← Eesti

1-09-22157/15

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.05.2011 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-09-22157 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Inga KALJUS Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja vandeadvokaat Arvo SUUBAN Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Daniil PAVLOVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Daniil PAVLOVSKI sünd. 20.09.1989, isikukood 38909203714, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 23.09.2009 ja lõpp 23.09.2012 Jätta Daniil PAVLOVSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Daniil PAVLOVSKILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti 8s.h. tutvumine materjalidega 15,98 eurot, süüdimõistetu tutvustamine materjalidega, konsultatsioon 15,98 eurot, esinemine kohtuistungil 15,98 eurot, käibemaks 9,59 eurot). Välja mõista Daniil PAVLOVSKILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus 1 Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 21.03.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Daniil Pavlovski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Daniil Pavlovski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1 järgi ning karistatud vangistusega 3 aastat alates 23.09.

  1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud kaks distsiplinaarkaristust. Vanglas õpib alates 01.09.2010 keevitaja erialal, osaleb riigikeele kursusel, osales vestlusel inspektor-kontaktisikuga seoses sõltuvusprobleemiga ja motivatsiooniga loobuda ning mõtlemise ja käitumise teemadel. Kinnipeetavale pakuti tööd koristajana, kuid ta keeldus. Rahaliselt toetavad kinnipeetavat vangistuses tema elukaaslane ja viimase ema. Vabaduses olles kinnipeetav töötanud ei ole, oma sissetulekud teenis narkootikumide müügist. Väidetavalt kinnipeetava suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid ei ole. Kinnipeetava enda sõnul tarvitas ta kunagi igapäevaselt narkootikume, eriti kanepit, mida peab ohutuks, amfetamiini on proovinud. Kinnipeetava väitel tal sõltuvust narkootikumidest ei ole ning on mõistnud, et narkootikumide tarvitamisega ei kaasne midagi positiivset ja on motiveeritud neist hoiduma. Elektroonilise valve tingimustega on kinnipeetav kursis ja teab, et peab jälgima kindlat graafikut. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine elektroonilise järelevalvega on võimalik, peab vajalikuks allutada kinnipeetav elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 6 kuud ja panna talle järgmised lisakohustused: asuda tööle või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalprogrammis, mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldaja märgib arvamuses, et kinnipeetava elukaaslase ema sõnul on viimane teadlik kinnipeetava probleemidest, mõistab tema kuritegeliku käitumise hukka, kuid märgib samas, et isikuomadustelt ei ole kinnipeetav halb – tema tütrele ei teinud kunagi liiga. Kinnipeetava elukaaslane on nõus kinnipeetavat toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Kriminaalhooldusametnik vestles xxx juhatajaga, kes tõendas, et kinnipeetava enne tähtaega vabastamise juhul võtab ta tema tööle katusepanijana. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et kinnipeetava sotsiaalne olukord võimaldab tema ennetähtaegset vabastamist: tal on lähedaste toetus ning kindel soov oma elu paremaks muuta, samuti on olemas tööle asumise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul võimaldab ka kinnipeetava majanduslik olukord tema ennetähtaegset vabastamist. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalus asuda elama elukaaslase emale kuuluvasse kahetoalisesse korterisse, kus elavad käesoleval ajal elukaaslane ja viimase ema. Korteris on tingimused elamiseks olemas ja korter sobib elektroonilise järelevalve seadme kohaldamiseks. Kinnipeetaval on tasumata rahalised kohustused. Varem ei ole ta kriminaalhooldusel olnud. Uue kuriteo toimepanemise riskid kinnipeetava poolt on järgmised: narkootikumide tarvitamine, töökogemuse puudumine, olemasoleva 2 haridusega madal konkurentsivõime tööturul, korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus. Positiivseks peab kriminaalhooldusametnik eriala omandamise alustamist vanglas. Maakohtu istung Kinnipeetav Daniil Pavlovski taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et viibib vangistuses kolmandat korda, sõltuvuse ravina on osalenud ühel korral vestlusel psühholoogiga, võlgnevusi on summas 2000 eurot ja käesoleval ajal õpib ta keevitaja erialal, õppida on jäänud veel 1 aasta. Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal oleks ennatlik. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban toetas maakohtu istungil kinnipeetava taotlust. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku § 76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, ka vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust I astme narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Eelmisel korral vabanes kinnipeetav vangistusest pärast karistuse kandmist 03.04.
  2. Vastavalt Viru Maakohtu 09.02.2010 otsusele pani ta uued narkokuriteod toime juba alates maist 2009, seega vahetult peale vabanemist. Kinnipeetava karistuse tähtaja lõpp, ennetähtaegse vabanemise korral seega ka katseaja lõpp on 23.09.
  3. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei pane toime uusi kuritegusid. Vangistuse jooksul on kinnipeetavale määratud 2 distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on käesoleval ajal
  4. Seega ei ole kinnipeetav ka vangistuses orienteeritud õiguskuulekusele, mis vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses sätestatule on ennetähtaegse vabastamise oluliseks eeltingimuseks. Kehtiv distsiplinaarkaristus on kinnipeetavale määratud korraldusele mitteallumise eest. seega ei ole tegemist kuuleka isikuga, mistõttu võib olla raskendatud ka koostöö kriminaalhooldusametnikuga. Vastavalt kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses toodule on üheks uue kuriteo toimepanemise riskiks kinnipeetava poolt narkootikumide tarvitamine. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on ise tunnistanud igapäevast 3 narkootikumide tarvitamist. Maakohus leiab, et sellise sõltuvuse puhul on vaid ühest vestlusest inspektor-kontaktisikuga ilmselgelt vähe. Selleks, et kinnistada oma mõtlemise muutust ja tõelist tahet narkootikumidest loobumiseks on kinnipeetaval soovitav läbida vastavaid sõltuvusega seotud sotsiaalprogramme. Nende läbimine on kindlam ja tulemuslikkus kõrgem vangistuses. Karistusregistri kohaselt on kinnipeetav 04.11.2008 toime pannud üksteist väärtegu KarS §218 lg.1 järgi. Ilmselgelt ei ole kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes oleks oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi. Kindla elu- ja töökoha olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseteks, samuti elukaaslase toetust, kuid leiab, et vaid nendel alustel ei ole kinnipeetava vabastamine põhjendatud. Elukoht oli kinnipeetaval olemas ka viimase kuriteo toimepanemise ajal, seega ei takistanud antud asjaolu kuritegu pikema perioodi vältel toime panemast. Teised positiivsed asjaolud ei kaalu üles kinnipeetava varasemat kriminaalset käitumist, tema käitumist vanglas, toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ning kantud ja kandmata karistuse pikkuse vahekorda. Maakohus möönab vastuseks prokuröri abi seisukohale, et põhjendatud võib olla antud kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid kindlasti mitte käesoleval ajal. Ülaltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Vastavalt kinnipeetava taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 57,53 eurot. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
  5. Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2011 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras: 4
  6. Jätta Viru Maakohtu
  7. mai 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Daniil Pavlovski kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban’i määruskaebus rahuldamata.
  8. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo OÜ kaudu 38.35 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja kolmkümmend viis senti), sealhulgas käibemaks 6.39 eurot (kuus eurot ja kolmkümmend üheksa senti), vandeadvokaat Arvo Suuban’ile tema poolt Daniil Pavlovski’le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  9. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Daniil Pavlovski’lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Arvo Suuban’i poolt osutatud õigusabi eest 38.35 eurot riigituludesse.
  10. Daniil Pavlovski’l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
  11. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Daniil Pavlovski 1-09-22157 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu. Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 21.06.2011 Nooremreferent Liivi Õun 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.