§-st 337 lg 1 p 3, 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 6 tühistada Viru Maakohtu 29. aprilli 2010 kohtuotsus osaliselt, s.o Ivan Grebeshkovilt, Deniss Gorlovilt ja Sergei Kirsanovilt ekspertiiside tegemise kulu summas 46820 krooni solidaarse väljamõistmise osas, Deniss Gorlovilt ära võetud raha summas 631 krooni konfiskeerimise ja riigituludesse pööramise osas, samuti jätta maakohtu otsuse põhiosast välja selles esitatud asjaolud.
lg 1 p 3, § 180 lg 1, § 190 lg 1 alusel välja mõista Ivan Grebeshkovilt, Deniss Gorlovilt ja Sergei Kirsanovilt igaühelt 15606 krooni 67 senti ekspertiiside tegemise eest riigituludesse. Deniss Gorlovilt ära võetud raha summas 631 krooni tagastada Deniss Gorlovile. Muus osas jätta Viru Maakohtu otsus muutmata. Sergei Kirsanovi apellatsioon rahuldada osaliselt, Deniss Gorlovi apellatsioon jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kaudu 8234 krooni 40 senti, sealhulgas käibemaks 1372 krooni 40 senti, vandeadvokaat Igor Belugin`ile tema poolt Deniss Gorlov`ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
lg-le 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Lisaks seadis maakohus kahtluse alla D. Gorlovi ütlused, et ta leidis I. Grebeshkovi hašiši suure partii üle piiri toimetamiseks, aitas narkootikumi pakkida ja saatis I. Grebeshkovi üle piiri omakasupüüdmatult. Maakohus, tulenevalt Riigikohtu otsusest 3-1-1-61-08, leidis, et S. Kirsanovi ja D. Gorlovi väited, et nad aitasid teisi isikuid narkootikumide üle piiri toimetamisel omakasupüüdmatult ja pahaaimamatult, ei ole eluliselt usutavad. Karistuse mõistmise osas lähtus maakohus KarS § 56 asjaoludest. S. Kirsanovi osas tugines maakohus järgnevatele asjaoludele: varem kohtulikult karistamata; karistust kergendav asjaolu - süü puhtsüdamlik kahetsus on formaalne, maakohtu hinnangul ei ole tegelikult S. Kirsanov oma süüd kahetsenud ning karistuse vältimise soovil üritas kohtu ja eeluurimise silmis vähendada oma rolli talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises; karistust raskendavad asjaolud puuduvad; S. Kirsanovi roll kuriteo toimepanemisel (juhtivroll); narkokuriteod on eriti ühiskonnaohtlikud süüteod. Sellest tulenevalt pidas maakohus otstarbekaks karistada S. Kirsanovit reaalse vangistusega. D. Gorlovile karistuse mõistmisel lähtus maakohus järgnevatest asjaoludest: varem karistatud; karistust kergendav asjaolu on formaalselt süü kahetsus, kuid ka D. Grolov üritas oma süüd kohtu silmis võimalikult palju vähendada, mistõttu ei ole maakohtu hinnangul tema kahetsus siiras; karistust raskendavad asjaolud puuduvad; roll kuriteo toimepanemisel (väiksem kui S. Kirsanovil). Apellatsioonides esitatud taotluste sisu S. Kirsanovi apellatsioon S. Kirsanov taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse ja menetluskulude (ekspertiisitasu) väljamõistmise osas ning palub kergendada talle mõistetud karistust ja jätta ekspertiisikulu riigi kanda. Apellatsioonis leiab S. Kirsanov, et tema puhtsüdamlik kahetsus oli siiras. Lisaks rõhutab S. Kirsanov, et ta on kriminaalmenetluse käigus andnud õigeid ja samu ütlusi. Samas leiab S. Kirsanov, et maakohus on moonutatult kajastanud D. Gorlovi ja I. Grebeshkovi ütlusi, mille kohaselt olevat tema andnud D. Gorlovile korraldusi aidata I. Grebeshkovil kinnitada 4 narkootikumid keha külge ning saata üle piiri, kuna selliseid ütlusi nad andnud ei ole. S. Kirsanov märgib, et tema roll oli üksnes kihutamine. S. Kirsanov leiab, et talle mõistetud karistus on liiga range, kuna teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta oli töökoht ja tegeles edukalt poksiga. Ekspertiisi teostamise kulu osas märgib S. Kirsanov, et kohtuistungil taotles tema kaitsja DNA ekspertiisi tunnistamist kõlbmatuks tõendiks, kuna võrdlusmaterjal oli kahtlustatavatelt saadud
normide rikkumisega (§ 100 lg 4 ja § 146 lg 4). Maakohus ei ole nimetatud taotlusele hinnangut andnud ning S. Kirsanov on seisukohal, et nimetatud kulu on välja mõistetud alusetult. D. Gorlovi apellatsioon D. Gorlov taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist karistuse mõistmise osas ning palub kergendada talle mõistetud karistust mõistes mitte vabaduskaotusliku karistuse. D. Gorlov on seisukohal, et talle mõistetud karistus on liiga range. Ühtlasi leiab D. Gorlov, et maakohus jättis arvestamata kergendava asjaoluna kahetsuse. Lisaks kinnitab D. Gorlov, et ei otsinud I. Grebeshkovi selleks, et viimane toimetaks narkootikume üle piiri. D. Gorlov märgib, et I. Grebeshkoviga on nad tuttavad juba 2 aastat. D. Gorlov lisab, et ta töötas alaliselt ehitajana. Samuti oli ta 2006 süüdi mõistetud, kuid katseaja läbis edukalt ja lubab edaspidi õigusrikkumisi toime enam mitte panna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatavad ja kaitsjad apellatsioone nendes toodud motiividel. D. Gorlovi kaitsja, väljudes D. Gorlovi apellatsiooni piiridest, märkis, et ringkonnakohus peaks kaaluma, kas D. Gorlovi süüdimõistmine KarS § 25 lg 2-§ 392 lg 2 p 2 järgi kaastäideviijana on põhjendatud. Kaitsja avaldas arvamust, et D. Gorlovi puhul tuleks kaaluda, kas tegemist on hoopis kihutajana ja kaasaaitajana tegutsemisega. Samuti leidis kaitsja, et maakohus on ilma igasuguse aluse ja põhjenduseta D. Gorlovilt konfiskeerinud temalt ära võetud 631 krooni. Nimetatud osas tuleks kohtuotsus tühistada ning konfiskeeritud summa D. Gorlovile tagastada. Prokurör palus apellatsioonid jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada, D. Gorlovi apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, S. Kirsanovi apellatsioon rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjustel. S. Kirsanov leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel ebaõigesti hinnanud asjaolusid, mistõttu on alusetult suurenenud tema süü aste toimepandud kuritegudes. Alusetult on maakohus jätnud arvestamata tema poolt avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse, pidades seda formaalseks. Kahetsuse siirust näitab asjaolu, et tema poolt antud ütlused on kogu aeg olnud ühesugused ja järjekindlad. Ringkonnakohus leiab, et S. Kirsanovile mõistetud karistus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus ei saa nõustuda apellandiga, et maakohus on S. Kirsanovile mõistnud põhjendamatult pika vangistuse. Maakohus on karistuse mõistmisel õigesti juhindunud KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise alustest. Isiku karistamise aluseks on tema süü, s.t tuleb hinnata, kui suurel määral on isiku poolt toimepandud kuriteod talle etteheidetavad. S. Kirsanovi poolt toimepandud kuriteod on seotud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega. KarS § 184 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Maakohus, hinnates S. Kirsanovi süüd suureks ning kaaludes kõiki asjaolusid, karistas teda kuue aastase vangistusega, so mõistnud talle vangistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus arvestada süüd kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Ringkonnakohus, kuulates vahetult kohtuistungil süüdistatava S. Kirsanovi selgitusi tema poolt toimepandud tegude kohta, nõustub 5 maakohtuga, et süüdistatava poolt avaldatud kahetsus on formaalne. Nõustudes küll maakohtu poolt talle süüks arvatud tegudega, püüdis S. Kirsanov igati distantseerida ennast toimepandu suhtes, eitamata seejuures kuriteos osalemist. Seega, ringkonnakohtul ei kujunenud veendumust, et S. Kirsanovi poolt avaldatud kahetsus oli siiras. S. Kirsanov on apellatsioonis osundanud, et maakohus on alusetult lugenud tuvastatuks, et tema andis D. Gorlovile korralduse aidata I. Grebeshkovil kinnitada narkootikumid keha külge ning saata üle piiri. Ringkonnakohus leiab, et selles osas väärib apellatsioon tähelepanu ning leiab, et maakohus on väljuvalt süüdistuse piiridest omistanud S. Kirsanovile täiendava teo, mida pole talle süüks pandud. Maakohtu otsusest nähtub, et kohus luges tõendite kogumiga tuvastatuks, et S. Kirsanov andis D. Gorlovile korralduse leida inimene narkootikumide üle piiri toimetamiseks. Lisaks andis S. Kirsanov I. Grebeshkovile korraldusi, kust tuleb narkootikum võtta ja kuhu Venemaal toimetada (joonistas I. Grebeshkovile skeemi). Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Kuid peale eeltoodu tuvastas kohus, et S. Kirsanov andis D. Gorlovile korralduse aidata I. Grebeshkovi narkootikumide kinnitamisel I. Grebeshkovi keha külge ning korralduse saata I. Grebeshkov üle piiri (kohtuotsuse lk 4). Ringkonnakohus leiab, et kuigi kriminaalasjas leidis tuvastamist, et D. Gorlov aitas I. Grebeshkovi narkootikumide kinnitamisel viimase keha külge ning samuti püüdis ületada I. Grebeshkovi järgi riigi piiri, ei ole S. Kirsanovile esitatud süüdistusest lähtuvalt nende osas korralduse andmine etteheidetav S. Kirsanovile ( süüdistusakt, 3 kd, tl 140-141). Kuna maakohtu otsuses märgitu, mille kohaselt olevat S. Kirsanov andnud D. Gorlovile korralduse aidata I. Grebeshkovi narkootikumide kinnitamisel viimase keha külge ning saata I. Grebeshkov üle piiri, väljub S. Kirsanovile esitatud süüdistuse raamidest, tuleb antud lause maakohtu otsuse põhjendavast osast välja jätta. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et vaatamata eelnimetatule, ei anna see alust S. Kirsanovile mõistetud karistuse vähendamiseks või siis KarS § 74 lg 2 sätete kohaldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et S. Kirsanovi roll kuritegude toimepanemises, mis leidis maakohtu poolt põhjendatult tuvastamist, on sellise kaaluga, mis välistab talle KarS § 184 lg 2 sanktsioonis ettenähtud vangistuse mõistmise miinimummääras või veelgi enam, KarS § 74 lg 2 sätete kohaldamise. Veel leiab S. Kirsanov, et maakohus on põhjendamatult mõistnud temalt ja ka teistelt süüdistatavatelt välja menetluskulu, so DNA ekspertiisi teostamise kulu summas 43800 krooni. Antud väidet põhjendab apellant asjaoluga, et kuna võrdlusmaterjal ekspertiisi teostamiseks oli saadud kriminaalmenetlusnormide rikkumisega (
§-d 100 lg 4 ja 146 lg 4), on tegemist kõlbmatu tõendiga, mistõttu ekspertiisi teostamise kulu tuleks jätta riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et väide sellest, et DNA ekspertiisi näol on tegemist kohtukõlbmatu tõendiga, ei ole põhjendatud. Kriminaalasja materjalide kohaselt võeti DNA ekspertiisi teostamiseks süüdistatavatelt I. Grebeshkovilt, D. Gorlovilt ja S. Kirsanovilt süljeproovid ( 2 kd, tl 1-6). Kõik süüdistatavad tutvusid võrdlusmaterjali võtmise määrusega ja ekspertiisimaterjali võtmise protokolliga kinnitades seda oma allkirjaga. Ringkonnakohus möönab, et antud toimingu juures ei ole viibinud tervishoiutöötajat (
lg 4), ning samuti ei nähtu nendest dokumentidest, et kahtlustatavatele oleks selgitatud nende õigusi ja kohustusi (
lg 4), kuid nimetatud puudused ei anna alust veel rääkida DNA ekspertiisist kui kohtukõlbmatust tõendist. Kõik süüdistatavad on ekspertiisimaterjali võtmise toimingust aru saanud ning selle andmisega nõustunud, mida nad kinnitasid oma allkirjaga. Mingit sundi nimetatud toimingu teostamisel nende suhtes ei rakendatud. Ringkonnakohus leiab, et tervishoiutöötaja puudumine kahtlustatava poolt süljeproovi andmisel ning nendele õiguste ja kohustuste selgitamata jätmisega ei ole I. Grebeshkovi, D. Gorlovi ja S. Kirsanovi õigusi sedavõrd rikutud, et see asjaolu tooks kaasa DNA ekspertiisi kohtukõlbmatuks tõendiks tunnistamise. Sellest tulenevalt puudub alus jätta nimetatud ekspertiisi teostamise kulu riigi kanda. Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus, mõistes ekspertiiside teostamise kulu summas 46820 krooni süüdistatavatelt välja solidaarselt, on ebaõigesti kohaldanud menetlusseadust. Ekspertiiside teostamisel kulu on menetluskulu
Maakohus on jätnud tähelepanuta
§-s 190 lg 1 sätestatu, 6 mille kohaselt tuleb määrata isikute ring, kes menetluskulud hüvitab ning kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana. Sellest tulenevalt, kuna kõikidelt süüdistatavatelt tuleb menetluskulud (sh ka ekspertiiside teostamise kulud) välja mõista, tuleb määratleda kui suur on igaühe osa. Käesoleval juhul on ekspertiiside teostamise kulu 46820 krooni. Seega tuleb igal süüdistataval kanda sellest summast kolmandik, s.o 15606 krooni 67 senti ning vastavalt tuleb muuta maakohtu otsust selles osas. D. Gorlov taotleb talle mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamist ning talle mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmist. Apellant leiab, et mõistetud karistus on liiga range ning maakohus jättis arvestamata kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse. D. Gorlovi kaitsja, väljuvalt apellatsiooni piiridest märkis, et ringkonnakohus võiks kaaluda, kas D. Gorlovi süüdimõistmine KarS § 25 lg 2-§ 392 lg 2 p 2 järgi kaastäideviijana on põhjendatud. Kaitsja arvates võiks tegemist olla kuriteole kaasaaitamise ja kihutamisega KarS § 22 lg 2,3 mõttes. Veel leidis kaitsja, et maakohus on alusetult D. Gorlovilt ära võetud raha summas 631 krooni konfiskeerinud. Puutuvalt väljaspool apellatsiooni kaitsja poolt esitatud argumentidesse kvalifikatsiooni osas märgib ringkonnakohus järgmist. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist maakohtu poolt ning leiab, et D. Gorlov on õigesti süüdi tunnistatud KarS § 25 lg 2-§ 392 lg 2 p 2 järgi kaastäideviijana. Seejuures tuleb lähtuda D. Gorlovile esitatud süüdistusest (süüdistusakt, 3 kd, tl 141-142). Süüdistuse kohaselt D. Gorlov koos I. Grebeshkoviga, omades I. Grebeshkovi keha külge ja riiete alla peidetult ca 4810,3 grammi narkootilist ainet hašiši, sisenesid Narva linnas X asuvasse piiripunkti eesmärgiga toimetada narkootiline aine üle EV riigipiiri ja Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri Vene Föderatsiooni S. Kirsanovi poolt joonistatud kaardi peal ettenäidatud kohta. D. Gorlov ja I. Grebeshkov peeti nad Maksu-ja Tollitöötajate poolt kinni. D. Gorlovi tegutsemisele kaastäideviijana viitab otseselt ka piiriületuse katsele eelnenud narkootikumide käitlemine koos I. Grebeshkoviga (koos I. Grebeshkoviga S. Kirsanovi poolt ettenäidatud peidukohast narkootilise aine võtmine, koos I. Grebeshkoviga aine peitmiseks abivahendi ostmine, koos I. Grebeshkoviga selle aine viimase keha külge kinnitamine). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist kaastäideviimisega, kuna sellise tegevuse puhul on tegemist kuriteokoosseisu ühise realiseerimisega, mille osapooled annavad sellesse omapoolse vajaliku panuse, nii nagu D. Gorlovi eelkirjendatud tegutsemine ka oli. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga aga selles, et D. Gorlovilt ära võetud raha summas 631 krooni konfiskeerimine on maakohtu poolt täielikult põhjendamata. Kohus ei ole kohtuotsuse põhjendavas osas toonud välja ühtegi argumenti ega materiaalõiguse normi, mille alusel oleks võimalik otsustada D. Gorlovilt kohtueelse menetluse käigus ära võetud raha summas 631 krooni konfiskeerimist. Maakohus on seejuures piirdunud vaid otsustusega kohtuotsuse resolutiivosas. Ringkonnakohus leiab, et ka maakohtu istungi protokollis kajastatud I. Grebeshkovi ja D. Gorlovi ütlusest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et D. Gorlovilt kinnipidamisel ära võetud summa 631 krooni puhul on tegemist rahaga, mis oli eelnevalt saadud S. Kirsanovilt narkootilise aine toimetamise eest Venemaale (kohtuistungi protokoll, 3 kd ,tl 117-127). Kuna antud juhul ei ole tõsikindlalt võimalik väita, et tegemist oli just nimelt kuritegelikul teel saadud rahaga, tuleb maakohtu otsus D. Gorlovilt ära võetud raha summas 631 krooni konfiskeerimise ja riigi tuludesse pööramise osas tühistada ning nimetatud summa D. Gorlovile tagastada. D. Gorlovile mõistetud karistuse osas ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et D. Gorlovi poolt avaldatud kahetsus on formaalne. Ringkonnakohtus D. Gorlov märkis veelkord, et tema kahetsus on siiras, samas selgitades, et tema osalus ei olnud antud kuritegudes eriliselt määrav, mingit kasu ta sellest ei saanud. Ringkonnakohtu jaoks ei olnud D. Gorlovi selgitused niivõrd veenvad et oleks võimalik rääkida siirast kahetsusest. D. Gorlovi selgitused olid pigem suunatud tema osaluse võimalikult tühisena näitamisele. D. Gorlovile on KarS § 25 lg 2- § 392 lg 2 järgi mõistetud miinimumilähedane karistus ning KarS § 184 lg 2 p 2 järgi on mõistetud karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Ringkonnakohus leiab, et D. Gorlovi põhjendused töökoha 7 omamisest ning eelmise katseaja edukast läbimisest ei kaalu üles tema osaluse astet käesolevates kuritegudes, mistõttu talle mõistetud karistuse kandmisest vabastamine ei ole võimalik. Puutuvalt D. Gorlovile karistuse mõistmisesse, tuleb aga märkida, et maakohus on seda püüdnud põhjendada lisaks muudele KarS §-s 56 sätestatud asjaoludele, ka D. Gorlovi kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütluste kahtluse alla seadmisega, märkides järgmist. Kohus seab kahtluse alla D. Gorlovi positsiooni eeluurimisel ja kohtulikul uurimisel, et ta leidis I. Grebeshkovi hašiši suure partii üle piiri toimetamiseks, aitas narkootikumi pakkida ja saatis I. Grebeshkovi üle piiri omakasupüüdmatult. Siinkohal viitab maakohus Riigikohtu lahendile nr 31-1-61-08. Sellele järgnevalt maakohus leiab, et S. Kirsanovi ja D. Gorlovi positsioonid, et nad väidetavalt aitasid teisi isikuid narkootikume üle piiri toimetamisel omakasupüüdmatult ja pahaaimamatult ei ole eluliselt usutavad ehk on terve mõistuse vastased. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate poolt antud ütluste hindamine on tõendite hindamine kooskõlas teiste tõenditega, mille kaudu tuvastab kohus tõendamiseseme asjaolude esinemist või nende puudumist ning need asjaolud ei ole eraldi veelkordselt arvestatavad ka süüdistatavatele karistuse mõistmisel. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest süüdistatavate S. Kirsanovi ja D. Gorlovi ütluste hindamise elulise usutavuse aspektist karistuse mõistmise osas välja. Siinkohal ei pea aga ringkonnakohus põhjendatuks ega võimalikuks S. Kirsanovile ja D. Gorlovile mõistetud karistusi muuta, kuna need on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatud põhimõtetega ning vajalikul määral nende süü astmest tulenevalt ka diferentseeritud. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 8 Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.