4-10-4281/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Väärteoasja number 4-10-4281 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2011.a Kärdla Kohtukoosseis Kohtunik Mart Reino Sekretär Kersti Särgava Kohtuväline menetleja Lääne Prefektuuri piirkonnapolitseinik Mihkel Karjamaa Vandeadvokaadi vanemabi Peep Rajavere Menetlusaluse esindaja Väärteo asi Ennar Laur´i kaebus Lääne Prefektuuri
2. novembri 2010.a otsuse väärteoasjas nr 2390.10.000602 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. juuni 2010.a Menetlusalune isik Ennar Laur – sündinud RESOLUTSIOON
4. Ennar Laur´i kaebus rahuldada.
5. Tühistada Ennar Laur´ile, *, elukoht * Lääne Prefektuuri
6. novembri 2010.a otsusega KarS § 218 lg 1 järgi mõistetud karistus.
7. Lõpetada menetlus Ennar Laur´i, *elukoht *, väärteoasjas KarS § 218 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.
8. Välja mõista Eesti Vabariigilt Ennar Laur´i, * kasuks õigusabi kulu viissada nelikümmend viis (545,76) eurot ja 76 senti.
9. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte kanda.
10. mail
11. a * elukoht *. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule, teatades Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul kirjalikult kaebuse esitamisest ja esitades 30 päeva jooksul põhjendatud kassatsioonkaebuse kohtuotsusega tutvumiseks kättesaadavast päevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Edasikaebamise kord Kaevatava otsusega karistati Ennar Lauri KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 9 trahviühiku ulatuses 540.- krooni ehk 34,51 euro suuruses summas, kuna tema
12. juunil
13. a kell 14.30 Kärdlas * demonteeris tahtlikult lahti * ja * kuuluva metallist piirdeaia aiavõrgu, painutades seda ning eemaldades tugiposti. Aia ja metallvõrgu kuju taastamiseks oli omanikel vaja teha täiendavaid kulusid esmase olustiku taastamiseks, mistõttu pani Ennar Laur toime võõra asja kahjustamise. Ennar Laur kaevatava otsusega ei nõustunud ja esitas
14. novembril
15. a sellele kaebuse. Ta vaidlustab otsuse täies mahus ja palub selle tühistamist tema käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Ennar Laur tunnistab, et eemaldas temale süüks arvatud ajal ja kohas oma elukohas kaasomandis oleva maja taha muru niitma pääsemiseks naabri ning kaasomaniku * poolt omavoliliselt püstitatud aia, kuid sellega väärtegu toime ei pannud. KarS § 218 lg 1 näeb ette vastutuse süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Sellisel juhul peab asi olema süüdlasele võõras ja teoga peab kaasnema kahju kolmandale isikule. Endale kuuluvat asja aga ei ole võimalik varastada, samuti ei ole süütegu endale kuuluva asja hävitamine või kahjustamine. Ennar Laurile koos abikaasa * kuulub * kaasomand koos * ja perekond *. Perekond Lauri korteriomandi nr * esemeks on ’ mõttelist osa * maatükist. Vastavalt Korteriomandiseaduse § 1 lg 1 esimesele lausele on korteriomand omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Korteriomandi mõttelise osa hulka kuulub kaasomand elamu osadele, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosa koos elamu teenindamiseks vajaliku maaga. * asuv maatükk on nii perekond Lauri, * kui *kaasomandis, sest see ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka. Kuna perekond * püstitatud vaidlusalune aed asub kaasomandis oleval maal, tuleb ka see lugeda kõigi kolme pere kaasomandis olevaks. Seega on kõigil kolmel perel võrdsed õigused nimetatud aiale. Peale selle oli * poolt püstitatud aed omavoliline ehitis. Kuna aed on maapinnaga kohtkindlalt ühendatud ehitis rajatise kujul, siis vastavalt Ehitusseaduse §-le 16 lg 1 p 3 on aia ehitamiseks vajalik omavalitsuse kirjalik nõusolek. Kärdla Linnavalitsus selle aia püstitamiseks aga luba andnud ei ole. Veelgi enam, * poolt püstitatud aed on omavoliline ja ebaseaduslik ka asjaõiguse tähenduses, suhtes teiste kaasomanikega, sest Korteriomandiseaduse § 16 lg 1 alusel on kaasomanduses olevale maale ehitamiseks vajalik kõigi kaasomanike nõusolek ja seda ei saa asendada isegi enamuse otsusega. * aga sellist luba küsinud ega saanud ei ole. Seda kinnitavad tunnistaja, Kärdla linna maakorraldaja Arno Kuuse, ütlused. Samuti on ka * seda ise tunnistanud. Selline omavoliline ehitis rikub teiste kaasomanike valdust ühisele kinnisasjale. Kaasomanikul on KoS §-s 12 lg 1, 2 sätestatud kaasomandi kasutamise korra kokkuleppe puudumisel õigus kasutada otstarbekohaselt tervet kinnistut. Seejuures tuleb lähtuda kõigi korteriomanike huvidest. * püstitas omavoliliselt aia Ennar Lauri huvide vastaselt, sest antud juhul takistas aed perekond Lauri akendealuse maa hooldamist ja muruniitmist, sest aia tõttu ei olnud võimalik osale kinnistust muruniitjaga ligi pääseda. Murulapile ligipääsu saavutamiseks oligi Ennar Laur sunnitud ajutiselt kõrvaldama ühe postivahe võrkaeda. Selline olukord on kindlaks tehtud Lauri ütlustega ning sündmuskoha vaatlusprotokolli ning selle juurde kuuluvate fotodega. Sarnane olukord oli näha ka kohtu poolt menetluse käigus tehtud paikvaatlusel. Menetluse käigus püüdis kohtuväline menetleja toetuda argumendile, et omavolilise aia eemaldamise asemel oleks Ennar Laur võinud kõrvaldada murulapile pääsemiseks ühe marjapõõsa, ei ole tõsiseltvõetav. Ka kõne all olnud marjapõõsas asub kaasomandiks oleval kinnistul ning selle kõrvaldamine oleks samuti riivanud kõigi kaasomanike huve. On ju kõik kinnistul asuvad marjapõõsad ja samuti viljapuud kõigi kaasomanike ühiseks kasutamiseks. Seetõttu ei olnud vahet, kas Ennar Laur kõrvaldas ühismaale pääsuks omavoliliselt püstitatud aia või oleks kõrvaldanud ühe ühiskasutuses oleva marjapõõsa. Marjapõõsas kasvas seal juba esiisade aegadest, * püstitatud omavoliline aed oli aga alles rajatud. Muru niitmine on aga kõigi linnas maad omavate elanike kohustus. Vastavalt KoS § 1 lg 1 teisele lausele kohaldatakse korteriomandi suhtes KoS-is reguleerimata küsimustes Asjaõigusseaduses sätestatud kinnisomandit reguleerivaid sätteid. Kuna naabri poolt omavoliliselt püstitatud aed takistas Ennar Lauril ühise maatüki kasutamist ja muruniitmist, rikkus see tema seaduslikku valdust ja kasutusõigust AÕS § 32 tähenduses. Seetõttu võib valdaja AÕS § 41 lg 1 alusel oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, seejuures ületamata hädakatse piire. Asjaõiguslik omaabi on KarS § 27 sätestatud muust seadusest tulenevaks teo õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Ka kaasomaniku valdus võib olla õigusvastane. * poolt kaasomanike nõusolekuta kaasomandis olevale maale aia püstitamisega rikuti kaasomanike valdust ning neil oli õigus oma valdust kaitsta omaabiga. Nii oli Ennar Lauril õigus tema valdust piirava omavolilise aia kõrvaldamiseks ja ta ei rikkunud selle kõrvaldamisega hädakaitse piire. Ennar Laur ei tekitanud omavolilise võrkaia kõrvaldamisega ka märkimisväärset kahju, kuna aiapostid jäid terveks ja ka traatvõrk ei saanud oluliselt kannatada. Kohtuväline menetleja soovib Ennar Laurile määratud karistuse jõusse jätta kuid viimane soovib selle karistuse tühistamist ja väärteoasja menetluse lõpetamist oma teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus, vaaginud kõiki asjas olevaid materjale, sealhulgas poolte ja tunnistajate ütlusi ning kirjalikke tõendeid ja tutvunud olukorraga sündmuskohas, leiab, et Ennar Laur eemaldas küll * poolt kaasomandis olevale kinnistule omavoliliselt püstitatud piirdeaia, kuid tema käitumises puudub eelnevat arvestades KarS § 218 lg 1 koosseis ja väärteomenetlus tema suhtes kuulub lõpetamisele. * asuv kinnistu on perekondade Lauri, * ja * kaasomandis ning elamu ümber asuv maa seega kõigi ühisvalduses ja kasutuses. Maatükki tuleb aga vastavalt Kärdla linnas kehtivatele eeskirjadele hooldada ja see on kõigi kaasomanike ühine mure ning kohustus. Keegi kaasomanikest selleks takistusi teha ei tohi. Kuna * poolt ühiskasutuses olevale maale omavoliliselt ja kaasomanikega kooskõlastamata püstitatud võrkaed takistas Ennar Lauril ühismaa kasutamist, siis oli selle kõrvaldamine omaabi korras täiesti seaduslik ja põhjendatud. Vastasel korral oleks olnud võimatu maatüki hooldamise kohustust täita. Aia eemaldamisega kõrvaldati oht kaasomanduses oleva kinnistu ühiskasutuseks, aia püstitajale seejuures olulist kahju põhjustamata. Kogu selle aia ümber keerlev oli kaasomanike omavaheline arusaamatus ning kolmandaid isikuid see ei puudutanud, mistõttu puudub asjas ka avalik huvi. Käesolevaks ajaks on * ja Ennar Laur asjast aru saanud ja teineteisega leppinud. Arvestades eeltoodut, jõudis maakohus järeldusele, et Ennar Lauri suhtes
16. novembril
17. a tehtud Lääne Prefektuuri otsus väärteoasjas nr 2390.10.000602 kuulub tühistamisele ning tema suhtes tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Ennar Lauri kasuks tuleb välja mõista menetluskulud, milleks on tasu õigusabi eest 545,76 euro suuruses summas. Mart Reino Pärnu Maakohtu kohtunik