← Eesti

1-09-14104/41

Obsah (6)§ 113§ 121§ 64§ 74§ 117§ 56

1-09-14104 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 10.detsember 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-09-14104 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ago Kutsar, Aarne Sarjas

§ 113

ja § 121 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)

  1. juuni 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksandr Zemtsov Prokurör ringkonnaprokurör Mihhail Hütt Süüdistatav Aleksandr Zemtsov isikukood: 38711203716; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral Kaitsja advokaat Igor Belugin Kohtuistungi aeg ja koht
  2. november 2010, Tartus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
  3. juuni 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-09-14104 muutmata, esitatud apellatsioon rahuldamata. Välja maksta riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kasuks kriminaalasjas nr 1-09-14104 advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest apellatsioonimenetluses 7034 krooni. Välja mõista Aleksandr Zemtsovilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Igor Belugini poolt osutatud õigusabi eest 7034 krooni riigituludesse. Aleksandr Zemtsovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Swedbankis nr
  4. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Aleksandr Zemtsov, 1-09-14104, kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 10.detsembril 2010 kell 14.00 . Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 11.detsembrist
  5. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 11.detsembrist
  6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 10.06.2010 otsusega mõisteti Aleksandr Zemtsov süüdi

§ 113

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 11 aastat vangistust, ja

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Zemtsovile karistuseks 11 aastat vangistust.

§ 74lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati A.

Zemtsovile mõistetud karistust 20.11.2007 Viru Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuud ja 22 päeva vangistust, võrra. Lõplikuks liitkaristuseks mõisteti A. Zemtsovile 11 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Sama maakohtu otsusega mõisteti A. Zemtsovilt riigituludesse välja kriminaalmenetluse kulud – eeluurimisel tehtud kulud 26 654,80 krooni, kohtulikul arutamisel advokaat I. Belugini poolt õigusabi osutamise eest 3 230,40 krooni ja sundraha 10 875 krooni. Lisaks A. Zemtsovile esitatud süüdistusele

§ 121

järgi, süüdistati teda ka

§ 113

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 23.03.2009 ajavahemikul 00.00 kuni 01.40 paiku, tulles alkoholijoobes oma endise elukaaslase S. M. koju aadressil: XXX tekkinud konflikti käigus tema vanema õe I. M. , mis kasvas üle kakluseks, hammustas teda mitu korda rinna piirkonda, tekitades füüsilist valu, peale mida paiskas kannatanu maha ning tapmise eesmärgil kägistas teda, pigistades talle ümber kaela tõmmatud paela ja nööri, mille tagajärjel I. M. suri kohapeal. Maakohtus tunnistas A. Zemtsov end täielikult süüdi talle inkrimineeritud kuritegudes. Maakohus, hinnates kogutud tõendeid, leidis, et A. Zemtsovi süü talle esitatud süüdistustes

§ 121ja § 113 järgi on tõendatud järgnevate tõenditega: A.

Zemtsovi, S. M. , E. G. , R. Š., N. P. ja J. P. ütlused, A. Zemtsovi ütluste ja olustiku seostamise protokoll, surnu ekspertiisiakt nr 104, ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiisiakt nr 42, sündmuskoha vaatlusprotokoll ning asitõendi vaatlusprotokoll. A. Zemtsovi ütluste kohaselt jätkas ta peale vanglast ennetähtaegset vabanemist S. M. ga suhtlemist. Kohtusid 22.03.2009 ja tarvitasid koos alkoholi. Nimetatud ütlused on maakohtu hinnangul, erinevalt S. M. ütlustest, kooskõlas R. Š. ütlustega. Maakohus märkis, et toimunud sündmused A. Zemtsovi ja I. M. vahel hilisõhtul korteri esikus on kohtule teada üksnes A. Zemtsovi ütluste vahendusel, kuivõrd pealtnägijaid ei olnud. Maakohus tuvastas, et A. Zemtsovi ütlused ei ole ümber lükatud eeluurimise ega kohtuliku uurimise käigus. A. Zemtsovi ütluste põhjal tuvastas maakohus, et A. Zemtsov tuli hilja õhtul tagasi M. korterisse, I. M. avas talle ukse. I. M. ei lubanud A. Zemtsovil S. M. tuppa minna, mistõttu tekkis tüli ning 2

(5)seejärel kaklus. A. Zemtsovi ütluste kohaselt lõi I. M. teda vastu nägu, mispeale sai A. Zemtsov vihaseks ja hammustas I. M. t rinnast. Seejärel kukkusid mõlemad põrandale ning kuna A. Zemtsovile tundus, et I. M. hakkas valjemini karjuma, võttis ta esikust tumbalt vöö ja tõmbas selle kannatanu kaelal kokku. Asjaolu, kuidas kannatanu kaelale pael sattus, A. Zemtsov antud ütluste kohaselt ei mäleta. A. Zemtsov, nähes, et I. M. ei hinga, tiris ta tuppa ja kattis pleediga, mispeale võttis ta end riidest lahti ja läks S. M. tuppa. Maakohtu arvates on A. Zemtsovi ütlused kooskõlas ja tõendatud teiste eelnimetatud kriminaalasja materjalidega. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus, et A. Zemtsov pani toime julma ja jõhkra esimese astme kuriteo ning teise astme kuriteo - tapetud oli noor naine, laps jäi orvuks, noor mees jäi leseks. Maakohus tuvastas, et A. Zemtsov on varem 2-l korral kohtulikult karistatud. Maakohtu hinnangul ei esine A. Zemtsovi karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus A. Zemtsovi puhtsüdamlikku ülestunnistust. Maakohus asus seisukohale, võttes arvesse õiguskorra kaitsmise huvisid, et A. Zemtsovi tuleb karistada reaalse vangistusega, kuna teda ei ole võimalik mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest muude karistusliikidega. Maakohus leidis, A. Zemtsovile mõistetav karistus peab olema

§-s 113 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu A. Zemtsov taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist tema süüdimõistmises

§ 113

järgi ning uue otsuse tegemist, millega teda süüdi mõista

§ 117või § 115 järgi.

Lisaks taotleb A. Zemtsov menetluskulude (ekspertiis, sundraha) vähendamist. Apellatsioonis rõhutab A. Zemtsov, et ta ei tapnud kannatanut spetsiaalselt, vaid tüli tagajärjel. Ühtlasi arvas A. Zemtsov, et kannatanu kaotas lihtsalt teadvuse. Samuti lisab A. Zemtsov, et kannatanu hirmutas teda sellega, et ta viiakse kannatanu sõprade poolt metsa ja tagasi ta sealt ei tule. Tüli kannatanuga kasvas kakluseks. Samas on A. Zemtsov seisukohal, et õiguskaitseorganid ei ole tekkinud kahtlusi tõlgendanud ka tema kasuks. Lisaks ei antud A. Zemtsovi hinnangul talle maakohtus sõna küllaldaselt. Karistuse mõistmisel ei arvestanud maakohus A. Zemtsovi puhtsüdamlikku kahetsust ja asjaolu, et ta aitas uurimisele kaasa. Samuti peab A. Zemtsov vajalikuks märkida, et vangla ei kasvata inimest, vaid inimesele tuleb anda võimalus. Lisaks on A. Zemtsov juba rängalt üle elanud kannatanu surma. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus täpsustas süüdistatav oma apellatsiooni sisu ja taotles kergema karistuse mõistmist. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust. Prokurör vaidles süüdistatava apellatsioonile vastu ja palus mõistetud karistuse jätta muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt uurinud kriminaalasja materjale ja kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. Lähtuvalt süüdistatava esitatud taotluse sisust leiab ringkonnakohus, et maakohus on otsuse põhiosas karistuse mõistmisel ( 2 kd tl 126) arvestanud

§-s 56 sätestatud asjaoludega. Ringkonnakohtus süüdistatav nõustus kuriteo kvalifikatsiooniga

§ 113järgi, kuid leidis et tapmise kui raskeima süüks arvatud kuriteo eest mõistetud karistust tuleks kergendada ning sellest 3

(5)tulenevalt vähendada ka lõppkaristust. Samas ei osanud ta konkreetselt nimetada, milline peaks olema ringkonnakohtu poolt mõistetav kergem vangistus. Kaitsja pidas põhjendatuks kergendavast asjaolust tulenevalt (puhtsüdamlik ülestunnistus), et karistus võiks olla 9 aastat vangistust. Süüdistatava arvates ei arvestanud maakohus küllaldaselt tema puhtsüdamliku kahetsusega, kuid ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohtu otsuse kohaselt A. Zemtsov on varem 2-l korral kohtulikult karistatud. Maakohtu hinnangul ei esine A. Zemtsovi karistust raskendavaid asjaolusid. Ringkonnakohus peab süüdistatava ja kaitsja seisukohale vastuväitvalt kinnitama, et karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus juba A. Zemtsovi puhtsüdamlikku ülestunnistust. Maakohus leidis, A. Zemtsovile mõistetav karistus peab olema

§-s 113 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedane. Õigustatult on maakohus karistuse mõistmisel rõhutanud, et A. Zemtsov pani toime julma ja jõhkra esimese astme kuriteo - tapetud oli noor naine, laps jäi orvuks, noor mees jäi leseks. Kaitsja märkis üldsõnaliselt süüdistatava seisundit kannatanuga asetleidnud suhetest tulenevalt ja leidis, et süüdistatav tegutses käesoleval juhul hirmu tõttu. Ringkonnakohus sellise üldsõnalise ja väheveenva väitega ei nõustu ning sellist paljasõnalist väidet ei saa käesoleval juhul arvestada ka karistuse mõistmisel.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Hindamaks mõistetava karistuse kohasust süü aspektist, peab kohus lisaks seaduses välja toodud karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele karistuse mõistmisse haarama ka muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüd mõjutab esmalt teo objekt – kaasinimese elu. Teo toimepanemise viisil on maakohus karistuse mõistmisel juba peatunud, märkides, et süüdistatav pani toime julma ja jõhkra esimese astme kuriteo ja sellest tuleneb ka käesoleval juhul A. Zemtsovi süü suurus. Karistuse mõistmise raamid kuriteos

§ 113järgi on 6 kuni 15 aastat vangistust.

Käesoleva tapmise puhul süüdistatava süüd hinnates ei saa temale mõistetud karistust pidada põhjendamatult karmiks, sest see on mõistetud praktiliselt keskmises määras (pisut küll ülenevalt). Arvestades seega süüdistatava süü suurust peab ringkonnakohus põhjendatuks, et ainuüksi tema süü suuruse alusel mõistetav karistus peab jääma sanktsiooni keskmise määra lähedaseks. Tegemist on raske eluvastase süüteoga, mille mõtlematu tegevuse tulemusena kaotas elu noor inimene. Siinjuures tuleb peatuda ka teo toimepanemise viisil. Süüdistatava poolt toimepandud tapmise ja kannatanult elu võtmise tehiolud (nööriga kägistamine) kinnitavad tema suurt süüd. Arutleda sellise kuriteo puhul karistuse mõistmist alla keskmise määra, on alusetu. Süüdistatava isiksust iseloomustavad andmed ei oma A. Zemtsovi puhul samuti positiivset kaalu, et vaagida

§ 113järgi mõistetavat karistust alla sanktsiooni keskmise määra.

Väheoluline pole asjaolu, et süüdistatav oli tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisel vabastatud ning kuriteo pani toime katseajal. Ankeetandmete kohaselt süüdistatav ei õppinud ega töötanud. Seega üldpreventiivsetest kaalutlustest ja prognoosist eripreventiivsete eesmärkide saavutamisel, on põhjendatud A. Zemtsovi karistamine

§ 113järgi maakohtu poolt mõistetud määras.

Lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest, kus määratav karistus peab avaldama õiglase karistuse mõju, mis kinnitab inimeste usku normikehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. On vajadus kaitsta õiguskorda ja seega sotsiaalset kooselu sel teel, et kaitsta ühiskonda raskeid kuritegusid toimepannud isikute isoleerimisega. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus. 4

(5)Ringkonnakohus leiab, et alusetu on süüdistatava üldsõnaline taotlus temalt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude (ekspertiis, sundraha, kaitsjatasu) vähendamiseks, sest maakohus on need põhjendatult ja seadusest tulenevalt süüdistatavalt välja mõistnud ning nende vähendamiseks puudub asjakohane põhjendus. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasust seoses ettevalmistusega ja osalemisega apellatsioonimenetluses ja seega on A. Zemtsov kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat I. Belugini poolt. Tiit Lõhmus Ago Kutsar 5
(5)Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.