← Eesti

1-10-2124/14

1-10-2124 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoobril 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-10-2124

(09240104680)Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Kriminaalasi Marek Krasnovi süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu
  1. aprilli 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Marek Krasnovi kaitsja Lembit Nirgi Prokurör Aita Ploom Süüdistatav Marek Krasnov elukoht: XXX, isikukood: 38504165217, töökoht: varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
  2. aprilli 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-2124 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt advokaadibüroo Rakvere AB kaudu 2496 krooni sealhulgas käibemaks 416 krooni, advokaat Lembit Nirgile tema poolt Marek Krasnovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Marek Krasnovilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2080 krooni, millele lisandub käibemaks 416 krooni, kokku 2496 krooni riigituludesse. Marek Krasnovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Marek Krasnovi 1-10-2124 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
  4. oktoobril 2010 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse poolel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  5. oktoobrist
  6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  7. oktoobrist
  8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
  9. aprilli 2010 otsusega mõisteti Marek Krasnov süüdi ja karistati KarS § 320 lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, s.o 9720 krooni riigituludesse. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku, s.o 10 päevamäära võrra, mõistes M. Krasnovile karistuseks rahalise karistuse 20 päevamäära, s.o 6480 krooni riigituludesse. Maakohus arutas M. Krasnovile KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et ta andis Rakveres Rohuaia 8 asuvas Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas
  10. oktoobril 2008 toimunud kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel, eesmärgiga vabastada süüdistatav H. V. süüst, teadvalt valeütlusi selle kohta, et
  11. märtsil 2007 kella 05.00 paiku ei löönud süüdistatav H. V. Tapa linnas XXX asuva XXX baari ees kannatanu S. K. ühe korra rusikaga näkku, vaid kannatanut lõi J. A. . Süüdistatav end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistatava süü tõendatud järgmiste tõenditega kogumis: M. Krasnovi allkirjaga hoiatusest valeütluste andmise eest, M. Krasnovi tunnistajana antud ütlustega Viru Maakohtu istungil
  12. oktoobril 2008, Viru Maakohtu kohtuistungite protokollide koopiatega (tl 18-41), Viru Maakohtu
  13. veebruari 2009 otsusega, Tartu Ringkonnakohtu
  14. mai 2009 otsusega ja kahtlustatava M. Krasnovi ütlustega (tl 42-43). Nimetatud tõenditega kogumis on kummutatud süüdistatava enda süüd eitavad ütlused. M. Krasnov oli kriminaalasjas tunnistaja, olles kaitsja tunnistajana kohtuistungile kutsutud. Seega oli ta KarS § 320 kuriteo subjektiks. Täidetud on ka KarS § 320 lg 1 kuriteo koosseisu objektiivse külje teine nõue – M. Krasnovit oli enne tunnistajana ütluste andmisele asumist hoiatatud nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Tunnistaja M. Krasnov andis teadvalt valeütlusi selle kohta, et mitte H. V. ei löönud kannatanu S. K. , vaid 2 seda tegi J. A. . Nimetatud teadvalt valeütlused olid kantud soovist, et tema tuttavat H. V. , keda eeldatavalt ähvardas reaalne vangistus, kuna temale inkrimineeritud süütegu oli toime pandud katseajal, kuriteo eest süüdi ei mõistetaks. Viru Maakohus mõistis
  15. veebruari 2009 otsusega H. V. i süüdi KarS § 263 p 1 järgi alaealise S. K. löömises ning karistas teda rahalise karistusega 21 750 krooni. Nimetatud kohtuotsusega on tuvastatud, et tunnistaja M. Krasnovi ütlused ei ole tõesed, kuna kaitsjapoolsed tunnistajad J. A. , M. L. , M. Krasnov ja A. A. on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud. Nimetatud tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus, samuti on nad vastuolus süüdistatava H. V. i ütlustega ning ei haaku kannatanu S. K. ning tunnistajate K. S. ja A. K. ütlustega. Kaitsjapoolsed tunnistajad ei ole tegelikult tajunud seda sündmust, millest nad räägivad, ja tegemist on valeütlustega. Tartu Ringkonnakohus jättis
  16. mai 2009 otsusega maakohtu otsuse H. V. i süüdimõistmises muutmata. Ringkonnakohus asus seisukohale, et maakohus on põhjendatult lugenud M. Krasnovi, J. A. i, M. L. ja A. A. tunnistused valeütlusteks. Ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohaga, et kaitsjapoolsed tunnistajad on omavahel ütluste andmise osas kokku leppinud ja andnud valeütlusi ning kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused ei haaku kohtute poolt usaldusväärseteks tunnistajateks loetud isikute ütlustega. Samuti on kaitsjapoolsete tunnistajate ütlused vastuolus omavahel ja ka süüdistatava H. V. i ütlustega ning seda just kuriteosündmusega seonduvalt. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et M. Krasnovi, J. A. i, M. L. ja A. A. i ütlused on antud eesmärgiga vabastada H. V. süüst ning nad on andnud valeütlusi. M. Krasnovi kaitsja viide, et tegemist on inimliku mitte mäletamisega, ei ole asjakohane. Inimene unustab sündmuse üksikuid detaile, kuid kindlasõnalist väidet, et H. V. asemel lõi kannatanut J. A. , s.o eksimist lööja isikus, ei ole alust tõlgendada mitte inimese mälu eripärana, vaid tahtliku valeütlusena. Käesoleval juhul ei olnud tegemist kestva grupilise kaklusega, mille üksikute detailide tajumine, meeles pidamine ja hilisem reprodutseerimine on tunnistajate jaoks keeruline. M. Krasnov oli tavalises alkoholijoobes. Ei ole tuvastatud tema erutust, ärritust või muud erilist emotsionaalset seisundit, mis oleks seganud tal sündmusi adekvaatselt tajuda. Nii esimese kui teise astme kohus on H. V. süüasjas tuvastanud, et M. Krasnov ei tajunud vahetult sündmust, mille kohta ta tunnistusi andis, ja seega tuleb tema poolt
  17. oktoobril 2008 Viru Maakohtu kohtuistungil antud ütlusi tõlgendada tahtlikult ja teadvalt antud valeütlustena, mis olid antud eemärgiga vabastada H. V. süüst. Kohtuistungil viimases sõnas M. Krasnov möönis kohtu hinnangul oma süüd vaatamata selle korduvale eitamisele varasema menetluse käigus, öeldes, et kui ta süüdi jääb, siis teine kord teab, et pole mõtet kedagi päästma minna. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Krasnovi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks või teha uus otsus ja mõista M. Krasnov KarS § 320 järgi õigeks süüteokoosseisu puudumise tõttu. Apellatsiooni kohaselt oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik, kuna ainutõendina on käsitletud süüdimõistvaid kohtuotsuseid, samuti on ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, kuna pole tuvastatud M. Krasnovi otsest tahtlust anda valeütlusi. Samuti on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme, kuna kohus ei ole otsust ammendavalt ja vastuoludeta põhistanud. J. A. , M. L. , M. Krasnovi ja A. A. kokkulepe valeütluste andmiseks ei ole usaldusväärselt tõendatud. Kui tunnistajad omavahel arutasid sündmuste käiku ja kasvõi seda, kes mida tegi ja kes käitus ebaõigesti, siis ei tähenda see kavatsust anda valeütlusi asjaolude kohta. Kui oleks olnud kavatsus anda ütlusi süüdistatava H. V. i kasuks, siis ei oleks saanud need olla 3 vastuolus H. V. i ütlustega. Kavatsus valeütlusi anda peab olema kellegi huvides, muidu ei oleks sihipärane valeütlusi anda. Kui tunnistajad on oma mulje põhjal sündmustest valesti aru saanud, siis ei ole nad süüdi valeütluste andmises. Erinevus kannatanupoolsete tunnistajate ütlustest on arusaamatult formuleeritud sõnaga „ei haaku“. Haakumise mõistet, mahtu ja tähendust ei ole kohus analüüsinud. Kõik kohtu osutatud tõendid on võrdväärsed, ükski neist pole ainutähtis, ka mitte teise isiku süüdimõistev otsus. Kui kohus luges M. Krasnovi tunnistused valeütlusteks, siis ei olnud M. Krasnovil ilmselt võimalik kõiki asjaolusid ammendavalt selgitada, põhistada ja tõendada. Tema suhtes on võetud süüdistav seisukoht teise jõustunud otsusega. Eelmine kohtuotsus ei saa M. Krasnovi süü tõendamise osas olla ainutõendiks, kuid kohus on järjekindlalt tuginenud ainult H. V. , s.o teise isiku süüdimõistvatele otsustele. Kohus ei ole sisuliselt kirjeldanud teo objektiivset külge, kuna vastuolu teiste isikute ütlustega ei tähenda veel valeütluste andmist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäi süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsiooni juurde ja palusid see rahuldada. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu, leides, et see on põhjendamatu. Viru Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja, prokuröri ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning muutmisele ei kuulu. Apellatsioonis ega ka ringkonnakohtu istungil ei esitanud süüdistatav ja kaitsja mingeid uusi Viru Maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ja kaebuses taotletakse sisuliselt olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt M. Krasnovi õigeksmõistmist. Esitatud taotlusest lähtudes ringkonnakohus analüüsis ja hindas kõiki antud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oma otsuses KrMS § 312 p 1,2 alusel igakülgselt analüüsinud M. Krasnovile esitatud süüdistust ning põhjendatult leidnud, et see on tõendamist leidnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste järeldustega ning vastavalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea ringkonnakohus vajalikuks kohtuotsuses toodud põhjendusi käesolevas otsuses korrata. Ringkonnakohus ei nõustu M. Krasnovi kaitsja poolt apellatsioonis toodud etteheitega nagu ei tohtinuks maakohus M. Krasnovi suhtes süüdimõistvat kohtuotsust tehes tugineda suurel määral vaid H. V. kriminaalasjas tehtud otsustustele. Ringkonnakohus leiab, et ühe kriminaalasja menetlusdokumentide, sh kohtuotsuse ja kohtuistungi protokolli kasutamine tõendina teises kriminaalasjas ei ole välistatud ning nimetatud dokumente tuleb vaadelda muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Nende dokumentidega saab põhimõtteliselt tuvastada mingite ütluste lahknemist nendest tõenditest, millistele tuginedes luges kohus oma kohtuotsusega tuvastatuks kuriteosündmuse toimumise esimeses kriminaalasjas, mitte aga kellegi poolt teadvalt valeütluse andmist. Teadvalt valeütluse andmise tuvastamine peab olema iseseisva kriminaalmenetluse esemeks. Seega võib kohtuotsust ja kohtuistungi protokolli KarS § 320 järgi alustatud kriminaalmenetluses kasutada tõendina tuvastamaks süüdistatava ütluste erinevust tõenditest, millele kohus on tuginenud otsuse tegemisel esimeses asjas. 4 Sealjuures tuleb KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuse kohtulikul arutamisel tuvastada, et isik oli esimeses asjas tunnistaja, teda on vastutusest hoiatatud ja ta andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et ülatoodud põhimõtetest lähtudes on maakohus leidnudki, et M. Krasnov tuleb süüdi tunnistada valeütluste andmises. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et M. Krasnov andis H. V. i kriminaalasjas ütlusi kui tunnistaja, teda hoiatati KarS § 318 ja 320 järgi ning nimetatud hoiatus oli talle arusaadav (tl 35-37). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt andis M. Krasnov
  18. oktoobril 2008 kohtuistungil tunnistajana ütlusi selle kohta, kes lõi
  19. märtsil 2007 Tapa linnas kannatanut S. K. näkku, tekitades viimasele lõualuumurru. Seega andis M. Krasnov tunnistajana ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd jõustunud maa- ja ringkonnakohtu otsustega on tuvastatud, et S. K. lõi
  20. märtsil 2007 H. V. , mitte aga J. A. , nagu väitis M. Krasnov oma ütlustes, millised ta andis
  21. oktoobri 2008 kohtuistungil, siis on M. Krasnov avaldanud tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Nõustuda tuleb maakohtuga ka selles, et M. Krasnov andis
  22. oktoobril 2008 toimunud kohtuistungil valeütlusi teadvalt. Ringkonnakohus leiab, et M. Krasnovi selgesõnalisi ütlusi kohtuistungil, et S. K. lõi J. A. , ei saa vaadelda kui eksimust lööja isikus, nagu väidetakse apellatsioonis. Viru Maakohtu
  23. veebruari 2009 otsusega mõisteti H. V. KarS § 263 p 1 järgi süüdi ja kohtuotsusest nähtuvalt hinnati M. Krasnovi tunnistajana antud ütlusi ebausaldusväärseteks. Ühtlasi leidis kohus, arvestades vastuolusid süüdistatava ja M. Krasnovi ütlustes, et M. Karsnov ei ole tegelikult tajunudki sündmust, mille kohta ta kohtuistungil ütlusi andis. Samasuguste järelduseni jõudis ka Tartu Ringkonnakohus oma
  24. mai 2009 otsuses, millega maakohtu otsus jäeti muutmata. Sellele otsusele esitatud kassatsiooni Riigikohus menetlusse ei võtnud. Nimetatud otsuste koopiatest ja kohtuistungi protokollidest nähtub, et M. Krasnovi ütlused, mille kohaselt lõi S. K. J. A. lähevad oluliselt lahku tunnistajate K. S. , A. K. ja kannatanu S. K. ütlustest, mille kohaselt lõi S. K. H. V. . Sellist ütluste kardinaalset lahknevust ei saa ringkonnakohtu arvates selgitada millegi muuga kui et M. Krasnov andis kokkuleppel H. V. iga valeütlusi. On ebatõenäoline, et M. Krasnov, teades, et S. K. lõi hoopis J. A. , mille tõeks osutumine välistanuks H. V. i süü, vaikib sellest ning alles kohtuliku uurimise lõppfaasis s.o
  25. oktoobril 2008 annab selle kohta omapoolseid ütlusi. Ringkonnakohtu arvates ei saa M. Krasnovi taolist käitumist vaadelda ka kui kaitsetaktikat, sest taoline taktika eeldanuks hoopis intensiivsemat tegevust, s.t tõe avaldamist koheselt peale H. V. ile kahtlustuse esitamist. Need on sellised objektiivsed ja usaldusväärsed faktid, mis ringkonnakohtu arvates viitavad sellele, et M. Krasnov andis kohtuistungil valeütlusi. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 5 Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.