1-09-5562 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. detsembril 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-09-5562 (07240100302) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ma

§ 184lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles 8. augustil 2003 karistatud Ida-Viru Maakohtu poolt Kr

K § 2012 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 9 kuud 23 päeva,

1. veebruaril 2005 Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 183 lg 2 p 2 järgi vangistusega 4 kuud katseajaga 18 kuud,
2. septembril 2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 424; § 183 lg 2 p 2 järgi vangistusega 8 kuud 2 päeva, vabanes
3. märtsil 2007 tingimisi enne tähtaega Tartu Maakohtu
4. märtsi 2007 määruse alusel, ärakandmata karistus
5. märtsi 2007 seisuga 1 kuu 20 päeva katseajaga 1 aasta, alates aprillist
6. a jätkas narkootilise aine unimagunapuru suures koguses omandamist, valdamist, hoidmist, unimagunapuru lahuse valmistamist ja edasiandmist. Ajavahemikul aprill kuni juuli 2007 Kohtla-Järvel müüs S. Kovtun E. A. 1-3 korda nädalas 10 ml kaupa heroiini sisaldavat unimagunapuru lahust hinnaga 50 krooni ühe milliliitri eest ning pulbritaolist narkootilist ainet heroiini või trimetüülenatnüüli 2-3 doosi kaupa iga päev hinnaga 100 krooni ühe doosi eest.
7. detsembril 2007, olles kinni peetud Kohtla-Järvel X ja X ristmikul, viskas S. Kovtun autost Hyndai Galloper, registreerimismärgiga XXX , välja süstla pruuni vedelikuga. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi aktile oli süstlas vedelik massiga 17,32 g, mis sisaldab 0,3% heroiinhüdrokloriidi, seega on vedelikus massiga 17,32 g heroiini 0,045 grammi. Vastavalt kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktile piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 50150 mg heroiinist.
8. detsembril 2007 teostati läbiotsimine S. Kovtuni poolt üüritud talumajas XXX. Läbiotsimise tulemusena leiti taimset päritolu aine, taimset päritolu aine jäägid, lahustid, kummikindad ja nõud, mida kasutati unimagunapuru lahuse valmistamisel. Vastavalt narkootilise aine ekspertiisi aktile on tegemist morfiini ja kodeiini sisaldava unimagunapuruga massiga 543 g ja 612,7 g, lahustiga massiga 1494 g ja 434,9 g, mis sisaldab jälgedena morfiini, diasepaami ja kodeiini, lahustit on kasutatud unimagunapurust narkootiliste alkaloidide eraldamiseks, vedelikuga massiga 2,1 l, mida on võimalik kasutada unimagunast narkootiliste alkaloidide eraldamiseks; kummikinnastelt, klaasist, kopsikust, kausist leiti morfiini ja kodeiini jälgi; kruusidest leiti morfiini, 6-monoatsetüülmorfiini ja kodeiini jälgi, esemeid on kasutatud heroiini valmistamiseks unimagunas leiduvast morfiinist. Vastavalt kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktile võivad unimagunakuprad sisaldada 0,15-0,34% morfiini. Morfiini kasutatakse tavaliselt koguses 5-20 mg süstituna. Kümnele inimesele piisab morfiini toime saavutamiseks 15-130 g unimagunakupardest. 2 Unimaguna ürt, kuprad ja sellest kodusel teel valmistatud produktid ja heroiin kuuluvad sotsiaalministri
9. mai 2005 määruse nr 74 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilistel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja nr
10. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, v.a meditsiinilistel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete või nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellega pani S. Kovtun toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise ja edasiandmise isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. S. Kovtun tunnistas end KarS § 329 järgi süüdi, § 184 lg 2 p 2 järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt loobus prokurör kohtuistungil süüdistusest osas, mis käsitleb E. A. korduvat unimagunapuru lahuse müümist, sest tunnistaja E. A. ei suudetud leida. Seega jäi süüdistusest välja narkootilise aine suures koguses edasiandmine. Süüdistuse osa, mis käsitleb maasturi Hyndai Galopper ukse juurest maast leitud süstalt, ei leidnud kohtus piisavalt tõendamist ning S. Kovtuni selles osas süüdi mõista ei saa. Tõendamist leidis süüdistus osas, mis käsitleb X talumajast leitud unimagunapuru ning sellest narkootilise aine valmistamiseks kasutatud esemete kuulumist S. Kovtunile. Tunnistajate S. A. ja R. F. ütlustega on kinnitust leidnud asjaolu, et S. Kovtun üüris XXX. Elama ta sinna ei asunud, käis aeg-ajalt ning kasutas peale elumaja ka sauna. Teisi isikuid, kellel oleks ligipääs antud majale ja saunale, tunnistajad ei tea. Tunnistajate ütlused olid ühetaolised nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil. Nende ütlusi kinnitavad nii äratundmiseks esitamiste protokollid kui ka kinnitused kohtuistungil, et süüdistatav on tõepoolest see isik, kelle kohta nad tunnistusi annavad. S. Kovtun on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil keeldunud ütlusi andmast. Vastavalt
11. detsembril 2007 teostatud läbiotsimise protokollile leiti parempoolsest äärmisest hoonest (see on kõrvalhoonest – saunast, mis ei ole seotud maja ja garaažiga) kott taimset päritolu ainega, 2 emailnõud, emailkruus, kastekann, 2 nõud pruuni vedelikuga, kanister heleda vedelikuga, 3 kilekotti. Emailkruusis olid vatitampoonid, punases kilekotis 8 sinist pabersalvrätikut. Võeti veel kilekott, milles metallkang, märkmetega paberitükk, emailkruus ja kann, kastekann, emailkauss, lusikas, klaas ja kilekott taimset päritolu aine jäänustega, 7 kummikinnast (sõrmikut). Õuest, sauna vasaku välisseina äärest leiti kilekott taimset päritolu ainega. Läbiotsimisprotokolliga on tõendatud eeltoodud materjali ja esemete leidmine S. Kovtuni kasutuses olnud talumajast. Ekspertiisiaktist nr AN-1780-07/6525 nähtub, et leitud esemed ning ained esitati ekspertiisiks. 5-liitrises kanistris oli tumepruun lahustilõhnaga vedelik massiga 1494 g ning 3-liitrises plastkanistris etiketiga „Nitra-A“ läbipaistev värvusetu lahustilõhnaline vedelik mahuga 2,1 liitrit. Ühes kilepakendis oli helepruuni värvusega taimepuru massiga 543 g ja teises pruuni värvusega lahustilõhnaline taimepuru massiga 612,7 g. Vastavalt antud aktile on taimepuru 3 massiga 543 g ja pruuni värvi lahustilõhnaline taimepuru massiga 612,7 g unimagunapuru, mis sisaldab morfiini ja kodeiini. Vedelikku on kasutatud unimagunapurust narkootiliste alkaloidide eraldamiseks. Kummikinnastelt, klaasist ja metallist kopsikust leiti morfiini ja kodeiini jälgi ning neid esemeid oli kasutatud unimaguna ümbertöötamisel. Ekspertiisakti nr GE-2452-07/6522 kohaselt on segaproovidest tuvastatud peamiselt S. Kovtuni DNA profiil kummikindalt nr 1 (seestpoolt), kummikindalt nr 2 (seestpoolt) ja kummikindalt nr 7 (seestpoolt). Samuti on kummikindalt nr 6 (seestpoolt) analüüsiks võetud DNA kokkulangev S. Kovtuni võrdlusproovist määratletud DNA-ga. Ekspertiisiaktidega on tõendatud, et leitud ained ja esemed olid kasutatud või kasutatavad unimagunapurust narkootilise aine valmistamiseks. Leitud taimse päritoluga ained on unimagunapuru. Kindad, millega neid aineid oli käideldud, on kasutanud S. Kovtun. Vastavalt isiku kohtutoksikoloogilise ekspertiisi aktile nr 9 oli püstitatud küsimus – kui palju on vaja unimagunapuru, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Unimagunakoguseks oli 543 g töötlemata unimagunapuru. Ekspertiisiakti kohaselt võivad unimagunakuprad sisaldada 0,15-0,34% morfiini. Morfiini kasutatakse tavaliselt koguses 5-20 mg süstituna. Sellest lähtuvalt on morfiini toime saavutamiseks arvutuslikult vajalik 1,5-13 g unimagunakupraid ühele inimesele. Seega kümnele inimesele piisab morfiini toime saavutamiseks 15-130 g unimagunakupardest. Morfiini kontsentratsiooni unimagunakupardes antud juhul ei määratud. Seega tuleb lähtud võimalikest suurimatest kogustest, see on 130 grammist. Töötlemata unimagunapuru oli 543 grammi, seega on kindlustatud narkojoobe tekitamiseks võimalik kogus vähemalt kümnele inimesele ning tegemist on suure kogusega. Seega on S. Kovtuni süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus valmistamises, omandamises ja valdamises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, s.o KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tõendatud. Karistuse mõistmisel kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on keeldunud ütluste andmisest, seega ei saa rääkida ei ülestunnistamisest ega kahetsusest. Kuigi S. Kovtun on oma tegevusalaks nimetanud X, ei ole ta maksuameti andmeil 2006-
12. a sissetulekut saanud. Iseloomustavaks võib S. Kovtuni puhul pidada varasemat kuuel korral kriminaalkorras karistatust. Antud asjaolu välistab tema karistamise muu karistusliigi kui reaalse vangistusega. Käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritavad kuriteod pani ta toime katseajal. Kohus nõustus S.

§ 184lg 2 p 2 järgi prokuröri taotletud 4-aastase, s.o alammäära lähedase vangistusega. Kar

S § 329 järgi mõistetav karistus tuleb lugeda kaetuks raskema karistusega. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu S. Kovtuni kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning mõista S. Kovtuni KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks ja KarS § 329 järgi mõista S. Kovtunile rahaline karistus. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on S. Kovtuni süüdimõistmine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ka narkootilise aine valmistamises suures koguses täielikult põhjendamata, kuna moonipuru pakk kaaluga 543 g oli ilma lahusti lõhnata, st sellest moonipurust ei olnud valmistatud narkootilist ainet morfiini. Läbiotsimise käigus ei võetud ära moonipuru käitlemise tulemit morfiini. Antud narkootikumi (morfiini) valmistamine suures koguses S. Kovtuni poolt polnud kirjas isegi süüdistuses. Läbiotsimisel ära võetud moonipuru pakki kaaluga 612,7 g, mis oli lahuse lõhnaga, ei saadetud kohtutoksikoloogilisse ekspertiisi ning see kujutas endast arvatavasti läbitöödeldud toodet. 4 Mis puudutab narkootilise aine omandamist ja valdamist suures koguses (moonipuru pakk kaaluga 543 g), siis vastavalt DNA ekspertiisi aktile nr GE-2452-07/6522 moonipuru pakilt kaaluga 543 g S. Kovtuni DNA-d ei tuvastatud. Samuti ei tuvastatud S. Kovtuni DNA-d pakil kaaluga 612,7 g. Läbiotsimise protokollist pole aru saada, milline neist pakkidest avastati ning võeti ära saunast ning milline hoovist, sauna seina äärest, st väljast. Ei saa välistada, et pakk kaaluga 543 g leiti hoovist, mitte hoonest, mis paneb selle seotuse S. Kovtuniga kahtluse alla. Hoovi võis paki jätta kes iganes, kuna talus ei elatud alaliselt ning pääs hoovi ei olnud takistatud. Seega pole veenvalt tõendatud, et moonipuru pakk kaaluga 543 g kuulus S. Kovtunile. Nõustuda ei saa ka kohtu järeldusega, et paki kaaluga 543 g puhul on tegemist suures koguses narkootilise ainega. Kohtutoksikoloogilise ekspertiisi akti nr 9 eksperdi arvamuse punkti 1 viimases lauses on kirjas: „Kuna morfiini kontsentratsioon unimagunakupardes ei ole määratud, siis pole täpselt võimalik öelda, kui palju kulub antud unimagunakupraid narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele“. Moonipurus morfiini kontsentratsiooni määramine on kohustuslik. Kriminaalasjas on vaja teada, mitu grammi moonpuru, mis võeti

1. detsembril 2007 ära X, on vaja, et tekitada narkojoove kümnele inimesele. Ekspert määratles vaid, et pakkides kaaluga 543 g ja 612,7 g on moonipuru, mis sisaldab morfiini ja kodeiini (nr AN-1780-07/6525). Arusaamatuks jääb ka, kes, millal ja mil moel tegi kindlaks nende pakkide kaalu. Seda ei tehtud läbiotsimise ja võetuse käigus
2. detsembril 2007 ega asitõendite vaatluse ajal. Asitõendite vaatluse protokolli fototabelil nr 1 on
3. detsembril 2007 tehtud foto, millel on näha pakk mingi taimse ainega kaaluga 570 g. Pakki kaaluga 570 g ei figureeri S. Kovtuni süüdistuses. Ka ekspertiisiakti nr AN-1780-07/6525 kirjeldavas osas pole informatsiooni selle kohta, kes ja kuidas tegi kindlaks pakkide kaalu. Sel moel tekib põhjendatud kahtlus moonipuru pakkide kaalu õigsuses. Selliste küsitavate tõendite puhul pole võimalik S. Kovtuni suhtes rääkida narkootiliste ainete suures koguses omandamisest ja valdamisest. Tegemist võib olla vaid narkootiliste ainete omandamise ja valdamisega väikeses koguses, st KarS § 183 järgi ettenähtud kuriteoga, kuid kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et S. Kovtun kavatses anda narkootilised ained edasi kolmandatele isikutele, siis ei saa S. Kovtuni süüdi mõista ka KarS § 183 järgi. Tulenevalt riigikohtu seisukohtadest lahendis nr 3-1-1-63-08 ei vasta ekspertiisid, millele maakohus viitas, KrMS § 107 lg 3 p 1, 2 nõuetele. Ekspertiisiaktides puuduvad täielikult uurimuse kirjeldused ja uurimuste tulemuste hindamine. Tuginedes nimetatud eksperdiarvamustele, rikkus kohus oluliselt kriminaalmenetlusseadustiku norme KrMS § 339 lg 2 mõistes. S.

§ 329järgi mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ning süüdimõistetu isikule.

S. Kovtun tunnistas end antud kuriteos süüdi. Kohus ei põhjenda, miks peab S.

§ 329järgi mõistma reaalse vangistuse 3 kuud. Kar

S § 329 ettenähtud tegu on teise astme kuritegu. S.

§ 329

järgi reaalse vangistuse kohaldamine on ebaadekvaatne ja põhjendamatult karm karistus, piisav oleks rahaline karistus. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde selles toodud põhjendustel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. 5 Ringkonnakohus kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning tutvunud kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja motiveeritud ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks selles toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud menetlusnorme. Kohtuotsuse põhistused S. Kovtuni süüditunnistamisel on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Samuti on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang KarS §184 lg 2 p 2 ja 391 järgi. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu oleks maakohus S. Kovtuni süüditunnistanud üksnes XXX S. Kovtuni poolt renditud talukompleksi parempoolsest hoonest äravõetud 543,0 g moonipuru osas. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus S. Kovtuni süüditunnistanud ka narkootikumide valmistamises. Narkootikumide valmistamine tähendab narkootilise aine kui lõppeesmärgi saamisele suunatud tegevust. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leiti S. Kovtuni poolt renditud talukompleksi parempoolsest äärmisest hoonest läbiotsimise käigus kott taimset päritolu ainega, 2 emailnõud, emailkruus, kastekann, 2 nõud pruuni vedelikuga, 1 kanister heleda vedelikuga, emailkruusis olevad vatitampoonid. Samuti võeti kaasa kilekott, milles emailkruus ja kann, kastekann, emailkauss, lusikas, klaas ja kilekott taimset päritolu aine jäänustega, 7 kummikinnast (I kd tl 18-20). Sündmuskohalt kaasavõetust vaadeldi asitõenditena muuhulgas rohelist polüetüleenkotti, milles on polüetüleenkott rohelist värvi jahvatatud taimse päritolu ainega, ümmargust plastmassist purki pruuni värvi vedelikuga, 3-liitrilise mahuga plastmassist pudelit sildiga Nitra-A, milles läbipaistev vedelik, 3-liitrilise mahuga plastmassist pudelit sildiga Nitra-A, milles helepruuni värvi vedelik, kahte sinist värvi kummikinnast ja viit kollast värvi kummikinnast, kahte emaileeritud kruusi põletusjälgedega, kahte metallist lusikat, nelja vatitükki, rohelist polüetüleenkotti, milles rohelist värvi jahvatatud taimse päritoluga aine lahusti lõhnaga, klaasi taimse päritolu ainega, ühte emaileeritud kopsikut põletusjälgedega, ühte emaileeritud kaussi (I kd tl 86-87). Narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtuvalt saadeti eksperdile uurimiseks muuhulgas helepruuni värvusega taimepuru massiga 543,0 g, tumepruuni värvusega lahustilõhnaline vedelik massiga 1494 g 5-liitrilises plastkanistris, läbipaistev värvitud lahustilõhnaline vedelik mahuga u 2,11iitrit 3,0 –liitrilises plastkanistris etiketiga Nitra-A, tumepruuni värvusega lahustilõhnaline vedelik massiga 434,9 g 3,0 liitrilises plastkanistris etiketiga Nitra-A, viis kollase värvusega kummikinnast pruuni aine jälgedega ja kaks sinise värvusega kummikinnast, kaks metallist kruusi pruuni aine jälgedega, neli pruuni aine jälgedega vatitükki minigripi kilekotis, pruuni värvusega lahustilõhnaline taimepuru massiga 612,7 g, 200 ml klaas taimepuru jälgedega, metallist kopsik ainejälgedega, metallist kauss ainejälgedega. Võrreldes sündmuskohalt kaasavõetud esemete ja taimset päritolu ainet sisaldavate pakendite nimistut narkootilise aine ekspertiisimääruses ja ekspertiisiaktis kajastatuga, ilmneb, et need on kokkulangevad. Kriminaalasjas teostatud narkootilise aine ekspertiisi aktist nähtuvalt sisaldasid järjekorranumbriga 2 fikseeritud tumepruuni värvusega lahustilõhnaline vedelik massiga 1494 g ja järjekorranumbriga 4 fikseeritud tumepruuni värvusega lahustilõhnaline vedelik massiga 434,9 g, jälgedena unimagunale iseloomulikke alkaloide morfiini, kodeiini ning lisandina diasepaami. Eksperdi arvamuse kohaselt on nimetatud vedelikku kasutatud unimaguna purust narkootiliste alkaloidide eraldamiseks. 6 Läbipaistva värvusetu lahustilõhnalise vedeliku, mis on fikseeritud järjekorranumbri 3 all, näol on ekspertarvamuse kohaselt tegemist orgaanilise lahustiga, mida on võimalik kasutada unimagunast narkootiliste alkaloidide eraldamiseks. Ekspertiisiks esitatud kinnastelt, 200 ml klaasist ning metallist kopsikust leiti morfiini ja kodeiini jälgi ning metallist kausist leiti kodeiini jälgi. Ekspertarvamuse kohaselt on antud esemeid kasutatud unimaguna ümbertöötlemisel. Ekspertiisiks esitatud kahest metallist kruusist leiti morfiini, 6-monoatsetüülmorfiini ja kodeiini jälgi ning neljast vatitükist leiti morfiini, 6-monoatsetüülmorfiini, kodeiini, atsetüülkodeiini ja heroiini jälgi. Antud esemeid on ekspertarvamuse kohaselt kasutatud heroiini valmistamiseks unimagunas leiduvast morfiinist. Seega nähtub narkootilise aine ekspertiisaktist üheselt et S. Kovtuni elukohast äravõetud vedelikke ning sealt leitud esemeid on kasutatud narkootikumide valmistamiseks. Samas nähtub DNA ekspertiisi aktis esitatud ekspertarvamusest, et S. Kovtuni elukohas toimunud läbiotsimise käigus äravõetud ühelt kummikindalt seestpoolt (kinnas nr 5) võetud DNA proov sisaldas bioloogilist materjali, mis pärineb enam kui ühelt inimeselt, kusjuures ekspert ei välista võimalust, et proovis sisalduv bioloogiline materjal võib pärineda S. Kovtunilt. Ekspertiisi käigus uuritud kolmel kummikindal seestpoolt (kindad nr 1,2,7), tegi ekspert kindlaks segaproovide esinemise. Teostatud analüüsi tulemusena oli võimalik nimetatud proovides eristada peamisi DNA profiile. Nimetatud peamised DNA profiilid olid kokkulangevad S. Kovtuni võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kahelt kummikindalt (kindad nr 3,4) võetud proovide näol oli tegemist segaproovidega ning nimetatud proovide osas ei olnud võimalik kindlalt väita, et need on jäetud S. Kovtuni poolt, kuid seda ei saanud ekspert ka välistada. Kummikinda nr 6, seestpoolt DNA analüüsiks võetud proovist määratletud DNA profiil aga oli kokkulangev S. Kovtuni võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Arvestades asjaolu, et S. Kovtun oli isikuks, kes rentis XXX asuvat talukompleksi, kust leiti narkootilise aine ekspertiisiks esitatud esemed ja vedelik, samuti seda, et tunnistaja ütluste kohaselt viibis selles talukompleksis korduvalt S. Kovtun, asjaolu, et sündmuskohalt leitud esemeid ja vedelikke on kasutatud unimagunast narkootiliste alkaloidide eraldamiseks (morfiin, heroiin) ning seda, et sündmuskohalt leitud kummikinnastel avastati väljaspool morfiini ja kodeiini jälgi ja kummikinnaste sisemiselt poolelt S. Kovtunile kuuluvat DNA-d, loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et S. Kovtun on XXX tema poolt renditud talukompleksis valmistanud narkootilist ainet. Samuti arvestab ringkonnakohus asjaoluga, et S. Kovtuni elukohas toimunud läbiotsimise käigus leiti läbitöötatud moonipuru massiga 612,7 g, mis ringkonnakohtu arvates lubab tõsikindlalt väita, et S. Kovtun on valmistanud narkootilist ainet suures koguses. S. Kovtuni ringkonnakohtus antud ütlused, et kummikinnaste sisemisele poolele võis tema DNA sattuda koristustööde käigus, on ringkonnakohtu arvates palajasõnaline ja ümber lükatud ülaltoodud tõenditega. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates õigustatult, kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, S. Kovtuni süüdi tunnistanud narkootilise aine suures koguses valmistamises. Viru Maakohtu kohtuotsusest nähtuvalt tunnistas maakohus S. Kovtuni süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ka osas, mis puudutab

1. detsembril 2007 S. Kovtuni talumajapidamises toimunud läbiotsimise käigus leitud unimaguna puru massiga 543 g omandamises ja valdamises. 7 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et
2. detsembril 2007 toimus S. Kovtuni poolt renditavas talumajas, mis asub XXX läbiotsimine, mille käigus võeti ära terve rida esemeid ning taimset päritolu ainet. Talumajapidamise äärmisest hoonest leiti läbiotsimise käigus ja võeti kaasa kott taimset päritolu ainega ning õuest, sauna vasaku välisseina äärest leiti ja võeti kaasa kott taimse päritolu ainega ( I kd tl 18-20). Sündmuskohalt äravõetud esemed ja kotid taimset päritolu ainetega vaadeldi ja fotografeeriti kui asitõendeid. Asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi rohelist värvi polüetüleenkotti, milles omakorda polüetüleenkott, mis sisaldab rohekat värvi taimset päritolu ainet. Nimetatud aine pakendati ning märgistati nr-ga
3. Vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi ka rohelist värvi polüetüleenkotti, milles oli lahusti lõhnaline taimset päritolu aine (I kd tl 86-92). Seega vaadeldi kahte erinevat kilekotti, millest leiti taimset päritolu ainet, sest ühest kotist leitud aine lõhnas lahusti järgi. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud väitega nagu ei oleks kriminaalasja kogutud tõenditega võimalik kindlaks teha, milline läbiotsimise käigus avastatud ja sündmuskohalt kaasavõetud taimset päritolu sisaldav pakk leiti äärmisest parempoolsest hoonest ja milline sauna välisseina kõrvalt. Läbiotsimise protokollist nähtuvalt leiti
4. detsembril 2007 toimunud läbiotsimise käigus kaks kilekotti taimset päritolu ainega. Üks kott, mis sisaldas taimset päritolu ainet, leiti talukompleksi parempoolsest hoonest ja teine talukompleksi õuest, sauna vasaku välisseina kõrvalt. Asitõendite vaatlusprotokolli kohaselt on järjekorranumbri 1 all vaadeldud rohelist polüetüleenkotti, milles on polüetüleenkott jahvatatud taimse päritolu ainega. Asitõendite vaatlusprotokollile lisatud fotolt (I kd tl 88) nähtub, et on fikseeritud XXX leitud kilekott ca 570 g moonipuruga. Fotol kujutatu kinnitab, et taimset päritolu aine on pakitud värvitusse polüetüleenkotti. Samal fotol on fikseeritud ka rohelist värvi polüetüleenkott, milles värvitu polüetüleenkott asus. Kuivõrd asitõendite vaatlusprotokollis fikseeriti rohelist värvi kilekott, milles asetses värvitu kilekott moonipuruga ning vaatlusprotokollile lisatud fotolt nähtuvalt leiti taoline pakend (roheline ja värvitu kilekott) taimset päritolu ainega nimelt S. Kovtuni poolt renditud talukompleksi majast, siis saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et nimetatud pakend leiti S. Kovtuni poolt renditud talukompleksil asuvast parempoolsest hoonest, mitte aga õuest, sauna vasaku välisseina kõrvalt. Samuti nähtub asitõendite vaatlusprotokollist, et järjekorranumbri 1 all fikseeritud pakendis oleva taimset päritolu aine juures ei ole tuvastatud spetsiifilise lõhna olemasolu, mis oli aga iseloomulik leitud teisele, järjekorranumbri 11 all fikseeritud taimset päritolu aine pakendile. Ülaltoodu alusel loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et pakend, mis koosnes rohelisest kilekotist, mille sisse oli asetatud värvitus kilekotis olev taimset päritolu aine, leiti S. Kovtuni talukompleksi parempoolsest hoonest. Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud apellatsioonis esitatud väide, nagu ei nähtuks kriminaalasja materjalidest, kes ja mil moel tegi kindlaks S. Kovtuni poolt renditud talukompleksi kõrvalhoonest leitud moonipuru kaalu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leiti
5. detsembril 2007 S. Kovtuni elukohas toimunud läbiotsimise käigus parempoolsest äärmisest hoonest kott taimse päritolu ainega. KrMS § 92 p 4 kohaselt fikseeritakse läbiotsimisprotokollis leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks. Ringkonnakohus leiab, et läbiotsimisprotokollis on fikseeritud leitud objekt, s.o kilekott ja ka objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamisel s.o taimset päritolu aine. 8 Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd läbiotsimine S. Kovtuni elukohas toimus KrMS § 91 lg 3 alusel, seega ettevalmistamatult, siis on eluliselt mõistetav, et leitud vedelike ning ainete mahu ja kaalu fikseerimiseks puudusid sündmuskohal võimalused. Samas ei nõua otseselt taoliste andmete kandmist läbiotsimisprotokolli ka KrMS § 92 sätted. KrMS § 124 lg 2 kohaselt, kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus. Nimetatud sättest lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 86 ja 87 teostatigi sündmuskohal äravõetud esemete ja taimset päritolu ainet sisaldavate pakendite vaatlus.
6. detsembril 2007 toimunud vaatluse käigus fikseeriti järjekorranumbri 1 all, et taimset päritolu aine asetseb värvitus kilekotis, mis omakorda asetseb rohelist värvi kilekotis. Samas hinnati nimetatud aine kaaluks umbkaudselt 570 g. Seejuures nimetatud aine pakiti pakendisse nr 1 (I kd tl 86).
7. detsembril 2007, s.o samal kuupäeval, kui teostati asitõendi vaatlus, koostati narkootilise aine ekspertiisimäärus, kus rohelises kilekotis, milles asub värvitu kilekott taimse päritolu ainega, pakendati ja see märgistati numbriga
8. Nimetatud pakend aga saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt saadeti pakend nr 1 (värvitus kilekotis olev taimset päritolu aine, mis oli pakitud rohelist värvi kilekotti), esmalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti DNA ekspertiisi läbiviimiseks. Ekspertiisiaktist nr ge-2452-07/6522 nähtub, et ekspertiisiks esitati pakend nr 1, roheline polüetüleenkott, milles polüetüleenkott rohelist värvi jahvatatud päritolu ainega (I kd tl 105). Ülaltoodust saab ringkonnakohtu arvates teha tõsikindla järelduse, et nimetatud pakend nr 1 saabus puutumatul kujul Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. Peale DNA ekspertiisi teostamist saadeti nimetatud pakend narkootilise aine ekspertiisi, ning narkootilise aine ekspertiisaktis on see ka fikseeritud. Seega on kriminaalasjas esitatud dokumentidega tõendamist leidnud pakendi nr 1, kui asitõendi tõendamisväärtuse järjepidevus. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtuvalt tuvastati pakendis nr 1 helepruuni värvusega taimepuru massiga 543,0 g . Ringkonnakohtu arvates saab ülaltoodust teha ühese järelduse, et pakendis nr 1 oleva taimepuru täpse massi, 543,0 g, tegi kindlaks narkootilise aine ekspertiisi läbiviinud ekspert ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle õigsuses. Ringkonnakohtu arvates on igati mõistetav, et olukorras, kus kriminaalasja kohtueelsel menetlejal tekkis vajadus läbiotsimise käigus leitud taimset päritolu aine koostise kindlakstegemiseks, jäeti ka selle aine kaalu täpne fikseerimine eksperdi poolt lahendatavaks. Eksperdi kui vastavaid tehnilisi vahendeid omava isiku arvamusest lähtudes ongi S. Kovtunile esitatud süüdistus nimelt 543,0 g unimaguna puru ebaseaduslikus käitlemises. Narkootilise aine ekspertiisiaktist nähtuvalt oli ekspertiisiaktis järjekorranumbriga 1 tähistatud taimepuru mass 543,0 g. Ekspertarvamuse kohaselt on taimepuru, mis ekspertiisiaktis on tähistatud järjekorranumbriga 1, unimagunapuru, mis sisaldab morfiini ja kodeiini. Apellatsioonist tulenevalt ei ole apellant nõus maakohtu järeldusega, et 543 g moonipuru näol on tegemist suures koguses narkootilise ainega, sest morfiini sisaldus ei ole nimetatud moonipuru koguses kindlaksmääratud. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud etteheide on kriminaalasjas kogutud andmetega kõrvaldatav. 9 Isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nähtuvalt sisaldavad unimaguna kuprad 0,15-0,34% morfiini. Võttes arvesse madalaimat morfiini sisalduse protsenti, s.o 0,15% sisaldab S. Kovtuni elukohast leitud 543,0 g moonipuru 0,81 g morfiini. Narkojoobe saavutamiseks kulub tavaliselt 5-20 mg morfiini. Võttes aluseks suurima vajaliku koguse narkootilise joobe saavutamiseks, s.o 20 mg, kulub 10-le isikule narkojoobe tekitamiseks 200 mg morfiini. Kuivõrd S. Kovtuni elukohast leitud 543,0 g moonipuru sisaldab 0,81 g, s.o 810 mg morfiini ja 10 isikule narkojoobe tekitamisest piisab 200 mg morfiinist, siis ka ümberarvestatuna morfiiniks moodustab 543,0 g moonipuru narkootilise aine suure koguse. Ringkonnakohus möönab, et kuivõrd tegemist oli moonipuruga, milles olevad moonivarred ja -lehed ei sisalda morfiini, ei pruugi ülalesitatud arvestus olla täpne. Samas ringkonnakohus leiab, et kuivõrd arvutuste aluseks võeti väiksem morfiini esinemise protsent moonikupardes ning suurim kogus, mis arvestuslikult on vajalik keskmisele isikule narkojoobe tekitamiseks ning et 543,0 grammist moonipurust arvestuslikult leitud morfiini kogus ületab neljakordselt suure kogus määra, siis saab teha tõsikindla järelduse, et S. Kovtuni poolt renditud talumajapidamisest leitud 543,0 g moonipuru näol on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-63-08 leidnud, et tulenevalt KrMS §-st 107 lg 3 p 1 ja 2 tuleb ekspertiisiakti põhiosas obligatoorselt esitada uuringute kirjeldus, uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Nõutavad andmed tuleb ekspertiisiaktis kohustuslikult kajastada põhjusel, et nende pinnalt on menetlejal ja kohtumenetluse pooltel võimalus veenduda eksperdiarvamuse põhjendatuses ning jälgida arvamusele jõudmise käiku. Ekspertiisiakti vastavus esitatud nõuetele tagab ühtlasi ka süüdistatava kaitseõiguse, kuna vaid nende täitmine tagab eksperdiarvamuse põhjendatuse kontrolli. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis esitatud väitega, et kriminaalasjas teostatud narkootilise aine ja DNA ekspertiisi aktid ei vasta täiel määral ekspertiisiaktile esitatavatele nõuetele. Süüdistatav kaitseõiguse tagamiseks ning kaitseõiguse tagamiseks vajalikele küsimustele vastuste saamiseks, kuulas ringkonnakohus kohtuistungil üle DNA eksperdi H. B. Kohtuistungil jäi ekspert tema poolt koostatud DNA ekspertiisiaktis toodud arvamuse juurde. Eksperdi ütluste kohaselt toimub Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiiside teostamine Kvaliteedi käsiraamatu alusel, kus on kirjeldatud kõigi teostatavate ekspertiiside tegemiseks vajalikud meetodid. Nimelt selle Kvaliteedi käsiraamatu alusel viiaksegi ekspertiisid läbi ja sellest juhinduvad erinevate alade eksperdid. Eksperdi selgituse kohaselt on käesolevas kriminaalasjas teostatud ekspertiisi läbiviimise üksikasjalik kirjeldus arhiveeritud ekspertiisiasutuses ning seda on võimalik vajadusel kasutada ja seda ka täiendekspertiisi käigus. Seetõttu ei peagi eksperdid vajalikuks neid üksikasjalikke uuringuid ekspertiisiaktis kirjeldada. Eksperdi ütluste kohaselt on nende poolt kasutatud meetodid akrediteeritud ja see tähendab, et ekspertiisiks kasutatavad meetodid ja labori kompetentsus ning pädevus on ametlikult tunnustatud. Kuivõrd DNA ekspert andis kohtuistungil selgitusi DNA ekspertiisi tegemisel tema poolt kasutatud meetoditest, kirjeldas DNA ekspertiisi teostamise käiku ning kuna ekspertiisi teostanud laboratooriumi kompetentsus ja pädevus on aktsepteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt, leiab ringkonnakohus, et DNA ekspertiisiakt nr GE-245207/6522 on arvestatav kohtuliku tõendina. Seejuures arvestab kohus ka asjaoluga, et süüdistataval ja tema kaitsjal oli kohtuistungil võimalus esitada eksperdile neile arusaamatuks jäävate asjaolude kohta küsimusi, seega pole rikutud ka süüdistatava kaitseõigust. 10 Ringkonnakohus leiab, et puudub alus lugeda ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi akt mittelubatavaks tõendiks, sest ka nimetatud akti koostanud ekspert on juhindunud ekspertiisi teostamisel ja oma arvamuse kujundamisel meetoditest, mis on akrediteeritud Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt. Puutuvalt Isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti, leiab ringkonnakohus, et tegemist on sisuliselt eksperdi poolt tehtavate matemaatiliste tehetega, kusjuures nimetatud tehete tegemiseks vajalikud algandmed saadakse erinevatest erialastest teostest. Nimetatud erialane kirjandus on aga ekspertiisiaktis ka toodud. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei süüdistatav ega ka tema kaitsja ei ole apellatsioonis ega ka kohtuistungil seadnud kahtluse alla DNA, narkootilise aine ega ka isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktides toodud tulemusi. Ülaltoodu alusel loeb ringkonnakohus DNA ekspertiisi, narkootilise aine ekspertiisi ja isiku kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktid kohtukõlbulikeks tõenditeks. Ülatoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus on S. Kovtuni õigustatult süüdi tunnistanud ka narkootilise aine suures koguses omandamises ja valdamises. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on S.

§ 329järgi karistuse mõistmisel arvestanud kõiki Kar

S § 56 ettenähtud asjaolusid. Karistuse aluseks on eelkõige isiku süü, s.t millisel määral on konkreetne tegu süüdistatavale etteheidetav.

1. detsembri 2007 karistas Viru Maakohus S. Kovtuni KarS § 424 järgi rahalise karistusega. KarS § 50 lg 1 alusel kohaldati tema suhtes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga
2. kuud.
3. jaanuaril 2008, s.o poolteist kuud pärast mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tabati S. Kovtun sõidukit juhtimas. Ringkonnakohus leiab, et S. Kovtuni taoline käitumine näitab äärmist ükskõiksust õiguskorra vastu. Samas saab S. Kovtuni taolisest käitumisest teha järelduse, et varasem rahaline karistus ei mõjutanud süüdistatavat piisavalt hoiduma edaspidi kuritegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et S. Kovtun on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo pani ta toime talle määratud katseajal. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et maakohus on S. Kovtuni KarS § 329 järgi karistanud nimetatud paragrahvis ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega, puudub alus süüdistatavale KarS § 329 järgi mõistetud karistuse muutmiseks. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 11 Tiit Lõhmus 12