← Eesti

1-10-5740/41

Obsah (9)§ 184§ 209§ 169§ 64§ 65§ 68§ 21§ 218§ 56

1-10-5740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. november 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-10-5740 (08260104572) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuus

§ 184

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ning Meelis Kittaski süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 19.

mai 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad süüdistatavad Meelis Kittask ja Maiker Tammeorg Prokurör Margus Lellep Maiker Tammeorg, isikukood 37812012731, Elukoht: XXX, varem kriminaalkorras 4 korda karistatud ja Süüdistatavad Meelis Kittask, isikukood 37801280211, Töökoht: XXX, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras 6 korda karistatud Kaitsjad Kohtuistungi aeg ja koht advokaadid Aivar Kello ja Rein Napa

  1. oktoober 2010, Tartus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1:
  2. Jätta Tartu Maakohtu
  3. mai 2010 otsus kriminaalasjas nr 1-10-5740 muutmata ning süüdistatavate Meelis Kittaski ja Maiker Tammeorgi apellatsioonid rahuldamata.
  4. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokatuuribüroo In Jure kaudu 1800 krooni sealhulgas käibemaks 300 krooni, advokaat Aivar Kellole tema poolt Meelis Kittaskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  5. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Advokatuuribüroo Rein Napa kaudu 1200 krooni sealhulgas käibemaks 200 krooni, advokaat Rein Napale tema poolt Maiker Tammeorgile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Meelis Kittaskilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Aivar Kello poolt osutatud õigusabi eest 1500 krooni, millele lisandub käibemaks 300 krooni, kokku 1800 krooni riigituludesse. Meelis Kittaskil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Meelis Kittask 1-10-5740 kohtukulud“.
  8. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Maiker Tammeorgilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 1000 krooni, millele lisandub käibemaks 200 krooni, kokku 1200 krooni riigituludesse. Maiker Tammeorgil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
  9. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Maiker Tammeorg 1-10-5740 kohtukulud“.
  10. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. -2- Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  11. novembrist
  12. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  13. novembrist
  14. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  15. novembrist
  16. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 19.05.2010 otsusega mõisteti Maiker Tammeorg süüdi: -

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 aasta ja 3 kuu vangistusega; -

§ 209lg 2 p 1 järgi ning karistati 1 aasta vangistusega;.

-

§ 169

järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti M. Tammeorule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Tammeorule liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning M.

Tammeoru karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.2009. Sama otsusega mõisteti Meelis Kittask süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 aasta ja 3 kuu vangistusega. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning M.

Kittaski karistuse kandmise alguseks loeti 10.03.2009. (karistuse kandmise aja algus on maakohtu 10.06.2010 määrusega täpsustatud ja loetud selleks 10.03.2010) Vahi all viibitud aeg 10.11.2009 kuni 09.03.2010 on arvestatud karistuse hulka vastavalt Harju Maakohtu 29.09.2009 määrusele, millega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 19.11.2008 otsusega mõistetud 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada M. Tammeorule ja M. Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2009 määrusega kohaldatud lisapiirangud. -3- Kittaskile Lõuna Maakohus arutas lühimenetluses M. Tammeorule

§ 184

lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 169 järgi esitatud süüdistust selles, et: - tema, omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos M. Kittaskiga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 Tartu linna, kus andsid X maja taga parklas väikeses koguses edasi E. J. ja ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani M. Tammeorg toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Lexi Ehituse OÜ projektijuht R. B. sellega, et sõlmis 10.04.2008 Tartus, Riia 4 asuvas pubis Big Ben alltöövõtulepingu Lexi Ehituse OÜ tööde teostamise osas J. J. eramu ehitusel, asukohaga Tartumaa X, lubades peale tööde teostamist maksta Lexi Ehituse OÜ-le kokku 173 390 krooni. Usutavuse saavutamiseks tasus M. Tammeorg samas Lexi Ehituse OÜ-le ettemaksuna 10 000 krooni, kuid tegelikult tegutses M. Tammeorg kavatsusega töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata jätta ning J. J. saadud raha enda tarbeks kulutada. Seega sai M. Tammeorg varalist kasu 163 390 krooni, tekitades Lexi Ehituse OÜ-le kahju 163 390 krooni. Sellega pani M. Tammeorg toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o

§ 209lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- tema, lapsevanemana, on alates 27.10.2005 kuni 09.10.2008 kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 27.10.2005 otsusega nr 2-1739-05 M. U. (end. T.) kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse V. U. (end. T.), sündinud 30.03.2004, ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ning Tartu Maakohtu 09.10.2008 otsuse nr 2-08-49431 alusel 2175 krooni kuus alates 16.07.2008. Seisuga 21.12.2008 on maksmata elatusraha võlgnevus 63 092 krooni. Sellega pani M. Tammeorg toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohus arutas lühimenetluses M. Kittaskile

§ 184

lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos M. Tammeoruga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 Tartu linna, kus andsid X maja taga parklas väikeses koguses edasi E. J. ja ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani M. Kittask toime

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. Maakohtus tunnistasid M. Kittask ja M. Tammeorg ennast nendele esitatud süüdistuses täielikult süüdi. -4- Maakohus leidis M. Tammeoru ja M. Kittaski süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi on M.

Tammeoru ütlustega tõendatud, et M. Kittask otsis amfetamiinile ostjat. Juttu oli 100 grammist. Ta võttis ühendust E. J. , kes oli nõus seda ostma, hind oli 8000 krooni. 10.11.2009 hommikul sai ta M. Kittaski käest teada, et kraam (amfetamiin) on olemas. Nad said Tartus E. J. kokku, kes proovis nende autos seda amfetamiini. Selleks andis ta E. autos olnud väikese minigrip kilekoti amfetamiiniga. Amfetamiin oli Tartus X maja taga asuvas parklas tänavavalgustusposti juures, mille oli sinna ilmselt pannud M. Kittask, kes käskis tal selle sealt ära tuua. Kuna seal oli palju inimesi, ei saanud ta amfetamiini sealt ära võtta. Kui E. J. läks raha tooma, peeti tema (T.) politsei poolt kinni. M. Kittask tunnistas end kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid kohtueelsel uurimisel on ta eitanud oma seotust äravõetud amfetamiiniga. E. J. i ütlused tõendavad, et M. Tammeorg pakkus talle amfetamiini müüa – 100 grammi 8000 krooni eest, aine oli talle andnud edasimüümiseks keegi tuttav. Nad leppisid kokkusaamise Tartus vana kaubamaja taga parklas. Ta istus M. Tammeoru autosse, et amfetamiini proovida. Roolis oli talle tundmatu mees. M. Tammeorg võttis taskust kinni teibitud karbi, millest võttis natuke amfetamiini, pani selle minigrip kilekotti ja andis talle proovida. Ta oli nõus ostma 2 grammi 500 krooni eest ja läks automaadist raha võtma. Kui ta tagasi tuli, ei olnud parklas enam kedagi. M. Tammeorg ja M. Kittask peeti 10.11.2009 kell 9.30 kahtlustatavatena kinni. Kinnipidamisel võeti M. Tammeorult ära kummikinnas, mis oli tal vasakus käes. Kinnipidamise hetkel istus M. Kittask auto Nissan Primera juhiistmel ja M. Tammeorg tema kõrval. Sündmuskoha vaatlusel 10.11.2009 Tartus Riia 2 vana kaubamaja taga parklas võeti betoonist valgustusposti avast ära kortsus plekist purk kirjega „Battery ja läbipaistavast plastikust karp, milline on kinni teibitud valget värvi ja oranžide triipudega teibiga. Teibi peal kiri „Mammoth”. Karbi sees on näha heledat värvi pulbriline aine. 10.11.2009 leiti sõiduauto Nissan Primera registrimärgiga XXX XXX läbiotsimisel sõiduauto kõrvalistuja ukse sahtlist 2 heledat värvi kummikinnast ning keskkonsoolist üks läbipaistev kummikinnas. Eksperdi arvamusega (narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1231-09/4667, I kd, 71-72) on tõendatud, et betoonist valgustusposti avast ära võetud plastikkarbis olev pulbriline aine on massiga 33,79 grammi ja see sisaldab amfetamiinisulfaati 19%, seega on pulbris 4,71 grammi amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mis on kinnitatud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73, kohaselt kuulub amfetamiin esimesse nimekirja, mis on eriarvestusele kuuluv narkootiline ja psühhotroopne aine. -5- NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eksperdi arvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr 65) on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Arvestades ekspertarvamust, oleks äravõetud 4,71 grammist puhtast amfetamiinist piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 36 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise aine – amfetamiini käitlemisega. DNA ekspertiisi käigus ilmnes, et plastkarbilt, milles oli amfetamiin, ning selle ümber olnud teibilt võetud proovides saadi DNA analüüsil mitmest kohast täielik segaprofiil, milles ei saa välistada M. Kittaskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Sõiduauto Nissan Primera läbiotsimisel ukse sahtlist leitud kummikindal saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M. Kittaski DNA profiiliga. M. Tammeoru DNA profiiliga kokkulangev DNA profiil tuvastati keskkonsoolist ära võetud kummikindal. Eksperdi arvamus kinnitab M. Tammeoru ütlusi selle kohta, et amfetamiini omandas eelnevalt M. Kittask, kuna aine pakendil on tuvastatud tema DNA-d. Samas oli M. Kittaski poolt varem omandatud amfetamiin nende mõlema ühises valduses - see oli paigutatud telefoniposti sisse, mille asukohta teadsid ainult M. Tammeorg ja M. Kittask. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kinni teibitud karp narkootilise ainega oli ka autos M. Tammeoru valduses, tema taskus. Ta võttis sellest natuke ainet tunnistajale proovimiseks. Seega oli amfetamiin mõlema süüdistatava tegeliku võimu all. M. Kittask ja M. Tammeorg tegutsesid amfetamiini käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena

§ 21lg 2 mõttes.

M. Kittaski ja M. Tammeoru ühine soov oli realiseerida M. Kittaski poolt muretsetud amfetamiini. Sellele ostjate leidmine oli M. Tammeoru ülesanne, mida kinnitavad nii tema enda kui ka tunnistaja ütlused. Nad saabusid parklasse E. J. kohtuma koos ühe autoga, olid koos, kui M. Tammeorg pakkus tunnistajale amfetamiini proovida. M. Tammeorg ja M. Kittask tegutsesid nende valduses oleva amfetamiini realiseerimiseks koos kuni nende kinnipidamiseni politseitöötajate poolt. M. Tammeoru ja M. Kittaski poolt amfetamiini omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik, kuna neil puudus sellist tegevust õigustav luba. Maakohus leidis, et M. Tammeorg ja M. Kittask on toime pannud isikute grupis

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja seda otsese tahtlusega.

Mõlemad teadsid, et tegemist on amfetamiini sisaldava pulbriga, s.o narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud. Seda kinnitab ka süüdistatavate enda konspiratiivne käitumine sündmuskohal. M. Tammeoru süüdistuses

§ 209lg 2 p 1 järgi tuvastas maakohus, et töövõtuleping Lexi Ehituse OÜ ja M.

Tammeoru vahel on sõlmitud 10.04.2008. J. J. on M. Tammeorule tasunud 50 000 krooni 04.03.2008 ja järgmise 50 000 krooni 28.03.2008, seega on juba enne töövõtulepingu vormistamist tellija tasunud M. Tammeorule üle poole kokkulepitud tööde maksumusest. M. Tammeorg andis sellest rahast Lexi Ehitus OÜ-le üle ettemaksuna vaid 10 000 krooni. See kinnitab, et juba lepingu sõlmimisel oli M. Tammeorul kavatsus Lexi Ehitus OÜ-le jätta raha tasumata ja kulutada see oma tarbeks. 10 000 kroonine ettemaks lõi M. Tammeorust mulje kui usaldusväärsest lepingupartnerist. Seega lõi M. Tammeorg Lexi -6- Ehitus OÜ esindajale R. B. 10.04.2008 alltöövõtulepingut sõlmides teadvalt vale ettekujutuse sellest, et ta kavatseb vastavalt sõlmitud lepingule käituda. Ta varjas Lexi Ehitus OÜ eest tegelikke asjaolusid, jättes lepingu sõlmimise ajal edastamata informatsiooni selle kohta, et J. J. on suurema osa rahast juba talle üle andnud, maksetähtaja saabumisel valetas, et raha saab alles siis, kui J. J. tuleb tagasi välisreisilt, kuigi 22.04.2008 seisuga oli kogu raha temale üle antud, ning seejärel hakkas end kannatanu eest varjama. Kuna Lexi Ehitus OÜ oli läbi oma esindaja M. Tammeoru poolt edastatud valeinformatsiooni tõttu viidud eksitusse viimase tegelike kavatsuste suhtes, hankisid nad oma vahenditest materjalid ja teostasid tööd, mis on käsitletav kannatanupoolse varakäsutusena. Maakohus leidis, et on leidnud tõendamist, et M. Tammeorg realiseeris kelmuse objektiivse koosseisu. Eelpoolkirjeldatud M. Tammeoru tegevus tõendab ühtlasi ka seda, et ta tegutses kelmuse toimepanemisel otsese tahtlusega M. Tammeorgu on varem karistatud nii kelmuste, omastamise kui ka varguste eest, karistatus on kustumata. Seega on tema poolt toime pandud kelmus õigesti kvalifitseeritud

§ 209lg 2 p 1 järgi.

M. Tammeoru süüdistuses

§ 169järgi tuvastas maakohus, et kannatanu M.

U. ütluste kohaselt ei ole M. Tammeorg vaatamata kohtuotsusele oma lapse ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. M. Tammeorg on käinud tööl Soomes, mistõttu tal peaks lapse jaoks raha olema. Võlgnevus on 21.12.2008 seisuga 63 092 krooni. M. Tammeorg on ise tunnistanud, et ta ei ole lapsele elatisraha maksnud, kuna tal on olnud rahalised raskused. Soome tööle läks ta

  1. a juunis, kuid pidev töö tekkis tal novembris
  2. Ta teenis 8000 krooni kuus, kuid raha kulus ära oma tarbeks. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et M. Tammeorg ei ole oma alaealisele lapsele elatist maksnud, see on tõendatud kannatanu ja süüdistatava enda ütlustega. Elatise mittemaksmine on kestnud pikemat aega - alates 27.10.2005, mil elatis kohtu poolt välja mõisteti kuni süüdistusaktis toodud 21.12.
  3. Selline pikaajaline elatise maksmata jätmine on kuritahtlik. Selle perioodi jooksul on M. Tammeorul olnud ka tema enda kinnitusel sissetulekuid. Kuna laps vajab varalisi vahendeid igapäevaselt nii toidule kui ka riietele, peab lapsevanem selle kindlustama, et tagada lapse normaalne areng. Lapsele elatisraha maksmata jätmist ei õigusta sissetulekute vähesus. Vanema kohustus on leida võimalus oma lapse ülalpidamiseks. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluste isikute varasemat käitumist ja nende suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. M. Tammeorgu on kriminaalkorras karistatud varem 4 korda, viimati Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega. Lisaks sellele on M. Tammeorgu karistatud kergemate liiklusalaste rikkumiste eest 7 korral rahatrahviga. M. Tammeoru vastutust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud, karistust kergendava asjaoluna arvestas maakohus puhtsüdamlikku kahetsust. -7-

§ 184

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse alates kolmest aastast kuni viieteistkümne aastani. Kuna narkootilise aine kogus ei olnud väga suur, pidas maakohus võimalikuks karistada M. Tammeorgu ja M. Kittaskit sanktsiooni alammäärale lähedase 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.

§ 209

lg 2 p 1 järgi on võimalik karistada ühe kuni viieaastase vangistusega.

§ 169

näeb ette kuni üheaastase vangistuse ja ka teiseliigilise, s.o rahalise karistuse. Kuna M. Tammeorg on vaatamata varasematele karistustele, mida ta on kandnud nii reaalse vangistusena kui ka tingimisi, jätkanud erinevate kuritegude toimepanemist, ei pea kohus võimalikuks teda karistada ka

§ 169järgi rahalise karistusega.

M. Tammeorg on jätnud lapsele elatise täielikult maksmata pika perioodi jooksul – üle kolme aasta. Ta on jätnud kõik kohustused teise vanema kanda ja ei ole oma lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Arvestades M. Tammeoru süü suurust, tuleb teda karistada vangistusega

§ 169sanktsiooni keskmises määras, milleks on 6 kuud vangistust.

Samas on M. Tammeorg

§ 209

lg 2 p 1 järgi toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on võimalik teda karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.

§ 64

lg 1 kohaselt on kohtul võimalik samaliigiliste põhikaristuste mõistmise korral mõista liitkaristus kas üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Maakohus leidis, et M. Tammeorule liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada kumulatsioonipõhimõtet, st suurendada raskeimat karistust. Kuna M. Tammeorg on toime pannud eriliigilised kuriteod, ei oleks kergemate karistuste neeldumise teel mõistetav liitkaristus karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Süüdimõistetule peab olema reaalselt tajutav, et karistus on järgnenud iga kuriteo eest, milles ta on süüdi mõistetud. Eeltoodu alusel mõistis maakohus M. Tammeorule liitkariseks 4 aastat vangistust. M. Kittaskit on karistusregistri andmete kohaselt alates 1999. a karistatud kriminaalkorras 6 korda, viimati 19.11.2008 Harju Maakohtu otsusega. Lisaks sellele on M. Kittaskit alates 2002. a karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste, alkoholiseaduse, avaliku korra rikkumise ja

§ 218järgi kokku 30 korral. Kuna süüdistatavad nõustusid lühimenetlusega, tuleb vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel neile mõistetavat vangistust 1/3 võrra. M. Tammeoru karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning M. Kittaskil 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut.

M. Tammeorg vabanes Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 20.01.2006, kandmata karistus on 6 päeva vangistust, tema katseaja pikkuseks oli üks aasta. Seega on

§ 169

järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandud katseajal, mistõttu tuleb moodustada

§ 65lg 2 alusel liitkaristus ja liita M.

Tammeorule käesolevas asjas mõistetavale 2 aasta 8 kuu pikkusele vangistusele veel Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 päeva vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu -8- 1. M. Tammeorg esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni põhjenduste järgi on ta ennast süüdi tunnistanud ning kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid, kohtul oli võimalus mõista temale kergem karistus.

§ 64

lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikaristusest raskema suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Järelikult oli maakohtul võimalus lugeda kergemad karistused täielikult kaetuks raskeima karistusega. M. Tammeorg leiab, et

§ 169

järgi mõistetud karistus 6 kuud vangistust on liiga karm, arvestades seda, et elatise välja mõistmise mõlemad otsused on tagaseljaotsused, seega ei olnud tal võimalik ennast ka kaitsta. Elatist ei olnud tal võimalik maksta, kuna tal ei olnud tööd. Ta on maksnud lapse emale elatist sularahas ning nüüd ta mõistab, et see oli viga. M. Tammeorg ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidnud. M. Tammeorg palub

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused täielikult kaetuks raskeima karistusega ning mõista temale 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistada 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 päeva vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust.

  1. M. Kittask esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse tema süüditunnistamise osas ning mõista teda õigeks. Apellatsiooni põhjenduste järgi tunnistas ta ennast maakohtu istungil süüdi ainult seetõttu, et prokurör Margus Lellep ütles, et kui ta ennast süüdi tunnistab, siis tuleb karistuseks šokivangistus. Aga prokurör valetas. M. Kittask ei oleks nõustunud lühimenetlusega, aga prokurör M. Lellep lubas, et koheselt peale lühimenetluse taotluse esitamist tühistatakse M. Kittaskile kohaldatud lisapiirangud pereliikmetega suhtlemise osas. Kuna M. Kittask ei olnud juba 6 kuud saanud oma pereliikmetega suhelda, oli ta nõus lühimenetlusega. Aga lisapiiranguid ei tühistatud. Enne kohtuistungit ei olnud M. Kittask üldse kriminaaltoimikuga tutvunud ning tema esimene kokkupuude tegelike asjaoludega oli alles motiveeritud kohtuotsuse lugemisel. M. Kittask kinnitab, et M. Tammeoru väide, et M. Kittask oli otsinud 100 g amfetamiinile ostjat, ei vasta tõele. Kui M. Kittaskil oli 100 g amfetamiini, siis kus on ülejäänud ca 66 grammi. M. Kittask usub, et M. Tammeorg tahab süüd tema peale ajada. DNA ekspertiisi käigus selgus, et amfetamiini karbilt võetud analüüsid ei välista M. Kittaski DNA esinemist sellel karbil. M. Kittask on seisukohal, et kuna M. Tammeorg tegeles narkoäriga, millest M. Kittask ei olnud teadlik, võis M. Kittask autos selle karbiga kokku puutuda, ilma et ta seda märkas. E. J. i ütluste kohta parklas amfetamiini ostmise suhtes ei oska M. Kittask midagi öelda, sest tema magas autos. E. J. i ütlusi saab kinnitada viimase pangakonto väljavõte 10.11.2009 kella 9.30 kohta, s.t kas sellel ajal on ta võtnud oma pangakontolt 500 krooni, kui ei ole, siis on tema ütlused ebaõiged. -9- M. Kittaskile jääb selgusetuks, miks ei ole E. J. i suhtes algatatud kriminaalasja, kuna narkootikumide ostmine on kuritegu. Veel jääb selgusetuks asjaolu, et E. J. i ütluste järgi ei olnud peale raha toomist parklas enam kedagi, aga M. Tammeorg on öelnud, et ta ei saanud amfetamiini posti seest ära tuua, kuna parklas oli liiga palju inimesi. Kuna M. Kittaskil on olemas ametlik töökoht ja korralik sissetulek, ei ole tal vaja tegeleda narkoäriga. Kui ta oleks teadnud, et M. Tammeorg tuli Tartusse narkoäri ajama, ei oleks ta temaga Tartusse kaasa tulnudki. Toimiku lk 74 on ekspert lähtunud kirjanduse andmetest, mille järgi piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist puhtast amfetamiinist. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-121-06 järgi võrdub 1 gramm puhast amfetamiini 1 doosiga. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas temale esitatud süüdistus põhjendatud. E. J. i ütluste järgi tarvitab ta amfetamiini ning selle soetamiseks kohtus ta M. Tammeoruga traditsioonilises kohas. See aga näitab, et ta käib selles kohas regulaarselt endale narkootikume soetamas. Kui ringkonnakohus teda õigeks ei mõista, palub ta mõista temale kergem karistus ning lugeda karistusaja alguseks 10.11.
  2. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  3. Ringkonnakohus, kuulanud ära süüdistatavad, kaitsja ja prokuröri ning kontrollinud kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtu poolt hinnatud tõendeid, leiab, et apellatsioonid on põhjendamatud ning rahuldamisele ei kuulu. Maakohtu poolt kriminaaltoimiku materjalide pinnalt tehtud otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
  4. M. Tammeoru ja M. Kittaski süüdimõistmine

§ 184lg 2 p 1 järgi.

2.1 M. Tammeorg on ennast nii kohtueelsel uurimisel kui maakohtus süüdi tunnistanud ja ta ei vaidlusta süüd ka apellatsioonis. M. Kittask on aga selles osas olnud ebajärjekindel: kohtueelsel uurimisel ta ennast süüdi ei tunnistanud, maakohtus tunnistas ennast süüdi ja apellatsioonis palub ennast õigeks mõista ning juhul, kui ringkonnakohus seda ei tee, taotleb kergema karistuse mõistmist. 2.2 Maakohus on veenvalt tuvastanud, et M. Kittask ja M. Tammeorg tegutsesid amfetamiini käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena

§ 21lg 2 mõttes.

Amfetamiin oli mõlema süüdistatava tegeliku võimu all. M. Kittaski ja M. Tammeoru ühine soov oli realiseerida M. Kittaski poolt muretsetud amfetamiin, millele ostjate leidmine oli M. Tammeoru ülesanne. Pakendil, milles oli müügiks mõeldud amfetamiin, tuvastati M. Kittaski DNA. 2.3 M. Kittaski juhuslik kokkupuude pakendiga, milles oli müügiks mõeldud narkootiline aine, on ebatõenäoline. Usutav ei ole ka M. Kittaski väide, et tema süü omaksvõtu tingis prokuröri katteta lubadused. - 10 - 2.4 M. Kittask viitab kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-121-06, mille järgi võrdub 1 gramm puhast amfetamiini 1 doosiga. Seega ei olevat käesolevas kriminaalasjas temale esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemises põhjendatud. 2.5 NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistatavatelt võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast amfetamiini 4, 71 grammi. Viidatud Riigikohtu lahendis on kohus nõustunud maakohtu seisukohaga, et keskmiseks narkootolist joovet tekitavaks koguseks on 1 gramm amfetamiini (otsuse p 12). 2.6 Vastuseks M. Kittaski apellatsioonis esitatud väitele, nagu amfetamiini suure koguse määramisel tulebki toetuda viidatud Riigikohtu lahendile, tuleb tsiteerida Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-67-08 p 14: „ Kriminaalasi nr 3-1-1-121-06 vaadati Riigikohtus läbi kaitsja kassatsiooni alusel. Selles väideti, et kohtud on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Faktilisi asjaolusid, s.h maakohtu järeldust, et keskmiseks narkojoovet tekitavaks amfetamiini koguseks on 1 gramm puhast ainet, kohtumenetluse pooled ei vaidlustanud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamine Riigikohtu lahendis oleks olnud ebaseaduslik, sest KrMS § 352 lg 6 lubab Riigikohtul kassatsiooni piiridest väljuda vaid siis, kui ilmnenud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on süüdistatava olukorda raskendanud või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nimetatud aluseid selles kriminaalasjas ei esinenud. Samuti keelab KrMS § 363 lg 5 Riigikohtul ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Vastavasisulise kassatsiooni puudumise tõttu polnud Riigikohtul õigust kohtute poolt tuvastatut ka sisuliselt kontrollida ning seetõttu pidi Riigikohus tegema ja tegigi otsuse maakohtus tõendatuks loetud faktiliste asjaolude põhjal. Seda arvestades on eksitav väide, nagu oleks Riigikohus kõnealuses otsuses asunud seisukohale, et ühele keskmisele isikule on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini“. 2.7 Käesolevas ajas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatavatelt äravõetud narkootline aine sisaldas puhast amfetamiini 4, 71 grammi. 2.8 Maakohus on äravõetud puhta amfetamiini koguse määramisel viidanud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 65 sisalduvale eksperdiarvamusele (1. kd, tl 73, 74). Ekspert on andnud vastuse küsimusele – Milline narkootilise aine amfetamiini kogus on piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.? Eksperdi vastuse kohaselt on narkootilseks joobeks kasutatav amfetamiini annus ühele inimesele keskmiselt 130 mg ja kümnele inimesele piisab amfetamiinist narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg, ehk 1, 3 g. 2.9 Ringkonnakohus leiab, et kuigi ekspert on sellise arvamuse andnud teises kriminaalasjas läbiviidud kohtutoksikoloogiaekspertiisi tulemusena (kriminaalasi nr 09260102415), on ekspertiisiakt käesolevas asjas käsitletav dokumentaalse tõendina. KrMS § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Puhta amfetamiini joovastav toime ei sõltu sellest, millises kriminaalasjas on amfetamiini käideldud. Just selletõttu ringkonnakohus leiabki, et nimetatud ekspertiisiakti võib käesolevas asjas kasutada dokumentaalse tõendina amfetamiini koguse kindlaksmääramisel. 2.10 Arvestades puhta amfetamiini kogust (4,71 g) ja narkootiliseks joobeks kasutatava amfetamiini annust ühele inimesele (130 mg), siis piisab äravõetud amfetamiinist joobe tekitamiseks vähemalt 36-le inimesele. - 11 - Seega maakohtu järeldus, et 4,71 g puhast amfetamiini on suur kogus, on õige. 3. M. Tammeorule ja M. Kittaskile mõistetud karistused. 3.1

§ 56lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3.2 Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavatele karistuse mõistmisel on maakohus eelnevalt viidatud asjaolusid arvestanud.

§ 184

lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse alates kolmest aastast kuni viieteistkümne aastani. Süüdistatavatele on selle kuriteo eest mõistetud sanktsiooni alammäära-lähedane karistus. 3.2.1 M. Tammeoru puhul leidis maakohus õigesti, et liitkaristuse mõistmisel tuleb suurendada raskeimat karistust. Selleks annab aluse fakt, et M. Tammeorg on toime pannud eriliigilised kuriteod, mistõttu ei oleks kergemate karistuste neeldumise teel mõistetav liitkaristus karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Süüdimõistetule peab olema reaalselt tajutav, et talle mõistetakse karistus iga kuriteo eest, mille ta on toime pannud ja süüdi tunnistatud. Samuti on maakohus M. Tammeorule

§ 169järgi mõistnud põhjendatud karistuse.

Lapsevanem on kohustatud oma last üleval pidama ja maakohus on tuvastanud, et süüdistatav on sellest pikemat aega kõrvale hoidunud ja elatise võlgnevus (63 092 krooni) on suur. Maakohus on arvestanud tema varasemat karistatust kuid ka puhtsüdamlikku kahetsust. 3.2.2 M. Kittaski puhul on tegemist isikuga, keda on varem kuritegude toimepanemise eest karistatud kuuel korral ja mitmesuguste väärtegude toimepanemise eest kolmekümnel korral. Kõik eelnevad karistused ei olnud piisavad, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Sellistel asjaoludel M. Kittaskile mõistetud karistust ja selle ärakandmisele kuuluvat osa ei saa käsitleda liialt karmi karistusena. 4. Kulud riigi õigusabi osutamise eest, tuleb hüvitada süüdistatavatel. Aarne Sarjas Maarika Kuusk - 12 - Ago Kutsar

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.