← Eesti

1-11-2034/25

1-11-2034 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a. Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-11-2034 Kohtunik Meelika Aava Kriminaalasi Aleksei Akeršteini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  3. mai 2011 a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Aleksei Akerštein Süüdistatav Aleksei Akerštein Isikukood 37911230238, ei tööta, elukoht XXXXXXX XXXX X-XXX, varem 10 korda kohtu poolt karistatud, viimati 28.02.2011.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi 7 kuu 27 päeva vangistusega RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Aleksei Akeršteini Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a otsuse peale esitatud apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Harju Maakohtu
  7. mai 2011.a otsusega mõisteti A. Akerštein kokkuleppemenetluse korras süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, so 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus
  10. august 2010.a. Kohus märkis, et kohtuotsuse kuulutamise päeva seisuga on A. Akeršteinil karistusest kantud 8 kuud 4 päeva ja ära kandmata 2 aastat 4 kuud 26 päeva. 1

(2)
  1. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav A. Akerštein mõistetud karistusest veel 3 kuu 11 päeva vangistuse mahaarvamist, sest nii olevat ta prokuröriga kokku leppinud. Ta kuulis alles kohtuotsuse kuulutamisel, et kohus talle mõistetud karistusest 3 kuud 11 päeva maha ei arva. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Vastavalt KrMS § 318 lg 3 p-le 4 saab süüdistatav, kes ei ole kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses avaldanud mittenõustumist kokkuleppega, vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust apellatsiooni korras üksnes viitega Kriminaalmenetluse seadustiku
  3. peatüki
  4. jao mingi sätte rikkumisele. A. Akeršteini apellatsioonis selliste sätete rikkumisele ei viidata. Kriminaaltoimiku
  5. köite lehekülgedelt 44-47 nähtub, et prokurör T. Pern, süüdistatav A. Akerštein ja tema kaitsja advokaat M. Mahlapuu on
  6. mail
  7. a sõlminud kokkuleppe, milles on muuhulgas märgitud, et A. Akeršteinile mõistetakse KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi karistuseks 3 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel loetakse mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu
  8. veebruari
  9. a otsuse järgi ärakandmata karistuse, so 7 kuu 27 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse hulka arvatakse eelvangistuses viibitud aeg alates
  10. augustist
  11. a. Samal päeval, so
  12. mail
  13. a toimunud kohtuistungi protokollist nähtub, et A. Akerštein on kohtuistungil avaldanud, et süüdistus on talle arusaadav, kokkuleppe sõlmis ta vabatahtlikult ning ta jääb endiselt kokkuleppe juurde (tl 59-62). Apelleeritud kohtuotsusega ongi A. Akeršteinile mõistetud just selline karistus, milles nad olid prokuröri ja kaitsjaga eelnevalt kokku leppinud. Seega on karistuse mõistmise osas apelleeritud kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav A. Akerštein on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda Kriminaalmenetluse seadustiku
  14. peatüki
  15. jao rikkumiseks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  16. septembri 2005.a otsuses nr 3-1-1-79-05 (RT III, 31, 309).
  17. Kriminaalmenetluse seadustiku § 323 lg 2 p 2 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku
  18. peatüki
  19. jao sätete rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  20. aprilli 2006.a määruses nr 3-1-1-38-06 süüdistusasjas.
  21. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 1-se lause, § 323 lg 2 p 2 ja § 318 lg 3 p 4 on kohus seisukohal, et süüdistatava A. Akeršteini apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada. Meelika Aava kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.