424 järgi advokaat Pille Toom RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 248, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Andrei Karpljuk süüdi karistusseadustiku (
) 424 järgi ja mõista talle rahaline karistuse 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära;
alusel arvata eelvangistuse aeg 2 päeva mõistetud karistuse hulka ning Andrei Karpljukil kandmata karistuseks rahaline karistus 154 (ükssada viiskümmend neli) päevamäära, s. o 492 (nelisada üheksakümmend kaks) € 80
lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 (üks) aasta jooksul mitte vähem kui 45 (nelikümmend viis) € kuus; tasumisega hiljemalt iga kuu 30-ndaks kuupäevaks;
lg 1 p 1 kohaselt võtta Andrei Karpljukilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 (üks) kuuks. Muud otsustused
Juulil 2011 kell 02.40 Viljandi linnas Riia mnt 28 juures mootorsõidukit Volkswagen Golf (registreerimismärk 979 XXX) joobeseisundis. 2. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
424 järgi ning karistamiseks rahalise karistusega 160 päevamäära, s.o 512 € (päevamäära aluseks võetud miinimumpäevamäära suurus, s.o 3,20 eurot).
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.-04.07.2011, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 154 päevamäära, s.o 492,80 €.
lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi 1 (üks) aasta jooksul, st et igakuiselt tuleb maksta mitte vähem kui 45 (nelikümmend viis) eurot kuni rahalise karistuse tasumiseni;
lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluste kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli
§-s 245 (kokkulepe) või 252 (süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed;
p-des 2 ja 3 (kannatanu või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus. Prokuratuur koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1 või viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; 4) muude tõendite loetelu;
MS § 2562 lg 2). Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohus pidas võimalikuks järgida kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.2. Põhjendused karistuse mõistmisel
näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3.
lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab
Põhjendatud on määrata süüdismõistetul sundraha suuruseks 208,51 € krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis3 asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. Andrei Karpljuki kandmata karistuseks vangistusena tuleb lugeda 1 kuu ja 29 päeva. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.