lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 169 järgi ning Meelis Kittaski süüdistuses
mai 2010 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitajad süüdistatavad Meelis Kittask ja Maiker Tammeorg Prokurör Margus Lellep Maiker Tammeorg, isikukood 37812012731, Elukoht: XXX, varem kriminaalkorras 4 korda karistatud ja Süüdistatavad Meelis Kittask, isikukood 37801280211, Töökoht: XXX, elukoht: XXX, varem kriminaalkorras 6 korda karistatud Kaitsjad Kohtuistungi aeg ja koht advokaadid Aivar Kello ja Rein Napa
lg 2 p 1 järgi ning karistati 3 aasta ja 3 kuu vangistusega; -
-
järgi ning karistati 6 kuu vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Tammeorule liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 6 päeva vangistust.
Tammeoru karistuse kandmise aja alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.11.2009. Sama otsusega mõisteti Meelis Kittask süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
Kittaski karistuse kandmise alguseks loeti 10.03.2009. (karistuse kandmise aja algus on maakohtu 10.06.2010 määrusega täpsustatud ja loetud selleks 10.03.2010) Vahi all viibitud aeg 10.11.2009 kuni 09.03.2010 on arvestatud karistuse hulka vastavalt Harju Maakohtu 29.09.2009 määrusele, millega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 19.11.2008 otsusega mõistetud 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada M. Tammeorule ja M. Ringkonnaprokuratuuri 11.11.2009 määrusega kohaldatud lisapiirangud. -3- Kittaskile Lõuna Maakohus arutas lühimenetluses M. Tammeorule
lg 2 p 1, § 209 lg 2 p 1 ja § 169 järgi esitatud süüdistust selles, et: - tema, omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos M. Kittaskiga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 Tartu linna, kus andsid X maja taga parklas väikeses koguses edasi E. J. ja ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani M. Tammeorg toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. - tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse Lexi Ehituse OÜ projektijuht R. B. sellega, et sõlmis 10.04.2008 Tartus, Riia 4 asuvas pubis Big Ben alltöövõtulepingu Lexi Ehituse OÜ tööde teostamise osas J. J. eramu ehitusel, asukohaga Tartumaa X, lubades peale tööde teostamist maksta Lexi Ehituse OÜ-le kokku 173 390 krooni. Usutavuse saavutamiseks tasus M. Tammeorg samas Lexi Ehituse OÜ-le ettemaksuna 10 000 krooni, kuid tegelikult tegutses M. Tammeorg kavatsusega töövõtulepingust tulenevad kohustused täitmata jätta ning J. J. saadud raha enda tarbeks kulutada. Seega sai M. Tammeorg varalist kasu 163 390 krooni, tekitades Lexi Ehituse OÜ-le kahju 163 390 krooni. Sellega pani M. Tammeorg toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud varguse ja kelmuse, s.o
- tema, lapsevanemana, on alates 27.10.2005 kuni 09.10.2008 kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 27.10.2005 otsusega nr 2-1739-05 M. U. (end. T.) kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest oma alaealise lapse V. U. (end. T.), sündinud 30.03.2004, ülalpidamiseks 1500 krooni kuus ning Tartu Maakohtu 09.10.2008 otsuse nr 2-08-49431 alusel 2175 krooni kuus alates 16.07.2008. Seisuga 21.12.2008 on maksmata elatusraha võlgnevus 63 092 krooni. Sellega pani M. Tammeorg toime vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, s.o
Maakohus arutas lühimenetluses M. Kittaskile
lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema omandas seni tuvastamata ajal, kohast ja viisil grupis koos M. Tammeoruga vähemalt 33,79 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 4,71 grammi amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses, mille toimetasid 10.11.2009 Tartu linna, kus andsid X maja taga parklas väikeses koguses edasi E. J. ja ülejäänud koguse panid samas parklas oleva betoonist tänavavalgustusposti ava sisse. Sellega pani M. Kittask toime
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses omandamise grupi poolt. Maakohtus tunnistasid M. Kittask ja M. Tammeorg ennast nendele esitatud süüdistuses täielikult süüdi. -4- Maakohus leidis M. Tammeoru ja M. Kittaski süüdistus
Tammeoru ütlustega tõendatud, et M. Kittask otsis amfetamiinile ostjat. Juttu oli 100 grammist. Ta võttis ühendust E. J. , kes oli nõus seda ostma, hind oli 8000 krooni. 10.11.2009 hommikul sai ta M. Kittaski käest teada, et kraam (amfetamiin) on olemas. Nad said Tartus E. J. kokku, kes proovis nende autos seda amfetamiini. Selleks andis ta E. autos olnud väikese minigrip kilekoti amfetamiiniga. Amfetamiin oli Tartus X maja taga asuvas parklas tänavavalgustusposti juures, mille oli sinna ilmselt pannud M. Kittask, kes käskis tal selle sealt ära tuua. Kuna seal oli palju inimesi, ei saanud ta amfetamiini sealt ära võtta. Kui E. J. läks raha tooma, peeti tema (T.) politsei poolt kinni. M. Kittask tunnistas end kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi, kuid kohtueelsel uurimisel on ta eitanud oma seotust äravõetud amfetamiiniga. E. J. i ütlused tõendavad, et M. Tammeorg pakkus talle amfetamiini müüa – 100 grammi 8000 krooni eest, aine oli talle andnud edasimüümiseks keegi tuttav. Nad leppisid kokkusaamise Tartus vana kaubamaja taga parklas. Ta istus M. Tammeoru autosse, et amfetamiini proovida. Roolis oli talle tundmatu mees. M. Tammeorg võttis taskust kinni teibitud karbi, millest võttis natuke amfetamiini, pani selle minigrip kilekotti ja andis talle proovida. Ta oli nõus ostma 2 grammi 500 krooni eest ja läks automaadist raha võtma. Kui ta tagasi tuli, ei olnud parklas enam kedagi. M. Tammeorg ja M. Kittask peeti 10.11.2009 kell 9.30 kahtlustatavatena kinni. Kinnipidamisel võeti M. Tammeorult ära kummikinnas, mis oli tal vasakus käes. Kinnipidamise hetkel istus M. Kittask auto Nissan Primera juhiistmel ja M. Tammeorg tema kõrval. Sündmuskoha vaatlusel 10.11.2009 Tartus Riia 2 vana kaubamaja taga parklas võeti betoonist valgustusposti avast ära kortsus plekist purk kirjega „Battery ja läbipaistavast plastikust karp, milline on kinni teibitud valget värvi ja oranžide triipudega teibiga. Teibi peal kiri „Mammoth”. Karbi sees on näha heledat värvi pulbriline aine. 10.11.2009 leiti sõiduauto Nissan Primera registrimärgiga XXX XXX läbiotsimisel sõiduauto kõrvalistuja ukse sahtlist 2 heledat värvi kummikinnast ning keskkonsoolist üks läbipaistev kummikinnas. Eksperdi arvamusega (narkootilise aine ekspertiisiakt nr AN-1231-09/4667, I kd, 71-72) on tõendatud, et betoonist valgustusposti avast ära võetud plastikkarbis olev pulbriline aine on massiga 33,79 grammi ja see sisaldab amfetamiinisulfaati 19%, seega on pulbris 4,71 grammi amfetamiini. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“, mis on kinnitatud sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73, kohaselt kuulub amfetamiin esimesse nimekirja, mis on eriarvestusele kuuluv narkootiline ja psühhotroopne aine. -5- NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eksperdi arvamuse kohaselt (ekspertiisiakt nr 65) on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 2000 mg amfetamiini. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3 g) amfetamiinist. Arvestades ekspertarvamust, oleks äravõetud 4,71 grammist puhtast amfetamiinist piisanud ühekordse joobe tekitamiseks vähemalt 36 inimesele. Seega on tegemist suure koguse narkootilise aine – amfetamiini käitlemisega. DNA ekspertiisi käigus ilmnes, et plastkarbilt, milles oli amfetamiin, ning selle ümber olnud teibilt võetud proovides saadi DNA analüüsil mitmest kohast täielik segaprofiil, milles ei saa välistada M. Kittaskilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Sõiduauto Nissan Primera läbiotsimisel ukse sahtlist leitud kummikindal saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil, mis on kokkulangev M. Kittaski DNA profiiliga. M. Tammeoru DNA profiiliga kokkulangev DNA profiil tuvastati keskkonsoolist ära võetud kummikindal. Eksperdi arvamus kinnitab M. Tammeoru ütlusi selle kohta, et amfetamiini omandas eelnevalt M. Kittask, kuna aine pakendil on tuvastatud tema DNA-d. Samas oli M. Kittaski poolt varem omandatud amfetamiin nende mõlema ühises valduses - see oli paigutatud telefoniposti sisse, mille asukohta teadsid ainult M. Tammeorg ja M. Kittask. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kinni teibitud karp narkootilise ainega oli ka autos M. Tammeoru valduses, tema taskus. Ta võttis sellest natuke ainet tunnistajale proovimiseks. Seega oli amfetamiin mõlema süüdistatava tegeliku võimu all. M. Kittask ja M. Tammeorg tegutsesid amfetamiini käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena
M. Kittaski ja M. Tammeoru ühine soov oli realiseerida M. Kittaski poolt muretsetud amfetamiini. Sellele ostjate leidmine oli M. Tammeoru ülesanne, mida kinnitavad nii tema enda kui ka tunnistaja ütlused. Nad saabusid parklasse E. J. kohtuma koos ühe autoga, olid koos, kui M. Tammeorg pakkus tunnistajale amfetamiini proovida. M. Tammeorg ja M. Kittask tegutsesid nende valduses oleva amfetamiini realiseerimiseks koos kuni nende kinnipidamiseni politseitöötajate poolt. M. Tammeoru ja M. Kittaski poolt amfetamiini omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik, kuna neil puudus sellist tegevust õigustav luba. Maakohus leidis, et M. Tammeorg ja M. Kittask on toime pannud isikute grupis
Mõlemad teadsid, et tegemist on amfetamiini sisaldava pulbriga, s.o narkootilise ainega, mille käitlemine on keelatud. Seda kinnitab ka süüdistatavate enda konspiratiivne käitumine sündmuskohal. M. Tammeoru süüdistuses
Tammeoru vahel on sõlmitud 10.04.2008. J. J. on M. Tammeorule tasunud 50 000 krooni 04.03.2008 ja järgmise 50 000 krooni 28.03.2008, seega on juba enne töövõtulepingu vormistamist tellija tasunud M. Tammeorule üle poole kokkulepitud tööde maksumusest. M. Tammeorg andis sellest rahast Lexi Ehitus OÜ-le üle ettemaksuna vaid 10 000 krooni. See kinnitab, et juba lepingu sõlmimisel oli M. Tammeorul kavatsus Lexi Ehitus OÜ-le jätta raha tasumata ja kulutada see oma tarbeks. 10 000 kroonine ettemaks lõi M. Tammeorust mulje kui usaldusväärsest lepingupartnerist. Seega lõi M. Tammeorg Lexi -6- Ehitus OÜ esindajale R. B. 10.04.2008 alltöövõtulepingut sõlmides teadvalt vale ettekujutuse sellest, et ta kavatseb vastavalt sõlmitud lepingule käituda. Ta varjas Lexi Ehitus OÜ eest tegelikke asjaolusid, jättes lepingu sõlmimise ajal edastamata informatsiooni selle kohta, et J. J. on suurema osa rahast juba talle üle andnud, maksetähtaja saabumisel valetas, et raha saab alles siis, kui J. J. tuleb tagasi välisreisilt, kuigi 22.04.2008 seisuga oli kogu raha temale üle antud, ning seejärel hakkas end kannatanu eest varjama. Kuna Lexi Ehitus OÜ oli läbi oma esindaja M. Tammeoru poolt edastatud valeinformatsiooni tõttu viidud eksitusse viimase tegelike kavatsuste suhtes, hankisid nad oma vahenditest materjalid ja teostasid tööd, mis on käsitletav kannatanupoolse varakäsutusena. Maakohus leidis, et on leidnud tõendamist, et M. Tammeorg realiseeris kelmuse objektiivse koosseisu. Eelpoolkirjeldatud M. Tammeoru tegevus tõendab ühtlasi ka seda, et ta tegutses kelmuse toimepanemisel otsese tahtlusega M. Tammeorgu on varem karistatud nii kelmuste, omastamise kui ka varguste eest, karistatus on kustumata. Seega on tema poolt toime pandud kelmus õigesti kvalifitseeritud
M. Tammeoru süüdistuses
U. ütluste kohaselt ei ole M. Tammeorg vaatamata kohtuotsusele oma lapse ülalpidamiseks mingit raha maksnud ega toetanud teda materiaalselt ka muul viisil. M. Tammeorg on käinud tööl Soomes, mistõttu tal peaks lapse jaoks raha olema. Võlgnevus on 21.12.2008 seisuga 63 092 krooni. M. Tammeorg on ise tunnistanud, et ta ei ole lapsele elatisraha maksnud, kuna tal on olnud rahalised raskused. Soome tööle läks ta
lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse alates kolmest aastast kuni viieteistkümne aastani. Kuna narkootilise aine kogus ei olnud väga suur, pidas maakohus võimalikuks karistada M. Tammeorgu ja M. Kittaskit sanktsiooni alammäärale lähedase 3 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 p 1 järgi on võimalik karistada ühe kuni viieaastase vangistusega.
näeb ette kuni üheaastase vangistuse ja ka teiseliigilise, s.o rahalise karistuse. Kuna M. Tammeorg on vaatamata varasematele karistustele, mida ta on kandnud nii reaalse vangistusena kui ka tingimisi, jätkanud erinevate kuritegude toimepanemist, ei pea kohus võimalikuks teda karistada ka
M. Tammeorg on jätnud lapsele elatise täielikult maksmata pika perioodi jooksul – üle kolme aasta. Ta on jätnud kõik kohustused teise vanema kanda ja ei ole oma lapse käekäigu vastu huvi tundnud. Arvestades M. Tammeoru süü suurust, tuleb teda karistada vangistusega
Samas on M. Tammeorg
lg 2 p 1 järgi toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud, mistõttu on võimalik teda karistada vangistusega sanktsiooni alammääras.
lg 1 kohaselt on kohtul võimalik samaliigiliste põhikaristuste mõistmise korral mõista liitkaristus kas üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Maakohus leidis, et M. Tammeorule liitkaristuse mõistmisel tuleb kohaldada kumulatsioonipõhimõtet, st suurendada raskeimat karistust. Kuna M. Tammeorg on toime pannud eriliigilised kuriteod, ei oleks kergemate karistuste neeldumise teel mõistetav liitkaristus karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Süüdimõistetule peab olema reaalselt tajutav, et karistus on järgnenud iga kuriteo eest, milles ta on süüdi mõistetud. Eeltoodu alusel mõistis maakohus M. Tammeorule liitkariseks 4 aastat vangistust. M. Kittaskit on karistusregistri andmete kohaselt alates 1999. a karistatud kriminaalkorras 6 korda, viimati 19.11.2008 Harju Maakohtu otsusega. Lisaks sellele on M. Kittaskit alates 2002. a karistatud väärteokorras liiklusalaste rikkumiste, alkoholiseaduse, avaliku korra rikkumise ja
MS § 238 lg 2 alusel neile mõistetavat vangistust 1/3 võrra. M. Tammeoru karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud vangistust ning M. Kittaskil 2 aastat ja 2 kuud vangistust.
lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
M. Tammeorg vabanes Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 20.01.2006, kandmata karistus on 6 päeva vangistust, tema katseaja pikkuseks oli üks aasta. Seega on
järgi kvalifitseeritav kuritegu toime pandud katseajal, mistõttu tuleb moodustada
Tammeorule käesolevas asjas mõistetavale 2 aasta 8 kuu pikkusele vangistusele veel Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 päeva vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu -8- 1. M. Tammeorg esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o temale mõistetud karistuse osas. Apellatsiooni põhjenduste järgi on ta ennast süüdi tunnistanud ning kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid, kohtul oli võimalus mõista temale kergem karistus.
lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikaristusest raskema suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Järelikult oli maakohtul võimalus lugeda kergemad karistused täielikult kaetuks raskeima karistusega. M. Tammeorg leiab, et
järgi mõistetud karistus 6 kuud vangistust on liiga karm, arvestades seda, et elatise välja mõistmise mõlemad otsused on tagaseljaotsused, seega ei olnud tal võimalik ennast ka kaitsta. Elatist ei olnud tal võimalik maksta, kuna tal ei olnud tööd. Ta on maksnud lapse emale elatist sularahas ning nüüd ta mõistab, et see oli viga. M. Tammeorg ei ole kuritahtlikult elatise maksmisest kõrvale hoidnud. M. Tammeorg palub
lg 1 alusel lugeda kergemad karistused täielikult kaetuks raskeima karistusega ning mõista temale 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistada 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 19.08.2005 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 6 päeva vangistust võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust.
2.1 M. Tammeorg on ennast nii kohtueelsel uurimisel kui maakohtus süüdi tunnistanud ja ta ei vaidlusta süüd ka apellatsioonis. M. Kittask on aga selles osas olnud ebajärjekindel: kohtueelsel uurimisel ta ennast süüdi ei tunnistanud, maakohtus tunnistas ennast süüdi ja apellatsioonis palub ennast õigeks mõista ning juhul, kui ringkonnakohus seda ei tee, taotleb kergema karistuse mõistmist. 2.2 Maakohus on veenvalt tuvastanud, et M. Kittask ja M. Tammeorg tegutsesid amfetamiini käitlemisel kuriteo kaastäideviijatena
Amfetamiin oli mõlema süüdistatava tegeliku võimu all. M. Kittaski ja M. Tammeoru ühine soov oli realiseerida M. Kittaski poolt muretsetud amfetamiin, millele ostjate leidmine oli M. Tammeoru ülesanne. Pakendil, milles oli müügiks mõeldud amfetamiin, tuvastati M. Kittaski DNA. 2.3 M. Kittaski juhuslik kokkupuude pakendiga, milles oli müügiks mõeldud narkootiline aine, on ebatõenäoline. Usutav ei ole ka M. Kittaski väide, et tema süü omaksvõtu tingis prokuröri katteta lubadused. - 10 - 2.4 M. Kittask viitab kaebuses Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-121-06, mille järgi võrdub 1 gramm puhast amfetamiini 1 doosiga. Seega ei olevat käesolevas kriminaalasjas temale esitatud süüdistus suures koguses narkootilise aine käitlemises põhjendatud. 2.5 NPALS § 31 lg 3 kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Süüdistatavatelt võeti ära narkootilist ainet, milles oli puhast amfetamiini 4, 71 grammi. Viidatud Riigikohtu lahendis on kohus nõustunud maakohtu seisukohaga, et keskmiseks narkootolist joovet tekitavaks koguseks on 1 gramm amfetamiini (otsuse p 12). 2.6 Vastuseks M. Kittaski apellatsioonis esitatud väitele, nagu amfetamiini suure koguse määramisel tulebki toetuda viidatud Riigikohtu lahendile, tuleb tsiteerida Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-67-08 p 14: „ Kriminaalasi nr 3-1-1-121-06 vaadati Riigikohtus läbi kaitsja kassatsiooni alusel. Selles väideti, et kohtud on kohaldanud vääralt materiaalõigust. Faktilisi asjaolusid, s.h maakohtu järeldust, et keskmiseks narkojoovet tekitavaks amfetamiini koguseks on 1 gramm puhast ainet, kohtumenetluse pooled ei vaidlustanud. Maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamine Riigikohtu lahendis oleks olnud ebaseaduslik, sest KrMS § 352 lg 6 lubab Riigikohtul kassatsiooni piiridest väljuda vaid siis, kui ilmnenud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on süüdistatava olukorda raskendanud või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. Nimetatud aluseid selles kriminaalasjas ei esinenud. Samuti keelab KrMS § 363 lg 5 Riigikohtul ise faktilisi asjaolusid tuvastada. Vastavasisulise kassatsiooni puudumise tõttu polnud Riigikohtul õigust kohtute poolt tuvastatut ka sisuliselt kontrollida ning seetõttu pidi Riigikohus tegema ja tegigi otsuse maakohtus tõendatuks loetud faktiliste asjaolude põhjal. Seda arvestades on eksitav väide, nagu oleks Riigikohus kõnealuses otsuses asunud seisukohale, et ühele keskmisele isikule on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini“. 2.7 Käesolevas ajas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatavatelt äravõetud narkootline aine sisaldas puhast amfetamiini 4, 71 grammi. 2.8 Maakohus on äravõetud puhta amfetamiini koguse määramisel viidanud arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 65 sisalduvale eksperdiarvamusele (1. kd, tl 73, 74). Ekspert on andnud vastuse küsimusele – Milline narkootilise aine amfetamiini kogus on piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.? Eksperdi vastuse kohaselt on narkootilseks joobeks kasutatav amfetamiini annus ühele inimesele keskmiselt 130 mg ja kümnele inimesele piisab amfetamiinist narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg, ehk 1, 3 g. 2.9 Ringkonnakohus leiab, et kuigi ekspert on sellise arvamuse andnud teises kriminaalasjas läbiviidud kohtutoksikoloogiaekspertiisi tulemusena (kriminaalasi nr 09260102415), on ekspertiisiakt käesolevas asjas käsitletav dokumentaalse tõendina. KrMS § 123 lg 1 kohaselt võib tõendamisel kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Puhta amfetamiini joovastav toime ei sõltu sellest, millises kriminaalasjas on amfetamiini käideldud. Just selletõttu ringkonnakohus leiabki, et nimetatud ekspertiisiakti võib käesolevas asjas kasutada dokumentaalse tõendina amfetamiini koguse kindlaksmääramisel. 2.10 Arvestades puhta amfetamiini kogust (4,71 g) ja narkootiliseks joobeks kasutatava amfetamiini annust ühele inimesele (130 mg), siis piisab äravõetud amfetamiinist joobe tekitamiseks vähemalt 36-le inimesele. - 11 - Seega maakohtu järeldus, et 4,71 g puhast amfetamiini on suur kogus, on õige. 3. M. Tammeorule ja M. Kittaskile mõistetud karistused. 3.1
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3.2 Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavatele karistuse mõistmisel on maakohus eelnevalt viidatud asjaolusid arvestanud.
lg 2 näeb ainsa karistusliigina ette vangistuse alates kolmest aastast kuni viieteistkümne aastani. Süüdistatavatele on selle kuriteo eest mõistetud sanktsiooni alammäära-lähedane karistus. 3.2.1 M. Tammeoru puhul leidis maakohus õigesti, et liitkaristuse mõistmisel tuleb suurendada raskeimat karistust. Selleks annab aluse fakt, et M. Tammeorg on toime pannud eriliigilised kuriteod, mistõttu ei oleks kergemate karistuste neeldumise teel mõistetav liitkaristus karistuse eesmärkide saavutamiseks piisav. Süüdimõistetule peab olema reaalselt tajutav, et talle mõistetakse karistus iga kuriteo eest, mille ta on toime pannud ja süüdi tunnistatud. Samuti on maakohus M. Tammeorule
Lapsevanem on kohustatud oma last üleval pidama ja maakohus on tuvastanud, et süüdistatav on sellest pikemat aega kõrvale hoidunud ja elatise võlgnevus (63 092 krooni) on suur. Maakohus on arvestanud tema varasemat karistatust kuid ka puhtsüdamlikku kahetsust. 3.2.2 M. Kittaski puhul on tegemist isikuga, keda on varem kuritegude toimepanemise eest karistatud kuuel korral ja mitmesuguste väärtegude toimepanemise eest kolmekümnel korral. Kõik eelnevad karistused ei olnud piisavad, et hoida ära tema poolt uute kuritegude toimepanemist. Sellistel asjaoludel M. Kittaskile mõistetud karistust ja selle ärakandmisele kuuluvat osa ei saa käsitleda liialt karmi karistusena. 4. Kulud riigi õigusabi osutamise eest, tuleb hüvitada süüdistatavatel. Aarne Sarjas Maarika Kuusk - 12 - Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.