← Eesti

1-10-11299/11

Obsah (8)§ 184§ 199§ 65§ 320§ 21§ 2§ 56§ 83

1-10-11299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. jaanuaril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 14.01.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtum

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Maria Iljina süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Mihhail Hütt Süüdistatavad Roman Iljin Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 38112063722, ilma kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 12.11.2001.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, § 185 lg 2, § 143 lg 2 p 1, 2, § 202-5 lg 1 järgi KrK § 40 lg 1 alusel vabadusekaotusega 1 aasta; - 31.01.2003.a Narva Linnakohtu poolt

õ 199 lg 2 p 4, 7, 8 - § 25 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 10 kuud katseajaga 2 aastat; - 29.05.2003.a Narva Linnakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 8 järgi

§ 65

lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 2 kuud; - 14.01.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 2 p 7,8 jrgi vangistusega 4 kuud 28 päeva.

Tõkend – vahistamine alates 31.03.2010.a Marija Iljina Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 48811047016, ilma kodakondsuseta, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: 1 1-10-11299 - 01.08.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 320

lg 1 järgi rahalise karistusega summas 1500 krooni; 24.03.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 199lg 1 järgi rahalise karistusega summas 2000 krooni.

Tõkend – vahistamine alates 31.03.2010.a Kaitsjad Galina Tšelonokova ja Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada Roman Iljin süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Roman Iljinit vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Karistusaega arvestada alates 31.03.2010.a. Roman Iljinile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Tunnistada Maria Iljina süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Maria Iljinat vangistusega 2 (kaks) aastat. Karistusaega arvestada alates 31.03.2010.a. Maria Iljinale valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. Määrata Maria Iljina ja Roman Iljin’i alaealise lapse M I viibimise kohaks viimase vanaema N I (isikukood XXX) elukoht. Asitõendid: Minigripp pakikesed, sigaretipakk, süstlad, kirjad, paberipakend, sokk, kaalud, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (18.08.2010.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr. 73) - hävitada kohtuotsuse jõustumisel; mobiiltelefon Samsung imei-koodiga 358298015093261, mobiiltelefon Nokia imei-koodiga 353077027399428, mobiiltelefon Sony Ericsson, mobiiltelefon Nokia imei-koodiga 351874013792778, mis asuvad Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (18.08.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 73) – tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel. Roman Iljinilt ja Maria Iljinalt ära võetud raha summas 4210 (neli tuhat kakssada kümme) krooni (ehk 269,07 eurot), 1030 (üks tuhat kolmkümmend) rublat (ehk 25,13 eurot), 60 (kuuskümmend) eurot, mis on hoiul Ida Prefektuuri deposiitarvel, konfiskeerida ja pöörata riigi tuludesse. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 2 1-10-11299 14.01.2011.a kohtumenetluses 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti, millest käibemaks on 36,47 eurot. Mõista Roman Iljinilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4860 (neli tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni (ehk 310,61 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 174 (ükssada seitsekümmend neli) krooni 50 senti (ehk 11,15 eurot), ekspertiisi tegemise eest 20655 (kakskümmend tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni (ehk 1320,10 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova 14.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti. Rahuldada vandeadvokaat Jekaterina Jevšina taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 14.11.2011.a kohtumenetluses 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti, millest käibemaks on 19,18 eurot. Mõista Maria Iljinalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Jekaterina Jevšina eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4140 (neli tuhat ükssada nelikümmend) krooni (ehk 264,59 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 174 (ükssada seitsekümmend neli) krooni 50 senti (ehk 11,15 eurot), ekspertiisi tegemise eest 20655 (kakskümmend tuhat kuussada viiskümmend viis) krooni (ehk 1320,10 eurot), kaitsja Jekaterina Jevšina 14.01.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 115 (ükssada viisteist) eurot 6 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-10-11299, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 10.02.2011.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu Roman Iljini süüdistatakse selles, et ta tegutsedes grupis Maria Iljinaga ebaseaduslikult, rikkudes ”Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse” § 3 lg. 1 sätestatut alates novembrist 2008 aastast kuni 31.03.2010 edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult omandasid, valdasid ja hoidsid oma korteris aadressil XXX amfetamiini sisaldavat narkootilist ainete (ostis korraga kuni 50 gr.) suures koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule ja müüsid narkootilisi aineid Narvas erinevatele isikutele, nimelt alates 14.11.2008 kuni 31.03.2010 müüsid iga päev oma korterist XXX S S amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet – vähemalt 1,12 grammi korraga, 3 1-10-11299 hinnaga 200 krooni kahe doosi eest või vahetasid amfetamiini mobiiltelefoni vastu. Nii, 27.03.2010 S S andis Roman ja Maria Iljinile üle mobiiltelefoni Nokia X3, tasuna ühe doosi amfetamiini eest. Ajavahemikul 01.01.2010 kuni 29.03.2010 iga päev oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt ühe doosi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet kaaluga 0.62 grammi A S hinnaga 100 krooni doosi eest. Ajavahemikul veebruarist 2010 kuni 31.03.2010 oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt neli korda amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet S K vähemalt 0,62 grammi korraga hinnaga 100 krooni doosi eest. Veebruaris 2010 oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt 0,62 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet G R hinnaga 100 krooni doosi eest, 31.03.2010 oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt 0,62 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, mis sisaldas 20% ehk 0,091 amfetamiini G R hinnaga 100 krooni doosi eest. Peale selle, 18.11.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus oli avastatud ja äravõetud 2 (kaks) kotikest narkootikumiga kaaluga 1,121 grammi amfetamiinisisaldusega 14% ehk 0,12 grammi. 31.03.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus oli avastatud ja äravõetud narkootikumid kaaluga 5,22 grammi amfetamiinisisaldusega 19% ehk 0,73 grammi. 16.04.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus Roman Iljini poolt köögis tehtud peidikust oli avastatud ja äravõetud suures koguses narkootikumid kaaluga 51,02 grammi amfetamiinisisaldusega 22% ehk 8,24 grammi ja toas tugitoolist avastatud ja äravõetud 5 (viis) pakikest amfetamiini sisaldavate narkootiliste ainetega kaaluga vastavalt -0,42 grammi, 0,28 grammi, 0,41 grammi, 0,53 grammi ja 0,64 grammi. Oma tahtliku tegevusega pani Roman Iljin toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise - omandamise, valdamise ja edasiandmise, grupis, olles isik, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteod. s.t.

§ 184lg 2 p.1, 2 ettenähtud kuritegu.

Maria Iljinad süüdistatakse selles, et ta tegutsedes grupis Roman Iljiniga ebaseaduslikult, rikkudes ”Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse” § 3 lg. 1 sätestatut, alates novembrist 2008 aastast kuni 31.märtsini 2010 edasiandmise eesmärgil ebaseaduslikult omandasid, valdasid ja hoidsid oma korteris aadressil XXX amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet (ostis korraga kuni 50 gr.) suures koguses millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 isikule ja müüsid narkootilisi aineid Narvas erinevatele isikutele, nimelt alates 14.11.2008a. kuni 31.03.2010a müüsid iga päev oma korterist XXX S S amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet – vähemalt 1,12 grammi korraga, hinnaga 200 krooni kahe doosi eest või vahetasid amfetamiini mobiiltelefoni vastu. Nii, 27.03.2010a S S andis Roman ja Maria Ilinile üle mobiiltelefoni Nokia X3, tasuna ühe doosi amfetamiini eest. Ajavahemikul 01.01.2010a. kuni 29.03.2010a iga päev oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt ühe doosi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet kaaluga 0.62 grammi A S hinnaga 100 krooni doosi eest. Ajavahemikul veebruarist 2010a kuni 31.03.2010a. oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt neli korda amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet S K vähemalt 0,62 grammi korraga hinnaga 100 krooni doosi eest. Veebruaris 2010a oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt 0,62 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet G R hinnaga 100 krooni doosi eest, 31.03.2010 oma korterist aadressil XXX müüsid vähemalt 0,62 grammi amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, mis sisaldas 20% ehk 0,091 amfetamiini G R hinnaga 100 krooni doosi eest. Peale selle, 18.11.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus oli avastatud ja äravõetud 2 (kaks) kotikest narkootikumiga kaaluga 1,121 grammi amfetamiinisisaldusega 14% ehk 0,12 grammi. 31.03.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus oli 4 1-10-11299 avastatud ja äravõetud narkootikumid kaaluga 5, 22 grammi amfetamiinisisaldusega 19% ehk 0, 73 grammi. 16.04.2010 Roman ja Maria Iljini korterist aadressil XXX teostatud läbiotsimise käigus Roman Iljini poolt köögis tehtud peidikust oli avastatud ja äravõetud suures koguses narkootikumid kaaluga 51,02 grammi amfetamiinisisaldusega 22% ehk 8,24 grammi ja toas tugitoolist avastatud ja äravõetud 5 (viis) pakikest amfetamiini sisaldavate narkootiliste ainetega kaaluga vastavalt -0,42 grammi, 0,28 grammi, 0,41 grammi, 0,53 grammi ja 0,64 grammi. Oma tahtliku tegevusega pani Maria Iljina toime narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, vahendamise, edasiandmise grupi poolt, olles isik, kes on varem on toime pannud narkootikumidega seotud süüteod, s.t.

§ 184lg 2 p.1, 2 ettenähtud kuritegu.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud Süüdistatav Roman Iljin tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana, jäädes oma eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav Marija Iljina tunnistas end süüdi osaliselt talle inkrimineeritud kuriteos, seletades kohtule, et tõepoolest tarvitas narkootikume, kuid ei müünud ega andnud neid teistele isikutele edasi. Marija Iljina ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana, jäädes enda eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatava Roman Iljini 19.11.2009 antud ütluste kohaselt (tl 13) tarvitab narkootikume amfetamiini. Amfetamiini mille politseitöötajad ära võtsid, ostis isiklikuks tarvitamiseks umbes 11.12. novembril V (hüüdnimi G ). Kohtusid Oru kaupluse maja taga. Ostis 2 g 200 krooni eest. Osa tarvitas ära. Ülejäänut hoidis külmkapis. Ostab Vitjalt tavaliselt 1-2 g amfetamiini hinnaga 75 krooni gramm, mitte harvemalt kui üks kord kuus. 2 g amfetamiini on ühes või kahes pakis. Tunneks V foto järgi ära. Maria Iljina narkootikume ei tarvita. Ta on näinud narkootikume ning sellepärast minuga pidevalt riielnud. Praegu ei tööta. 01.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 74) tunnistab kuriteo toimepanemist. Umbes 2009 aasta jaanuarist hakkas amfetamiini müüma. Omandas V t kuni 50 g amfetamiini korraga, maksis 60 krooni ühe grammi eest. 50 g võttis V paar korda pärast 2009 aasta novembrit, enamasti ostis 5, 10, 15 g korraga. Narkootikumi viis koju ja proovis ise. Kui tulid ostjad, siis puistas pakist ostjatele vajaliku koguse. Müüs 1 g kaupa 150 krooni eest. Kaalu ei kasutanud. Naine narkootikume ei müünud. Müüs narkomaanidele, nagu S , G , A ja teised. Mobiiltelefonid on antud võla katteks. 12.08.2010 antud ütluste kohaselt (tl 169) 3 päeva enne 31.03.2010 teostatud läbiotsimist omandas narkootikumid V (G ). Puistas pulbri ringi kahte või kolme kotikesse, pakendas sigaretipakki ja mähkis kleeplindiga kinni. Pani rulli köögikapikesse. 31.03.2010 müüs ühe doosi G . Süüdistatava Maria Iljina 01.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 78) kuriteo toimepanemist tunnistab. Tarvitab narkootikume - amfetamiini. Narkootikumid olid kapis. Kust nad kappi said ei tea. Narkootikume kellelegi edasi andnud ei ole. Tarvitas Romaniga narkootikume ise. Läbiotsimise ajal olid korteris tuttavad. Äravõetud raha oli võetud SEB panga arvelt. Sai 900 krooni vanematasu ja pensioni 1150 krooni. Korteri eest maksab rahaga mida saab seoses lapse haigusega. Musta värvi Nokia telefoni tõi V (hüüdnimi D ). Ära võetud narkootikumid olid ostetud isiklikuks tarvitamiseks. Millal ja kuidas nad kappi sattusid, ei tea. Tunnistaja T K andis 31.03.2010 ütluseid (tl 41-44) selle kohta, et tarvitab amfetamiini kui antakse. 25.03.2010 tuli koos G sõbranna Maria Iljina juurde. G ostis Roman Iljini käest arvuti. Oli kaasas kasutatud süstal, mille jättis korterisse kui tulid politseinikud. Taskus oli uus süstal. 5 1-10-11299 Iljinide käest narkootikume ei omandanud. Tunnistaja S K ütluste kohaselt (tl 45-48) hakkas kuskil kuu - poolteist tagasi võtma amfetamiini sõbra Roman Iljini käest. Tuli tema juurde korterisse X, korter number X. Nädal tagasi astus Roma juurest läbi, kes andis amfetamiini 75- 100 krooni eest. Veel nädal enne võttis Roma käest amfetamiini 100 krooni eest. Kuskil kord nädalas nimetatud perioodi jooksul omandas amfetamiini (4-5 korda). Kuulis kelleltki et Roma müüb amfetamiini ja tarvitab ka ise. Amfetamiin oli triibuga pakikestes. Maria Iljina narkootikume ei andnud. 25.03.2010 tuli Roma juurde võlga 200 krooni ära andma. Tunnistaja G R 31.03.2010 antud ütluste kohaselt (tl 49-52) tunneb Roman Iljini aastat seitse. Täna tuli Romani juurde selleks et ta paneks arvuti kokku. Ühtlasi küsis, kas amfetamiini on. Roman Iljin andis pakikese amfetamiiniga. Maksis 100 krooni. Hiljem võtsid politseinikud pakikese amfetamiiniga ära. Eelnevalt võttis Roman Iljini käest amfetamiini kuskil kuu aega tagasi. Tuli Roma Iljini juurde T . Ei tea, kas Tamara võttis narkootikume Iljinide käest. Tunnistaja A S 01.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 62-65) viimased kolm kuud ostis amfetamiini Iljinide käest iga päev, mõnikord ka kaks korda päevas. Narkootikume müüsid mõlemad, nii Maria kui ka Roma. Kes ukse avas, selle käest küsis amfetamiini ja see andis ka pakikese amfetamiiniga. Pulber on olnud roosakas ja valge, kuid viimasel ajal kollakas amfetamiin. Pantis Iljinidele telefone kui maksmiseks raha ei olnud. Iljinid müüsid narkootikume nii öösel, kui päeval. Viimane kord ostis 29.03.2010.a öösel amfetamiini. Tunnistaja S S 01.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 66-69) ostab alates 14.11.2008 kogu aeg amfetamiini Iljin Romani ja tema naise Maria käest. Võtab tavaliselt doose kuni 2 gr korraga, summale 200 krooni. Ostab viis korda päevas amfetamiini ja tarvitab seda veenisiseselt. Narkootikume müüsid nii Maša kui ka Roma mõlemad. 31.03.2010 tuli nende juurde narkootikumi järele, kuid politsei pidas kinni. Müüs 27.03.2010 Iljinidele varastatud Nokia telefoni. Tunnistaja N I 13.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 112-14) poeg Roman Iljin elab oma naise Maria Iljina korteris aadressil XXX. Korter jäi Mariale päranduseks peale ema surma. Nende poeg elab minuga. Nad elasid pensionitoetustest, mida said kõik kolmekesi. Roman oli töötuna arvel. Neil tuli välja ligi 4000 krooni. Ühistu, kus asus nende korter, esimees teatas et neil on võlg korteri eest 17000 krooni. Andis Romanile raha 2010 märtsi lõpus 5000 krooni korteri eest maksmiseks. Narkootikumide turustamisest midagi ei teadnud. Tunnistaja N T 14.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 116-119) kohe peale Iljinide sissekolimist korterisse 2009 algusest nägid kõik naabrid et korteri nr X akende all kükitasid ja seisid pidevalt tundmatud noormehed. Nägi seda oma aknast. Nägi ka, kuidas korteri nr X akendest visati välja inimestele väikeseid paberist pakikesi. See toimus ööpäevaringselt. Peale nende sissekolimist nägi tihti süstlaid verepiiskadega, väikeseid lusikaid tahmunud põhjaga ja fooliumitükikesi. Koristas trepikojas ja viskas kõik minema. Said aru et Maria ja tema mees müüvad narkootikume. Peale nende kinnipidamist keegi ei käi ja majas on kord. Tunnistaja V P 15.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 120-123) elab korteri nr X vastas. Esialgu tarvitati Marina korteris alkoholi. Nende juures käisid pidevalt noormeeste seltskonnad, kes seisid ja ootasid neid koridoris. Nägi Romani kes ol i mingis kummalises seisundis, mis on sarnane joobeseisundiga, kuid mitte pärast alkoholi tarvitamist. Trepikojas o l i d kasutatud süstlad. Tulnud inimesed olid mingisugused ,,aru kaotanud", karjusid, käitusid ebanormaalselt, agressiivselt, koputasid Iljinide korteriuksele. Eriti pa l j u rahvast käis just öösiti, õhtu eel, puhkepäeviti aga ka hommikuti. See kõik kestis umbes 2 aastat. Peale Iljinide kinnipidamist valitses kohe trepikojas kord. 6 1-10-11299 Tunnistaja I M 15.04.2010 antud ütluste kohaselt (tl 162-165) On KÜ Uusküla XX esinaine. Elanikud kaebasid Iljinide peale. Kaebused seisnesid selles, et korterisse nr 4 tulevad kogu aeg erinevad inimesed, tüütavad majaelanikke, eriti hommikuti n i n g õhtuti, nimelt viskavad kive korteri nr 4 akendesse ja annavad fonoluku uksekella teistesse korteritesse. Maja juures olid süstlad ja kilekotikesed. Nägi inimesi kes käisid korteris nr X. Nende välimuse järgi võis öelda et nad olid narkojoobes (tuhmid silmad, käitusid agressiivselt). Veidi enne Iljinide vahistamist rääkis ühe külalisega, kes ütles, et tuli doosi võtma. Väga palju rahvast käis hommikuti ning õhtuti. Rääkis Mariaga kommunaalteenuste võlgnevusest, kuid Maria oli samuti narkojoobes ja ei saanud sõnadest aru. Roman oli pidevalt narkojoobes. Peale Iljinide vahistamist tulid inimesed veel paar päeva, siis aga lõpetasid käimise ja kõik rahunes. 18.11.2009 läbiotsimisprotokolli (tl 4) kohaselt leiti kahtlustatavate korterist aadressil XXX külmkapist kaks minigripp kilepakendit valget värvi pulbriga (tl 9 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, foto). Narkootilise aine ekspertiisiakti nr AN-1213-09/4607 (tl 16) kohaselt on eksperiitisiks esitatud valge pulber massiga 1,21 g, mis sisaldab 14 % amfetamiinsulfaati, seega on pulbris 0,12 g amfetamiini. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 113 (tl 20) kohaselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1300 mg (1,3 g). Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 mg, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 mg amfetamiini. 31.03.2010 läbiotsimisprotokolli (tl 31) kohaselt andis kahtlustatav Roman Iljin läbiotsimisel aadressil XXX välja kilekotikese kollase pulbriga. 16.04.2010 läbiotsimisprotokolli (tl 130) kohaselt leiti kahtlustatavate korterist aadressil XXX minigripp kilekott valge pulbriga üldkaaluga 8,8 g ja teine 2 kilekotti pakitud minigripp kilekott pulbriga 48, 8 g (tl 131-136 fotod). Samuti leiti tugitooli põhjast kilekott pulbri jäägiga. Ekspertiisiakti nr AN-423-10/1455 (tl 148) kohaselt sisaldab pulber massiga 8,05 g – 1,30 g amfetamiini, pulber massiga 42,97 g sisaldab 6, 94 g amfetamiini ja pulber massiga 0, 42 g ja pulbrid massidega 0,28; 0,41; 0,53 ja 0, 64 g sisaldavad amfetamiini. Ekspertiisiakti nr AN-382-10/1326 (tl 105, 106) kohaselt sisaldab kollase värvusega pulber massiga 5, 22 g 0,73 g amfetamiini. Lusikal ja minigripp kilekottides leidub amfetamiini jälgi. DNA- ekspertiisiakti nr GE-0504-10/1454 (tl 155) kohaselt saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Minigripp kilekotilt(objekt nr. 5) saadi DNA täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis langeb kokku Roman Iljini võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Maria Iljina pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Proovide (objektid 1, 2, 4,) põhjal ei saa välistada süüdistatavate bioloogilise materjali sisaldumist nendes sega proovides. III Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide 7 1-10-11299 põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: Roman Iljini süüdistus

§ 184

lg 2 p 1 ja 2 järgi ja Maria Iljina süüdistus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

3.1.

§ 184

lg 2 p 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, grupi poolt. Lisaks süüdistatakse Roman Iljini ja Maria Iljinad selles et nad panid kuriteo toime isikutena, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. Narkootilise aine suur kogus kui

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (RKKKo 3-11-67-08). Narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Aluseks tuleb võtta vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab seda, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-52-07 p 10, 3-1-1-101-07 p 8, 3-1-1-67-08 p 12). NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt „narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord“) lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (RKKKo 3-1-1-99-04 p 10.2.). Kohus leiab et Roman Iljini ja Maria Iljina poolt narkootilise aine (amfetamiin) suures koguses valdamine on tõendatud järgmiste tõenditega. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 113 (tl 20) kohaselt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Süüdistatavate korterist aadressil XXX leiti 18.11.2009 külmkapist kaks minigripp kilepakendit valget värvi pulbriga, üldmassiga 1,8 g (tl 4, 9, asitõendi vaatlusprotokolli lisa, foto), mille amfetamiinisisaldus on 14 % ehk 0,12 grammi (tl 16, ekspertiisiakt). 31.03.2010 leiti korterist läbiotsimise käigus pulber massiga 5,22 grammi amfetamiinisisaldusega 19% ehk 0,73 grammi (tl 31 läbiotsimisprotokoll ja tl 106 ekspertiisiakt). 16.04.2010 leiti kahtlustatavate korterist minigripp kilekott valge pulbriga üldkaaluga 8,8 g ja teine, kahte kilekotti pakitud minigripp kilekott pulbriga 48, 8 g (tl 130 läbiotsimisprotokoll ja tl 131-136 fotod). Pulber massiga 8, 05 g sisaldab amfetamiini 22 %, seega pulbris on 1, 30 g amfetamiini ja pulber massiga 42, 97 g sisaldab amfetamiini 22 %, seega 6, 94 g amfetamiini (tl 148, 149 ekspertiisiakt). Seega leiti süüdistatavate korterist 5 kuu jooksul kokku 9,09 grammi puhast narkootilist ainet, amfetamiini. Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse 8 1-10-11299 narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184mõttes (RKKKo 3-1-1-51-05).

Sellise koguse narkootilise aine puhul on ilmne et, et see ei ole mõeldud endal tarvitamiseks, vaid müügiks. Kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 1, 3 g amfetamiinist, siis kogust 9,09 g võib käsitleda eriti suureks. Amfetamiini müük (käitlemine) on tõendatud süüdistatava Roman Iljini ütlustega (tl 13, 74), mille kohaselt ta tunnistab kuriteo toimepanemist, ostis tavaliselt 1-2 g amfetamiini üks kord kuus, 50 g ostis paar korda pärast 2009 novembrit, mille viis koju ja müüs 1 g kaupa 150 krooni eest, tunnistaja S K ütlustega (tl 4548) selle kohta, et hakkas võtma amfetamiini sõbra Roman Iljini käest, tunnistajate G R (tl 49-52), A S (tl 62-65) ja S S (tl 66-69) ütlustega selle kohta et nad ostsid Roman Iljinilt korduvalt amfetamiini. Süüdistatava Maria Iljina ütlused (tl 78) on vastuolulised (tunnistab kuriteo toimepanemist, narkootikume kellelegi edasi andnud ei ole, narkootikumid olid ostetud isiklikuks tarvitamiseks, kuidas narkootikumid korterisse said, ei tea). Kohtuistungil end süüdi ei tunnistanud, tunnistas süüd osaliselt (tarvitas narkootikume), nõustus lühimenetlusega ja toetas kohtueelses menetluses antud ütluseid (tl 252 kohtuistungi protokoll). Marija Iljina kaitsja väitel on vaja kriitiliselt suhtuda tunnistajate ütlustesse, kuna tegemist on narkomaanidega. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. (RKKKo 3-1-1-61-08). Maria Iljina ütlused, ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ning on täielikult vastuolus ka tunnistajate S S (tl 66-69) ja A S (tl 62-65) ütlustega, mille kohaselt müüsid amfetamiini mõlemad süüdistatavad. Kohtu arvates ei välista narkootikumide tarvitamine tõeste ütluste andmist. Kohtul pole tunnistajate ütlustes alust kahelda. Ka Marija Iljina näol on tegemist isikuga kes tarvitab narkootikume ning teda on varem karistatud teadvalt vale ütluste andmise eest kriminaalmenetluses (kriminaalasi nr. 1-07-8018, tl 216). Maria Iljina poolt antud ütlused ei ole ka eluliselt usutavad. Argieluliselt ei saa uskuda, et elades abikaasadena ühes korteris, kus pidevalt erinevates kohtades oli peidetud narkootikum ning isikud käisid ööpäevaringselt mõnuaineid ostmas, ei teadnuks üks abikaasa teise abikaasa tegemistest ja narkootikumide olemasolust ning asukohta. Usutav pole ka see, et müük sõltus ainult süüdistatava Roman Iljini valmisolekust selleks. Ei ole võimalik et ise narkootikume tarbiv isik aastate jooksul ööpäevaringselt sellega tegeleb. Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult".

Kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus arvestades eeltoodud tõenditega leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime kooskõlastatult, sest korteris kus koos elasid, valdasid ja ka müüsid (edasiandmine) narkootikume ühiselt. Süüdistatavad realiseerisid

§ 184

süüteokoosseisu, sest nad olid pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. Süüdistus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti.

Süüdistatavate valdusest võeti ära suur kogus narkootilist ainet, millest oleks jätkunud narkojoobe tekitamiseks enam kui kümnele isikule, mis on kvalifitseeritav kui teo toimepanemine grupi poolt (

§ 184lg 2 p 1).

Suures koguses narkootilise aine kooskõlastatule käitlemisele eelnes Roman Iljini ja Marija Iljina poolt teatud ajaperioodil ja korduv narkootilise aine edasiandmine teistele isikutele. See asjaolu on 9 1-10-11299 kvalifitseeritav narkootiliste ainetega seotud kuriteo korduvusena ja

§ 184lg 2 p 2 ettenähtud koosseisulist vastutust raskendava asjaoluna.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lõikes 2 p 1 ja 2 sätestatu kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest grupi ja/või isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas ette nähtud karistus – kolmest kuni viieteist aastane vangistus. Roman Iljini on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes Roman Iljini iseloomustavatele materjalidele, leiab kohus et

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi tuleb Roman Iljini karistada 4 aastase vangistusega, so. alla karistuse keskmise määra ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Maria Iljinad on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 2 korda. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes Maria Iljinad iseloomustavatele materjalidele, leiab kohus et

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi tuleb Maria Iljinad karistada 3 aastase vangistusega ja Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat vangistust. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlaste isikut. Nii Roman Iljini kui ka Maria Iljinad on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, mõlemad ei tööta. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isikute süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Süüdistatavate näol ei ole tegemist isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Roman Iljini kui ka Maria Iljina suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes neile reaalse vangistuse, arvestades eelkõige kuritegude raskust ja asjaolu, et mõlemat on varem karistatud korduvalt, kuid isikud jätkasid kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatavad ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Kohus peab põhjendatuks Roman Iljini karistada sanktsiooni alammäärale lähedases määras ja Marija Iljinad alammääras, mis kohtu arvates vastab nende süüle. Kohus leiab Roman Iljinilt ja Maria Iljinalt ära võetud raha summas 4210 (neli tuhat kakssada kümme) krooni (269,07 eurot), 1030 (üks tuhat kolmkümmend) rubla (25,13 eurot) ja 60 (kuuskümmend) eurot kuulub konfiskeerimisele, kui kuritegelikul teel saadud vara. Mõlemad süüdistatavad on töötud, legaalset sissetulekut ei oma, süüdistatavad ei osanud seletad raha päritolu, seega arvestades asjaolu, et süüdistatavad tegelesid narkoainete müümisega, leiab kohus tõendatuks, et nimetatud raha oli saadud kuritegelikul teel. 10 1-10-11299 2

§ 83

lg 1 kehtestatud laiendatud konfiskeerimine on ette nähtud seaduses sätestatud juhtudel, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos ja teda karistatakse vähemalt üle kolmeaastase vangistusega, kui vara kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. V Menetluskulud KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista Roman Iljinilt ja Maria Iljinalt. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,

  1. Pavel Gontšarov Kohtunik Tartu Ringkonnakohus 09.06.2011 otsustas: Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 4; 340 lg 2 p 6 tühistada Viru Maakohtu
  2. jaanuari 2011 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-11299 osaliselt, see on Roman Iljinilt ja Maria Iljinalt ekspertiiside tegemisega tekkinud kulude väljamõistmise osas. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätta Roman Iljinilt ekspertiiside tegemise eest kohtukuluna väljamõistetud 20 655 krooni, s.o 1 320.10 eurot riigi kanda. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätta Maria Iljinalt ekspertiiside tegemise eest kohtukuluna väljamõistetud 20 655 krooni, s.o 1 320.10 eurot riigi kanda. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Roman Iljini ja Maria Iljina apellatsioonid rahuldada osaliselt. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Jevšina ja Manjuk kaudu 413.14 eurot, sealhulgas käibemaks 68.86 eurot vandeadvokaat Jekaterina Jevšinale tema poolt Maria Iljinale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Maria Iljina kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Jekaterina Jevšina poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 413.14 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Galina Tšelnokova kaudu 413.14 eurot, sealhulgas käibemaks 68.86 eurot vandeadvokaat Galina Tšelnokovale tema poolt Roman Iljinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 11 1-10-11299 Roman Iljini kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Galina Tšelnokova poolt osutatud õigusabi eest ringkonnakohtus 413.14 eurot jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.