§-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
Lisaks jäeti kannatanute V. U. ja R.-R. K. tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju osas summas 349 070.90 krooni ja Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi keskkonnale tekitatud kahju osas summas 11 500 krooni läbi vaatamata.
Fjodorovi kasuks 121 772 krooni ning E. Ehrbachi kasuks 108 870 krooni valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Ühtlasi määrati, et
p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 1 ja lg 2, § 2 lg 1 ja § 4 lg 2 alusel on J. Fjodorovil 6 kuu jooksul peale maakohtu otsuse jõustumist õigus taotleda Rahandusministeeriumile kirjaliku avalduse esitamisega alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist eelvangistuses viibitud 3 päeva (14.10.2003 – 16.10.2003) eest. J. Fjodorovile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi ja E. Ehrbachile esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises seisnes selles, et J. Fjodorov (olles varem toime pannud varguse) 2003. aasta märtsi lõpus koos kohtu alla andmata isiku ja E. Ehrbachiga pani toime metsavarguse, kusjuures J. Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga tellis võltsitud dokumente kasutades ja kannatanu V. U. teadmata metsa ülestöötamise teenuse OÜ-st Forest Service, näidates looduses ette raiekoha selle juhatajale E. Ehrbachile, kes kindlaks tegemata metsaomanikke ja veendumata raie seaduslikkuses, omakorda näitas 28.03.2003 ette raiekoha harvesterijuht I. S. ja andis käsu teha X vallas, X V. U. kuuluval X maaüksusel puude raiet, mille tulemusena raiuti ja J. Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga realiseeris 215,3 tm kuusepalki väärtusega 157 814.90 krooni, 74,3 tm kuusepeenpalki väärtusega 45 545.90 krooni, 54,4 tm kuusepaberipuud väärtusega 19 801.60 krooni, 107,7 tm männipalki väärtusega 71 512.80 krooni, 41,2 tm männipeenpalki väärtusega 26 162 krooni, 14,8 tm männipaberipuud väärtusega 4750.80 krooni, 18 tm kasepalki väärtusega 12 798 krooni, 14,6 tm kasepaberipuud väärtusega 4555.20 krooni, 0,1 tm haavapalki väärtusega 34.20 krooni, 0,5 tm haavapaberipuud väärtusega 89.50 krooni ja 42,9 tm küttepuud väärtusega 6006 krooni, tekitades vargusega V. U. kahju kogusummas 349 070.90 krooni, so suures ulatuses. Raiekohtade koristamata jätmisega rikuti keskkonnaministri 09.04.1999 määrusega nr. 40 kinnitatud „Metsakaitse eeskirja“ p 14,15 sätteid (koristamata jätmine on keelatud ka praegu kehtiva keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 88 kinnitatud „Metsa majandamise eeskiri“ § 9 sätete järgi), millega tekitati keskkonnale kahju 11 500 krooni. Kohtuvaidluses loobus prokurör E. Ehrbachi süüdistusest KarS § 199 lg 2 p 6,7 järgi, mistõttu tegi maakohus
J. Fjodorov talle esitatud süüdistuses end süüdi ei tunnistanud. Maakohus leidis, et J. Fjodorovi süü talle esitatud süüdistuses ei ole tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista. Maakohus märkis, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et puude raie süüdistuses märgitud ajal ja kohas teostas OÜ Forest Service, mille juhatajaks oli E. Ehrbach. Nii leidis kohtulikul uurimisel tõendamist, et OÜ Forest Service töömehed langetasid metsa, koondasid 2 metsamaterjali ja vedasid selle välja laoplatsile, kuid tõendid kogumis ei võimalda järeldada, et kuriteo on toime pannud J. Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga (tõenäoliselt on mõeldud A. H. ). Maakohus lähtus Riigikohtu lahendist 3-1-1-57-10 ning märkis, et kõige olulisema tõendi, so E. Ehrbachi ütluste pinnalt ei ole võimalik tuvastada üheselt, et J. Fjodorov ja A. H. tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult (grupis). Siinkohal leidis maakohus, et arvestada tuleb ka asjaolu, et tõe rääkimise kohustust süüdistataval ei ole. Ühtlasi viitas maakohus
§-le 289 ning Riigikohtu lahendi 3-1-1-1-07 p-le 7.2 ja leidis, et tõendiallikana tuleb kõrvale jätta E. Ehrbachi kohtuistungil antud ütlused selles osas, mis puudutavad J. Fjodorovi, sest tal on mitmeid erinevaid põhjendusi, miks ta muutis oma ütlusi võrreldes kohtueelses menetluses antutega, kuid need ei ole maakohtu arvates usutavad. E. Ehrbach põhjendas kohtueelses menetluses J. Fjodorovi vastu ütluste andmist sellega, et tol ajal ta A. H. i ei teadnudki ning kui ta oleks rääkinud tõtt, siis ta ei oleks oma raha kätte saanud. Maakohtule jääb arusaamatuks, miks E. Ehrbach kui ta väidetavalt A. H. sel ajal ei tundnud, ei andnud ütlusi J. Fjodoroviga kaasas olnud teise isiku tegevuse kohta. E. Ehrbachi väitel polevat A. H. teda ähvardanud ning ta on korduvalt kohtulikul uurimisel rõhutanud, et tema jaoks J. Fjodorov ja A. H. tegutsesid koos, suutmata samas isegi kohtulikul uurimisel anda selles osas järjekindlaid ütlusi, mida konkreetselt neist kumbki tegi. Maakohus leidis, et tunnistaja A. P. on ütlustes paljuski edasi andnud E. Ehrbachilt kuuldut, sest tema koos E. Ehrbachiga X maaüksusel ei käinud, kui sinna tulid J. Fjodorov ja A. H. . Maakohtu hinnangul kahandab A. P. ütluste usaldusväärust asjaolu, et temagi põhjendas, miks ta kohtueelses menetluses üksnes J. Fjodorovist rääkis sellega, et J. Fjodorovi käest oli rohkem alust raha saada, sest tema nagu organiseeris seda, tema pakkus tööd, samuti oli A. P. kui OÜ Forest Service juhatuse liige huvitatud eelkõige sellest, et nende firma saaks metsa ülestöötamise teenuse osutamise eest raha kätte. Maakohus märkis, et tunnistaja M. T. ei tea anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Ühtlasi ei saa maakohtu arvates J. Fjodorovi seostada ühegi E. Ehrbachi poolt politseile esitatud dokumendiga. Lisaks ei tuvastanud maakohus J. Fjodorovi seost tunnistaja A. K. . Maakohus leidis, et tõendid selle kohta, et J. Fjodorov organiseeris metsamaterjali äraveo ja metsamaterjali realiseerimise, ei ole. Ühtlasi puuduvad tõendid, et metsamaterjal veeti metsast ära OÜ-le Brongen Puit kuuluvate metsaveoautodega seostamaks nimetatud asjaolu J. Fjodoroviga. Maakohus märkis, et Keskkonnainspektsiooni poolt on teostatud Ida-Virumaal X asuval X maaüksusel raiutud kasvava metsa koguste analüüs ning kolme erineva majanduskava takseerandmeid võrreldes ilmneb, et olulised ja suuremad raied X maaüksuse metsas tehti kahe esimese majanduskava välitööde tegemise vahepeal ehk ajavahemikus 18.09.2001–24.10.
Tsiviilhagi osas viitas maakohus
lg-le 2,3 ning leidis, et tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata ja selgitas, et kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Prokuröri apellatsioon Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist J. Fjodorovi õigeksmõistmise osas ning J. Fjodorovi süüdimõistmist KarS § 199 lg 2 p 4,6,7 järgi, mõistes talle karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses, so 1500 krooni. Ühtlasi taotleb prokurör maakohtu otsuse tühistamist
Fjodorovi kasuks Eesti Vabariigilt välja mõistetud menetluskulude osas. Lisaks palub prokurör rahuldada kannatanute V. U. ja R.-R. K. tsiviilhagi. Prokurör ei nõustu maakohtu järeldusega, et puuduvad tõendid J. Fjodorovi süüdimõistmiseks ning leiab, et J. Fjodorovi süüd tõendavad nii otsesed kui ka kaudsed tõendid. Prokurör leiab, et maakohus on tõendeid küll hinnanud, kuid jõudnud valedele järeldusteni, sealjuures on maakohus jätnud seaduslikult kogutud tõendiallika (E. Ehrbachi ütlused) põhjendamatult tõendite kogumist välja. Seda võib prokuröri hinnangul lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, millega kaasnes ebaseaduslik ja põhjendamatu kohtuotsus. Samas leiab prokurör, et seda rikkumist on võimalik kõrvaldada kohtuistungil, andes kogutud tõenditele uue hinnangu. Prokurör ei nõustu maakohtu poolt leituga, et E. Ehrbachi ütlused on ebausaldusväärsed ning märgib, et otsuse kirjeldavast osast nähtuvalt on E. Ehrbachi ütluste muutmine olnud seotud vaid asjaoluga, et varem ei rääkinud E. Ehrbach, et tema firmalt metsalõikuse tellimisega oli seotud ka A. H. , kuna ta lootis sel viisil tema käest saada tasu metsalõikuse eest. Prokurör leiab, et E. Ehrbach on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt oli üks tellijatest J. Fjodorov, mistõttu ei ole prokuröri hinnangul J. Fjodorovi suhtes andnud diametraalselt erinevaid ütlusi. Prokurör märgib, et süüdistatav ei suutnud vaid täpsustada, kumb tellijatest ja mida täpselt tegi, sest sündmusest oli ülekuulamise ajaks möödas palju aastaid. Prokurör leiab, et kohtuotsusest ei selgu, miks ei ole E. Ehrbachi selgitus eluliselt usutav. Metsalõikuse eest OÜ-le Forest Service ei tasutud ja usutav on süüdistatava taoline käitumine kohtueelses menetluses enda töötasu kättesaamise nimel. Prokurör, tuginedes Riigikohtu seisukohale, leiab, et maakohtul tulnuks arvestada E. Ehrbachi kohtus antud ütlustega, mille kohaselt tellisid tema firmalt metsalõikuse J. Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga, kusjuures sai tellimus alguse just J. Fjodorovist, kes pöördus M. T. poole, kes samuti töötas OÜs Forest Service. Prokurör ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et M. T. ei tea anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Siinkohal leiab prokurör, et M. T. ütlused kinnitavad muuhulgas E. Ehrbachi ütlusi, mille kohaselt tellis metsalõikuse X maaüksuselt J. Fjodorov, rääkides sellest tunnistaja M. T. ega kevadel
§-le 342 lg 3 p 1. Esmalt käsitleb ringkonnakohus prokuröri apellatsioonis esitatud põhjendusi ja taotlust, mille kohaselt tuleks süüdistatav J. Fjodorov süüdi tunnistada metsavarguses. Ringkonnakohus leiab vastupidiselt prokuröri apellatsioonile, et apellatsiooni motiveeriva osa kahel leheküljel ei sisaldu sedavõrd kaalukaid asjaolusid ja motiveeritud järeldusi, mis ajendaks maakohtu õigeksmõistva otsuse põhjendusi ja tuvastatut ümber hindama. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt usaldusväärseid tõendeid, mis viitavad nii otseselt kui kaudselt, et J. Fjodorov on süüdi metsavarguses X maaüksuselt märtsi lõpus 2003 aastal. Olemasoleva õigeksmõistva kohtulahendini jõudis maakohus kogutud tõendeid uurides.
lg 2 kohaselt on tõendatus kohtu tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja
lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nõustudes maakohtu lahendiga ei kujunenud ka ringkonnakohtul tõendeid uurides kindlat siseveendumust, et J. Fjodorovi temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistada. Käesolev kriminaalasi sisaldab tõendite (nii isikulised kui dokumentaalsed) osas küllaldaselt ebaselgust, minetusi ja vajakajäämisi X maaüksusel metsaraie toimepannud isikute arvus ja rollijaotuses. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see aga tuvastatust ja selgust kõigis süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Küllaldaste süüstavate tõendite puudumisega seonduvalt ei ole aga võimalik süüdistatav J. Fjodorovi käesolevas kriminaalasjas süüdi mõista, mistõttu kahtlused tõlgendati õigustatult maakohtu poolt tema kasuks. Käesoleva kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kogutud ja maakohtus uuritud tõendid ei võimaldanud maakohtul põhjendatult muuhulgas järeldada, et süüdistatav J. Fjodorov pani toime metsavarguse koos kohtu alla andmata isikuga (kelleks riiklik süüdistus peab tõenäoliselt võimalikuks A. H. ). Kaassüüdistatava E. Ehrbachi ütlused on maakohus kõrvale jätnud selles esinevate erisuste tõttu, kuna E. Ehrbach pole osanud usaldusväärselt põhjendada ütluste muutmist. Maakohus leidis seda põhjendusel, et E. Ehrbach on ütlusi mitu korda muutnud ja muutmise põhjendused ei ole usutavad. Ringkonnakohus ei nõustu prokuröriga, et E. Ehrbachi ütluste väljajätmisega on kaasnenud kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Prokuröri apellatsioonis leitakse, et maakohus on teinud seda liiga kergekäeliselt ja vaid asjaolu, et varem ei rääkinud E. Ehrbach, et metsalõikuse tellimisega tema firmalt oli seotud ka A. H. ei saavat olla tema ütluste kõrvalejätmise põhjuseks. Maakohtus läbi viidud kohtulikul uurimisel avaldas süüdistatav E. Ehrbach oma sellekohased ütlused A. H. osas alles 2008 aastal. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-113-06 on viitega ka lahendile nr 3-1-1-89-06 selgitatud, et kohtu jaoks on määrava tähendusega just kohtuistungil antud ütlused. Kui isiku kohtuistungil antud ütlused on vastuolulised, peab kohus järgnevalt vältimatult lahendama isiku ütluste usaldusväärsuse küsimuse. Avaldades tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlusi
lg 1 alusel, ei tule kohtul lahendada küsimust, milliseid sama tunnistaja vastuolulistest ütlustest (erinevatest tõenditest) teineteisele eelistada, vaid otsustada, kas sellist tunnistajat saab tõendiallikana üldse usaldada. Eitava vastuse korral tuleb konkreetse tunnistaja ütlused tõendikogumist tervikuna välja jätta. 6 Seega on kohtu kasutuses esmajoones just kohtumenetluses antud ütlused. Kui esinevad teatud vastuolud kohtueelses menetluses ja kohtus antud ütlustes, tuleb esmalt lahendada tunnistaja usaldusväärsuse küsimus. Ringkonnakohus leiab, et maakohtule ei saa ette heita, et kaassüüdistatava E. Ehrbachi ütlused kõrvale jäeti tõendite ringist, sest tegemist on tõendile hinnangu andmisega tulenevalt kriminaalmenetluse vastavatest normidest ja kujunenud kohtupraktikast. Kaassüüdistatava E. Ehrbachi muutlikud ütlused puutuvalt X maaüksusel asetleidnud metsaraie ja süüdistatava J. Fjodorovi osas ei sisenda kindlat siseveendumuse kujunemist tema ütluste usaldusväärsusest. Prokurör leiab, et kuna kaassüüdistatav E. Ehrbach on kohtueelses menetluses ja maakohtus andnud ütlusi, et üks metsaraie tellijatest oli J. Fjodorov, siis ei ole E. Ehrbach andnud diametraalselt erinevaid ütlusi. Ringkonnakohus leiab, et kui isegi teoreetiliselt pidada võimalikuks, et E. Ehrbachi ütlusi saab mingis osas lugeda usaldusväärseks, siis ei saa tema üldsõnalised ütlused ometigi kinnitada J. Fjodorovi süüd, sest prokurör möönab ise apellatsioonis, et „süüdistatav ei suutnud vaid täpsustada, kumb tellijatest täpselt mida tegi, sest sündmusest oli ülekuulamise ajaks möödas palju aastaid.“ Maakohtus antud E. Ehrbachi ütlustest avaldub, et tema arust J. Fjodorov ja A. H. tegutsesid koos, kuid ei osanud konkretiseerida, mida keegi neist täpsemalt tegi. E. Ehrbach on maakohtus põhjendanud, et A. H. aktiivsest tegevusest ei avaldanud ta varem kohtueelsel uurimisel ja maakohtus muuhulgas seetõttu, et lootis sel teel saada tasu metsalõikuse eest. 08.05.2008 andis E. Ehrbach maakohtu istungil (2 kd tl 212-213) ütlusi selles, et „alguses kui asi välja tuli, siis H. soovitas rääkida nii ja naa. Tema nägemus oli sellest asjast selline, et tegelikult on probleem omaniku ja tema vaheline asi ja et ta lahendab selle ära.“ E. Ehrbachi ütluste kohaselt kui töö oli tehtud ja raha oli maksmata, siis tahtis A. H. kätte saada kinnistamisotsuse originaali ja ka raiepiletit. E. Ehrbach pole maakohtus teadnud nimetada, kes talle metsateatise ja muud dokumendid esitas. Veel möönab ta, et see võis olla A. H. ning märgib, et temaga suhtles metsatööde ajal kindlasti aktiivsemalt A. H. ning kui tal esines öösel tööseisak, siis „oli mul H. kõnedest öö läbi telefon punane, et miks tööd ei tehta.“ Mida aga J. Fjodorov talle rääkis, seda pole E. Ehrbach teadnud nimetada, küll aga teab kinnitada, et metsatööde tegemise kohta oli küsijaks A. H. , mitte J. Fjodorov. Samas lisas E. Ehrbach, et A. H. oli tal soovitanud politseis tema nime mitte öelda ja hiljem lisanud, et A. H. püüdis teda mõjutada ütluste andmisel. Hilisema kohtumenetluse käigus on kriminaalasja juurde lisatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse muutmise määrus 03.04.2009 (3 kd tl 156-157), milles märgiti, et kohtuliku arutamise käigus selgus, et kogutud on piisavalt tõendeid, et metsavarguse korraldamises osales ka A. H. , kuid A. H. suhtes kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele seoses kuriteo aegumistähtaja möödumisega. Veel leiab prokurör, et maakohus oleks pidanud arvestama E. Ehrbachi kohtus antud ütlustega, mille kohaselt tellisid tema firmalt metsalõikuse J. Fjodorov koos kohtu alla andmata isikuga. Kuidas aga võimalik metsalõikuse tellimine peaks olema seostatav J. Fjodorovile esitatud süüdistusega metsavarguses apellatsioonist siiski ei nähtu. Samuti ei nõustu ringkonnakohus apellatsiooni seisukohaga tunnistaja M. T. ütluste osas, et nendest võiks järeldada J. Fjodorovi süü esitatud süüdistuses. Tunnistaja M. T. ütlused ( 2 kd tl 174-175) väljendavad üldist teadmist metsatöödest süüdistuses märgitud ajaperioodil, kuid midagi konkreetsemat ta väidab mittemäletavat. 7 Veel rõhutab prokurör tunnistaja A. P. ütlusi ja eriti neid, milliseid andis ta maakohtus 01.09.2006 (2 kd tl 98-104). Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt oli ta 2003 aasta kevadel teinud J. Fjodorovile ühe metsaraie tellimustöö. J. Fjodorov oli öelnud, et tegemist on sõbra metsaga. Tunnistaja teada olid metsadokumendid korras ja E. Ehrbach vaatas need üle. E. Ehrbach pidi ka metsa üle vaatama. Hiljem pärast lõikust hakkas ta A. H. helistama ja oma raha küsima. Ta sai A. H. kokku rohkem kui kaks korda. A. P. kinnitas, et sai kokku ka J. Fjodoroviga, kuid polnud olukorda, kus ta oleks J. Fjodorovi ja A. H. koos kokku saanud. Tunnistaja väitis, et mingit lepingut tal J. Fjodroviga ei olnud sõlmitud ja J. Fjodorovi käest ta ühtegi paberit vastu ei võtnud ja oma raamatupidamisele edasi ei andnud ning tal oli suusõnaline kokkulepe. Selle raie kohta tal sisuliselt ühtegi dokumenti ei ole. Prokuröri apellatsioonis rõhutatakse, et tunnistaja A. P. on maakohtus väitnud mitmel korral, et uurija ei küsinud A. H. kohta midagi, mistõttu ta ei saanud vastavaid ütlusi anda. Samas on tunnistaja (2 kd tl 101) kinnitanud, et rääkis uurijale, et raie organiseerijateks olid A. H. ja J. Fjodorov. Veel on tunnistaja lisanud ( 2 kd tl 103 pöördel), et A. H. nimi peab olema kirjas ja temast oli juttu kindlasti. Maakohus on tuvastanud, et puuduvad tõendid, mille kohaselt oleks J. Fjodorov olnud X maaüksuselt metsamaterjali äraveo organiseerija ja materjali realiseerija. Prokuröri apellatsioonis leitakse, et J. Fjodorov on ise kinnitanud, et ta realiseeris 01.04.2003 OÜ-s Eretelia suure koguse kuusepalki, mis pidi pärinema x. Maakohtus oli avaldatud aga Keskkonnainspektsiooni analüüs, millest nähtuvalt ei olnud x maaüksusel 2003 aastal enam kuuski. Sellest tulenevalt järeldab prokurör, et kuna vargus X maaüksuselt toimus samal ajal ja enamuses oli tegemist kuusepalgiga, siis sellest järelduvat, et J. Fjodorov realiseeris 01.04.2003 just X maaüksuselt lõigatud metsamaterjali. Kriminaalasja pikaleveninud menetlusest tulenevalt, kus kohtus ülekuulatavad ei suuda enam metsaraiega seonduvate isikute konkreetseid tegevusi 2003 aastal nimetada, ei saa olla süüdistatava J. Fjodorovi osas ebakindlate süüstavate järelduste tegemise aluseks. Käesoleva kriminaalasja menetlusega seonduvalt märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kriminaalasjas alustati menetlust 28.04.2003 (2 kd tl 9). Kohtueelse menetluse kokkuvõte koostati 19.11.2004. Esimene süüdistusakt koostati prokuröri poolt 06.06.2005 (2 kd tl 2-8). Järgmine süüdistusakt esitati 01.11.2005 (2 kd tl 29). Esimene kohtuistung toimus 01.11.2005 (2 kd tl 35). Samas teises köites on (tl 57-58) kahtlustatava A. H. osas 19.11.2004 koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus. Määruse lühimotiveeringust tuleneb, et „metsas A. H. mingeid korraldusi ei jaganud ning metsas ei käinud.“ Nimetatud määruse on prokurör esitanud maakohtule alles 02.03.2006 (kohtuistungi protokoll, 2 kd tl 7275). Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida arvestades asja keskmist keerukust ja mahtu, et käesolevat kriminaalasja on menetletud ajaliselt küllaldaselt kaua, mis on lõpptulemina avaldanud mõju kriminaalasja menetluslikule kvaliteedile, muuhulgas menetlusosaliste silmis. Riiklik süüdistus on korduvalt muutnud süüdistusi, mis iseloomustab samuti ebakindlat positsiooni kuriteo asjaoludes. Nõustuda tuleb ka kaitsjaga selles, et süüdistusest ei nähtu ja on jäänud tuvastamata millal ja kuhu väidetava metsavarguse tulemusel saadud metsamaterjal realiseeriti. Kannatanud taotlevad apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist J. Fjodorovi ja E. Ehrbachi õigeksmõistmises ning uue otsuse tegemist, millega mõista J. Fjodorov ja E. Ehrbach süüdi neile esitatud süüdistustes ning rahuldada kannatanute V. U. ja R.-R. K. tsiviilhagi. 8 Kannatanud paluvad tõendite ümberhindamist ning kõikide poolt- ja vastuargumentide kaalumist ning õiglase lahendi tegemist. Kannatanutele on arusaamatu, kuidas käesolevas kriminaalasjas esinevad mitmed tõenditega seotud rikkumised kohtueelsel uurimisel. Lisaks on kannatanutele mõistmatu, millal ja kes on koostanud määruse, millega üks varguse organiseerijatest kohtu alt vabastati ning miks puudus see kriminaalasja materjalide hulgast. Ühtlasi märgivad kannatanud, et kriminaalmenetluse lõpetamine A. H. suhtes oli nende jaoks ootamatu ning sellest said nad teada 02.03.2006 toimunud kohtuistungil. Ringkonnakohus on ülalpool juba viidanud puudustele seoses käesoleva kriminaalasja menetlusega, kuid kohtul, sealhulgas ringkonnakohtul puudub seaduslik võimalus ja õigus tõendite kogumiseks või aastaid tagasi asetleidnud kohtueelse uurimise täiendamiseks ning tõenditeringi parendamiseks. Samas nõustub ka ringkonnakohus kannatanute apellatsioonis märgituga, et käesoleva kriminaalasja menetlus on olnud kannatanutele kurnav ka põhjusel, et toimunud on arvukad istungid (üle 10). Kannatanute apellatsioonis viidatakse ka õigeksmõistetu E. Ehrbachile ja temaga seonduvatele tõenditele, kuid ringkonnakohus märgib, et E. Ehrbachi osas on prokurör süüdistusest loobunud. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis jääb ka maakohtu otsusega kannatanute tsiviilhagi vargusega tekitatud kahju osas läbi vaatamata.
lg 2 kohaselt jäävad süüdistatava valitud kaitsja õigusabikulud summas 960 krooni riigi kanda, kuna apellatsiooni esitaja on riik ja ringkonnakohus teeb
Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 9 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.