(5)menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 AS-s SEB pangk või arvele nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber

1. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu alates kohtuotsuse tervikuna teatavaks tegemise päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus ja kuriteo kvalifikatsioon, milles kohus süüdistatava süüdi tunnistab. Jan Viirnurme süüdistatakse selles, et tema olles ebaseaduslikult ära võtnud ning omandanud A.K. ’u pangakaardi, võttis sellega PIN-koodi kasutades perioodil 11.
2. 2010- 25.
3. 2010 välja sularaha: 1) 11.03.2010 kell 21.42 aadressil Ujula 2, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 2) 12.03.2010 kell 00.21 aadressil Turu 1, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 3) 13.03.2010 kell 07.56 aadressil Ujula 2, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 4) 14.03.2010 kell 10.03 aadressil Ujula 2, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 5) 15.03.2010 kell 11.00 aadressil Ujula 2, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 6) 16.03.2010 kell 05.04 aadressil Raatuse 20, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 7) 17.03.2010 kell 10.07 aadressil Turu 14, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni, 8) 18.03.2010 kell 09.04 aadressil Kuperjanovi 20, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 5000 krooni, 9) 18.03.2010 kell 09.05 aadressil Kuperjanovi 20, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 5000 krooni, 10) 19.03.2010 kell 14.15 aadressil Riia 2, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 1000 krooni, 11) 19.03.2010 kell 14.15 aadressil Riia 2, Tartus asuvast pangautomaadist summas 250 krooni, 12) 25.03.2010 kell 08.38 aadressil Jaama 173a, Tartus asuvast pangaautomaadist summas 10 000 krooni. Kokku võttis Jan Viirnurm A.K. u arvelt välja sularaha summas 91 250 krooni. Sellega pani Jan Viirnurm toime KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku kasutamise ja sisestamise teel. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistas kohtus end täielikult süüdi ja oli nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Jan Viirnurme süü varalise kasu saamises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kahju ulatus on tõendatud järgmiste tõenditega: - tunnistaja K.K. poolt antud ütlustega (tl 3-4) selle kohta, et 25.03.2010.a sai ta teada, et tema isa A.K. on haiglas, kuna oli peksa saanud. Haiglas ta nägi, et isa seisund on raske. Arstid ütlesid, et A. K oli toodud haiglasse koomaseisundis ning vigastused tunduvad olevat saadud peksmise 2

(5)tagajärjel. Ta sai teada, et isa oli toodud haiglasse 12.03.2010.a. Talle öeldi, et A. K kuuluv ID-kaart toodi paar päeva varem haiglasse minginaisterahva poolt, kes oli armilise näoga ja väga kõhna ning pisemat kasvu ja asotsiaalse välimusega. Õed tõid talle isa asjadega koti, milles olid prillid, võtmed ja ärakortsutatud pangakonto numbriga kaart. Ühtegi pangakaarti ega muud dokumenti seal polnud. Samuti oli kadunud A. K mobiiltelefon. Seejärel siirdus ta kiiresti panka, et sulgeda A. K konto Swedbank’is, kuna isa kontol oli suurem summa raha ja viimati isaga suheldes 07.03.2010 oli isa äsja oma uuel kaardil järel käinud. Isa ütles talle tookord telefonis PIN-koodi ja lubas PIN-koodi lehe ära põletada. Samuti ütles isa, et on mingis majas Ujala tänava lõpus tuttavate Jansa ja tema elukaaslase juures. Isa mainis, et Jansa juures on ka keegi Meelise-nimeline meesterahvas. 30.03.2010 pöördusid nad Swedbanki poole, kontoväljavõttest selgus, et isa arvelduskontot on kuritarvitatud ning tema haiglas viibimise ajal on erinevatest sularahaautomaatidest välja võetud 91 250 krooni. On välistatud, et sularaha on välja võtnud isa või keegi teine perekonnaliige; - A.K. u Swedbank’i konto väljavõte perioodil 01.-30.03.2010 (tl 5), millelt nähtub, et 11.03 kell 21.42, 12.03 kell 00.21, 13.03 kell 07.56, 14.03 kell 10.03, 15.03 kell 11.00, 16.03 kell 05.04 ja 17.03.2010.a kell 10.07 on A.K. pangakontolt iga päev võetud välja sularaha 10 000 krooni, 18.03.2010 kahel korral (kell 09.04 ja 09.05) 5000 krooni, 19.03.2010 kell 14.15 1000 krooni ja 250 krooni ning 25.03.2010 kell 08.38 10 000 krooni; - asitõendi vaatlusprotokoll: Swedbank’i Tartus asuvate sularahaautomaatide (Ujula 2, Raatuse 20, Turu 1 ja Jaama 173a) videokaamerate salvestuse fotodelt (tl 10-14) näha meesterahva nägu, kes sarnaneb süüdistatavaga; - ekspertiisiakt A.K. u vigastuste kohta (tl 17-19), mille kohaselt esinesid A.K. ul peaajusisene verevalandus vasakul ning nahaalused verevalumid näol. Antud vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest kõvadest tömpide esemetega. A. K esinenud peaajusisene verevalum, ohustades elu tekitamise momendil, põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse; - tunnistaja S.N. poolt antud ütlustega (tl 21-22), mille kohaselt kolis 2009.a lõpul tema ja ta elukaaslase Jan Viirnurme juurde XXX , Tartu Jani tuttav A.K. , kes oli oma korteri maha müünud. 11.03.2010.a tarvitasid nad kolmekesi koos alkoholi. Tal tekkis Janiga tüli ning too viskas ta korterist välja. Paar päeva hiljem läks ta koju tagasi. Jan rääkis talle, et peale tema äraminekut oli külla tulnud Ahti-nimeline meesterahvas, kes oli löönud A ning peale seda minema läinud. Ülevalt naaber oli kutsunud A kiirabi. Jan rääkis, et A. K saapa sees oli olnud pangakaart, mille ta endale võttis. Ta nägi, kuidas Jan võttis Raatuse tänaval asuvat Swedbank’i sularahaautomaadist raha välja. Ta arvab, et tegu oli A. K pangakaardiga, kuna Janil endal pangakaarti ei ole. Ta nägi, et olid 500-kroonised rahatähed. Jan ostis järgmisel päeval selle raha eest alkoholi. Nädal hiljem helistas Janile Pille-nimeline naisterahvas, kes ütles, et haiglasse paluti viia A.K. dokument. Nad läksid Janiga Ujula tänavale ja võtsid Avari asjade juurest ID-kaardi. Nad läksid haiglasse ja ta viis IDkaardi ühe õe kätte. Ta ei tea, kas Jan on veel pangakaardilt raha võtnud või mitte. - tunnistaja P.L. ’u poolt antud ütlustega (tl 23-25), mille kohaselt läks ta 10.03.2010.a Tartus, XXX Jan Viirnurme korterisse suitsu küsima. Ta elab maja teisel korrusel. Elutoas tarvitasid alkoholi Jan Viirnurm, A.K. (keda ta nägi sel õhtul esimest korda), Volodja ning Ahti-nimeline mees ja veel üks tundmatu noormees. Järgmisel päeval, s.o 11.03.2010.a õhtul tuli Jan Viirnurm tema ukse taha ja palus tal tulla kaasa Ujula Konsumisse. Poe juurde jõudes andis Jan talle Swedbanga pangakaardi ja palus tal sularaha välja võtta. Jan ütles talle peast PIN-koodi ja seletas, et ei oska ise hästi sularahaautomaadist välja võtta ja on lisaks purjus. Jan käskis 10 000 krooni välja võtta. Ta võttis raha välja ja andis Janile, koos läksid nad poodi ja ostsid alkoholi ja süüa. Nad läksid tagasi Ujula 51 majja teisele korrusele tema korterisse. Ka I.R. istus koos nendega, see oli õhtul 21-22 vahel. Järsku kutsus Jan ta alla korterisse, et A on läbi pekstud. Ta läks alla ja nägi, et A on välivoodi kõrval maas, näo üks pool täiesti sinine ja kõnevõimetu, verd ta ei näinud. Ta helistas kohe kiirabisse. Kui kiirabi kohale jõudis, oli Jan jalga lasknud. Jan oli vahepeal läinud tema korterisse ja rääkis, et A olid peksnud Ahti ja veel keegi, keda ta ei tunne. Hiljem peale südaööd, s.o 12.03.2010 kella 1 paiku öösel läksid nad jälle raha välja võtma. Algul käisid nad Raatuse Kaubamaja juures, kuid automaat oli katki. Edasi sõitsid nad Turu tänava Statoilist üle tee asuva automaadi juurde. Jan andis talle kaardi ja ütles PIN-koodi ning käskis välja võtta 10 000 krooni. Ta andis raha Jani kätte. Enne veel nägi ta, et pangakaardil oli hoopis nimi A.K. . Ta küsis, 3

(5)miks kaart on Jani käes. Jan ütles talle, et olgu rahulik. Sel hetkel ta ei teadnud, et A.K. ongi mees, kellele ta kiirabi kutsus. Nad läksid tagasi Ujula tänavale. Mõned päevad hiljem läks ta koos Janiga Jani ema poole, kes elab Luunjas. Jan küsis emalt 500 krooni. Ta küsis, miks Jan emalt raha küsib ja Jan vastas, et ta viis raha ema juurde hoiule. Ta sai aru, et jutt käib suuremast summast; - tunnistaja F.U. poolt antud ütlustega (tl, 26-27). Tunnistaja on süüdistatava ema. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi 2010.a märtsikuus Jan Viirnurm tema kätte hoiule 10 000 krooni. Märtsikuu jooksul tõi Jan tema juurde hoiule raha veel summades 7000 krooni, 5000 krooni ja väiksemates summades, kõik rahatähed olid 500- kroonised kupüürid. Jan käis märtsis mitmel korral tema juurest raha võtmas. Peale viimast korda, s.o 07.04.2010.a jäi tema kätte hoiule veel 4000 krooni sularaha 500-kroonistes kupüürides, mille ta andis 09.04.2010.a politseile vabatahtlikult üle. Ta ei tea, kust Jan selle raha sai; - läbiotsimisprotokolliga F.U.elukohas läbiviidud läbiotsimise kohta (tl 32-34). Protokolli kohaselt F.U. elukohas XXXX, Tartumaa andis F. U välja kaheksa 500-kroonist rahatähte, s.o 4000 krooni. - asitõendi vaatlusprotokolliga 8 viiesajakroonise rahatähe kohta (tl 35-40); - süüdistatava Jan Viirnurme kohtus antud süüd omaks võtvate ütlustega. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tunnistab oma süüd. Süüdistatava ütluste kohaselt kasutas ta selle raha ära. Ta oli varem majahoidja. Muidu on ehitusel töötanud. Eeltoodud tõenditega loeb kohus tõendatuks Jan Viirnurme süü KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos süüdistuses kirjeldatud viisil. KarS § 213 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete ebaseadusliku sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel. Antud juhul seisnes Jan Viirnurme tegevuse objektiivne koosseis andmete ebaseaduslikus sisestamises pangaautomaati eesmärgiga saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ja omaniku nõusolekuta andmete töötlusprotsessi lubamatu käivitamise kaudu kontol oleva varaga toimingute tegemises (sularaha väljavõtmises). Antud juhul on tegemist andmete ebaseadusliku kasutamise ja sisestamisega, millega A.K. u pangaarvelt omastati ebaseaduslikult Jan Viirnurme poolt sularaha. Turvakaamera salvestisest on näha, et pangaautomaadi juures oli süüdistatav. Süüdistatav on tunnistanud, et raha võttis välja tema. Samuti langeb see kokku Swedbank panga konto väljavõttega, et süüdistuses nimetatud ajal ja kohas võeti pangaautomaadist A.K. u kontolt välja kokku 91 250 krooni. Andmete töötlemisprotsessi lülitumisega ja andmete lubamatu käivitamisega pangaautomaadis ja seda eesmärgil omastada võõralt kontolt sularaha näitab Jan Viirlaiu tahtlust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid: Swedbank AS sularahaautomaatide videokaamerate salvestused (tl 15) ja 4000 krooni (8 viiesajakroonist rahatähte), mis asuvad kriminaalasja juures (tl 41), tuleb

(5)mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestada alates Jan Viirnurme kinnipidamisest 04.12.2008.a. KarS § 213 kirjeldatud teo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, leiab, et J. Viirnurme tuleb karistada vangistusega üle sanktsiooni keskmise määra. Käesolevas kriminaalasjas on Jan Viirnurm pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Süüdistatavat on varem kahel korral karistatud kriminaalkorras, sh varguse eest. Väärteo korras on teda karistatud neljal korral. Karistuse mõistmisel peab kohus silmas nii Jan Viirnurme varasemat kuritegelikku minevikku kui kuriteo asjaolusid ja tekitatud märkimisväärset kahju (ligi 2 aasta suurune miinimumpalk). Lisaks pani Jan Viirnurm antud kuriteo toime kannatanu abitut seisundit ära kasutades, mistõttu tuleb teda karistada vangistusega, mille kestus peaks ületama sanktsiooni keskmist määra. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Otsuse täitmise tagamiseks peab kohus vajalikuks jätta tõkend vahistamine Jan Viirnurme suhtes muutmata ja karistuse kandmise aja algust lugeda temal alates 07.04.2010.a. Kohtumenetluse kulud ja nende hüvitamine.