Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates päevast, mil otsus oli poolele kättesaadav.
lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse ärakiri pooltele kätte toimetada. ASJAOLUD
lõike 2 kohaselt peab kohtuväline menetleja otsuse tegemisel lahendama
§-s 108 loetletud küsimused. Antud juhul ei nähtu otsusest vähemalt kõnelause § punktides 4 (teo õigusvastasus ja süülisus) ning 5 (kas on karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid) nimetatud küsimuste lahendamist. Menetlusalune isik peab lisaks eeltoodule vajalikuks selgitada, et antud juhul oli tegemist metsamaterjali (palkide) veoga, mille puhul tuleks muuhulgas arvestada talviste ilmastikuoludega, mil palkide mass on oluliselt suurem, mistõttu kaalub sama kogus palke jää ja lume tõttu märgatavalt rohkem kui näiteks suvel kuivade ja heade ilmastikuoludega, kuna ilmastikuolude tõttu muudab puit oma erikaalu. Antud juhul oli tegemist sügisel pikaks ajaks seisma jäänud palkidega, mis sügise jooksul said niiskust (vihm) ja talvel külmusid, muutudes oluliselt raskemaks. Menetlusaluse isiku puhul on tegemist veoauto juhiga, kelle süü on antud juhul väike, sest autojuhi pädevusse ei kuulu olemasolevaid puidu koguseid muuta, mistõttu tuleks eelnimetatut käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Lähtuvalt eeltoodust palub menetlusalune isik Viru Maakohtul kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus antud asjas. Kui kohus leiab, et väärteomenetluse lõpetamine võimalik ei ole, palub menetlusalune isik kohtul alternatiivina tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja tuvastada, kas Teeseaduse § 401 lõike 1 puhul on tegemist antud juhul õige väärteokvalifikatsiooniga, samuti üle vaadata määratud karistuse (rahatrahv) suurus ning seda vähendada mõistliku ja proportsionaalse suuruseni. Menetlusalune isik märgib vastavalt
lg 3 punktile 1, et ei soovi kohtuistungist osa võtta ning palub asi võimalusel lahendada kirjalikus menetluses. 3 4. Kohtuväline menetleja oma 01.06.2011.a. esitatud kirjalikus vastuses Heinar Metsaste kaebusele on seisukohal, et väärteoasja nr 2230,10,064229 on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikule ja määratud karistus on proportsionaalne. Väärtegu on tõendatud kohtuvälise menetlemise käigus kogutud ja kontrollitud tõenditega. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o. Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alusega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Kohtuväline menetleja palub otsus jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5.
lg 1 p 4 kohaselt maakohtunik lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus, tutvunud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt kohtule saadetud väärteoasja toimikuga, uurinud asjas olemasolevaid tõendeid ja hinnanud tõendeid nende kogumis, leiab, et Heinar Metsaste suhtes tehtud Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo KukK`e poolt 19.01.2011 tehtud otsus väärteoasjas nr 2230,10,064229 tuleb tühistada ning nimetatud väärteoasjas tuleb teha uus otsus.
§-st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1-16-09; 3-1-1-45-11). Nõuded väärteoprotokolli sisule tulenevad
§-st 69.
lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas väärteo lühike kirjeldus, teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. Nimetatud nõuded peavad muuhulgas tagama menetlusalusele isikule
lg 1 p-s 1 sätestatud õiguse teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e poolt 19.01.2011 tehtud otsuse väärteoasjas nr 2230,10,064229 aluseks olev 22.12.2010 väärteoprotokoll on koostatud menetlusaluse isiku Heinar Metsaste kohta ning selles heidetakse menetlusalusele isikule ette, et tema 22.12.2010 kell 12:28 Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 176. km-l Pärnu suunas juhtis autorongi (haagis-xxxx, reg.märk xxxx), mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Autorongi koosseisus oleva mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 9,931 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,500 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 10,164 t. Lubatud suurim registriteljekoormus 9,500 t. Autorongi tegelik mass oli 49,004 t. Lubatud suurim registrimass 44 t. Sellega rikkus menetlusalune isik Heinar Metsaste Liikluseeskirja § 196, 197; Liiklusseaduse § 15 lg 1,3,4; Teeseaduse § 33 lg 4; teede-ja 4 sideministri 18.05.2001.a. määruse nr 50 grupp 13 (mass), grupp 14 (telg) nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Teeseaduse § 401 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et väärteoprotokollis on viidatud kõigile kohalduvatele normidele, mille rikkumist menetlusalusele isikule Heinar Metsaste`le ette heidetakse ning temale oli kohtuvälise menetleja poolt tagatud õigus teada temale esitatud süüdistuse sisu, et ta saaks teostada vastavalt sellele kaitseõigust.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tuvastatuks. Heinar Metsaste on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna menetlusaluse isikuna kinnitanud, et ta juhtis autorongi, mille kaal ületas lubatud kaalu ning auto veoteljed olid lubatud kaalust üle, II-telg 400 ja III-telg 600 üle. Rikkumine on arusaadav. Tunnistaja Margus Gross on kohtuvälises menetluses kinnitanud, et 22.12.2010 teostas tema Lääne-Virumaal Rakvere vallas liiklusjärelevalvet, peatades kell 12:28 Pärnu-RakvereSõmeru tee 176. km-l Pärnu suunas liikunud xxxx, xxxx. Isik, kelle ta liiklejana tuvastas oli Heinar Metsaste, kes juhtis autorongi (haagis –xxxx, reg.märk xxxx), mille massid ja teljekoormused ületasid registreerimisel määratud ning majandusja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. Autorongi koosseisus oleva mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 9,931 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,500 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 10,164 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,500 t. Autorongi tegelik mass oli 49,004 t, lubatud suurim mass 44 t. 22.12.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andrus Aidas koostanud menetlusaluse isiku Heinar Metsaste poolt juhitud mootorsõidukile xxxx, registreerimismärgiga xxxx ja haagisele xxxx, registreerimismärgiga xxxx massimõõteseadme kasutamise protokolli mootorsõiduki massi ja teljekoormuste mõõtmise. Mõõtmistulemuste kohaselt oli veduki II-telje tegelik teljekoormus 9,931 t ja veduki III-telje tegelik teljekoormus oli 10,164 t ning autorongi tegelik mass oli 49,004 t. Menetlusalune isik Heinar Metsaste on viibinud mõõtmise juures ning märkusi tal ei olnud. 22.12.2010 on Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse liikluspolitseinik Andrus Aidas koostanud ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse menetlusaluse isiku Heinar Metsaste suhtes LS § 201 lg 2 alusel kuni kehtestatud nõuete täitmiseni. Menetluslausel isikul H.Metsaste`l menetlejale taotlusi ei olnud. KrMS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus loeb menetlusaluse isiku Heinar Metsaste süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud tõenditega. Kohtuväline menetleja on väärprotokollis väärteo kvalifitseerinud rikkumiseks Teeseaduse § 401 lg 1 järgi. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise 5 eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Kohtuväline menetleja on rikutud õigusnormidena märkinud muuhulgas Liiklusseaduse § 15 lg 1 ja Teeseaduse § 33 lg 4, mis sisaldavad endas volitusnormi määruse kohaldamiseks, kus on sätestatud mootorsõiduki massi ja teljenõuded. Kohus märgib, et määruse põhiseaduspärasuse esimeseks tingimuseks on volitusnormi olemasolu. Vabariigi Valitsuse määruste osas täpsustab seda nõuet PS § 87 p 6, mille kohaselt annab Vabariigi Valitsus määrusi seaduse alusel ja täitmiseks. Peale selle tuleneb volitusnormi nõue haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg-st 1, mille kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ning kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Heinar Metsaste puhul on väärteoprotokolli kohaselt väärtegu õigesti kvalifitseeritud rikkumiseks Teeseaduse § 401 lg 1 järgi ning ta tuleb ka selle järgi süüdi tunnistada. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetlusalune isik Heinar Metsaste pani väärteo toime kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kaebusest nähtub, et menetlusalune isik Heinar Metsaste pidas võimalikuks, et talvekuudel muutub palkide mass lume ja jää tõttu oluliselt suuremaks kui suvekuudel, mistõttu võib tema poolt juhitud autorong, mis veab metsamaterjali, rikkuda liiklusohutusnõudeid. Seega pidas menetlusalune isik Heinar Metsaste võimalikuks, et tema poolt juhitud autorong ei vasta teeliikluses ettenähtud nõuetele ja möönis seda. Kohus on seisukohal, et menetlusaluse isiku Heinar Metsaste poolt toime pandud väärtegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele
§-s 30 sätestatud alustel. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist on leidnud, et menetlusalune isik Heinar Metsaste on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud Teeseaduse § 401 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Teeseaduse § 401 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus oli enne 01.01.2011 kuuskümmend krooni (ehk 3,83 eurot). Menetlusalusele isikule Heinar Metsaste`le määras kohtuväline menetleja Teeseaduse § 401 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 89 trahviühiku ulatuses, s.o 5399.95 krooni (345.12 eurot), mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuvälise menetleja 19.01.2011 otsuses puuduvad viited, et karistuse määramisel oleks arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et kuna menetlusalune isik Heinar Metsaste on süüd tunnistanud, siis on see karistust kergendav asjaolu, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades menetlusalust isikut Heinar Metsaste`t iseloomustavaid andmeid, s.t seda, et teda on varem korduvalt väärtegude toimepanemise eest karistatud, Teeseaduse § 401 lg 1 alusel 2010. aastal kahel korral, on kohus seisukohal, et menetlusalusele isikule Heinar Metsaste`le 6 kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi on võimalik vähendada, kuid seda vaid 9 trahviühiku võrra, arvestades karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist.
p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
lg 1; 132 p 2; 133; 134; 135 rahuldab maakohus menetlusaluse isiku Heinar Metsaste kaebuse osaliselt, tühistab Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Rakvere politseijaoskonna patrullteenistuse teenistuse vanem Margo Kukk`e 19.01.2011 otsuse väärteoasjas nr 2230,10,064229 Heinar Metsaste suhtes ning teeb nimetatud väärteoasjas uue otsuse. Kohus tunnistab Heinar Metsaste süüdi Teeseaduse § 401 lg 1 järgi ning mõistab karistuseks Teeseaduse § 401 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, s.o. 4800 krooni (306.78 eurot). Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtuotsus jõustus 06. juulil 2011. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.