4-11-842/11

4-11-842 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.06.

1. a, Tallinn Väärteoasja number 4-11-842 Kohtukoosseis eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja, Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Irina Leetberg Tõlk Väärteoasi Ernst Maisovi väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 06.04.
2. a otsus Kaebuse esitaja Ernst Maisov (ik: 37004040247) Istungil osalenud isikud Apellant RESOLUTSIOON
3. jätta Harju Maakohtu 06.04.
4. a otsus Ernst Maisovi väärteoasjas nr 4-11-842 muutmata ja Ernst Maisovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates 07.06.
5. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna väärteomenetleja Heiki Tammisto 07.02.
7. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1067714 kohaselt E. Maisov, viibides 07.12.
8. a kella 17.00 ajal Tallinnas XXXXX XX asuvas K., oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet fentanüüli ja amfetamiini ilma arsti ettekirjutuseta, pannes sellega toime NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. 1 Kooskõlas VTMS §-ga 83 saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks.
9. Harju Maakohus karistas 06.04.
10. a otsusega E. Maisovit NPALS § 151 järgi 15-päevase arestiga. Kohus luges aresti kandmise alguseks E. Maisovi poolt karistuse kandmisele asumise või tema kinnipidamise päeva ning kohustas teda ilmuma aresti kandma hiljemalt 16.05.
11. a. Ühtlasi mõistis kohus E. Maisovilt riigituludesse välja ekspertiisitasu 35,41 eurot. Kohtuotsuse motiivides märkis maakohus järgmist. Kohus leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud menetlusaluse isiku enda kohtuvälises menetluses antud ütlustega, milles ta kinnitab narkootilise aine tarvitamist; ID-kaardi koopiaga ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 2142T, mille kohaselt tuvastati 08.12.
12. a kell 07.00 võetud E. Maisovi uriinist fentanüüli, amfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami ehk sotsiaalministri 18.05.
13. a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirjadesse kantud aineid. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oleks olnud arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Ühtegi asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla organismist tuvastatud ja tarvitamiseks arsti ettekirjutust vajavate ainete sattumist menetlusaluse isiku organismi muul viisil kui neid ise tarvitades, väärteoasjade materjalidest ei nähtu. Ka ei nähtu teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist. Karistust põhjendades kohus leidis, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades seda, et E. Maisov ei tööta, samuti varasemate rahatrahvide tasumist kinnitavate tõendite puudumist ja ka varasemat korduvat karistatust NPALS § 151 järgi, ei pidanud kohus võimalikuks karistada E. Maisovit rahatrahviga ning pidas vajalikuks karistada teda arestiga kohtuvälise menetleja taotletud määras, s.o 15 päeva.
14. Harju Maakohtu 06.04.
15. a otsuse peale esitas apellatsiooni E. Maisov, kes ei nõustu maakohtu otsusega ja taotleb selle tühistamist. Oma kaebuse põhjenduses märgib E. Maisov, et tema väärteoasja arutamine Harju Maakohtu 06.04.
16. a kohtuistungil toimus ilma tema osavõtuta, kuna ta viibis sel ajal arestimajas vahi all. Apellandi väitel teatas ta oma väärteoasja arutamisest ka arestimaja administratsioonile, kuid vaatamata sellele teda kohtuistungile ei etapeeritud. Seetõttu puudus tal võimalus enda kaitsmiseks kohtuistungil. E. Maisov märgib, et ta ei ole kahe aasta jooksul narkootikume tarvitanud ning ta palub väärteoasi uuesti läbi vaadata tema osavõtul ja kergendada tema karistust või asendada talle mõistetud arest üldkasuliku tööga.
17. Ringkonnakohtu istungil jäi E. Maisov esitatud apellatsiooni juurde. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja põhjendab seda järgnevaga.
19. Kohtukolleegium ei nõustu apellandi väitega, et tema kaitseõigust rikuti sellega, et maakohus arutas väärteoasja ilma tema osavõtuta. Toimiku materjalidest nähtuvalt sai E. Maisov kutse oma väärteoasja arutamisele Harju Maakohtu 06.04.
20. a istungile ilmumiseks allkirja vastu kätte 11.03.
21. a (tl 26), seega oli kohtukutse menetlusalusele isikule VTMS § 41 lg 1 kohaselt kätte antud. Apellandi väitel ei olnud tal võimalik oma väärteoasja arutamisele ilmuda seetõttu, et ta viibis sel ajal arestimajas vahi all. Vastavalt VTMS § 42 lg-le 1, peab isik, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama. Kutses märgitud ajal kohtuistungile ilmumise võimatusest E. Maisov aga kohtule ei teatanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud seesuguseid objektiivseid asjaolusid, mis oleks 2 E. Maisovil takistanud maakohtule teatamast, et ta viibib arestimajas ja soovib enda istungile etapeerimist.. Kuivõrd E. Maisov oli kutse kätte saanud, kohtuistungile ilmumist takistavatest asjaoludest kohut ei teavitanud ega taotlenud kohtuistungi edasilükkamist, siis puudus maakohtul ka alus kohtuistungi edasilükkamiseks. Kuivõrd menetlusalusele isikule oli kohtukutse kätte antud ja E. Maisov ei olnud kohtule teatanud enda vahistamisest pärast kutse kätte saamist, ei olnud kohtul kohustust täiendavalt isiku asukohta välja selgitada. VTMS § 90 lg 1 sätestab, et kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Seega oli väärteoasja arutamine VTMS § 90 lg 1 alusel Harju Maakohtu istungil ilma menetlusaluse isiku osavõtuta seaduslik ja sellega ei ole E. Maisovi kaitseõigust rikutud.
22. Oma apellatsioonis E. Maisov sisuliselt eitab talle omistatud NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist, väites, et ta ei ole kahe aasta jooksul narkootikume tarvitanud. Väärteotoimikus olevad ja maakohtu poolt avaldatud tõendid E. Maisovi väiteid ei kinnita. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakti 2142T kohaselt tuvastati 08.12.
23. a kell 07.00 võetud E. Maisovi uriinist narkootilisi aineid fentanüüli, amfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami (tl 5), ka E. Maisov ise andis kohtueelses menetluses ütlusi, milles tunnistas amfetamiini tarvitamist (tl 4). Eeltooduga on seega ümber lükatud apellandi väide, et ta ei ole temale süüks arvatud väärtegu toime pannud. Karistuse mõistmisel on maakohus õigesti tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise KarS §-de 57 ja 58 järgi. Arvestades seda, et E. Maisov on vaatamata varasematele korduvatele karistustele jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist ning samuti seda, et E. Maisov ei tööta ja puuduvad tema varasemate rahatrahvide tasumist kinnitavad tõendid, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilise karistusena aresti mõistmine ja seda keskmises määras, s.o 15 päeva. Ringkonnakohus leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, nõustub maakohtu poolt E. Maisovile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
24. Seoses apellandi taotlusega asendada temale mõistetud arest üldkasuliku tööga märgib ringkonnakohus, et KarS § 69 lg 1 võimaldab kehtivas redaktsioonis asendada üldkasuliku tööga ainult kuni kaheaastast vangistust, vangistus on aga kuriteo eest mõistetav karistus. Väärteo eest mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga kehtiv seadus ei võimalda. KarS § 69 muudatus, mis võimaldab ka aresti üldkasuliku tööga asendada, jõustub alles
25. jaanuaril
26. a.
27. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud Harju Maakohtu 06.04.
28. a kohtuotsuse väärteoasjas nr 4-11-842 muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Sten Lind Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 3