1-11-987 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2011. a., kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-987 Kohtukoosseis Meelika Aava, Sten Lind, Urmas Reinola A

§ 199

lg 2 p 4,8, § 266 lg 2 p 1 ja § 424 järgi lühimenetluses Süüdistatav Dmitri Gortšakov 38109240281 XXXXXXX XXXX X-XX, ei tööta, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, viimati 12.06.2010. a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8 - § 22 lg 2,3, § 424 järgi 4 kuu vangistusega, mis jäeti

§ 74

alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud, kinni peetud 28.03.

1. a. Apellatsiooni esitaja RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Dmitri Gortšakovi apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Harju Maakohtu
3. aprilli
4. a otsusega lühimenetluses tunnistati D. Gortšakov süüdi

§ 199lg 2 p 4,8 järgi ja talle mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. Vastavalt

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 käeoleva kohtuotsusega mõistetud karistus vangistus 3 kuud ja 10 päeva kui kergem karistus loeti kaetuks 02.06.2010.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega vangistusega 4 kuud milline jäeti täitmisele pööramata tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud. D. Gortšakovi tunnistati veel süüdi ja karistati

§ 266

lg 2 p 1 järgi 2 kuu vangistusega ja

§ 424järgi 6 kuu vangistusega.

Vastavalt

§ 64lg 1 üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D. Gortšakovile liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks 5 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 kohaselt arvati eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 5 kuud ja 9 päeva.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Harju Maakohtu 02.06.2010.a.

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 4 kuud võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 9 kuud ja 9 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 28. märts 2011. a. 2.

§ 199lg 2 p-de 4 ja 8 järgi mõisteti D.

Gortšakov süüdi selles, et ta varem vargusi toime pannud isikuna taas

1. aprillil
2. a tungis valevõtme kasutamise teel sisse Tallinnas XXXXX tänaval asuvasse korterisse, kust varastas vannitoatarbeid kokku 4099,80 krooni väärtuses.

§ 266lg 2 p 1 järgi mõisteti D.

Gortšakov süüdi selles, et ta

1. novembril
2. a tungis omaniku tahte vastaselt Tallinnas XXXXX tänaval asuvale lukustatud territooriumile.

§ 424järgi mõisteti D.

Dortšakov süüdi mootorsõiduki joobes juhtimises

1. märtsil
2. a. Tallinnas Puhangu tänaval.
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, milles vaidlustab üksnes talle mõistetud karistuse, pidades seda liiga rangeks karistuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
4. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. 4.1 Apellatsioonimenetluse eesmärk on maakohtu otsuse seaduslikkuse kontrollimine. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-55-07 märkinud, et kui apellatsioonis ei vaidlustata sisuliselt faktilisi asjaolusid ega tõstatata õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada, ei ole ringkonnakohtus asja arutamine suulises menetluses ilmtingimata vajalik, isegi kui süüdistatav seda taotleb. 4.2 Kohtukolleegium märgib, et kriminaalasja arutamine maakohtus toimus avalikus suulises menetluses ning D. Gortšakov ja tema kaitsja viibisid selle arutamise juures, samuti oli süüdistataval õigus anda kohtuistungil ütlusi. Enda ülekuulamist ta ei soovinud. Seega oli esimese astme kohtus tagatud D. Gortšakovi õigus viibida oma asja arutamise juures ja olla ära kuulatud. Apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. 4.3 Kohtukolleegium rõhutab esmalt, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on karistust mõistes järginud

§-s 56 sätestatut, so arvestanud süü suurust, karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja karistust raskendavate asjaolude puudumist ning lähtunud nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest. 4.4 Apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et kohus on kulutanud enamuse kohtuotsuse mahust põhjendustele, miks saab olla D. Gortšakovile mõistetav karistus reaalne vangistus. 2

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna osa apelleeritud kohtuotsuses käsitletavatest tahtlikest kuritegudest pani D. Gortšakov toime katseajal, siis on maakohus

§ 74

lg 5 ja § 65 lg 2 alusel uute kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistust põhjendatult suurendanud D. Gortšakovile eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et D. Gortšakovile mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on kaitsja apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 2 läbi vaatamata. Meelika Aava Sten Lind Urmas Reinola 3