lg 2 p 1, § 316, § 319 lg 2 järgi, Jaanus Kalberg, IK 36805292742, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud kautsjon, süüdistuses
Ilmar Puusaag, IK 35408092731, XXXXXXX, kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud kautsjon, süüdistuses
lg 2 p 1, § 316, § 319 lg 2 järgi, Taavi Valk, IK 38311126529X elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
lg 1 järgi, Maigar Vilo, IK 38504066513, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole, süüdistuses
lg 1 järgi ja Artur Kattai, IK 38411074719, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, süüdistuses
MS § 180, § 313, § 315, kohus o t s u s t a s: Õigeks mõista Tauno Kreinin
Süüdi tunnistada Tauno Kreinin
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saamb kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel hakata Tauno Kreinini katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Tauno Kreinin katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tartumaa Tauno Kreinini suhtes kohaldatud tõkend kautsjon tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja KrMS § 135 lg 7 p 1 alusel tagastada nelisada tuhat (400 000) krooni. Õigeks mõista Jaanus Kalberg
Süüdi tunnistada Jaanus Kalberg
alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja
sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab kohtu määratud alalises elukohas – 2.ilmub kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saamb kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 1 alusel hakata Jaanus Kalbergi katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest. Määrata Jaanus Kalberg katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse (asuk. Tartu, Kalevi1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Jaanus Kalbergi suhtes kohaldatud tõkend kautsjon tühistada kohtuotsuse jõustumisel ja KrMS § 135 lg 7 p 1 alusel tagastada Jaanus Kalbergile ükssada viiskümmend tuhat (150 000) krooni. Õigeks mõista Ilmar Puusaag
Õigeks mõista Ilmar Puusaag
Õigeks mõista Ilmar Puusaag
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitada Ilmar Puusaagile tema eelvangistuses viibitud aeg 14.veebruar-13.oktoober 2008.a., s.o kaheksa
Artur Kattai suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitada Artur Kattaile tema eelvangistuses viibitud aeg 01.aprill 2008.a., s.o üks
Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel hüvitada Maigar Vilole tema eelvangistuses viibitud aeg 05.märts 2008.a., s.o üks
lg 1 alusel; läbipaistev kile, sinist värvi kilekott ning 2 minigrip kilekotti, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; - 0,87 grammi amfetamiini – mis jäeti hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel /I kd lk 125/ - kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel; - mobiiltelefon Nokia 6233 IMEI koodiga 359728006878204, milles EMT SIM kaart nr-ga 8972006060647319F (T.Kreininile kuuluv), asub kriminaalasja materjalide juures (pakend nr 1B) – tagastada Tauno Kreininile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - mobiiltelefon Sony Ericsson K750I IMEI koodiga 3565400158472706, milles EMT SIM kaart nr-ga 8937201006050072486F (I.Puusaagile kuuluv), asub kriminaalasja materjalide juures (pakend nr 3B), tagastada Ilmar Puusaagile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - mobiiltelefon Sony Ericsson W850i IMEI koodiga 3524010196796, milles EMT SIM kaart nr-ga 8937201007060048482F (I.Puusagile kuuluv), asub kriminaalasja materjalide juures (pakend nr 2B), tagastada Ilmar Puusaagile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - mobiiltelefon Nokia 6151 IMEI koodiga 356297018947053, milles EMT SIM kaart nr-ga 8937201004051030272F (J.Kalbergile kuuluv), asub kriminaalasja materjalide juures (pakend nr 1N), tagastada Jaanus Kalbergile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel; - A4 formaadis paberileht, milles OÜ Davos Investi poolt tehtud iseloomustus I. Puusaagi kohta – jätta kriminaalasja juurde; - 1 DVD plaat KrMS § 118 alusel teostatud jälitustoimingu salvestisega – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 alusel välja mõista riigituludesse: Tauno Kreininilt menetluskuludena sundraha kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis (10 875) krooni, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu kolmsada viiskümmend üks
lg 2 p 1 Puusaagi süü süüdistuse järgi on vaid see, et ta koos Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergiga grupis ühise tahtlusega otsustasid omandada suures koguses narkootilist ainet. Kohtule esitatud tõendite alusel ei leidnud tõendamist, et Ilmar Puusaag oleks osalenud narkootikumide tellimises, transportimises, enda valduses hoidmises, nende kannatanu autosse peitmises ega teostanud seoses narkootikumidega mingeid muid toiminguid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt peaks selle § eest süüdi mõistetav isik peale grupis teo planeerimise osalema veel mingites muudes narkootikumidega seotud tegevustes, näiteks aine edasitoimetamise korraldamises, selle kontrollimises või telefoni teel korralduste andmises. Sellistes tegevustes Ilmar Puusaag tõendusliku materjali järgi osalenud ei ole. Samuti ei tuvastanud kohus Ilmar Puusaagi puhul mingit motiivi kannatanu süüdi lavastamise soovis ega sellega seoses ka vajadust narkootikume hankida. Seega tuleb Ilmar Puusaag
Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg § 184 lg 2 p 1 Kohtumisel peale kella 16 Haagel viibisid vaid Kalmer Tiido, Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg, kelledest viimased olid teadlikud, millise autoga Kalmer Tiido hetkel ringi liigub. Kohtumise koosseisu ja kellaja suhtes langevad osalenute ütlused kokku. Kõneeristused I kd. lk. 52 kinnitavad Tauno Kreinini poolt tehtud kõne aega kell 16.02 Kalmer Tiidole. Kohtumine toimus peale helistamist 10-15 minuti pärast ja kestis umbes 10-15 minutit. Arvestades nimetatud 3 isiku ütlusi kohtumise aja alguse ja kestvuse kohta (10-15 min.), said vaid nemad teada, millal Tiido sõiduk kohtumispaigalt lahkub, millises suunas sõidab ja mis seal autos leida võib. Kohe peale kohtumise lõppu on helistatud Kreinini telefonilt, mis on positsioneeritud Haagel, Puusaagile, kes helistas kohe omakorda Talomehele. Ei ole usutav, et kohe peale kohtumise lõppu keegi kolmas isik Haagelt, kes ei osalenud kohtumisel, oleks teadnud, mida autost leida võib ja mis auto ning isikuga on tegu. Kuna Ilmar Puusaag väidetavalt ei tundnud helistajat hääle järgi ära, siis võib olla võimalik, et Tauno Kreinin palus enda telefonilt kellelgi tuvastamata isikul helistada Ilmar Puusaagile, andes eelnevalt helistajale täpse informatsiooni. Seega puudub võimalus, et keegi tuvastamata isik peale nimetatud kolme isiku kohtumise ja Tauno Kreinini telefonilt Ilmar Puusaagile kell 16.43 tehtud kõne vahel oleks saanud Kalmer Tiidole midagi autosse peita. Puusaag edastas koheselt politseile ka isiku hüüdnime, kelle autos narkootikum pidi olema. Kust sai seda kohe keegi võõras isik teada? Kreinini ütluste põhjal oli neil Tiidoga rahalisi vaidlusi ja väidetavalt püüdis Tiido temalt raha välja pressida. Seda on ta ka Jaanus Kalbergile rääkinud. Seega oli temal põhjust soovida Kalmer Tiido kõrvaldamist kriminaalmenetluse kaudu. Kuna Jaanus Kalbergil olid tema enda sõnul samuti ühised ärihuvid Tauno Kreininiga ja ka tema oli huvitatud selle maatüki ostmisest, mille alusel hiljem tekkis väidetav väljapressimine kannatanu poolt, ning Jaanus Kalberg soovis kuulda, et mis raha nõutakse, mida tema firma (koos Tauno Kreininiga) peaks maksma, siis oli ka tema asjast huvitatud ja tal oli olemas motiiv kannatanu suhtes tegutseda. Kuna kohtumise organiseerisid Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg ning kohtumisaja leppis kokku Tauno Kreinin, kes kutsus Kalmer Tiido Haagele, siis seega ei toimunud see kohtumine kannatanu initsiatiivil. Tauno Kreinin on kinnitanud, et Kalmer Tiido oli juba eelnevalt teda ähvardanud ja et teda tuli tõsiselt võtta. Seega oli juba enne kohtumist 8.veebruaril 2008.a. oli Tauno Kreininile teada Kalmer Tiido suhtumine ja hoiak tema suhtes ning tal oli põhjust soovida Tiido kõrvaldamist. Kuna Tauno Kreinin viibis 08.veebruari 2008.a. hommikul Tallinnas ja on ühenduses olnud aktiivselt Taavi Valguga ning viimase DNA on tuvastatud kõnealuse narkootikumi pakenditelt, siis võib järeldada esitatud tõendite alusel, et Tauno Kreinin hankis narkootilise aine Taavi Valgult. Kuna Kalmer Tiido auto tagumised klaasid olid kannatanu sõnul toonitud, siis nähtavus auto esiistmete taga oli piiratud ja seega ei pruukinud Eve Lüüs pakendit ka kohe märgata. Vahetult peale Haagelt lahkumist märkas kannatanu, et teda jälitab valge Volkswagen buss. Tema jälitamist kinnitab ka see, et Ilmar Puusaagile anti mitmel korral teada auto sõidusuund, mida kinnitab ka väljavõte kõneeristustest, et Tauno Kreinini telefonilt vahetult peale kolmiku lahkuminekut on lühikeste ajavahemike jooksul helistatud Ilmar Puusaagile, mille järel Ilmar Puusaag teavitas iga kord oma tuttavat politseinikku auto asukohast. Seega saadi narkootikumid peita autosse ainult süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil, kuna muidu ei oleks olnud põhjust koheselt peale kokkusaamist teatada narkootikumide asumisest autos, sest eksisteeris reaalne võimalus, et politsei reageerib koheselt ning olekski kohe ka narkootiline aine autost leidnud. Kannatanu ja tunnistaja Lüüsi sõnul keegi võõras autosse ei sisenenud ega kasutanud seda. Seega tuleb Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergi süüdistusest välja jätta, et nad koos Ilmar Puusaagiga planeerisid kõnesolevat kuritegu. On tuvastatud, et kannatanu autot jälitati ja anti korduvalt teada selle konkreetne asukoht. Et Tauno Kreinini telefon füüsiliselt asus peale nende lahkumist umbes 1 tunni jooksul Haagel ja sellest piirkonnas ei väljunud, siis isikule, kes kasutas Tauno Kreinini telefoni info edastamiseks Ilmar Puusaagile, pidi tulema info kannatanut jälitavast autost mingi teise sidevahendi kaudu. Ilmar Puusaagi on rääkinud, et ta ei ole kindel, kes talle helistas Tauno Kreinini numbrilt. Ta ei välistanud, et isik võis olla tuttav, kuid kinnitas, et ei tundnud hääle järgi helistajat ära. Kõneeristusest nähtuvalt on Ilmar Puusaag ka ise korduvalt helistanud selle ajavahemiku sees tagasi Tauno Kreinini numbrile. Kusjuures kõne kestvused on olnud 8 ja 22 sekundit. Seega ei ole tõenäoline, et Ilmar Puusaag oleks helistanud tagasi tundmatule isikule ning pidanud märgitud kestvusega kõnesid. Ilmar Puusaag ei ole kindlalt kinnitanud, et helistaja oli talle täiesti võõras isik ja tema antud selgitused helistaja isiku kohta olid ebaselged. Seega sai Tauno Kreinini telefoni kasutajaks sel ajal siiski olla kas Tauno Kreinini ise või Ilmar Puusaagile muu tuttav isik. Kreinin ja Puusaag olid eelnevalt vestelnud politseist võimaliku abi saamise teemadel. Seega oli Tauno Kreinin teadlik, et Ilmar Puusaagil olid politseis tutvusi ja võimaluse korral saab temalt abi paluda. Ei ole usutav, et keegi kolmas isik, keda Ilmar Puusaag üldse ei tundnud, oleks teadnud tema tutvustest politseis ning lootnud kuriteo teate puhul just tema abile ning teatanud sellest just talle. Ilmar Puusaag on rääkinud, et Tauno Kreinin küsis kolmapäeval või neljapäeval kas on võimalik politseist abi saada, et keegi narkar tuleb temalt välja pressima ja autos võib olla narkootikume. Kui Ilmar Puusaag helistas neljapäeval Talomehele, siis kirjeldas ta võimalikku reedest sündmuste käiku, et reedel on kokkusaamine, toimub väljapressimine ja autos võib olla narkootiline aine. Seega oli Tauno Kreinin oma tegevuse täpselt planeerinud, sest kuidas muidu sai Ilmar Puusaag teada, mis võib järgmisel päeval juhtuda. Väidetava väljapressimise ohver oli ju Tauno Kreinin, kokkusaamine osaliste vahel lepiti kokku alles reedel kell 16 ja autos oli peale kokkusaamist tõesti narkootiline aine. Tunnistaja Talomees kinnitas kohtuistungil, et Ilmar Puusaag teatas juba 08.veebruarile eelneval päeval, et annab teada auto ja auto numbri, millega pidi Tartusse toodama narkootilist ainet. Järgmisel päeval 08.veebruaril õhtupoole Ilmar Puusaag helistaski, et Viljandi poolt tuleb Tartusse sõiduauto must Lincoln 65 ZJB, millest tunnistaja kandis ette Heiki Roodile. Peale seda tuli Ilmar Puusaagilt veel mitu täpsustavat kõnet auto asukoha kohta. Ja Ilmar Puusaag nimetas ka, et narkootiline aine on tablettides ning selle võimaliku koguse, mis langeb ka kokku autost tegelikult leitud tablettide hulgaga. Seega pidi teataja Tauno Kreinini telefonilt teadma, et narkootikum on just tablettides ning selle kogust. Kohus leiab, et tõendite uurimisel ei leidnud kinnitust süüdistuses toodud narkootikumide peitmine kartulikrõpsupakendisse Jaanus Kalberg poolt ja seega tuleb selline narkootikumide kannatanu autosse toimetamise moodus Jaanus Kalbergi ja Tauno Kreinini süüdistusest välja jätta. Maigar Vilo
lg 1- õigeks Maigar Vilo ja Taavi Valgu kohtus antud ütlustega arvestada ei saa, kuna nad mõlemad loobusid kohtueelses menetluses antud ütlustest muutes neid kardinaalselt. Ütluste muutmise kohta ei toonud kumbki usutavat põhjendust. Kohtule on esitatud Maigar Vilo süüd kinnitava tõendina vaid Maigar Vilo ja Taavi Valgu kõnede pealtkuulamise jälitusprotokoll– nende vestlusest võib välja lugeda, et esimeses kõnes on olnud juttu „75 asjast“ ja teises kõnes Taavi Valk avaldas uudisena, et sai teada mingi asja „organiseerimisest ja kes tegid ka.“ Kohus leiab, et kahte kõnet, mis on tehtud 19.veebruaril 2008.a. vastavalt kell 13.03 ja 19.22, arvestades Maigar Vilo ja Taavi Valgu poolt kasutatud umbmääraseid väljendeid, ei saa nende mõttest täpselt aru saamata omavahel seostada. Ei saa kindlalt väita, et esimeses ja teises kõnes räägitakse samadest asjaoludest. Kuna kõik kahtlused tuleb kriminaalmenetluses tõlgendada süüdistatava kasuks, siis ei saa sellise tõendi alusel väita, et Maigar Vilo on Taavi Valgule edasi andnud narkootikume 07.veebruaril 2008.a. Maigar Vilot ei saa käesoleva kriminaalasja raames peale nende kahe telefonikõne mingil muul moel ei Taavi Valgu ega talle esitatud süüdistusega seostada. Taavi Valk
lg 1 Kohtule on esitatud Taavi Valgu süüd kinnitava tõendina Maigar Vilo ja Taavi Valgu kõnede pealtkuulamise jälitusprotokoll, mille mittearvestamise põhjused on eelpool Maigar Vilo süüdistust käsitlevas osas juba välja toodud. Telefonikõned ja kohtumine –Taavi Valgul Tauno Kreininiga korduvad kõned 07.veebruaril ja 08.veebruaril 2008.a. Kõnede eristustest on näha, et Tauno Kreinin viibis 08.veebruari hommikust kuni lõunani Tallinnas ja suhtles Taavi Valguga. Tauno Kreinin möönab, et nad võisid sel kuupäeval ka Taavi Valguga kohtuda Tallinnas. Tema ütluste kohaselt suhtlesid nad sel ajal tihedalt seoses tööga. Samas ei saa kohus selle tõendi põhjal öelda, et on suheldud seoses narkootikumidega ning samuti ei ole kindlalt tõendatud nende kohtumine 08.veebruaril 2008.a. Tallinnas. DNA – ekspertiisiga on tuvastatud, et ühel pakenditest, millesse oli Kalmer Tiido poolt politseile üle antud narkootikum pakendatud, on leitud Taavi Valgu DNA. Kile pealt, millesse vahetult olid pakitud narkootikumid, võetud segaproovis on tuvastatud suure tõenäosusega Taavi Valgu DNA. On tõenäoline, et kui kahel pakendil, millesse olid vahetult narkootikumid pakitud ja millel leidus Taavi Valgu DNA, siis pidi tal olema ka kokkupuude selle konkreetse narkootikumi kogusega. Puudub tõenäosus, et viibides Haage kontoris, on Taavi Valk seal puutunud just neid kahte pakendit, mida hiljem on kasutatud narkootikumide pakkimiseks. Kuna üks pakenditest, millelt leiti tema DNA, oli vahetult narkootikumide ümber ja mis omakorda oli asetatud teise tema DNAd sisaldavasse pakendisse, siis saab järeldada, et Taavi Valk pidi vahetult olema kokkupuutes selle narkootilise ainega. Pole põhjust kahelda ekspertiisiakti kui tõendi kohtukõlbulikkuses, kuna on teostatud täiendav ekspertiis, millega on ekspertiisiakt viidud vastavusse Riigikohtu lahenditest tuleneva nõudega. Kuna Maigar Vilo süü kohtus tõendamist ei leidnud, siis tuleb Taavi Valgu süüdistusest välja jätta, et ta omandas 07.veebruaril 2008.a. Tallinnas narkootilise aine Maigar Vilolt. Tauno Kreinin, Jaanus Kalberg ja Ilmar Puusaag § 316 Kohtul puuduvad tõendid, et Ilmar Puusaag oleks osalenud ühise tahtlusega grupis koos Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergiga süütõendi kunstliku loomise plaani kavandamises. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et Ilmar Puusaag oleks olnud teadlik kavandatavast plaanist. Kohtule teadaolevalt kuulis Ilmar Puusaag Tauno Kreininilt eelmisel päeval, et viimast tülitab keegi väljapressija, kelle autos võib olla narkootikume ja Tauno Kreinin uuris temalt abi saamise võimalust. Puuduvad tõendid, et Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg oleksid Ilmar Puusaagi pühendanud oma kavandatavasse kuriteoplaani. Kohtulikult leidis tuvastamist, et Ilmar Puusaag ei ole osalenud narkootikumide hankimisel, käitlemisel ega autosse peitmisel. Samuti ei tuvastanud kohus Ilmar Puusaagi puhul mingit motiivi kannatanu süüdi lavastamiseks. Eeltoodud asjaoludel tuleb Ilmar Puusaag antud süüdistuses õigeks mõista. Tauno Kreinin, Jaanus Kalberg ja Ilmar Puusaag § 319 lg 2 Kuna Ilmar Puusaagi süü ei leidnud eelnevalt tõendamist koos Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergiga tegutsemises, siis ei saa ka kohtule esitatud tõendite põhjal väita, et ta oli teadlik, et tema poolt edastatud info tuttavale politseinikule võiks olla vale. Eelneval päeval oli talle Tauno Kreinini poolt teada antud, et seoses väljapressimisega võib saabuda informatsioon narkootikumide liikumise kohta, mille peale Ilmar Puusaag teavitas sellest ka oma tuttavat politseinikku. Faktiliselt on tuvastatud, et selline informatsioon 08.veebruaril 2008.a. ka saabus, mille Ilmar Puusaag ka politseisse edastas. Hiljem saades täpsustavat informatsiooni, edastas ta ka selle vahetult politseile. Oluline ei ole, kas info edastajaks oli Tauno Kreinin või mõni muu talle tuttav isik Tauno Kreinini telefonilt. Ilmar Puusaag, olles juba eelnevalt saanud infot Tauno Kreininilt, ei pruukinud kahtlustada, et tema poolt politseisse edastatud info ei ole tõene. Kohus ei tuvastanud teataja kuritahtlikkust teate edastamisel politseile. Kuna temapoolne kuritegelik tahtlus valeinfo edastamisel ei ole kahtlusteta kinnitust leidnud, siis tuleb see tõlgendada tema kasuks. Kohtus leidis tuvastamist, et Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg olid mõlemad huvitatud kannatanu kõrvaldamisest läbi võimaliku kriminaalmenetluse. Seda kinnitab Tauno Kreinini põhjendus, miks Jaanus Kalberg pidi koos temaga kannatanu autosse istuma ning ka Jaanus Kalberg on ise kinnitanud oma huvitatust seoses Kalmer Tiido tegevusega maatehingu osas. Kuna mõlema süüdistava süü
lg 2 p 1 järgi leidis kohtus tõendamist ja leidis kinnitust mõlema isiku viibimine viimastena kannatanu autos enne narkootikumide avastamist, siis sellest tulenevalt on nende süü tahtluses kannatanu süüdi lavastada leidnud kinnitust. Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergi süüdistusest tuleb välja jätta, et tegu oli kavandatud ühise tahtlusega grupis koos Ilmar Puusaagiga. Kohtul on alust arvata, et Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg käitusid antud teos, kasutades Ilmar Puusaagi abi, vahendlike täideviijatena ja seega vastutavad nad teadlikult valekaebuse esitamise eest, kui sellega on kaasnenud tõendite kunstlik loomine. Neile teadaolevalt oli Ilmar Puusaagil tutvusi politseis ja seda püüti kasutada valeinfo edastamisel politseisse. Kuna Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg mõlemad teadsid, et Kalmer Tiido ja tema autos leiduva narkootilise aine vahel puudus seos, siis nad teadlikult, soovides realiseerida oma kuritahtlikku plaani Kalmer Tiido suhtes, lasid Ilmar Puusaagil edastada politseile neile teadaoleva valeinfo. Kuna
lg 2 sätestab koosseisulise tunnusena tõendi kunstliku loomise ilma millise tegevuseta ei kuuluks isikute käitumine kvalifitseerimisele nimetatud § järgi, siis ei ole põhjendatud kvalifitseerida Tauno Kreinini ja Jaanus Kalbergi tegevus nii § 316 kui § 319 lg 2 järgi. Seega tuleb Tauno Kreinin ja Jaanus Kalberg
Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et põhjendatud ei ole mõista
lg 2 p 1 ja § 319 lg 2 järgi kvalifitseeritavate tegude eest ühte karistust raskeime § järgi, sest teod ei ole toime pandud samaaegselt nagu sellele viitab
Kuritegu seoses narkootikumidega on toime pandud ajaliselt varem kui valekaebuse esitamise vahendlik täideviimine. Tauno Kreininile karistuse määramisel arvestab kohus, et isikut on varem 3 korral kriminaalkorras karistatud. Samuti on teda väärtegude eest mitmel korral karistatud. Jaanus Kalbergile karistuse määramisel arvestab kohus, et teda varem kriminaalkorras karistatud ei ole, väärteokorras on teda samuti karistatud. Arvestades Tauno Kreininile ja Jaanus Kalbergile esitatud süüdistuse raskust ning kuriteo toimepanemise asjaolusid, kus kuritegeliku plaani õnnestumisel oleks kannatanule võidud tekitada olulist kahju kuni temalt vabaduse võtmiseni, siis leiab kohus, et selline käitumine on eriti kuritahtlik. Seepärast leiab kohus, et nii Tauno Kreinin kui Jaanus Kalberg, lisaks eelnevalt kinnipidamiskohas viibitud ajale, peavad kandma veel osaliselt reaalset vangistust. Arvestades siiski erinevust varasemates karistustes ja nendepoolset mõningast erinevat osavõtuastet toimepandud kuritegudes, kus Tauno Kreinin roll selles oli määravam, siis leiab kohus, et ka neile mõistetud karistused peavad olema veidi erinevad. Kuna Taavi Valgu roll seisnes ainult narkootikumide hankimises ja mitte omal initsiatiivil ning pole tuvastatud, et ta tegi seda kasu saamise eesmärgil, siis leiab kohus, et teda on võimalik karistada miinimumsanktsiooniga.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.