4-11-1738/11

4-11-1738 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2011, Tallinn Väärteoasja number 4-11-1738 Kohtukoosseis eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Väärteoasi Kristjan Pensa väärteoasi liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 02.05.
2. a otsus Kaebuse esitaja Kristjan Pensa (ik: 38708150251, elukoht: XXXXX XXX XX/XX - XX, XXXXXXX) RESOLUTSIOON
3. Harju Maakohtu 02.05.
4. a otsus Kristjan Pensa väärteoasjas nr 4-11-1738 jätta muutmata.
5. Kristjan Pensa esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
6. juunist
7. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Alo Valdlo poolt 01.05.
9. a koostatud väärteoprotokolli nr AB 1186388 kohaselt, 01.05.
10. a kella 00.30 ajal Tallinnas Mustamäe teel Sõstra tänava ja Paldiski mnt vahel juhtis K. Pensa mootorsõidukit Volvo V70 reg. nr XXX XXX asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 37 km/h võrra, sõites kiirusega 90+-3 km/h ning juhtis mootorsõidukit seisundis, kus alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,22 mg. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus K. Pensa eelpoolkirjeldatud teoga LS § 47 lg 2 ja § 20 lg 4 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg 2 ja 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. VTMS § 71 alusel saatis kohtuväline menetleja väärteoasja Harju Maakohtule arutamiseks. Maakohtu otsus
11. Harju Maakohus mõistis 02.05.
12. a otsusega väärteoasjas nr 4-11-1738 K. Pensa süüdi LS § 7422 lg 2 ja § 7419 lg 1 järgi ning karistas teda KarS § 63 lg 1 alusel 3 päeva pikkuse arestiga, mille kandmise alguseks luges kohus K. Pensa kinnipidamise 01.05.
13. a. Samuti võttis kohus KarS § 50 lg 1 p 2 ja LS § 7419 lg 3 p 1 alusel K. Pensalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 4 kuuks. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võttis arvesse, et K. Pensa on varasemalt korduvalt karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks K. Pensa karistamist rahatrahviga ning leidis, et karistuse eesmärgi saavutamiseks tuleb teda karistada lühiajalise arestiga. Kohtu hinnangul ei nähtu K. Pensa ütlustest, et ta oleks mõistnud õigusrikkumiste lubamatust, vaid üksnes seda, et ta loodab, et õigusrikkumisi ei avastata. Selliste hoiakutega isiku liiklusalase käitumise mõjutamiseks pidas kohus vältimatult vajalikuks tema suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik ühelt poolt õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides, teiselt poolt selleks, et kaebaja ise mõistaks, et nii tema enda kui ka kaasliiklejate elu, tervist ja vara ohustaval viisil käitumine liikluses on täiesti lubamatu. Apellatsioon
14. Harju Maakohtu 02.05.
15. a otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik K. Pensa, kes vaidlustab kohtuotsuse temale lisakaristuse kohaldamise osas ja palub kohtuotsus nimetatud osas tühistada või vähendada lisakaristust poole võrra. Apellatsiooni põhjendustes märgib K. Pensa, et lühiajaline arest täitis oma eesmärgi, tal oli aega järele mõelda ning mõista, et tema süüteod on tõsisemad, kui ta varem arvas. Seetõttu leiab apellant, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine pole vajalik. Samuti võtab see karistus temalt terveks suveks võimaluse tööd teha ja leiba teenida. Apellandi arvates lisakaristus mitte ei pane teda süütegude toimepanemisest hoiduma, vaid vastupidi, annab talle kiusatuse olenemata kohtuotsusest liikluses osaleda, kuna tal on reaalselt vaja tööd teha. Apellant leiab, et kohus võiks tulla talle vastu ja anda võimaluse tööd teha, mis annaks talle stiimuli omalt poolt seadusekuulekalt käituda. 2 Vastus apellatsioonile
16. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja oma vastuses apellatsioonile märgib, et menetlusalune isik oli enne kohtuotsuse tegemist töötu. Kui isik on leidnud endale töökoha pärast maakohtu otsust pole selline asjaolu kohtuotsuse tühistamise aluseks. Isik pidi arvestama, et tal on otsusega 4 kuuks juhtimisõigus ära võetud. Juhtimisõiguse olemasolu ei saa olla tööülesannete täitmise ja abivajavate pereliikmete eest hoolitsemise eeltingimuseks. Teadmine, et ta peab täitma ülesandeid, hoolitsema perekonna eest pole sundinud K. Pensat hoiduma väärteo toimepanemisest. Ükskõiksest suhtumisest liiklusohutusse, enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse saab järeldada vaid seda, et alkoholi tarvitamine, seejärel mootorsõiduki rooli istumine ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamine asulasisesel teel ning liiklusalase väärteo toimepanemine olid olulisemad kui võimalus säilitada soodne majanduslik olukord ja juhtimisõigus. Arvestades menetlusaluse isiku poolt inkrimineeritud väärteo ohtlikkust on kohtuväline menetleja seisukohal, et K.Pensa karistamine 3 päevase arestiga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks on põhjendatud ja proportsionaalne isiku süü suurusega ning alus juhtimisõiguse äravõtmise aja lühendamiseks või tühistamiseks puudub. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata järgmisel põhjendusel. K. Pensa on varem korduvalt karistatud rahatrahvidega, kuid sellele vaatamata on ta jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seega ei ole varem kohaldatud karistused tema puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades K. Pensa sellelaadsete rikkumiste korduvust, on põhjendatud tema suhtes raskemaliigilisema karistuse – aresti – mõistmine. Arvesse võttes K. Pensa ütlustest kajastuvaid hoiakuid, millest ei nähtu, et ta oleks mõistnud õigusrikkumiste lubamatust, on põhjendatud ka tema suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamine. Seda, et K. Pensa ei ole aru saanud õigusvastase käitumise lubamatusest, näitab ka tema apellatsioonis esitatud seisukoht, et lisakaristus mitte ei pane teda süütegude toimepanemisest hoiduma, vaid vastupidi, annab talle kiusatuse olenemata kohtuotsusest liikluses osaleda, kuna tal on reaalselt vaja tööd teha. Puutuvalt apellandi niisuguse väitega märgib ringkonnakohus, et vajadus tööd teha ei saa kellegi jaoks olla ajendiks ega õigustuseks õigusvastasele käitumisele. Seega ei saa apellandi väide, et lisakaristuse kohaldamine võtab temalt terveks suveks võimaluse tööd teha ja elatist teenida, olla talle kohaldatud lisakaristuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ja asjakohaseks maakohtu seisukohta, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on vajalik nii õiguskorra ja teiste liikluses osalejate kaitsmise huvides kui ka selleks, et K. Pensa ise mõistaks oma õigusvastase käitumise lubamatust. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuivõrd vajadus tööd teha ja omale elatist teenida ei takistanud K. Pensat korduvalt toime panemast väärtegusid, mille eest näeb seadus ette ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, siis ei ole eelnimetatud asjaolu käsitletav erandliku asjaoluna, mille tõttu tuleks jätta lisakaristus kohaldamata. 3
18. Oma apellatsioonis taotleb K. Pensa talle kohtuotsusega kohaldatud lisakaristuse määra vähendamist poole võrra. Seonduvalt apellandi eelnimetatud taotlusega märgib ringkonnakohus, et vastavalt LS § 7419 lg 3 p-le 1 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS §-s 7419 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega, kuivõrd seadus näeb ette lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise minimaalseks tähtajaks 3 kuud ja K. Pensale on käesolevas asjas kohaldatud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 4 kuuks, siis ei ole apellandi eelpoolnimetatud taotluse rahuldamine võimalik.
19. Ringkonnakohus nõustub K. Pensale mõistetud karistuse liigi ja määraga ning lisakaristuse kohaldamisega ning leiab, et apelleeritud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. K. Pensale mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellatsioonis esitatu ei anna alust vaidlustatud kohtuotsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
20. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus apelleeritud kohtuotsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 4