna Jänes Kriminaalasi Valeriy Ivanovi süüdistus KarS § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu

1. aprilli 2009 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Valeriy Ivanovi kaitsja Aivar Kello Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Valeriy Ivanov elukoht: XXX, isikukood: 34504252730 varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja advokaat Aivar Kello. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 338 p 4; 340 lg 2 p 4 tühistada Tartu Maakohtu
2. aprilli 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-15509 osaliselt see on Valeriy Ivanovile KarS § 113 järgi mõistetud karistuse osas. Mõista Valeriy Ivanovile KarS § 113 järgi karistuseks 9 aastat vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata Valeriy Ivanovi kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Valeriy Ivanovile advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi kulud 6608 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. juunist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. juunist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. juunist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu
9. aprilli 2009 otsusega mõisteti Valeriy Ivanov süüdi ja karistati KarS § 113 järgi 10 aasta 6-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti vangistuse kandmise alguseks
10. juuni
11. Maakohus arutas V. Ivanovile KarS § 113 järgi esitatud süüdistust selles, et tema
12. juunil 2008 kella 23.40 paiku oma elukohas XXX korteris, omavahelise tüli käigus, tahtliku tapmise eesmärgil lõi oma elukaaslasele N. T. noaga ühel korral näo piirkonda, ühel korral pea piirkonda ning kahel korral vasakule poole kaela piirkonda, tekitades torke-lõikehaavad (kokku 2) vasakpoolse ühise unearteri vigastusega, näopiirkonna torke-lõikehaava ja lõikehaava peanahal. Kaela ja peapiirkonna haavadest tingitud äge verekaotus välisest verejooksust põhjustas N. T. surma sündmuskohal
13. juunil 2008 kell 23.
14. Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt puudub kohtul alus kahelda tunnistaja A. T. ütlustes selle kohta, et
15. juuni 2008 hilisõhtul nende elukohta tulnud verine V. Ivanov rääkis, et ta vist tappis ise oma naise ära ning ütles, et kutsuge politsei ja kiirabi, kuna sellele järgnenud sündmuste ahelast ilmneb samasisuline info, et just V. Ivanov oli isik, kes põhjustas omaenda ümbertehtud kööginoaga N. T. le eluohtlikud ja surmaga lõppenud vigastused. K. H. kutsus V. Ivanovilt ja oma elukaaslaselt A. T. saadud info alusel välja kiirabi ja politsei. Patrullilehtedelt nähtuvalt said politsei kaks patrullitoimkonda
16. juunil 2008 väljakutsed kell 23:45 ja 23:49 seoses võimaliku tapmisega XXX; politsei kutsus K. H. XXX-st, kuna XX korteri peremees oli teatanud, et tappis inimese, kutsumise tunnistaja A. T. XXX-st, nende sõnul oli korteris nr X elav V. Ivanov teatanud, et oli tapnud oma elukaaslase N. T. . Patrullitoimkonnas olnud politseiametnikust tunnistaja A. R. ütluste kohaselt oli politseile edastatud esialgne info, et V. Ivanov olevat elukaaslase tapnud; kohapeal said naabritelt teada, et V. Ivanov olevat kas noaga torganud või midagi sellist teinud. V. Ivanovi riided olid kainenemisele paigutamisel ja kahtlustatavana kinnipidamisel verised ning verekahtlase määrdumisega riietusesemetest võeti temalt ära särk, lühikesed spordipüksid ja pikkade 2 säärtega dressipüksid; asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt on need riietusesemed ohtralt paremalt poolt puusa piirkonnast verekahtlaselt määrdunud. A. T. ütlustega selle kohta, et verine V. Ivanov rääkis, et ta vist tappis ise oma naise ära, on kooskõlas ka asjaolu, et V. Ivanovil välised vigastused politsei poolt kinnipidamisel puudusid. Ka olulisel määral erinev joobeaste – V. Ivanovil oli alkomeetri näiduks 0,76 mg/l ehk 1,51 mg/g (‰), mis vastab keskmisele alkoholijoobele, ning N. T. surnuveres ja silma klaaskeha vedelikus leiti etüülalkoholi vastavalt 3,28 mg/g (‰) ja 3,50 mg/g (‰), mis elaval inimesel vastab raskele alkoholijoobele – osundab sellele, et N. T. oli n.ö nõrgem pool ja tema võimalused V. Ivanovile tõhusat vastupanu osutada olid tulenevalt suurest joobeastmest olulisel määral piiratumad. K. H. ja A. T. ütlustest nähtub ka asjaolu, et N. T. ja V. Ivanov tülitsesid omavahel ja tülidega kaasnes füüsiline vägivald ning V. Ivanov ei olnud vägivaldne mitte ainult N. T. , vaid ka teiste majanaabrite suhtes. Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja eksperdiarvamuse juurde kuuluvatelt fotodelt ning ekspertiisiakti uurimuslikust osast nähtuvalt on ülimalt ebatõenäoline, et N. T. tekitas eluohtlikud ja kogumis surmavad vigastused ise. Vigastuste tekkemehhanismi arvestades ei ole usutav N. T. poolt omakäeliselt noavigastuste tekitamine endale kaela- ja peapiirkonda. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nr 12 ja 13 nähtuvalt oli N. T. surnukehal peas juuste all värske lõikehaav. Haava väliskujust ja asukohast tulenevalt – asub pealae lähedal kuklapoole jäävas osas, veidi vasakul – pole loogiline ja usutav, et N. T. oleks endale ise selle vigastuse tekitanud, kuna sellise vigastuse tekitamiseks peab noaga käsi peale lähenema tagantpoolt, s.o kuklapoolt ja alt üles. Ei ole loogiline ja usutav, et N. T. oleks endale ise tekitanud ka kaelal vasakul pool ülemises kolmandikus kõrvalestast 3 cm allpool põikise asetusega haava pikkusega 2,5 cm suunaga tagant ette ülevalt allapoole, kuna haavakanalist pikkusega 7 cm nähtuvalt tulnuks seda haava tekitada suunaga ülevalt alla, vasakult paremale poole. Ka ei ole loogiline ja usutav, et N. T. oleks endale ise tekitanud kaela vasakule poole haava pikkusega 2 cm suunaga ülevalt alla, kuna haavakanalist pikkusega 2 cm nähtuvalt tulnuks seda haava tekitada suunaga ülevalt alla. Kuna N. T. ja V. Ivanov viibisid korteris kahekesi, siis sai isikuks, kes põhjustas N. T. le eluohtlikud vigastused, olla ainult V. Ivanov, nii nagu seda möönis kohtulikul uurimisel ka süüdistatav ise, kui avaldas, et ise N. T. endale vigastusi tekitada ei saanud ja ta vist ilmselt n.ö aitas N. T. l vigastusi saada, kui N. T. t endast eemale tõukas. Kuna V. Ivanovil vigastusi üldse ei olnud, sh puudusid ka enesekaitsele viitavad vigastused, ning kannatanu oli raskes joobes, mis oluliselt nõrgendas tema vastupanuvõimet, ning N. T. l esines vigastusi, milliste tekitamine vigastuste tekkemehhanismi arvestades N. T. poolt endale omakäeliselt ei ole usutav, siis ei ole usutavad süüdistatava ütlused selle kohta, et N. T. ise alustas tema noaga ründamist, millest tal tekkis enesekaitseinstinkt ja vajadus enesekaitseks. Kannatanul esinenud vigastuste rohkusest ja asukohtadest ning vigastuste tekkemehhanismist lähtuvalt sai hädakaitseseisund esineda ainult kannatanul. Süüdistatava ütlused selle kohta, et N. T. l ei olnud peaga kõik korras ja tal võis esineda langetõvele sarnane haigus, hindas kohus ebausaldusväärseteks, kuna teised tõendid seda ei kinnita. Surnu täiendekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse kohaselt, võttes arvesse N. T. l esinenud vigastuste tekkemehhanismi ja iseloomu, on ebatõenäoline nende tekitamine omakäeliselt seoses langetõvehooga. Vigastuste morfoloogilisi iseärasusi arvesse võttes ei ole tegemist tüüpiliste omakäeliselt tekitatud vigastustega. Ka tunnistajate A. T. ja K. H. ütlused ning Eesti Haigekassa
17. oktoobri 2008 ja perearst R. P.
18. oktoobri 2008 teatised ei kinnita V. Ivanovi avaldatut. Pealegi on V. Ivanov kriminaalmenetluse käigus avaldanud N. T. vaimse tervise suhtes vastuolulist informatsiooni – kohtueelsel uurimisel avaldas, et N. T. l oli 3 langetõbi ning peale täiendekspertiisiakti valmimist ja kriminaalasja toimikuga tutvumist avaldas kohtulikul uurimisel, et langetõbe N. T. l ei olnud. Kohtu hinnangul põhjustas V. Ivanov N. T. surma tahtlikult, kuna vigastuste rohkust ja asukohti ning tekkemehhanismi arvestades ei ole usutav nende tekitamine n.ö juhuslikult ja kogemata ning mittetahtlikult. Pealegi olid nii kannatanu kui V. Ivanov alkoholijoobes ning tunnistajate K. H. ja A. T. ütlustest nähtuvalt esinesid tülid N. T. ja V. Ivanovi vahel just nende alkoholijoobes olles ja tülidega kaasnes ka füüsiline vägivald ning nende tülide tulemused olid kehavigastustena N. T. kehal hiljem näha. Tekitades N. T. le kaela piirkonda kaks torke-lõikehaava ning näopiirkonda torke-lõikehaava ja lõikehaava peanahale, pidi V. Ivanov teravaotsalise noaga aktiivselt toimides pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. On üldteada, et kaelapiirkonnas on inimesel nn suured veresooned, milliste vigastamise tulemusena võib saabuda inimese surm. Samuti on üldteada, et haavade rohkusest tingitud suur verekaotus võib põhjustada inimese surma. Neil asjaoludel põhjustas V. Ivanov N. T. le noaga vigastused tahtlikult ning neid vigastusi tekitades pidi V. Ivanov pidama võimalikuks ja vähemalt möönma, et selle tulemusena saabub kannatanu surm. N. T. tapmise pani V. Ivanov toime vähemalt kaudse tahtlusega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes V. Ivanovi süü ulatusest – esimese astme kuriteo toimepanemise tulemusena saabus kannatanu surm, kannatanu surma pole võimalik enam mitte millegagi heastada, kannatanu surma põhjustamiseks ühtegi õigustavat asjaolu ei esine, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, pidas kohus õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks varasemalt kriminaalkorras karistamata isikut karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu V. Ivanovi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, mõistes V. Ivanovi õigeks. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on kohus valesti hinnanud tõendeid. V. Ivanov ei ole ennast eeluurimisel ega kohtus süüdi tunnistanud. Kohus on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse peamiselt kaudsetele tõenditele, jättes kõrvale otsese tõendi allika V. Ivanovi ütlused. Kohus möönab, et N. T. surma saabumise ajal olid korteris vaid N. T. ja V. Ivanov ning korteris toimunud sündmusel tunnistajaid ei olnud. Tunnistajatena ülekuulatud naabrid K. H. ja A. T. ning politseitöötaja A. R. ei tea konkreetselt N. T. surma asjaolude kohta midagi öelda. Tunnistajad teavad, et V. Ivanov oli verine, kuid see ei anna veel alust V. Ivanovi tapmises süüditunnistamiseks. V. Ivanov on kirjeldanud sündmusi selliselt, et
19. juunil 2008 tarvitasid nad koos N. T. ga alkoholi. Ka varem oli ette tulnud, et N. T. muutus alkoholi tarvitamise järel ebaadekvaatseks. Nii juhtus ka sel päeval. Mingil hetkel haaras N. T. laualt kööginoa. Kuna V. Ivanov tunnetas selles ohtu, püüdis ta nuga N. T. käest ära võtta ja rääkis N. T. le, et visaku nuga ära. N. T. manitsustele ei kuuletunud, vaid vehkis noaga, samal ajal kui V. Ivanov N. T. randmest kinni hoidis. V. Ivanovile tundus, et N. T. t oli tabanud langetõve 4 taoline krambihoog. Noaga vehkimise käigus tekitas N. T. endale ise terve rea vigastusi pea ja kaela piirkonda. N. T. surma puhul on tegemist õnnetuse, mitte kuriteoga. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid V. Ivanov ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel ning palusid süüdistatava õigeks mõista. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatud. Tartu Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära V. Ivanovi, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud süüdistatavale esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks lähtudes KrMS §-st 338 p 4 alusel tühistada maakohtu otsuse V. Ivanovile mõistetud karistuse osas selle liigse ranguse tõttu. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selle üle, et
20. juunil 2008 viibisid V. Ivanov ja kannatanu N. T. kahekesi oma elukohas XXX asuvas korteris. Vaidlust ei ole ka selle üle, et nimetatud kuupäeval kella 23.40 paiku tekitati N. T. le kehavigastused, mis olid eluohtlikud ning põhjustasid kannatanu surma. Apellatsioonis esitatud väidetest tulenevalt vaidlustatakse kohtuotsust põhjendusel, et N. T. l esinenud kehavigastused põhjustas kannatanu endale ise V. Ivanovi ja kannatanu vahel tekkinud rüseluse käigus ja seega on tegemist õnnetusjuhtumiga. Süüdistatava väidete kohaselt viibis tema koos N. T. ga
21. juunil 2008 oma elukohas. Pärast ühist alkoholikasutamist puhkasid nad voodis. Ootamatult tekkis kannatanul haigushoog, mille käigus viimane haaras noa ja hakkas sellega vehkima. Tema püüdis kannatanult nuga ära võtta, haarates randmest. Rüseluse käigus, mis toimus voodis, saigi N. T. tal esinenud vigastused. Ringkonnakohus ei nõustu V. Ivanovi väitega nagu saanuks N. T. ise tekitada, epilepsia hoo käigus, endale tal esinenud kehavigastused. Tunnistajate K. H. ja A. T. ütluste kohaselt ei tekkinud neil N. T. ga suheldes kordagi kahtlus tema vaimses seisundis. Külla aga oli N. T. l raskusi käimisega. N. T. perearsti teatise kohaselt pöördus N. T. korduvalt tema vastuvõtule seoses põlveliigeste kaebustega. Epilepsiat ei ole N. T. l kunagi diagnoositud. Eesti Haigekassa teatise kohaselt ei ole N. T. kohta andmebaasides viiteid sellele, et tema kohta oleks esinenud neuroloogilise diagnoosiga haiguste raviteenuse arveid ja talle ei ole soodusretseptiga väljastatud epilepsia või muu neuroloogilise diagnoosiga seotud ravimeid. Ülaltoodud tõenditele tuginedes loeb ringkonnakohus ümberlükatuks V. Ivanovi väited nagu põdenuks N. T. epilepsiat või et tal ei olnud „peaga kõik korras“. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt esines N. T. l neli noavigastust, milledest kaks asusid kaelal, üks peanahal ja üks näopiirkonnas. Surnu ekspertiisi käigus on nimetatud vigastused fikseeritud, kirjeldatud nende asukohta ning antud hinnang vigastusi põhjustanud löökide suundade kohta (tl. 23). Ringkonnakohus 5 nõustub täiel määral maakohtu seisukohaga, mille kohaselt, arvestades vigastuste paiknemist ja nende suunda, on ebausutav, et nimetatud vigastused sai N. T. tekitada endale ise. Taolisele ebausutavusele viitab otseselt ka kohtumeditsiini eksperdi arvamus, mille kohaselt ei ole N. T. l esinevate vigastuste näol tegemist tüüpiliste omakäeliselt tekitatud vigastusega ning on ebatõenäoline nende tekitamine omakäeliselt seoses langetõvehooga. Samas on ka V. Ivanov kohtuistungil möönnud, et kannatanu ise tal esinenud vigastusi tekitada ei saanud. Ülaltoodule tuginedes loeb ringkonnakohus põhjendamatuks A. Ivanovi ja tema kaitsja väite nagu oleks N. T. surma saabunud õnnetuse, mitte aga V. Ivanovi tahtliku tegevuse tagajärjel. Samas peab ringkonnakohus võimalikuks tühistada Tartu Maakohtu otsuse V. Ivanovile mõistetud karistuse osas selle liigse ranguse tõttu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et karistuse mõistmise esmaseks aluseks on isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdlasele etteheidetav. Süüdistatav V. Ivanov on toime pannud raskeima isikuvastase süüteo. V. Ivanovi tegevus tõi kaasa teise isiku surma ja seetõttu on tema tegevus süüdistatavale olulisel määral ka etteheidetav. V. Ivanovi käitumises ei esine ka vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka asjaolu, kuivõrd mõistetud karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus nimetatud asjaolu V. Ivanovile karistuse mõistmisel piisavalt arvestanud. V. Ivanov oli kuriteo toimepanemise ajal 63 aastat vana. Tema väärtushinnangud ümbritsevale on väljakujunenud. V. Ivanovi ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Samuti ei ole süüdistatavat karistatud väärteokorras. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud asjaolu otseselt sellele, et V. Ivanov on senist elu elanud seaduskuulekalt, mis omakorda annab aluse arvata, et süüdistatavat on võimalik mõjutada hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest ka lühema kui 10 aastase vangistusega. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 6 Ago Kutsar