lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning Vladimir Kuljovi (Kulev) süüdistuses
lg 3 - § 392 lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
§-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 392 lg 2 p 2 järgi ning 64 lg 1 alusel mõistetud karistuste osas. 1.2 Vitaly Solovievilt ja Dmitry Goshevilt solidaarselt ekspertiisitasu 29 940 krooni väljamõistmises riigituludesse. 1.3 Vitaly Solovievi, Dmitry Goshevi ja Vladimir Kuljovi KrMS § 180 lg 3 alusel osalises menetluskulude tasumisest vabastamises ning ülejäänud osa riigi kanda jätmises. 2. Mõista Dmitry Goshevile
2.1 Mõista Dmitry Goshevile
2.2 Mõista Dmitry Goshevile
lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.
lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust.
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaega arvestati alates 26.03.2009. 3 Sama otsusega tunnistati Dmitry Goshev süüdi järgmiselt:
lg 2 p 1, 2 järgi ning mõisteti karistuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 6 kuud vangistust. Karistusaega arvestati alates 26.03.2009, arvestades Harju Maakohtu 10.09.2009 määrusega D. Goshevile kohaldatud asenduskaristust 33 päeva, mille kandmise algusajaks oli 10.09.2009. Sama otsusega tunnistati süüdi ka Vladimir Kuljov, kuid tema osas on vaidlustatud ainult menetluskulude väljamõistmine. Kohtuotsusega mõisteti V. Solovievilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10 875 krooni, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4545.36 krooni, kaitsja Arvo Suubani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 212.30 krooni, ekspertiiside tegemise eest solidaarselt D. Gosheviga 29 940 krooni, kaitsja V. Rogulski poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja V. Rogulski poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 31 190.40 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati V. Soloviev osaliselt menetluskulude tasumisest. V. Solovievilt mõisteti riigituludesse välja sundraha summas 7000 krooni, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2500 krooni, ekspertiiside tegemise eest 7000 krooni, kaitsja V. Rogulski poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 20 000 krooni. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda. D. Goshevilt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10875 krooni, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 5648.80 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 212.30 krooni, ekspertiiside tegemise eest solidaarselt V. Solovieviga 29 940 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 05.04.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1800 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 19.07.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 600 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 1018.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 31 200 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati D. Goshev osaliselt menetluskulude tasumisest. D. Goshevilt mõisteti välja riigituludesse välja sundraha summas 7000 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4000 krooni, ekspertiiside tegemise eest 7000 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 20 000 krooni. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda. V. Kuljovilt mõisteti riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 10 875 krooni, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 212.30 krooni, kaitsja T. Massalina poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja T. Massalina poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 30 600 krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel vabastati V. Kuljov osaliselt menetluskulude tasumisest. V. Kuljovilt mõisteti riigituludesse välja sundraha summas 5000 krooni, kaitsja T. Massalina poolt 10- 4 18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 10 000 krooni. Ülejäänud osa menetluskuludest jäeti riigi kanda. Maakohus arutas V. Solovievi süüdistust
Goshevi ja J. K. 10.03.2009 hommikul omandasid Vene Föderatsiooni territooriumil Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ivangorodi linna lähedal J. K. poolt ettenäidatud kohast kaks pakendit, mis sisaldasid kokku ca 6 kg narkootilist ainet amfetamiini. Mõlemas pakendis oli ca 3 kg amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet. J. K. , D. Goshev ja V. Soloviev kinnitasid teibi abil D. Goshevi keha külge üleriiete alla ühe pakendi ja V. Solovievi keha külge riiete alla teise pakendi. Peale seda J. K. , D. Goshev ja V. Soloviev suundusid neid läheduses ootava takso juurde ning sõitsid kolmekesi Ivangorodi linnas asuva Vene Föderatsiooni tollipiiripunkti juurde, et toimetada narkootiline aine üle VF ja EV riigipiiri. J. K. tasus taksojuhile 300-350 rubla. 10.03.2009 peale EV-s Narva linnas asuvast tollitsoonist väljumist toimetasid D. Goshev ja V. Soloviev narkootilise aine Narva linnas XXX asuva maja juurde, kus neid ootas sõiduautos J. K. . J. K. , D. Goshev ja V. Soloviev vedasid autoga amfetamiini Narva linnas asuva aiandusühistus XXX asuva maja juurde. J. K. viis D. Goshevi ja V. Solovievi maja juures asuvasse kuuri ning võttis seal amfetamiiniga pakendid D. Goshevi ja V. Solovievi käest ära. Peale selle päevasel ajal 22.03.2009 J. I. ja J. K. korraldusel V. Soloviev ja D. Goshev omandasid Vene Föderatsiooni territooriumil Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ivangorodi linna lähedal J. K. poolt D. Goshevile varem s.o 10.03.2009 ettenäidatud kohast kaks pakendit, mis sisaldasid kokku ca 6 kg narkootilist ainet amfetamiini. D. Goshev ja V. Soloviev kinnitasid D. Goshevi poolt kaasa võetud teibi abil D. Goshevi kehale üleriiete alla ühe pakendi ja V. Solovievi kehale üleriiete alla teise pakendi. Peale seda D. Goshev ja V. Soloviev suundusid neid läheduses ootava takso juurde ning sõitsid kahekesi Ivangorodi linnas asuva Vene föderatsiooni tollipiiripunkti juurde, et toimetada narkootiline aine üle VF ja EV riigipiiri. D. Goshev tasus taksojuhile sõidu eest. 22.03.2009 peale EV-s Narva linnas asuvast tollitsoonist väljumist said D. Goshev ja V. Soloviev kokku Narva linnas XXX. D. Goshev tellis takso ning koos sõitsid taksoga Narva linnas Tallinna suunas väljasõidul asuvasse X tanklasse. Sealt suundusid D. Goshev ja V. Soloviev jalgsi edasi mööda Tallinn-Narva maanteed Sillamäe poole. Mõne aja pärast sõitis J. K. sõiduautoga nende juurde ja võttis nad peale. Koos sõideti aiandusühistu X juurde, kus tänaval J. K. võttis D. Goshevi ja V. Solovievi käest 2 pakendit amfetamiiniga. Peale seda viis J. K. D. Goshevi ja V. Solovievi tagasi X tankla juurde ning andis D. Goshevile 100 krooni töö eest. Peale selle, 26.03.2009 päevasel ajal, J. I. ja J. K. korraldusel V. Soloviev ja D. Goshev omandasid Vene Föderatsiooni territooriumil Leningradi oblastis Kingissepa rajoonis Ivangorodi linna lähedal J. K. poolt D. Goshevile varem s.o 10.03.2009 ettenäidatud kohast T pakendi, milles oli suures koguses narkootilist ainet - amfetamiini sisaldavat pulbrilist ainet üldkaaluga 2935,0 grammi, sealjuures pulbri mass peale kuivatamist oli 2541 grammi, mille amfetamiinisulfaadi sisaldus oli 43%, seega pulbris oli 802 grammi amfetamiini. D. Goshev ja V. Soloviev kinnitasid teibi abil V. Solovievi kehale kilekoti ülalnimetatud narkootilise ainega. Peale seda D. Goshev ja V. Soloviev suundusid neid läheduses ootava takso juurde ning sõitsid kahekesi Ivangorodi linnas asuva Vene föderatsiooni tollipiiripunkti juurde, et toimetada narkootiline aine üle VF ja EV riigipiiri. D. Goshev tasus taksojuhile sõidu eest. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule. 5 Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Veel arutati V. Solovievi süüdistust
Goshev, omamata narkootilise aine amfetamiini sisseveoks nõutavat eriluba vastavalt RavS §-le 19 lg 2, 10.03.2009 kella 10:23 paiku toimetasid Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil XXX, Narva, üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki keelatud kaupa - narkootilise ainet amfetamiini üldkaaluga ca 6 kg, mis olid peidetud D. Goshevi ja V. Solovievi üleriiete alla. Narkootilise aine üle piiri toimetamise eest ostis D. Goshev V. Solovievile 0,5 liitrise pudel viina ja ploki sigarette "Arktika" ning lubas maksta 500 krooni. J. K. maksis hiljem samal päeval D. Goshevile 100 krooni ning lubas anda pärast veel 400 krooni. J. I. andis 10.03.2009 V. Solovievile amfetamiini salakaubaveo eest 263 krooni. Peale selle 22.03.2009 V. Soloviev kella 17:05 paiku ja D. Goshev kella 17:26 paiku, omamata narkootilise aine amfetamiini sisseveoks nõutavat eriluba vastavalt RavS §-le 19 lg 2, toimetasid Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil XXX, Narva, üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki 2 pakendit narkootilise aine amfetamiiniga üldkaaluga ca 6 kg, mis olid peidetud D. Goshevi ja V. Solovievi üleriiete alla. Narkootilise aine üle piiri toimetamise eest ostis D. Goshev V. Solovievile viina ning J. I. lubas maksta V. Solovievile 500 krooni. J. I. lubas V. Solovievile maksta amfetamiini salakaubaveo eest raha. Peale selle 26.03.2009 kella 18:05 paiku V. Soloviev ja D. Goshev, omamata narkootilise aine amfetamiini sisseveoks nõutavat eriluba vastavalt RavS §-le 19 lg 2, toimetasid Narva maantee tollipiiripunkti jalakäijate terminali kaudu aadressil XXX, Narva, üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki 1 pakendi, mis sisaldas narkootilist ainet amfetamiini üldkaaluga 2935,0 grammi, sealjuures pulbri mass peale kuivatamist oli 2541 grammi, mille amfetamiinisulfaadi sisaldus oli 43%, seega pulbris oli 802 grammi amfetamiini. Pakend oli peidetud V. Solovievi üleriiete alla. Narkootilise aine üle piiri toimetamise eest ostis D. Goshev V. Solovievile viina ning J. I. lubas maksta V. Solovievile 500 krooni. Narkootilise aine üle piiri toimetamise eest ostis D. Goshev V. Solovievile 1 pudeli 0,5 1 viina ja ploki sigarette "Arktika" ning lubas peale piiriületamist maksta raha. Süüdistatav V. Soloviev ennast maakohtus süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on V. Solovievi süü
Kuna V. Solovievi kohtuistungil antud ütlused on täielikult vastuolus tema poolt eeluurimisel antud ütlustega ning ta ei osanud eluliselt usutavalt selgitada, mis on selle põhjuseks (tuues esiteks välja selle, et ta pole selliseid ütlusi andnud, siis, et ei olnud mingit kaitsjat ning viimaks, et teda sunniti allkirjastama protokolli, talle dikteeriti), siis on tema kohtuistungil antud ütluste puhul tegemist ebausaldusväärse tõendiga. Tema ütlusi ei kinnita ükski asjas kogutud muu tõend ning seetõttu tuleb need kõrvale jätta. V. Solovievi poolt kuriteo toimepanemist kinnitab 26.03.2009 reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 09-12.1-5/12/846 ja selle juures olevad fototabelid nr 1 ja 2, mille kohaselt 26.03.2009 kell 18.05 saabus Venemaalt Eesti Vabariiki jalakäijate liiklusriba kaudu V. Soloviev. Suuliselt deklareeris V. Soloviev lubatud koguse (s.o 200 sigaretti), mis asusid 6 tema kotis. Tolliseaduse (TS) § 41 lg 1 ja 2 ning § 42 lg 2 ja 3 alusel oli teostatud reisija ja reisija pagasi läbivaatus, mille käigus oli avastatud V. Solovievi riiete alt keha pealt polüetüleenist pakend. Pakend mõõtmetega 32x23, 5x6, 5 cm oli kleeplindiga ümber tõmmatud. Pakend oli üle kaalutud elektronkaaludel „Kern EW6000-1M" ja selle kaaluks oli 3,3152 kg. Nimetatud pakend oli omakorda äärtest ümber tõmmatud hõbedat värvi kleeplindiga. Selle avamisel oli selles kohv. Õhukese kohvikihi all asetses teine musta värvi kilepakend, mille avamisel oli selles valget värvi pulber. Teostatud aine testimine Cocaine testiga. Testi tulemus oli positiivne ja see reageeris ainetele-amfetamiin. Testi värvus beežikas, millele vastab narkootiline aine amfetamiin. Nimetatud tõendiga on kooskõlas ka kahtlustatava V. Solovievi kinnipidamise protokoll koos fototabelitega nr 1-4, mille kohaselt võeti kahtlustatavalt kinnipidamisel ära pakend mõõtmetega 32x23, 5x6, 5 cm, mis oli kleeplindiga ümber tõmmatud. Pakend kaaluti üle elektroonkaaludel „Kern EW6000-1M" ja selle üldkaaluks oli 3315, 2 grammi. Nimetatud pakend oli omakorda äärtest ümber tõmmatud hõbedat värvi kleeplindiga. Selle avamisel oli selles kohv. Õhukese kohvikihi all asetses teine musta värvi kilepakend, mille avamisel oli selles valget värvi pulber. Teostati aine testimine Cocaine testiga. Testi tulemus oli positiivne ja see reageeris ainetele -amfetamiin. Testi värvus - beežikas, millele vastab narkootiline aine amfetamiin. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et V. Soloviev valdas 26.03.2009 ebaseaduslikult narkootilist ainet, kuna tal puudus narkootiliste ainete käitlemist õigustav luba. Seda, et temalt võeti reisija läbivaatuse käigus ära narkootiline aine – amfetamiin, kinnitab ka ekspertiisiakt nr AN-335-09/1404, mille kohaselt ekspertiisiks esitati niiske roosakas pulbriline aine, mis kuivatati toatemperatuuril püsiva massini. Pulbri püsiv mass on 2541 g. Uurimistulemusena selgus, et pulber sisaldab 43% amfetamiinsulfaati. Seega on pulbris 802 g amfetamiini. Vastavalt arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktile nr 27 on kirjanduse andmetel amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 g, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini. Kuna V. Solovievilt võeti ära amfetamiini koguses 802 g, siis on leidnud tõendamist see, et ta valdas narkootilist ainet suures koguses, kuna sellest kogusest piisab eeltoodud akti kohaselt narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Lisaks tõendavad tema poolt 26.03.2009 talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ka kaassüüdistatava D. Goshevi ütlused, mille usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas eelpool nimetatud ja ka teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. D. Goshevi ütluste kohaselt mäletab ta pakki, mis võeti ära V. Solovievi käest 26.03.2009 tolliametnike poolt, ta nägi seda pakki. Ta sai 26.03.2009 kokku V. Solovieviga Parusinkal Venemaal, X lähedal. J. K. helistas, et V. Soloviev on valuutavahetuspunkti juures Narvas. Teibi võttis ta sealt samast autost, kust võttis telefoni ja paki, väikese, mille jättis Ivangorodi. See oli sama teip, millega ta kinnitas V. Solovievi keha külge paki. Nimetatud ütluseid kinnitab reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akt nr 09.12.15/12/845, mille kohaselt vaadati 26.03.2009 18.10 kuni 26.03.2009 19.00 läbi reisija D. Goshev, sünniaeg 30.06.1975 ning kontrolliti riideid, jalanõusid, pükse ja temaga kaasas olevat seljakotti. Seljakotist avastati 2 rulli teipi, mida võidi kasutada salakauba üle piiri toimetamisel. Kahtlustatava D. Goshevi kinnipidamise protokolli nr 1 kohaselt võeti kahtlustatavalt 26.03.2009 kinnipidamisel kell 18.10 ära seljakoti küljetaskus asuv pruuni värvi lai teip rullis, kasutamata kihtide laius 8 mm, rulli sisemise osa papist ning sellel tekst: tesa Made in EU ja peale selle küljetaskus valget värvi aknateip. 7 D. Goshevi ütlusi kinnitab ka ekspertiisiakt nr TR-030-09/1405 koos fototabeliga, mille kohaselt pakendis nr 357537 ekspertiisiks esitatud teibiriba eraldusservaga nr 14 ja pakendis nr 357513 ekspertiisiks esitatud teibirull moodustasid varem ühtse terviku. Seda, et just D. Goshev kinnitas V. Solovievile keha külge paki, kinnitab kohtu hinnangul kaudselt ka ekspertiisiakti nr GE-0447-09/1402 p 5, mille kohaselt neljanda hõbedast värvi teibi ühelt otsalt võetud proovist (I määrus; proov A090909) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. Solovievilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka D. Goshevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ka piiri- ja mereosakonna poolt väljastatud piirületusandmed V. Solovievi ja D. Goshevi kohta ajavahemikul 22.10.2008-27.03.2009 kinnitavad seda, et nad ületasid 26.03.2009 riigipiiri peaaegu üheaegselt, D. Goshev kell 15.07 ja V. Soloviev kl 14.
lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab 10 süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Soloviev teadis, et ta käitleb ebaseaduslikult narkootilist ainet ja möönis seda. Sellist seisukohta kinnitavad J. I. ütlused, mille kohaselt tuli ta inimese juurde, vestles ja raha eest ta nõustus sellega, et toob üle narkootilist ainet. V. Soloviev nõustus tema ettepanekuga. Arvestades paki raskust, pidi V. Soloviev pidama võimalikuks, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega ning ta oli teadlik ka sellest, et tal puudub vastav luba narkootikumide suures koguses käitlemiseks. D. Goshevi, J. K. ja J. I. ütlustega ning ekspertiisiaktiga nr TR-030-09/1405 koos fototabeliga, ekspertiisiakt nr GE-0447-09/1402 p 5 ja ka jälitusprotokolliga on tõendatud, et D. Goshev ja V. Soloviev panid narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suures koguses toime ühiselt, kuna nad valitsesid narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi saavutamine. Nad tegutsesid ühtsest teoplaanist, mida D. Goshevile tutvustas J. K. ja V. Solovievile J. I. , lähtuva tööjaotuse alusel, seega grupis. V. Soloviev pani 10.03.2009, 22.03.2009 ja 26.03.2009 toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud
V. Soloviev vedas vastava kohustusliku dokumendita narkootilist ainet amfetamiini üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri ja riigipiiri 26.03.
lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. V. Soloviev teadis, et ta teostab narkootilise aine sissevedu ning see on ebaseaduslik, kuna tal puudub eriluba. Seda kinnitavad J. I. ütlused, mille kohaselt tuli ta inimese juurde, vestles ja raha eest ta nõustus sellega, et toob üle narkootilist ainet. V. Soloviev nõustus tema ettepanekuga. D. Goshevi, J. K. ja J. I. ütlustega ning ekspertiisiaktiga nr TR-030-09/1405 koos fototabeliga, ekspertiisiakt nr GE-0447-09/1402 p 5 ja ka jälitusprotokolliga on tõendatud see, et D. Goshev ja V. Soloviev panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo toime ühiselt, kuna nad valitsesid eriluba nõudva kauba sissevedu funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes, mõlemal olid omad kindlad ülesanded, nad tegid kõike kooskõlastatult ja ühiselt. Mõlemad lisasid ka tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse, millest sõltus taotletava eesmärgi, s.o eriluba nõudva kauba ebaseaduslik sissevedu, saavutamine. D. Goshevi ütlustest tuleneb, et ta aitas kinnitada narkootilise ainega pakki V. Solovievi külge ning seda kinnitab ka ekspertiisiakti nr GE-0447-09/1402 p 5, mille kohaselt neljanda hõbedast värvi teibi ühelt otsalt võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. Solovievilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka D. Goshevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ka tunnistaja J. K. ütlustest ja jälitusprotokollist järeldub, et D. Goshev ja V. Soloviev tegutsesid narkootilist ainet Eesti Vabariiki sissevedades ühise eesmärgiga. Nad tegutsesid ühtsest teoplaanist, mida D. Goshevile tutvustas J. K. ja V. Solovievile J. I. , lähtuva tööjaotuse alusel, seega grupis. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kõikide süüdistatavate osas on karistust raskendavaks asjaoluks
Narkootilise aine käitlemine omakasulistel eesmärkidel on eriti taunitav, arvestades seda, millised tagajärjed sellega kaasnevad rahvatervisele. Karistust kergendava asjaoluna saab arvestada D. Goshevi puhul süü osalist ülestunnistamist ning D. Goshevi ja V. Solovievi puhul kohtueelsele uurimisele kaasaaitamist. D. Goshevi puhul ei esine karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, kuna D. Goshev seda kohtuistungil ei avaldanud ning tema poolt 10.03.2009 ja 22.03.2009 episoodide kohta üldjoontes teiste tõenditega haakuvate ütluste andmist arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalise ülestunnistamisena. D. Goshevi puhul ei ole karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine majandusliku sõltuvuse mõjul, kuna asjaolu, et D. Goshev võlgnes J. K. le ligi 8000 krooni, ei leidnud tõendamist ning õigusvastase teo toimepanemise põhjuseks oli omakasu.
lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kolme kuni viieteistaastase vangistusega. 13
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kahe kuni kümneaastase vangistusega. Prokurör palus V. Solovievi karistada
lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 10 aastat ja
lg 2 p 2 järgi vangistusega 5 aastat.
D. Goshevile palus prokurör mõista karistuseks
lg 2 p 1, 2 järgi 7 aastat vangistust ja
lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust.
V. Solovievi kaitsja konkreetseid karistuse määrasid välja ei toonud. D. Goshevi kaitsja palus mõista talle
lg 2 p 1, 2 järgi karistuse minimaalses määras 3 aastat ja
Liitkaristuseks palus ta mõista 3 aastat vangistust. Maakohus leidis, et prokuröri poolt taotletud karistused on liiga karmid, arvestades süüdistatavate süü astet neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Arvestades kõiki kuriteo asjaolusid on V. Solovievi ja D. Goshevi süü kuritegude toimepanemises peaaegu ühesuurune, olles viimase puhul natuke suurem. Kuritegude taga on hästi organiseeritud kuritegelik ühendus ning teo toimepanija süü suurus sõltub sellest, milline oli kellegi koht ja ülesanded selles struktuuris. Kuritegeliku ühingu hierarhias koha määramisel saab lähtuda ühe asjaoluna sellest, kui suur oli kuriteo kaastäideviijate omakasu rahalises väljenduses. Tõendamist leidis, et süüdistatavad panid eriluba nõudva kauba ebaseadusliku sisseveo ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime kolmel korral ning arvestades Eesti kohtupraktikat veeti Eesti Vabariiki ja käideldi siin märkimisväärselt suures koguses narkootilist ainet. D. Goshevi ütluste kohaselt esitas J. K. talle arve ligi 8000 krooni, kuna alguses oli ta nõus, siis viimasel hetkel ta keeldus. J. K. jäi rahast ilma sellepärast, et süüdistatav keeldus. J. K. tegi märtsi alguses talle ettepaneku vedada salakaupa üle piiri, ühe üleviimise eest pakkus 2000 krooni. 26.03.2009 maksis tema takso eest sellest rahast, mis andis J. K. . J. K. andis 500 krooni. Pärast J. K. ülekuulamist tunnistas D. Goshev, et sai J. K. 2000 krooni, kuid vaidlustas selle, et see raha oli kulutatud tema huvides. D. Goshevi ütlused selles, et ta ei saanud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses mingit omakasu, ei vasta tegelikkusele ning on antud eesmärgiga vähendada enda süüd. Kohtueelses menetluses andis süüdistatav teistsuguseid ütlusi, tunnistades omakasu saamist. J. K. ütluste kohaselt, milles kohtul ei ole alust kahelda, 10.03.2010 maksis ta D. Goshevile 1000 või 2000 krooni. 200 krooni andis V. Solovievile ja 1000 krooni andis J. I. le, kes kontrollis V. Solovievi tegevust. D. Goshev sai ühe korra eest 2000 krooni. Ta ei kinnitanud, et oleks toimunud juhtumid, kui D. Goshev vedas teda alt või keeldus, tavaliselt ta oli alati nõus. Ta kinnitas, et maksis D. Goshevile kolm korda täpselt ning neil olid D. Gosheviga ainult asjalikud suhted, kuni kinnipidamiseni olid normaalsed ärisuhted. Varalise kasu saamise eesmärk (omakasu) võib tuleneda ka võlast vabanemise soovist, s.o narkootikumidega kaubeldakse eesmärgiga kasutada saadud tulu võla maksmiseks, kuid tõendamist ei leidnud see, et D. Goshevil oli J. K. ees mingi võlg. Pärast J. K. ülekuulamist tunnistas ta ka ise 2000 krooni saamist J. K. lt. J. I. ütluste kohaselt pakkus ta V. Solovievile raha, aga summast ei olnud juttu, missugune summa talle pakuti, sealt juba tuli jagada, tema pidi otsustama, millise summa talle anda. Talle pakuti 2500 krooni selle eest, et tuua sealt narkootikumid. Ta sai J. K. käest enda ja V. Solovievi peale raha 2500 krooni, sellest 2500 kroonist ei andnud ta V. Solovievile mitte sentigi. J. K. ütluste kohaselt 200 krooni andis ta V. Solovievile ja 1000 krooni andis J. I. le, kes kontrollis V. Solovievi tegevust. 14 Eeltoodust tulenevalt sai D. Goshev omakasu 2000 krooni narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ühe korra eest ning V. Solovievi puhul on tõendatud see, et ta sai rahas omakasu vaid 200 krooni eeltoodud kuritegude toimepanemise eest. D. Goshevi süü kuritegude toimepanemises on suurem ka seetõttu, et kahe viimase episoodi puhul suurenes tema roll võrreldes V. Solovieviga narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. J. K. ütlustest tuleneb, et ta ei käinud D. Gosheviga ja V. Solovieviga kaasas 26.03.2009 ja enne seda üks kord, sest D. Goshev teadis ise kõiki asjaolusid ja võis teha kõike seda iseseisvalt. Prokurör leidis, et D. Goshevi puhul on võimalik arvestada lisaks süü osalisele tunnistamisele karistust vähendava asjaoluna ka eeluurisele kaasaaitamist. Kohus nõustub selle prokuröri seisukohaga, leides aga, et ka V. Solovievi puhul on samuti põhjendatud arvestada karistust kergendava asjaoluna eeluurimisele kaasaaitamist. Nad mõlemad on nõustunud osalema uurimistoimingus, kus nende ütlusi seostati olustikuga. Võrreldes nende ütluste ja olustiku seostamise protokollides ja fototabelites kajastatud asjaolusid, nähtub, et need haakuvad omavahel. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada ka süüdistatavate varasemat karistatust. Mõlemad süüdistatavad on varasemalt kriminaalkorras karistatud, V. Soloviev kahel korral reaalse vangistusega, sh esimese astme kuriteo toimepanemise eest ja D. Goshev ühel korral teise astme kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega. Mõlemad on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest karistamata. Kõike seda arvestades on põhjendatud karistada V. Solovievi
lg 2 p 1, 2 järgi 7 aasta pikkuse vangistusega ja
Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, peab kohus põhjendatuks mõista V. Solovievile liitkaristuseks 7 aastat vangistust. D. Goshevit tuleb karistada
lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega 6 aastat ja 6 kuud ja
lg 2 p 2 järgi 3 aastat ja 6 kuud vangistust, kuna tema puhul esines võrreldes V. Solovieviga üks karistust kergendav asjaolu lisaks, s.o süü osaline ülestunnistamine.
Goshevile liitkaristuseks 6 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvestades tema tegevuse ühiskondlikku ohtlikkust, s.o kahju, mida põhjustati rahvatervisele, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, puudub veendumus, et isik ei pane vabaduses olles toime samalaadseid uusi õigusrikkumisi ja seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista vangistust tingimisi allutamisega käitumiskontrollile. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetute varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Käesoleval juhul on põhjendatud jätta osa menetluskulude hüvitamisest riigi kanda. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel kuulub V. Solovievilt, D. Goshevilt ja V. Kuljovilt väljamõistmisele sundraha esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 10 875 krooni, milline summa vastab 2,5 palga alammäärale. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on põhjendatud välja mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstav tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Samuti on põhjendatud mõista V. Solovievilt ja D. Goshevilt välja KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel ekspertiiside tegemise kulud. Kohus on kohtuotsuse resolutsioonis ekslikult mõistnud V. Solovievilt ja D. Goshevilt ekspertiiside tegemise kulud sisse osavõlgnevusena, kuid õige oleks mõista see summa välja solidaarkohustusena, kuna vastavalt VÕS § 65 lg 2 solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist 15 võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega parandab kohus resolutsiooni selles osas ning loeb õigeks mõista D. Goshevilt ja V. Solovievilt solidaarselt välja ekspertiisi kulud summas 29 940 krooni. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör esitas apellatsiooni, milles palub tühistada osaliselt maakohtu otsuse V. Solovievile
lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse 7 aastat vangistust ning
lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse 4 aastat vangistust,
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 7 aastat vangistust osas ning teha uus otsus, millega mõista V. Solovievile
lg 2 p 1, 2 järgi karistuseks 10 aastat vangistust,
lg 2 p 2 järgi 5 aastat vangistust.
Solovievile liitkaristuseks 10 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega; tühistada osaliselt maakohtu otsus D. Goshevile
lg 2 p 1, 2 järgi mõistetud karistuse 6 aastat 6 kuud vangistust,
lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse 3 aastat 6 kuud vangistust,
lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse 6 aastat 6 kuud vangistust osas ning teha uus otsus, millega mõista D. Goshevile
lg 2 p 1,2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust,
lg 2 p 2 järgi 4 aastat vangistust.
Goshevile liitkaristuseks 7 aastat vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega; tühistada osaliselt maakohtu otsus osas, millega jäeti riigi kanda V. Solovievilt väljamõistetud menetluskulud summas 14 403.06 krooni ning V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt väljamõistetud menetluskulud summas 15940 krooni; teha uus kohtuotsus, millega välja mõista V. Solovievilt kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10 875 krooni, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4545.36 krooni, kaitsja Arvo Suubani poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise eest 212.30 krooni, ekspertiiside tegemise eest solidaarselt D. Gosheviga 29940 krooni, kaitsja V. Rogulski poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja V. Rogulski poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 31190.40 krooni riigituludesse; tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti riigi kanda D. Goshevilt väljamõistetud menetluskulud summas 14736.10 krooni senti ning D. Goshevilt ja V. Solovievilt solidaarselt väljamõistetud menetluskulud summas 15940 krooni ning teha uus otsus, millega välja mõista D. Goshevilt kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10875 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 5648.80 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise eest 212.30 krooni, ekspertiiside tegemise eest solidaarselt D. Gosheviga 29940 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 05.04.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 1800 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 19.07.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 600 krooni, kaitsja G. Tšelnokova poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 31200.40 krooni riigituludesse; tühistada maakohtu otsus osas, millega jäeti osaliselt riigi kanda V. Kuljovilt väljamõistetud menetluskulud summas 29927.30 krooni ning teha uus otsus, millega välja mõista V. Kuljovilt kriminaalmenetluse kulud: sundraha 10875 krooni, kaitsja T. Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 840 krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalide koopiate tegemise eest 212.30 krooni, kaitsja T. Massalina poolt 21.09.2009 eelistungil osutatud õigusabi eest 2400 krooni, kaitsja T. Massalina poolt 10-18.08.2010 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 30600 krooni riigituludesse. 16 Apellatsiooni kohaselt ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga süüdistatavale V. Solovievile mõistetud karistuse osas
lg 2 p 1, 2 järgi 7 aastase vangistusega,
lg 2 p 2 järgi 4 aasta vangistusega ning liitkaristusega
lg 1 järgi 7 aastase vangistusega ning D.Goshevile mõistetud karistuse osas
lg 2 p 1, 2 järgi 6 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega,
lg 2 p 2 järgi 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega ning liitkaristusega
MS § 312 punkti 5 kohaselt peavad kohtuotsuse põhiosas kajastuma süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Kohus on motiveerinud V. Solovievile ja D. Goshevile põhikaristusena vangistuse kohaldamist, kuid täielikult on põhistamata vangistuse pikkuse valik. Kohus ei ole põhistanud, millistele asjaoludele tuginevalt pidas ta vajalikuks just sellist reaalselt vangistuse ärakandmise pikkust, miks tuleb isikutele mõista karistus alla
lg 2 p 1, 2 sanktsiooni keskmise määra (9 aastat), miks kohus kohaldas
lg 1 selliselt, et mõistis liitkaristuse lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mitte ei kohaldanud üksikkaristustest raskema suurendamist. Kohus leidis, et prokuröri poolt V. Solovievile taotletud liitkaristus 10 aastat vangistust ja D. Goshevile taotletud 7 aastat vangistust on liiga karmid. Apellant ei saa nõustuda antud seisukohaga. Kohtuvaidlustes viitas apellant järgmistele kohtulahenditele analoogsetes ebaseadusliku narkootilise aine suures koguses käitlemisega seotud kriminaalasjades : 1) Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2008 kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-06-9119. Kaks isikut mõisteti süüdi
lg 2 p 1 ca 431,19 grammi puhta amfetamiini ebaseaduslikus käitlemises isikute grupi poolt EV-s ning aine EV-st väljaveo katse eest. Isikutele mõisteti kahel korral erineva kohtukoosseisu poolt Harju Maakohtus karistuseks 7 aastat vangistust ning kriminaalasja teistkordsel arutamisel Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2008 otsusega jäid need karistused jõusse; 2) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-9005. Kohtuotsusega mõisteti kokkuleppemenetluses täisealine isik süüdi
lg 2 p 1, § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2, § 185 lg 2 p 2,3 järgi ning
lg 2 p 1 järgi mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust ning ka liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust. Süüdistus oli 1-episoodiline ning hõlmas ca 428 grammi puhta amfetamiini ebaseaduslikku käitlemist isikute grupi poolt ning EV-st väljaveo katset; 3) Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtuotsus kriminaalasjas nr. 1-09-14753. Kohtuotsusega mõisteti isik kokkuleppemenetluses süüdi mitmes kuriteos, sh
lg 2 p 1 järgi, karistuseks 5 aastat vangistust (mis oli ka kõige raskem eraldi mõistetud karistustest) ning liitkaristuseks samuti 5 aastat vangistust. Süüdistus hõlmas ca 747 grammi puhta amfetamiini ebaseaduslikku käitlemist EV-s ja väljaveokatset EV-st. V. Solovievile ja D. Goshevile oli esitatud süüdistus ca 15 kg amfetamiini sisaldava pulbri ebaseaduslikus käitlemises ja salakaubaveos VF-st EV-i. Lähtudes narkootilise aine ekspertiisiaktist olevatest andmetest puhta amfetamiini koguse kohta ühes narkootilise aine pakis, käitlesid V. Soloviev ja D. Goshev kokku mitte vähem kui ca 4010 grammi puhast amfetamiini omakasu eesmärgil. Seega käitlesid isikud märkimisväärselt suuremat kogust narkootilist ainet kui isikud, kes olid süüdimõistetud eelpool mainitud kohtuotsuste alusel. D. Goshev ja V. Soloviev mõisteti süüdi ka
Kuigi apellant kohtukõnes viitas eelpoolmainitud kohtulahenditele, isikutele mõistetud karistustele, EV-is olemasolevale kohtupraktikale isikute karistamisel
lg 1, § 184 lg 2 p 1 järgi, ei ole kohus kohtuotsuses analüüsinud EV kohtupraktikat ega põhjendanud ka asjaolu, miks siiski on kohtu arvates prokuröri poolt V. Solovievile taotletud liitkaristus 10 aastat vangistust ja D. Goshevile taotletud liitkaristus 7 aasta vangistust liiga karmid ning sh apellandi poolt isikutele
17 Kohtu poolt V. Solovievile ja D. Goshevile mõistetud karistused on liiga leebed, arvestades isikute süü ulatust, kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikute varasemat karistatust kriminaalkorras. Tõendatud on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik sissevedu EV-i ning käitlemine kolmel korral. Arvestades Eesti kohtupraktikat veeti EV-i ja käideldi siin märkimisväärselt suures koguses narkootilist ainet. Kohus tuvastas, et D. Goshev ja V. Soloviev panid kuriteo toime omakasu motiivil, mis on
Seega lähtuvalt eelpooltoodud järeldustest ei ole arusaadav, miks kohus mõistis V. Solovievile ja D. Goshevile karistuse alla paragrahvi sanktsiooni keskmise määra kohaldades seejuures kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega. Maakohus leidis, et V. Solovievi puhul on karistust kergendavaks asjaoluks süü osaline ülestunnistamine. Kohtuistungi protokollist on üheselt näha, et V. Soloviev ei tunnistanud end süüdi üheski talle esitatud süüdistuseepisoodis, andis vastavasisulisi ütlusi kohtus. Süü tunnistamine kui karistust kergendav asjaolu peab olema jälgitav, kui mitte kogu kriminaalmenetluse ajal, siis vähemalt kohtumenetluse käigus, kus süüdistatavatele esitatakse kõik kriminaalasjas kogutud tõendid. Ei saa lugeda tõsiselt võetavaks süüdistatava positsiooni, kus süüdistatav täna tunnistab, homme ei tunnista oma süüd ning sellest tulenevalt anda hinnang, et V. Solovievi puhul on tegemist süü osalise tunnistamisega, mida tuleb arvestada talle mõistetava karistuse pikkuse kindlaks määramisel. Karistuse mõistmisel on karistuse valiku lähtepunktiks karistusliigi keskmine määr.
lg 2 p 1, 2 sätestatud sanktsioonist 3-15 aastat vangistust on keskmiseks karistuse määraks seega 9 aastat vangistust. Sellest määrast lähtus ka apellant. Nii D. Goshevi kui ka V. Solovievi puhul esineb apellandi ja kohtu arvates karistust raskendav asjaolu - süüteo toimepanemise omakasu ajendil. V. Solovievi suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid. Arvestades narkootilise aine ülisuurt kogust, toimepandud kuriteo episoodide arvu, EV-s olemasolevat kohtupraktikat, V. Solovievi varasemat ning kustumata karistatust I astme kuriteo toimepanemise eest, peab V. Solovievile mõistetav liitkaristus olema üle
Goshevile mõistetav liitkaristus olema, arvestades karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust ja kohtueelse uurimisele kaasaaitamist ning karistust raskendavat asjaolu omakasu ajendit, alla keskmise sanktsioonimäära s.o 7 aastat vangistust. D. Goshevile ja V. Solovievile kohtu poolt mõistetud karistused ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikutele, isikutele mõistetud liitkaristuste suuruse kujunemine ei ole kohtuotsuses jälgitav, puudub kohtupoolne üheselt mõistetav põhjendus ning sellest tulenevalt on KrMS § 338 p 4 alusel maakohtu otsus ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele. KrMS § 313 lg 1 p 12 kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas olema kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsustus. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kohus arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu, võib kohus neist osa jätta riigi kanda. Nimetatud sätet saab tõlgendada vaid ühel viisil, et kohus saab välja mõistetavaid menetluskulusid üksnes vähendada ja sedagi vaid teatud juhtudel. Kohus mõistis V. Solovievilt välja menetluskulud summas 50 903.06 krooni, millest riigi kanda jäid menetluskulud summas 14 403.06 krooni. Kohus mõistis D. Goshevilt välja menetluskulud summas 52 736.10 krooni, millest riigi kanda jäid menetluskulud summas 14 736.10 krooni. Kohus mõistis V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt välja menetluskulud summas 29 940 krooni (ekspertiisikulud), millest riigi kanda jäid menetluskulud summas 15 940 krooni. 18 Kohus mõistis V. Kuljovilt välja menetluskulud summas 44 927.30 krooni, millest riigi kanda jäid menetluskulud summas 29 927.30 krooni. Seega jättis kohus kokkuvõttes riigi kanda menetluskulusid summas 75 006.46 krooni. Kohus ei ole otseselt menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendanud. Kohus küll viitab KrMS §-le 180 lg 3, mille kohaselt menetluskulusid määrates kohus arvestab süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohtuotsusest ei tulene, et kohus oleks menetluskulude väljamõistmisel tuvastanud V. Solovievi, D. Goshevi, V. Kuljovi varalist seisundit, puuduvad vastavasisulised kohtu järeldused, faktide analüüs iga kohtualuse varalise seisundi osas. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut kohtualuste resotsialiseerumise väljavaadetele igaühe suhtes eraldi. Kohtuotsuse pinnalt ei ole mõistetav, miks reaalse vangistusega karistatud isikud peavad tasuma menetluskulusid protsentuaalselt rohkem kui tingimisi vangistusega süüdimõistetu V. Kuljov. V. Kuljovi puhul oleks loogiline eeldada, et vabaduses viibides on tal paremad võimalused kui D. Goshevil ja V. Solovievil leida tööd ning teenitud töötasust tasuda riigile menetluskulud, samas on kohus vabastanud V. Kuljovi ca 2/3 osas menetluskulude riigile tasumisest. Kuna kohus ei ole kohtuotsuses sisuliselt põhjendanud, miks D. Goshev, V. Soloviev ja V. Kuljov tuleb vabastada menetluskulude tasumisest, on tegemist kriminaalmenetluseõiguse rikkumisega, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. Kohtuotsuse resolutiivosas V. Solovievi, D. Goshevi ja V. Kuljovi KrMS § 180 lg 3 järgi osaline vabastamine menetluskulude tasumisest KrMS § 339 lg 2 alusel on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mida on võimalik kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisel. V. Soloviev esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas ning teha selles osas õigeksmõistev otsus. Apellant märgib, et teda on üle 1,5 aasta vahi all peetud, teda ei lubatud isegi poja matustele, tema naisel on insult, mistõttu palub apellant muuta tema suhtes kohaldatavat tõkendit. Apellatsiooni kohaselt on otsus ebaseaduslik, sellega on rikutud PS §-e 14, 15, 17, 20 p 7, 22, 23 p 1, 24, 28. Kohtumenetluse ajal on rikutud ka KrMS §-e 7, 8 p 1 § 9, 12 ja § 66 lg 2. Kohtueelset menetlust läbi viies ja kohtumenetluse ajal rikkus maakohus KrMS §-des 310, 311, 313, 315 ja 316 sätestatut. Maakohus on tõendeid kunstlikult loonud, eesmärgiga takistada kuriteona karistava teo puudumise kindlakstegemist. Kohus keeldus põhjendamatult eksperdi küsitlemisest. Vastused küsimustele andis prokurör, mitte ekspert. Ekspertiisiaktis on erinevused arvudes ja ekspert on informatsiooni varjanud. Uuritud aine ei olnud narkootikum, vaid tooraine ja 26.03.2009 ei olnud selle aine käitlemise eest seadusega ette nähtud karistust. Prokurör mainis istungil, et 2009 mais tunnistati see aine keelatuks. 26.03.2009 puudus alus kriminaalvastutuse kohaldamiseks aine omamise eest. Kohtus ei kuulatud üle V. A. ega ka S. N. Prokurör esitas tunnistajaks J. K. ja J. I. , kes ei saanud olla tunnistajaks, kuna nad olid ise kuriteo organisaatorid. Samuti ei saa nõustuda hinnanguga tõenditele. Otsuses ei ole märgitud, mis on tõendamisesemeks ning puudub tõendamisese. Antud juhul puudub kuriteokoosseis. Juhindudes materjalidest ja süüdistusaktist kohus kiirustas asja menetlusse võtmisega, rikkudes sellega PS § 24. Kohtuotsuses tugineb kohus süüdistusaktile ja prokuröri kõnele, millel puuduvad alused ja mis ei tugine tõenditele. Kohus oleks pidanud KrMS § 306 alusel lahendama küsimuse, kas süüdistatav sooritas selle teo ning kas tegemist on kuriteoga. Kohus jättis süüdistusakti põhjalikult uurimata, sest selles on kirjas isikud, kes on tegelikult kuriteo toime pannud. J. K. tunnistas ise kohtus kuriteo toimepanemist. Seega ta ei oleks saanud olla tunnistajaks, kuna ta on kuriteo organisaator. Tema kaasosalist J. I. t ei olnud süüdistusaktis nimetatud, seega ei saa ta olla ka tunnistaja, kuna ka tema oli kuriteo täideviija ja organisaator. Kohus oleks pidanud pöörama tähelepanu ka D. Goshevi ütlustele, sest need ei 19 olnud usaldusväärsed, kuna ta on varem karistatud
D. Goshevi ütlused ja tema kaasosalise J. I. ütlused avaldati kohtus ja vajavad tõendamist. Kohus leidis alusetult, et süü on tõendatud süüdistatavate ütlustega kogumis. Teised tõendid ei osuta ükski süüle. Kohtuliku uurimise käigus kohus ainult kuulas, võistlevat menetlust ei toimunud ja süütuse presumptsiooni ei arvestatud. Kohtuostus on tehtud kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti alusel. Kohus ei tuginenud isiklikule veendumusele, vaid süüdistusaktile ja tõendamata asjaoludele. Kohtuotsus on motiveerimata ja põhjendamatu. Süüdistus on kunstlikult loodud. Apellant leiab, et ta on andnud seletuse oma käitumisele, milles puudub kuriteokoosseis. Esitatud süüdistus ei vasta asjaoludele, mis tegelikult toimusid ega vasta ka prokuröri järeldusele, mis põhinevad ainult isikute ütlustele, kes on huvitatud kohtu leebemast suhtumisest. Apellant leiab, et ta on kohtus andnud piisavalt ütlusi ja aidanud tõendamisele kaasa, mis välistab tahtluse narkootilise aine sisseveos. Apellant leiab, et tema ei pidanud teadma, et peale kohvi oli pakendis veel ka narkootiline aine. Kohus ei oleks pidanud usaldama J. I. ütlusi. Ka D. Goshev oli J. I. kaasosaline ega rääkinud midagi pakendi sisust. Ta kinnitas, et pakendis on kohvi. Tõendite kogumit oleks maakohus pidanud hoolikalt analüüsima ja välistama vaieldavused. Apellant leiab, et tema puhul puudus tahtlus narkootilise aine sisseveos. Kohtuotsus ei kajasta, mida sisaldas pakend ja kui palju, on vaid märgitud, et kohvi hulgas leidus narkootilist ainet. Piiri ületamisel ei olnud aine amfetamiinsulfaat keelatud ainete nimekirjas ega selle omamine seaduse alusel karistatav, seda kinnitas ka prokurör. See aine kanti keelatud ainete nimekirja 18.05.2009 aga sissevedu toimus 26.03.2009. Ekspertiis märgib, et sellest ainest saadi amfetamiini 800 grammi, seega on vale rääkida, et sisse veeti amfetamiini, kuna see saadi Eesti territooriumil ja toorainest, mis ei olnud sel hetkel keelatud. Seega leiab apellant, et teda ei saaks
Apellant väidab, et tema ei saanud kuidagi teada, et pakendis on lisaks kohvile ka narkootiline aine. Ekspertiisiakt kinnitab et V. Solovievilt võetud aine oli amfetamiin, kuid ekspertiisi on antud roosakat värvi pulbritaoline aine, mis toatemperatuuril kuivatati stabiilse massini 2541 grammi. Uurimise käigus selgus, et pulber sisaldas 43% amfetamiinsulfaati, kuid mil viisil saadi 802 grammi amfetamiini, on selgusetu. Prokurör keeldus eksperdi väljakutsumisest, mis on KrMS oluline rikkumine, kuna välja jäid selgitamata asjaolud, mis omavad kriminaasja lahendamisel tähtsust. Kohtueelses menetluses ei kontrollitud uurimistoimikut, mida näeb ette KrMS § 8 ega tagatud apellandile kaitsjat. Prokurör ei kontrollinud kaitsja tagamist vastavalt KrMS §-le 45. Süüdistus oli esitatud ebaseaduslikult, sest prokurör teadis, et J. I. ja J. K. on kurjategijad, kuid teadlikult kasutab neid tunnistajatena, mis on vastuolus seadusega. Nendega sõlmiti kokkulepe, et vastutasuks valetunnistuste andmisele mõistetakse neile kergem karistus. Narkootilise aine ekspertiisiaktis on üheselt kirjas, et ekspertiisiks on esitatud roosakat värvi aine, mida kuivatati toatemperatuuril stabiilse massini 2541 grammi, kuid uurimise käigus selgus, et pulber sisaldab 43% amfetamiinsulfaati. Süüdistusaktist ega otsusest ei tulene, kuidas tekkis 802 grammi amfetamiini. Ekspertiisi selgitamisest kohus keeldus. Eeltoodust tulenevalt taotleb apellant korduvalt eksperdi väljakutsumist ning küsitlemist või kordusekspertiisi teostamist. Antud juhul ei olnud tegemist kuritegeliku ühenduse poolt toime pandud kuriteoga, samuti ei ole alust rääkida tahtlikult toimepandud kuriteost ning süüdistus on alusetu. J. I. ütles, et tema ei ole rääkinud, mis saadetises oli ega rääkinud tasu saamisest teenuse eest. Apellant märgib, et tema ei tundnud kedagi isikutest varem, kellega kohus on teda sidunud kuriteo toimepanemisel. J. K. , J. I. , V. Kuljov ei moodusta kuritegelikku ühendust, nad on omavahel vaid tuttavad. Nad on andnud valeütlusi, et pääseda karistusest. Eesti keeles tehtud kohtuotsus on 10 lehekülge lühem kui vene keelde tõlgitud kohtuotsus ning kohus ei ole seda vastuolu selgitanud. Apellant leiab, et seega oli kohtunik juba enne 20 kohtulikku uurimist veendunud tema süüs. Maakohus on fakte moonutanud ja tõendeid kunstlikult loonud. Apellant leiab, et tema suhtes tuleks kohaldada kergemat karistust, sest
Antud juhul on määratud 7 aastat vangistust ainult kahtluse põhjal. D. Goshev esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema karistamise osas ning kergendada temale mõistetud karistust. Apellatsiooni kohaselt ei ole apellant nõus temale mõistetud karistuse määraga ning leiab, et temale määratud karistus on liiga range. Varem ei ole teda karistatud narkootikumide, salakaubaveo ega narkootikumide käitlemise eest. Apellant leiab, et ta tunnistas oma süüd täielikult ja osutas uurimisele kaasabi ning tunnistas puhtsüdamlikult oma süüd ning tema ütluste alusel lahendas uurija kuriteod. Kohus ei arvestanud eeltoodud süüd kergendavate asjaoludega. V. Soloviev ei tunnistanud oma süüd täielikult, kuid kohus vähendas temale mõistetud karistust 3 aasta võrra. Apellant leiab, et seega on ebaõiglane suurendada apellandile mõistetud karistust. Maakohus ei andnud seega õiglast hinnangut apellandi poolt aktiivsele uurimisele kaasaaitamisele. Apellant märgib, et ta kahetseb oma süüd. J. K. kasutas ära teda, kuna ta oli kuriteo toimepanemisel alkoholijoobes ja oli just kaotanud endale lähedase inimese. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad V. Soloviev ja D. Goshev ning nende kaitsjad oma apellatsioone neis toodud motiividel. Prokuröri apellatsiooni palusid nad jätta rahuldamata. Sama taotles süüdistatava V. Kuljovi kaitsja. Prokurör jäi oma apellatsiooni juurde ning palus süüdistatavate apellatsioonid jätta rahuldamata. Süüdistatav V. Kuljov on ringkonnakohtule teatanud, et ta ei soovi kohtuistungist osa võtta, prokuröri apellatsiooni koopia on ta kätte saanud. KrMS § 334 lg 1 p 1 alusel arutati kriminaalasja ilma V. Kuljovi osavõtuta. V. Kuljovi kaitsja taotlusel võeti asja juurde Eesti Töötukassa teatis selles, et V. Kuljov on töötuna arvele võetud alates 10.12.2010 ning ta ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Prokuröri taotlusel võeti asja juurde õiend menetluskulude ümberarvestusest kroonidest eurodesse ning Riigiprokuratuuri juhtiva riigiprokuröri 29.06.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kahtlustatava J. K. suhtes. Ringkonnakohus, olles läbi vaadanud kriminaalasja materjalid, uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et 1) V. Solovievi apellatsioonis esitatud taotlus – teda õigeks mõista – ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu otsus V. Solovievi süüditunnistamises ja karistamises
§-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 392 lg 2 p 2 järgi tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
§-de 184 lg 2 p 1, 2 ja 392 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse tõendatuse kohta, siis ei ole vajadust neid põhjendusi (otsuse lk 1117) korrata. V. Soloviev on enda nendes kuritegudes süüditunnistamise vaidlustanud väitega, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja tegelikult olemasolevad tõendid ei kinnitavat V. Solovievi süüd. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega. Kohtuistungi protokollist (II kd lk 131-184) nähtub, et lisaks süüdistatavatele D. Goshevile, V. Solovievile ja V. Kuljovile maakohus kuulas ära tunnistajad J. I. ja J. K. ning avaldati ja uuriti kirjalikke tõendeid. Eeltoodud tõendeid kõrvutati süüdistatava V. Solovievi ennastõigustavate ütlustega ning näidati tõendite kogum, mis V. Solovievi ütlused ümber lükkas. Maakohus põhjendas (otsuse lk 11), miks V. Solovievi ütlused loeti ebausaldusväärseteks ja jäeti tõendite hulgast välja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad uuritud tõenditele. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et J. I. ja J. K. ei saanud olla tunnistajad, sest nad olid antud kuriteo organisaatorid. J. K. osas tehtud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et kriminaalasjas nr 08930000330 on J. I. kahtlustatav ja seda oli ka J. K. kuni 29.06.2010, kuid siis tema osas kriminaalmenetlus lõpetati. Käesolev kriminaalasi on nr 09930000422 ning selles J. I. ja J. K. kahtlustatavad ei ole. Antud asjas toimus maakohtu istung alates 10.08.2010 ning kuna J. K. osas oli kriminaalmenetlus lõpetatud varem, so 29.06.2010, siis oli igati õigustatud teda käsitleda tunnistajana. Ringkonnakohus ei nõustu ka väitega, et maakohus põhjendamatult keeldus ekspert P. R. väljakutsumisest kohtuistungile. Kohtuistungi protokollist (II kd lk 171 pöördel-175) nähtub, et maakohus väga põhjalikult käsitles seda taotlust ning igakülgselt motiveeris, miks see taotlus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei tuvastanud siin kaitseõiguse ega menetlusnormide rikkumist. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate D. Goshevi ja V. Kuljovi ning tunnistajate J. I. ja J. K. ütlused on kooskõlas maakohtus uuritud kirjalike tõenditega (nende loetelu on otsuse lk 10) ja sellest moodustunud tõendite kogum kinnitab V. Solovievile esitatud süüdistust. Konkreetne tõendite analüüs on maakohtu poolt välja toodud (otsuse lk 11-17) ja ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega. Kuna V. Solovievile mõistetud karistus jääb muutmata, siis ei kuulu rahuldamisele ka tema taotlus tühistada senine tõkend – vahistamine – ja teda vahi alt vabastada. Prokuröri taotlus mõista V. Solovievile ja D. Goshevile raskemad karistused. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele. Prokurör, toetudes karistuspraktikale, leiab, et V. Solovievile ja D. Goshevile mõistetud karistused on liiga leebed, arvestades isikute süü ulatust, kuriteo toimepanemise asjaolusid ja 22 isikute varasemat karistatust kriminaalkorras. Prokurör leiab, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusliigi keskmisest määrast ning maakohus alusetult olevat mõistnud karistused alla selle. Samuti olevat arusaamatu, miks maakohus karistuste liitmisel nende reaalse liitmise asemel kasutas kergema karistuse kaetuks lugemist raskema karistusega. Prokurör ei nõustu sellega, et maakohus luges V. Solovievi karistust kergendavaks asjaoluks süü osalise ülestunnistamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmist väga põhjalikult käsitlenud (otsuse lk 31-35). Seejuures on kajastamist leidnud kõik
§-s 56 toodud alused. Vaidlusaluseks küsimuseks on käesoleval juhul konkreetsed karistusmäärad, sest prokuröri arvates on need liiga leebed. Tulenevalt prokuröri apellatsioonis viidatud karistuspraktika ühtlustamise vajadusest märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus oma 12.02.2008 otsuses nr 3-1-1-91-07 on andnud juhised selles, kas kohus on karistuse mõistmisel seotud prokuröri ja kaitsja vastavate taotlustega. Nimetatud otsuse punktides 6.2 ja 6.3 on märgitud, et prokuratuur viib ellu riigi kriminaalpoliitikat ja selle oluliseks osaks on ka osalemine ühtlase karistuspraktika kujundamises. Prokuröril on kohtuvaidluses võimalik taotleda konkreetse karistuse liigi ja määra kohaldamist. Menetlusõiguslikult on igati ootuspärane, et kohtumenetluse pooled esitavad kohtuliku uurimise käigus ka süüdistatava karistust mõjutada võivaid tõendeid ning põhjendavad kohtuvaidluses enda seisukohta karistuse liigi ja määra küsimuses. Nimetatud otsuse punkti 6.5 kohaselt karistuse mõistmine tugineb sellele, millised asjaolud kohus tunnistab tõendatuks. Samas, kooskõlas
§-s 56 lg 1 sätestatuga, on karistamise aluseks isiku süü, mitte aga pelgalt kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude kogum. Nii eeskätt karistusseadustiku 4. peatükist kui ka KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaal- ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Nimetatud otsuse punkti 6.6 kohaselt kokkuvõtvalt leitakse, et kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Küll aga peab olema piisavalt põhjendatud, miks selline konkreetne karistus mõisteti. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-79-03 p 15 kohaselt tuleb ka grupis toimepandud kuritegude puhul süüdlaste karistused individualiseerida. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on järginud eeltoodud nõudeid selles osas, et on põhjendanud, miks prokuröri poolt taotletud karistused on liiga karmid, samuti on põhjendatud, miks karistused tuleb individualiseerida. Maakohus leidis (otsuse lk 31), et kõikide süüdistatavate osas on karistust raskendavaks asjaoluks
Karistust kergendavaks asjaoluks loeti (otsuse lk 31-32) D. Goshevi ja V. Kuljovi puhul süü osalist ülestunnistamist ning D. Goshevi ja V. Solovievi puhul kohtueelsele uurimisele kaasaaitamist. Kohus ei nõustunud prokuröriga selles, et D. Goshevi puhul on kergendavaks asjaoluks ka puhtsüdamlik kahetsus. Kohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et D. Goshevi puhul on kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine majandusliku sõltuvuse mõjul. Nagu eeltoodust nähtub, maakohus ei ole lugenud V. Solovievi karistust kergendavaks asjaoluks süü osalist ülestunnistamist, nagu seda väidab prokurör. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et väljakujunenud praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Küll aga ei nõustu sellega, et kui juba on mõni karistust raskendav asjaolu ja isik on varem karistatud, siis igal juhul peaks karistus 23 olema üle sanktsiooni keskmise määra. Ringkonnakohus ei nõustu ka käsitlusega, et mida suurem on käideldud narkoaine kogus, seda suurem peab olema karistus ehk kui juba tegemist kilogrammidega, siis peab karistus olema vähemalt 10 aastat, nagu antud juhul taotletakse. Ringkonnakohus võrdluseks märgib, et tapmise eest on karistuseks ette nähtud vangistus 6-15 aastat,
Kohtupraktika kohaselt tapmise eest tihti mõistetakse karistuseks 8 aastat vangistust, seega tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra. Seega antud juhul
lg 2 järgi nõuda karistuspraktika ühtlustamise vajadusest lähtudes karistuseks 10 aastat vangistust ei ole millegagi põhjendatud, sest inimese elu kriminaalõiguslik kaitse peaks ikkagi olema kõrgemalt tagatud võrreldes narkokuriteoga. Nagu eelpool märgitud, kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Selliselt maakohus ka toimis. Arvestati süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, varasemat karistatust. Süü suuruse puhul arvestati seda, et kuritegude taga on hästi organiseeritud kuritegelik ühendus ning teo toimepanija süü suurus sõltub sellest, milline oli kellegi koht ja ülesanded selles struktuuris. Kuritegeliku ühenduse hierarhias koha määramisel saab lähtuda ühe asjaoluna sellest, kui suur oli kuriteo kaastäideviijate omakasu rahalises väljenduses. D. Goshevi ja V. Solovievi puhul see eriti suur ei olnud. Varasema karistatuse puhul arvestati, et süüdistatavad ei ole varem samalaadsete kuritegude eest karistatud. Määrates
lg 2 järgi tunduvalt rangema karistuse kui
lg 2 eest, leiti, et
lg 1 kohaselt ei ole vaja üksikkaristusi liita, sest alternatiiv on võimalus lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Oluline on seejuures see, et üks kuritegu tulenes teisest ja see andiski aluse lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kõigest eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus ei pea vajalikuks mõista V. Solovievile ja D. Goshevile raskemaid karistusi kui seda mõistis maakohus. D. Goshevi taotlus mõista talle kergem karistus. D. Goshevi arvates on tema karistus liiga range. Ringkonnakohus nõustub selle väitega. Seejuures ringkonnakohus lähtub võrdse kohtlemise printsiibist. Võrdlusmaterjaliks on 29.06.2010 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kahtlustatava J. K. suhtes kriminaalasjas nr
§-s 56 toodud alustele vastavad karistused on
lg 2 p 1 ja 2 järgi 5 aastat vangistust ning
lg 2 p 2 järgi 3 aastat vangistust ning lõplik karistus
Prokuröri taotlus menetluskulude väljamõistmisega seonduvalt. Maakohus kohaldas (otsuse lk 36) menetluskulude väljamõistmisel kõigi süüdistatavate suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid ja jättis suure osa menetluskuludest riigi kanda. Seejuures märgiti, et arvestati süüdistatavate varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Milles see aga iga konkreetse süüdistatava puhul väljendus, seda ei ole märgitud. Ometigi on vähendamine toimunud erinevalt (otsuse lk 3-4) ja millegipärast vähendati tingimisi karistatud V. Kuljovi menetluskulusid rohkem kui vangistusega karistatud V. Solovievil ja D. Goshevil. Prokurör oma apellatsioonis märgib, et KrMS § 313 lg 1 p 12 kohaselt peab süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas olema kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsustus. KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kriminaalmenetluse seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu, võib kohus neist osa jätta riigi kanda. Prokurör leiab, et nimetatud sätet saab tõlgendada vaid ühel viisil, et kohus saab välja mõistetavaid menetluskulusid üksnes vähendada ja sedagi vaid teatud juhtudel. Kohus mõistis V. Solovievilt välja menetluskulud summas 50 903.06 krooni, millest riigi kanda jäi 14 403.06 krooni. Kohus mõistis D. Goshevilt välja menetluskulud summas 52 736.10 krooni, millest riigi kanda jäi 14 736.10 krooni. Kohus mõistis V. Kuljovilt välja menetluskulud summas 44 927.30 krooni, millest riigi kanda jäi 29 927.30 krooni. Kohus mõistis V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt välja menetluskulud summas 29 940 krooni (ekspertiisikulud), millest riigi kanda jäi 15 940 krooni. Seega jättis kohus kokkuvõttes riigi kanda menetluskulusid summas 75 006.46 krooni. Prokurör märgib, et maakohus ei ole otseselt menetluskulude riigi kanda jätmist põhjendanud. Kohus küll viitab KrMS §-le 180 lg 3, mille kohaselt menetluskulusid määrates kohus arvestab süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule ülejõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, kuid kohtuotsusest ei tulene, et kohus oleks menetluskulude väljamõistmisel tuvastanud V. Solovievi, D. Goshevi, V. Kuljovi varalist seisundit, sest puuduvad vastavasisulised kohtu järeldused ja faktide analüüs iga süüdistatava varalise seisundi osas. Samuti ei ole kohus andnud hinnangut resotsialiseerumise väljavaadetele igaühe suhtes eraldi. Kohtuotsuse pinnalt ei ole mõistetav, miks reaalse vangistusega karistatud isikud peavad tasuma menetluskulusid protsentuaalselt rohkem kui tingimisi vangistusega karistatud V. Kuljov. Prokurör leiab, et V. Kuljovi puhul oleks loogiline eeldada, et vabaduses viibides on tal paremad võimalused kui D. Goshevil ja V. Solovievil leida tööd ning teenitud töötasust tasuda riigile menetluskulud, samas on kohus vabastanud V. Kuljovi ca 2/3 osas menetluskulude riigile tasumisest. Kuna kohus ei ole kohtuotsuses sisuliselt põhjendanud, miks D. Goshev, V. Soloviev ja V. Kuljov tuleb vabastada menetluskulude tasumisest, on prokuröri arvates tegemist kriminaalmenetluseõiguse rikkumisega, mis tõi kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse. Prokurör leiab, et V. Solovievi, D. Goshevi ja V. Kuljovi KrMS § 180 lg 3 järgi osaline vabastamine menetluskulude tasumisest on KrMS §-st 339 lg 2 tulenevalt oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine, mida aga on ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisel. 25 Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et tegemist on KrMS §-st 339 lg 2 tulenevalt olulise kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega, mida aga on KrMS § 341 lg 2 alusel ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada uue kohtuotsuse tegemisel. Maakohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, miks D. Goshev, V. Soloviev ja V. Kuljov tuleb osaliselt vabastada menetluskulude tasumisest. Ringkonnakohtu istungil V. Kuljovi kaitsja taotlusel võeti asja juurde Eesti Töötukassa teatis selles, et V. Kuljov on töötuna arvele võetud alates 10.12.2010 ning ta ei saa käesoleval hetkel töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. Sellele teatisele toetudes V. Kuljovi kaitsja vaidles prokuröri apellatsioonile vastu ning leidis, et kuna V. Kuljov on töötu, siis on igati õigustatud tema suhtes KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine. D. Goshevi ja V. Solovievi kaitsjad leidsid samuti, et kuna nende kaitsealused on töötud ja neil vara pole, siis võib nende suhtes kohaldada KrMS § 180 lg 3 sätteid. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjate väidetega. Asjaolu, et süüdistatavad olid töötud ja neil puudub vara, ei anna alust osa menetluskulusid riigi kanda jätta. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus leidis tuvastamist (otsuse lk 31), et kõik süüdistatavad panid kuriteo toime omakasulisel eesmärgil. Kuna kõik süüdistatavad said kuriteo toimepanemisest materiaalset kasu, siis see asjaolu antud juhul ringkonnakohtu arvates välistab KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamise ja kõik menetluskulud tuleb lugeda süüdistatavatelt väljamõistetuks täies ulatuses, nii nagu see on kirjas maakohtu otsuse resolutsiooni neis lõikudes, mis eelnevad KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamise lõikudele. Ainuke erand sellest on ekspertiiside tegemise eest 29 940 krooni väljamõistmine. Maakohtu otsuse resolutiivosa kohaselt (II kd lk 190-192) mõisteti ekspertiiside tegemise eest V. Solovievilt ja D. Goshevilt kummaltki välja 14 970 krooni. Kohtuotsuse terviktekstis aga maakohus leidis (otsuse lk 36), et resolutiivosas on ekslikult see küsimus lahendatud osavõlgnevusena ja VÕS § 65 lg 2 kohaselt on õige see summa välja mõista solidaarkohustusena. Seega parandati resolutiivosa ja loeti 29 940 krooni väljamõistetuks V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt (otsuse lk 3-4). Ka prokurör oma apellatsioonis taotleb selle summa väljamõistmist V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt. Ringkonnakohus ei nõustu sellise käsitlusega. Ekspertiiside teostamise kulu on menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 3 mõttes, mille puhul solidaarvastutus ei ole kohaldatav. See tuleneb KrMS §-st 190 p 1, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses näidata, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana. Seega tuleb kohaldada osavastutust. Maakohus ei ole seda nõuet järginud ning mõistis ekspertiiside tegemise kulud välja solidaarvastutusena. Sellest tulenevalt kuulub maakohtu otsus tühistamisele V. Solovievilt ja D. Goshevilt solidaarselt ekspertiisitasu 29 940 krooni väljamõistmises ning neilt kummaltki tuleb välja mõista 956.76 eurot (14 970 krooni) riigituludesse ekspertiisitasu katteks. Määratud kaitsjate vandeadvokaatide V. Rogulski, G. Tšelnokova ja T. Massalina poolt süüdistatavatele ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest tasumisele kuuluvad summad 1063.81, 1026.77 ja 642.31 eurot tuleb jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda, sest ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 4 märgitud lahendi. Ago Kutsar Tiit Lõhmus 26 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.