Obsah (12)

§ 310§ 190§ 185§ 238§ 339§ 7§ 180§ 341§ 237§ 293§ 234§ 175

1-08-10770 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-10770 (08240100574) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maari

§-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 2,5,6; 340 lg 3 tühistada Viru Maakohtu 11. novembri 2008 kohtuotsus kriminaalasjas osaliselt, see on: Juri Ingelsmani süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi; Juri Ingelsmanilt OÜ Tammex Grupp kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas; Timofei Malõšenkolt, Juri Ingelsmanilt ja Aleksei Arendilt solidaarselt väljamõistetud alljärgnevate menetluskulude osas: - 40 880 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 1460 krooni riigituludesse teostatud DNA ekspertiisi eest; - 980 krooni riigituludesse teostatud tulirelvaekspertiisi eest; - 5760 krooni riigituludesse teostatud jäljeekspertiisi eest; - 3250 krooni riigituludesse teostatud sõrmejäljeekspertiisi eest. Mõista Juri Ingelsman õigeks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 310

lg 2 alusel jätta OÜ Tammex Grupp tsiviilhagi läbi vaatamata.

§ 190

alusel määrata Timofei Malõšenko poolt 2 hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti.

§ 190

alusel määrata Juri Ingelsamani poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti.

§ 190

alusel määrata Aleksei Arendi poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskulude suuruseks DNA ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi teostamise eest 17 929 krooni 97 senti. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Juri Ingelsmani kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt. Timofei Malõšenkole advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabikulud 3721 krooni 70 senti jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Juri Ingelsmanile advokaat Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabikulud 4610 krooni 85 senti jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Aleksei Arendile advokaat Kristel Vedro poolt osutatud õigusabikulud 3721 krooni 70 senti jätta

§ 185lg 1 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. märtsist
2. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks 3 kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
3. aprillist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. aprillist
6. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
7. novembri 2008 otsusega mõisteti Timofei Malõšenko süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi 8-aastase vangistusega, KarS § 418 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega ja KarS § 4181 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust, mida

§ 238alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti T. Malõšenkole karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. aprilli 2007 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 2 aasta 5 kuu 9 päeva vangistuse võrra ning mõisteti T. Malõšenkole liitkaristuseks 7 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust karistusaja algusega
2. aprillist
3. Sama kohtuotsusega mõisteti Juri Ingelsman süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi 6-aastase vangistusega ja KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 1-aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida

§ 238alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti J. Ingelsmanile karistuseks 4 aastat vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

1. jaanuari 2008 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra ning mõisteti J. Ingelsmanile liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 10 päeva vangistust karistusaja algusega
2. aprillist
3. Sama kohtuotsusega mõisteti Aleksei Arendi süüdi ja karistati KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi 8-aastase vangistusega, mida

§ 238alusel vähendati 1/3 võrra ning mõisteti A.

Arendile karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust karistusaja algusega

1. aprillist
2. Kohus mõistis välja muuhulgas T. Malõšenkolt, J. Ingelsmanilt ja A. Arendilt solidaarselt: - 44 052.50 krooni GT Tanklad AS kasuks tsiviilhagi katteks; - 40 880 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud DNA-ekspertiisi eest; - 1460 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud DNA-ekspertiisi eest; - 1460 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud DNA-ekspertiisi eest; - 980 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud tulirelvaekspertiisi eest; - 5760 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud jäljeekspertiisi eest; - 3250 krooni menetluskulu riigituludesse teostatud sõrmejäljeekspertiisi eest. J. Ingelsmanilt mõistis kohus välja veel: - 2196 krooni OÜ Tammex Grupp kasuks tsiviilhagi katteks; - 10 875 krooni sundraha riigituludesse

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 1 alusel; - 187.20 krooni menetluskulu riigituludesse toimiku paljundamise kulu katteks; - 6362.55 krooni kaitsetasu riigituludesse advokaat Anti Aasmaa osalemise eest eeluurimisel ja kohtus. Maakohus arutas muuhulgas T. Malõšenkole, J. Ingelsmanile ja A. Arendile KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi esitatud süüdistust selles, et vastavalt nende vahel kokkulepitud tegevusjaotusele sõidutas J. Ingelsman

1. veebruaril 2008 oma autoga T. Malõšenko ja A. 4 Arendi Rakveres x asuva AS GT Tanklad tankla juurde, kus ootas ärasõiduvalmis töötava mootoriga autos, kuni pähetõmmatud sukaga nägu varjavad T. Malõšenko ja A. Arendi kella 20.09 ajal tanklasse sisenesid, tanklatöötajat L. K. relvaga ähvardasid ja röövisid 44 052.50 krooni sularaha, misjärel koos sündmuskohalt lahkusid J. Ingelsmani juhitava autoga. Samuti arutas maakohus J. Ingelsmanile KarS § 199 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistust selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna varastas
2. märtsil 2008 kella 00.30 paiku Jõgeva maakonnas xxx juures asunud Tammeks Grupp OÜ auto Scania, registreerimismärgiga xxx xxx, paagist 120 liitrit diiselkütust väärtusega 2196 krooni. Süüdistatavad tunnistasid end KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi süüdi. T. Malõšenko tunnistas end süüdi ka KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi. J. Ingelsman tunnistas end KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi osaliselt, vaidlustades varastatud kütuse koguse. Süüdistatavad kinnitasid, et on nõus lühimenetlusega ja ei taotlenud enda ülekuulamist kohtus. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 järgi objektiivse süüteokoosseisu olemasolu T. Malõšenko, A. Arendi ja J. Ingelsmani tegevuses kohtus tõendamist leidnud. T. Malõšenko ja A. Arendi ütlustega on tõendatud, et raha röövimiseks riietuti ümber autos, et ühiselt valiti välja tankla ja pikalt oodati koos õiget aega röövi alustamiseks. Sellega on tõendatud, et J. Ingelsman oli teadlik, et Rakveres on kavatsus röövida tanklat või kauplust. Kohus leidis ka, et eksisteeris reaalne tööjaotus, kus T. Malõšenko ja A. Arendi pidid tanklast raha röövima ning J. Ingelsman pidi töötava mootoriga autos ootama teiste tagasitulekut ja siis kiirelt minema sõitma. Nii ka tehti. T. Malõšenko käes oli kärbik ja A. Arendi käes nuga ning nendega hirmutati reaalselt tanklatöötaja L. K. . Seejuures sihtis T. Malõšenko kannatanut relvaga ning A. Arendi pani hirmutamiseks noa L. K. kõrile ja nõudis raha asukohtade näitamist. Autosse tõi raha T. Malõšenko ning temalt said A. Arendi väidetavalt ca 7000 krooni ja J. Ingelsman 2000 krooni. T. Malõšenko seletuse järgi said mõlemad tunduvalt rohkem. Süüdistatavate ütlustega on tõendatud, et kõik said röövist raha – seega on tõendatud võõra vara omastamise eesmärk. Rahuldamisele ei kuulu eeltoodu tõttu J. Ingelsmani kaitsja taotlus ümber kvalifitseerida J. Ingelsmani tegevus röövimise episoodis kaastäideviimiselt kaasaaitajana tegutsemiseks, kuna tema teopanus väidetavalt autojuhina oli väiksem, tegu tanklas ei allunud tema tahtele, ta ei valitsenud seda kuidagi. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-97-04 vastutavad KarS § 21 lg 2 lause 1 kohaselt isikud kaastäideviijatena, kui nad panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Subjektiivses mõttes eeldatakse kaastäideviimise korral ühist teootsust. “Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühisest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteole ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus.” Kaastäideviimise korral on aga tegu kui tervik ja jagamatu ning omistatakse kõigile kaastäideviijaile. Põhjuslik seos teo ja saabunud tagajärje vahel on kohtuistungil tõendamist leidnud kõigi süüdistatavate suhtes. Süüdistatavad on püüdnud oma ütlustes oma osa vähendada ja teiste osa suurendada. T. Malõšenko väitis, et mõte oli A. Arendilt ja J. Ingelsmanilt, A. Arendi kinnitas, et kartis T. Malõšenkot ja osales kartusest, J. Ingelsman väitis, et ei saanud aru, mis T. Malõšenkol ja A. Arendil plaanis oli. Nende ütlustest kogumis seevastu nähtub, et kõik kolm tegutsesid ühel eesmärgil, omavahel jagatud ülesannete alusel ning panid kuriteo toime otsese tahtlusega. J. Ingelsmani süü võõra vara varguses on samuti täielikult tõendamist leidnud. Lisaks J. Ingelsmani enda ütlustele on antud süüdistuse objektiivne külg tõendatud tunnistajate P. K. , A. K. ja R. L. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga koos fototabelitega ja P. S. 5 avaldusega OÜ Tammex Grupp tsiviilhagi kohta. Põhjuslik seos teo – autost kütuse varguse – ja tagajärje – OÜ-le Tammex Grupp kahju tekitamise vahel on J. Ingelsmani käitumises olemas. Kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistuse mõistmisel juhindus kohus KarS § 56 sätetest. Süüdistatavate karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on kõikides episoodides oma süü tunnistamine. Kohtul puuduvad andmed erandlike asjaolude kohta, mis võimaldaksid mõista karistust alla sanktsiooni alammäära. Süüdistatavad on varem kriminaalkorras karistatud, neil on kindel elukoht. Kuriteod on toime pandud otsese tahtlusega. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes pidas kohus vajalikuks karistada T. Malõšenkot ja A. Arendit reaalse vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal, kuna tegu pandi toime grupis, seejuures kasutati T. Malõšenko poolt kannatanu L. K. hirmutamiseks relva ja A. Arendi poolt nuga ning mõlemad kasutasid pähetõmmatud sukka oma näo varjamiseks. J. Ingelsmani karistus võib olla väiksem, kuna tema osa oli kuriteo toimepanemises väiksem. Arvestades, et röövimise eest mõistetavad karistused on pikaajalised vangistused, pidas kohus võimalikuks liitkaristuste mõistmisel lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega. Kuna asja arutati lühimenetluses, siis vähendas kohus kõigi kohtualuste karistusi 1/3 võrra. GT Tanklad AS tsiviilhagi 44 052.50 krooni ja OÜ Tammex Grupi tsiviilhagi 2196 krooni on põhjendatud ja kuuluvad VÕS §-de 1043; 1045 alusel rahuldamisele. Kuna otsuses on tuvastatud süüdistatavate süü GT Tanklad AS-le varalise kahju tekitamises kannatanu nimetatud suuruses, siis tuleb tekitatud kahju neilt solidaarselt välja mõista. Samuti on tõendatud J. Ingelsmani süü OÜ Tammex Grupp veoautost diiselkütuse varguses ja osa kütuse mahaajamises, s.o varalise kahju tekitamises kannatanu nimetatud suuruses. Kaitsja taotlus vähendada OÜ Tammex Grupp tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu, sest tõendatud on osa kütuse mahaajamine süüdlase poolt ning mahalastud kütust võis olla rohkem, kui väitis süüdistatav, sest tunnistaja P. K. kinnitas, et väga palju kütust oli maha läinud. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu J. Ingelsmani kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, J. Ingelsmani süüdimõistmises ja temalt solidaarselt teiste süüdistatavatega ekspertiisitasude väljamõistmises. Kaitsja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega J. Ingelsman mõistetaks süüdi KarS § 200 lg 2 p 7, 8 § 22 lg 3 järgi ja kergendataks temale mõistetud karistust ning süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi mõistetaks ta õigeks seoses kuriteo koosseisu puudumisega, ühtlasi tühistada kohtuotsus 2196 krooni väljamõistmises OÜ Tammex Grupp kasuks tsiviilhagi katteks ja jätta OÜ Tammex Grupp tsiviilhagi läbi vaatamata. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt tulnuks J. Ingelsman süüdi mõista KarS § 200 lg 2 p 7, 8 § 22 lg 3 järgi kui kuriteo kaasaaitaja, mitte kaastäideviija. Kaastäideviimise puhul eeldatakse funktsionaalset teo valitsemist: isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Teo valitsemine tähendab teo objektiivses ja subjektiivses ühtsuses tahtest hõlmatud ja koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemise oma kontrolli all hoidmist. J. Ingelsman ei valitsenud T. Malõšenko ja A. Arendi poolt toimepandud tegu, s.o röövimist. Samuti ei sõltunud nimetatud teo toimepanemine temast kui ühest toimepanijast ning tal ei olnud võimalik sündmusi oma kontrolli all hoida. Tema teopanus ei olnud niivõrd kaalukas, et annaks alust süüstada teda teo toimepanemises kaastäideviijana. Üksnes oma autoga sõitmist kuriteo toimepanemise kohta saab käsitleda kaasaaitamisena. 6 Kohtuotsus on sisuliselt põhjendamata ning sellest ei nähtu kohtuniku siseveendumuse kujunemine, mis oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Otsusest ei nähtu, mis asjaoludel käsitles kohus J. Ingelsmani röövimise episoodis kaastäideviijana. Tõendite loetlemine kohtuotsuses ei ole käsitatav kohtuotsuse põhistusena

§ 339

lg 1 p 7 mõttes, tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-100-06, 3-1-1-16-04). Tõendatud ei ole, et kaassüüdistatavate vahel oli enne väidetava kuriteo toimepanemist ühine teoplaan. Kohus on asunud seisukohale, et T. Malõsenko ja A. Arendi ütlustega on tõendatud, et raha röövimiseks riietuti ümber autos, et ühiselt valiti välja tankla ja pikalt oodati koos õiget aega röövi alustamiseks, ning sellega on tõendatud, et J. Ingelsman oli teadlik, et Rakveres on kavatsus röövida tanklat või kauplust. Seega on kohus rajanud J. Ingelsmani süüdimõistmise kaassüüdistatavate ütlustele. Nimetatud ütlustesse pidanuks kohus suhtuma kriitiliselt, kuivõrd süüdistatavatel ei ole tõe rääkimise kohustust. Muid objektiivseid tõendeid käsitlemaks J. Ingelsmani kuriteos kaastäideviijana, asjas ei ole. Kohus on tuvastanud meelevaldselt asjaolu, et J. Ingelsman ootas väidetavaid kuriteo kaasosalisi töötava automootoriga. Nimetatud asjaolu väitis kohtueelses menetluses üksnes T. Malõšenko. Samas on T. Malõšenko andnud kohtus seletuse, et „tahan öelda, et meil ei olnud algusest peale kokkulepet just seda tanklat röövida. Ei olnud ka eelnevat tankla jälgimist, relv ei olnud laetud.“ Sama seisukohta kordas ta viimases sõnas. A. Arendi on viimases sõnas öelnud, et „võimalik, et Ingelsman ei teadnud, millega tegu, sest me midagi talle ei selgitanud.“ Kohtuistungil kaassüüdistatavate antud seletused, mis erinevad kohtueelses menetluses antud ütlustest, tekitavad

§ 7lg 3 mõttes kõrvaldamata kahtluse, et J.

Ingelsman ei teadnud eelnevalt kaassüüdistatavate teoplaanist. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, puudus kaitsjal võimalus kaassüüdistatavaid ristküsitleda, kuivõrd kõik süüdistatavad loobusid oma õigusest saada ülekuulatud. Kasutades kaassüüdistatavate ütlusi kohtuotsuse tegemisel, peab kohus arvestama Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 6 § 3(

1. d)tulenevate piirangutega. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas on nimetatud sätet kohaldades asutud seisukohale, et süüdistuse tuginemine kas täielikult või olulises osas kohtueelses menetluses antud ütlustele, mida andnud isikut ei ole süüdistataval olnud võimalik istungil või kohtueelses menetluses küsitleda, rikub Konventsiooni art 6 garantiisid (lahend Luca v. Itaalia 27.02.2001). Seejuures ei tule „tunnistaja“ all art 6 § 3(
2. d)tähenduses mõista ainult tunnistajat selle mõiste otseses tähenduses, vaid ka kaassüüdistatavat, kes annab ütlusi teise kaassüüdistatava vastu. Seega võib kohus ütlused avaldada, kuid süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või määravas ulatuses sellise isiku ütlustele, keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-98-02, 3-1-1-127-06). Käesoleval juhul on kohus rajanud J. Ingelsmani süüdimõistmise kuriteo kaastäideviijana täielikult kaassüüdistatavate ütlustele, keda kaitsjal ei olnud võimalik ei kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil küsitleda. J. Ingelsmanile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Üksnes autoga sõitmise eest kuriteo toimepanemise kohta ei ole põhjendatud 6-aastase vangistuse mõistmine, kuivõrd J. Ingelsman vahetult röövis ei osalenud ja kedagi relvaga ei ähvardanud. Kohus ei ole karistusi piisavalt individualiseerinud, arvestades iga süüdistatava süüd. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi tuleks J. Ingelsmani õigeks mõista kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Toimiku lk 197 olevast OÜ Tammex Grupp avaldusest nähtub, et nimetatud äriühingu näol on tegemist käibemaksukohustuslasega (KMKR EE100708930), kes nõuab tsiviilhagiga 120 liitri diiselkütuse hüvitamist summas 2196 krooni arvestusega 18 krooni 30 senti liitri eest. 7 Avaldusest nähtub ka, et nimetatud summa sisaldab käibemaksu. Käibemaksuseaduse §-dest 29 lg 3 p 1 ja 31 lg 1 tulenevalt tuleb eeldada, et OÜ Tammex Grupp kui maksukohustuslasest äriühing on diiselkütuse soetamisel tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna juba käibemaksuseaduse § 29 lg 1 alusel tasaarvestanud ning seda ei oleks alust J. Ingelsmanilt kahjuna välja nõuda. Seega tsiviilhagi rahuldamise korral pidanuks kohus arvestama 1 liitri kütuse hinna ilma käibemaksuta, s.o 15 krooni 51 senti. J. Ingelsman on andnud ütlusi, et läks vargust toime panema 25-liitrise plastmasskanistriga ja tal õnnestus 10 liitrit kanistrisse pumbata, kuni teda nägi inimene. Tunnistaja R. L. on andnud ütlusi, et inimene, kes autost kütust võttis, oli auto juures umbes 3 minutit ning tal oli käes plastikkanister. Nimetatud tõendite pinnalt on tuvastatav, et J. Ingelsmanil oli vargust toime pannes kaasas 25-liitrine kanister, kuivõrd üldteadaolevalt on plastikkanistrid tavaliselt sellise suurusega. Samuti võib eeldada, et umbes 3 minuti jooksul, mil J. Ingelsman oli auto juures, ei ole võimalik tavalise kummivoolikuga kütusepaagist rohkem kütust välja pumbata. Seega KarS § 199 lg 2 p 4 mõttes hõivas J. Ingelsman enda kasuks kütust kõige rohkem 25 liitrit * 15.51 krooni ehk 387.75 krooni väärtuses. Enda sõnul hõivas J. Ingelsman aga 10 liitrit kütust, seega väärtuses ca 155 krooni. Antud tegu oleks karistatav üksnes KarS § 218 lg 1 järgi, kuivõrd enda kasuks hõivas J. Ingelsman kütust, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära. Seejuures ei oma tähtsust, kui palju kütust maha voolas, kuivõrd nimetatud kütusele valdust ei kandnud J. Ingelsman enesele. J. Ingelsmani ütluste kohaselt voolas maha kütust kuni 30 liitrit, seega ei ole üheselt tuvastatav, et seoses õigusvastase teoga oleks kütusepaagist kadunud 120 liitrit diiselkütust. Ühtlasi ei ole eluliselt usutav, et niivõrd suur kogus kütust oleks voolanud maha 3 minuti jooksul, kui J. Ingelsman auto juures viibis. Kohus on mõistnud J. Ingelsmanilt solidaarselt koos kaassüüdistatavatega riigituludesse välja DNA-ekspertiiside, tulirelvaekspertiisi, jäljeekspertiisi ja sõrmejäljeekspertiisi maksumused.

§ 190

p 1 on sätestatud, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Seega menetluskulusid ei saa jätta kaassüüdistatavate vahel hüvitamiseks solidaarvastutuse korras, vaid need tuleb menetlejal määrata osavastutuse korras, arvestades iga süüdistatava rolli menetluskulude tekkimisel. Kohtuotsuses puudub täielikult põhjendus, miks otsustas kohus ekspertiisitasud süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. 40 880 krooni menetluskulu teostatud DNA-ekspertiisi eest väljamõistmine J. Ingelsmanilt ei ole põhjendatud. Ekspertiisiaktist ja lisast nähtuvalt ei teinud ekspert ühtegi järeldust J. Ingelsmani bioloogilise materjali leidumise kohta sündmuskohtadelt leitud ja kaasa võetud esemetelt. Samuti teostati ekspertiisi käigus uuringuid, leidmaks O. V. bioloogilist materjali esemetelt, milliste uuringute tasu on samuti välja mõistetud süüdistatavatelt. 3250 krooni menetluskulu teostatud sõrmejäljeekspertiisi eest väljamõistmine J. Ingelsmanilt ei ole põhjendatud, kuivõrd võrreldi O. V. sõrmejälgede kaarti. 1460 krooni menetluskulu teostatud DNA-ekspertiisi eest, milles võrreldi J. Ingelsmani võrdlusproovi, väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuivõrd ekspert ei teinud ühtegi järeldust J. Ingelsmani bioloogilise materjali pärinemise kohta sündmuskohalt leitud esemetelt. J. Ingelsman ei ole taotlenud viidatud ekspertiiside läbiviimist, vaid need on teostatud menetleja määruse alusel. Kriminaalmenetluse seadustik küll otsesõnu ei näe ette menetluskulude vähendamist, kui need on põhjustatud menetleja poolt määratud ekspertiisidest, mis ei kinnitanud süüdistatava süüd, kuid samas näeb

§ 180

lg 3 ette, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada laiendavalt selliselt, et menetluskulude hüvitamise regulatsioon tervikuna ei oleks vastuolus 8 põhiseadusega. Kui menetluskulud on põhjustanud riik ekspertiiside määramisega, mis ei kinnita süüdistatava süüd, siis tuleb need jätta osaliselt riigi kanda. Vastavalt PS § 13 peab seadus kaitsema igaühte riigivõimu omavoli eest ja sellisel juhul on PS § 11 mõttes ebaproportsionaalne jätta menetluskulud täies ulatuses süüdimõistetu kanda. Vajadusel võib siinkohal tõusetuda ka põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine

§ 180

lg 1 suhtes, mis sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, ega anna alust menetluskulude vähendamiseks, kui menetleja on määranud kriminaalmenetluses põhjendamatuid ekspertiise. 1460 krooni menetluskulu teostatud DNA-ekspertiisi eest väljamõistmine J. Ingelsmanilt ei ole põhjendatud, kuivõrd ekspertiisis võrreldi A. Arendi võrdlusproove. 980 krooni menetluskulu teostatud tulirelvaekspertiisi eest väljamõistmine J. Ingelsmanilt põhjendatud ei ole, kuivõrd tema ei olnud kuriteos kaastäideviija, vaid kaasaaitaja. 5760 krooni menetluskulu teostatud jäljeekspertiisi eest väljamõistmine J. Ingelsmanilt ei ole põhjendatud, kuivõrd võrreldi A. Arendi elukohast leitud ja kaasa võetud musta värvi nahast kingi ning J. Ingelsmani kohta ei tehtud ekspertiisiaktis ühtegi järeldust. T. Malõšenko kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse T. Malõšenkole karistuse mõistmise osas või mõista T. Malõšenkole kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on nii pikaajaline reaalne karistus põhjendamatu. T. Malõšenko tunnistas end täielikult süüdi. T. Malõšenko käitumises esinevad kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Toimepandud süüteol puudub raske tagajärg, s.o röövimise käigus ei kasutatud kannatanu suhtes otsest vägivalda ega tekitatud tervisekahjustust. Nuga ja relv olid vaid hirmutamiseks, et kannatanu annaks raha vabatahtlikult välja. Raha oli kättesaadavas kohas. Raha saamisel lahkuti koheselt sündmuskohalt. Muid ähvardusi kannatanu suhtes ei esitatud. Kohus arutles alla alammäära karistuse üle, kuid oleks pidanud karistuse mõistma alammääras või selle lähedal, kuna olid kergendavad asjaolud ja täielikult puudusid raskendavad asjaolud. Nimetatud põhjendustel on nii pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine põhistamata. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 on toodud, et kriminaalkolleegium on varasemas praktikas märkinud, et karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega

§ 339

lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt

§ 341lg 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud.

A. Arendi kaitsja palub tühistada maakohtu otsuse A. Arendile karistuse mõistmise osas või mõista A. Arendile kergem karistus. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt on nii pikaajalaine reaalne karistus põhjendamatu. A. Arendi tunnistas end täielikult süüdi. A. Arendi käitumises esinevad kergendavate asjaoludena süü tunnistamine ja kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samuti puudub toimepandud süüteol raske tagajärg, s.o röövimise käigus ei kasutatud kannatanu suhtes otsest vägivalda ega tekitatud tervisekahjustust. Nuga ja relv olid vaid hirmutamiseks, et kannatanu annaks raha vabatahtlikult välja. Raha saamisel lahkuti koheselt sündmuskohalt. Muid ähvardusi kannatanu suhtes ei esitatud. Lisaks süüdistatakse A. Arendit ühe kuriteo toimepanemises, kuid karistus on mõistetud samaväärne nagu T. Malõšenkol, kellele on esitatud süüdistus kolmes episoodis. Kohus ei ole lähtunud karistuse mõistmisel A. Arendi süü suurusest ja tema isikust, samuti asjaolust, et KarS § 200 lg 2 p 7, 8, 10 sanktsioon algab kolmest aastast, mistõttu ei ole A. Arendi puhul tema karistamine reaalse vangistusega sanktsiooni keskmises määras põhjendatud. 9 Nimetatud põhjendustel on nii pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine põhistamata, mis Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-27-08 toodud seisukohtade järgi on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 339

lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt

§ 341lg 1 ei ole apellatsioonimenetluses lubatud.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatavad ja nende kaitsjad esitatud apellatsioonide juurde nendes esitatud motiividel. Prokurör leidis, et T. Malõšenko ja tema kaitsja ning A. Arendi kaitsja apellatsioonid on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. J. Ingelsmani kaitsja apellatsiooni palus prokurör rahuldada osaliselt, s.o osas mis puudutab kohtualustelt kohtukulude solidaarset väljamõistmist. Ülejäänud osas palus prokurör J. Ingelsmani kaitsja apellatsiooni jätta rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtualused, nende kaitsjad, prokuröri ning uurinud kriminaalasja materjale, leiab, et Viru Maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu J. Ingelsmani süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja temalt tsiviilhagi väljamõistmise osas ning süüdistatavatelt seoses tankla röövimisega solidaarselt väljamõistetud kohtukulude osas. Muus osas tuleb kohtuotsus jätta muutmata. T. Malõšenko, A. Arendi ja J. Ingelsmani kriminaalasja arutamine Viru Maakohtus toimus lühimenetluses ja kuivõrd süüdistatavad ei taotlenud maakohtu istungil eneste ülekuulamist, siis saab ringkonnakohtus apellatsioonides tõstatatud küsimused lahendada kohtus uuritud kirjalikele tõenditele ja süüdistatavate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tuginedes. Ringkonnakohus ei nõustu J. Ingelsmani kaitsja apellatsioonis esitatud väitega nagu tuleks kohtualuse tegevus

1. veebruaril 2008 kvalifitseerida röövimisele kaasaaitamisena. T. Malõšenko ütluste kohaselt kohtus ta veebruaris 2008 ühel päeval J. Ingelsmani ja I. Arendiga ning viimased tegid talle ettepaneku tankla röövimiseks. J. Ingelsman ja I. Arendi selgitasid, et neil on plaanis sõita Rakverre ja seal mõnd kauplust või tanklat röövida. T. Malõšenko ütluste kohaselt väitis J. Ingelsman, et neil on olemas kärbik ja nuga, mida röövimiseks saab kasutada. Rakverre sõideti J. Ingelsmani sõiduautoga. Rakveres tiirutati esmalt ringi ja kui nad olid välja valinud sobiva tankla, siis parkisid nad sõiduki tanklast natuke maad eemale. Tankla valisid nad eelkõige selle järgi, et sealt oleks hea hiljem autoga põgeneda. J. Ingelsman jäi autosse ootama ja nemad I. Arendiga läksid tanklasse röövima. Pärast röövi sooritamist lugesid nad saadud raha üle ja saadud raha jagati kolme vahel, kusjuures 14 000 krooni sai J. Ingelsman. I. Arendi ütluste kohaselt kutsus teda kaasa T. Malõšenko, kuid ta ei selgitanud algselt kuhu teda kaasa kutsutakse. Hiljem selgus, et nad sõitsid J. Ingelsmani autoga Rakverre. Rakveres sõitsid nad mingi tankla juurde ja parkisid sõiduki tanklast pisut eemal. Autos ütles T. Malõšenko talle, et nüüd läheme ja röövime sellest tanklast raha. Ta selgitas ka oma plaani, kuidas ta kavatseb seda teostada. Autos riietusid nad ümber tööriietesse ja panid kätte töökindad. T. Malõšenko võttis kaasa autos olnud kärbiku ja temal oli nuga. J. Ingelsman pidi jääma autosse ootama nende tagasitulekut, et siis sündmuskohalt põgeneda. I. Arendi ütluste kohaselt sai J. Ingelsman sellest, et nad teostavad röövi, teada vähemalt hetkel, kui T. Malõšenko autos selgitas, kuidas nad röövi toime panevad. I. Arendi väidete kohaselt võis J. 10 Ingelsman olla sellest teadlik ka juba varem. I. Arendi ütluste kohaselt jagati tanklast saadud raha omavahel. J. Ingelsmani ütluste kohaselt palus T. Malõšenko enda koos sõbraga viia Rakverre ja tema nõustus. Rakveres palusid nad tal mingis kohas seisma jääda ja tema peataski sõiduki. Mis koht see oli, seda ta öelda ei oska. Seejärel T. Malõšenko ja tema sõber lahkusid autost ja tema jäi neid ootama. Umbes 10 minuti pärast tulid nad tagasi ja neil oli kaasas must kilekott. Midagi kahtlast ta T. Malõšenko ja tema sõbra käitumises ei märganud ja see teda ka ei huvitanud. J. Ingelsmani ütluste kohaselt oli ta vaid neile autojuhiks ning seepärast nende tegevus teda ka ei huvitanud. Talle maksti ka raha, kuid tema meelest oli see tasu nende sõidutamise eest. Ringkonnakohus leiab, et ülaltoodud T. Malõšenko ja I. Arendi ütlustega on ümber lükatud J. Ingelsmani väited, et ta ei teadnud T. Malõšenko ja I. Arendi poolt teostatavast röövist. Nii T. Malõšenko kui ka I. Arendi on kinnitanud, et J. Ingelsman oli nende plaanist teadlik. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et tankla juures oodati pikemat aega koos, et leida õige momenti röövi toimepanemiseks. Samuti riietusid T. Malõšenko ja I. Arendi enne tanklasse minekut autos ümber. Süüdistatavate ütlustest ja toimunud röövi tehioludest lähtuvalt saab ringkonnakohtu arvates teha järelduse, et tankla rööv ei toimunud spontaanselt, juhuslikult, vaid selle toimepanemist oli kavandatud ning selleks ka vastavaid ettevalmistusi tehtud. Nimetatud järeldusele annab aluse asjaolu, et röövi toimepanemiseks sõideti spetsiaalselt Rakverre, süüdistatavad riietusid röövi toimepanemise ajaks ümber, neil olid kaasas nägude varjamiseks maskid ning nad olid hankinud enestele relvad. Kahtlemata eeldab taoline röövi planeerimine ka otsustust, kuidas jõuda sündmuskohale ning kuidas sealt pärast röövi toimepanemist lahkuda. Süüdistatavate T. Malõšenko ja I. Arendi ütlustest nähtuvalt tagas plaani selle osa elluviimise J. Ingelsman, kes toimetas süüdistatavad oma sõidukiga sündmuskohale ning hiljem sealt minema. Ringkonnakohtu arvates viitab nimetatud asjaolu üheselt sellele, et J. Ingelsman oli teadlik röövi toimepanemise kavatsusest, sest on ebatõenäoline, et kavandades taolise põhjalikkusega röövimise toimepanemist, jäetakse sündmuskohalt põgenemise võimalus juhuse hoolde ning selles ei lepita eelnevalt kokku. Samuti leiab ringkonnakohus, et olukorras, kus T. Malõšenko ja I. Arendi räägivad autos eelseisvast röövimisest, arutavad selle üksikasju, vahetavad riideid ning neil on kaasas kärbik ja nuga, ei ole tõsiseltvõetav, et J. Ingelsman ei kuule autos viibivate kaaslaste jutuajamist, ei märka ümberrõivastumist ega ka kaaslastel olevaid relvi ning ei tea, mida tema kaaslased teha kavatsevad. Hinnates J. Ingelsmani tegevust
2. veebruaril 2008 toimunud tanklaröövis on maakohus õigustatult lähtunud teovalitsemisteooriast ja põhjendatult leidnud, et J. Ingelsmani tegevust tuleb vaadelda kui kaastäideviimist. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Ringkonnakohus leiab, et viies süüdistatavad Rakverre, võimaldades T. Malõšenkol ja I. Arendil teha autos ettevalmistusi röövi toimepanemiseks (n. vahetada riideid) ning sõidutades süüdistatavad pärast röövi sündmuskohalt minema, andis J. Ingelsman olulise teopanuse röövi õnnestumisse. Samas nähtub röövi toimumise tehioludest, et süüdistatavad tegutsesid kooskõlastatult. Ajal, kui T. Malõšenko ja I. Arendi viibisid reaalselt tanklas ning röövisid raha, ootas J. Ingelsman neid autos, et pärast röövi sündmuskohalt koheselt põgeneda. 11 Seega, kuigi J. Ingelsman ise reaalselt tanklasse ei sisenenud, oli tema tegevus hõlmatud ühtsest tahtest T. Malõšenko ja I. Arendiga ja oma tegevusega (oodates kaassüüdistatavaid autos, et seejärel põgeneda sündmuskohalt) hoidis sündmuste kulgemist enda kontrolli all. Ringkonnakohtu arvates ainuüksi asjaolu, et J. Ingelsmani süüstavaid ütlusi on andud kaaskohtualused, ei muuda nende ütlusi ebausaldusväärseteks, sest need on oma sisult kokkulangevad. Samas suurendab nende ütluste usaldusväärsust ka asjaolu, et tegelikkuses toimuski tanklarööv T. Malõšenko ja I. Arendi poolt kirjeldatud viisil. Põhjendamatu on seejuures ka kaitsja etteheide, et süüdistataval ja kaitsjal puudus võimalus kaassüüdistatavaid küsitleda. Kriminaalasjas nähtuvalt toimus kriminaalasja arutamine lühimenetluse korras.

§ 237

lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist ning sellisel juhul järgitakse

§ 293sätteid.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt aga loobusid kõik süüdistatavad enda küsitlemist kohtus ning seda ei taotlenud ka kaitsjad. Seega on täiesti põhjendamatu kaitsja väide nagu põhineks J. Ingelsmani süüditunnistamine taoliste isikute ütlustele keda süüdistataval ei olnud võimalik küsitleda. Samas oli nii J. Ingelsmanil kui ka tema kaitsjal

§ 234

lg 3 alusel võimalus loobuda lühimenetluse kohaldamise taotlusest enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Taolist võimalust aga ei kasutatud. Seega nõustusid nii J. Ingelsman kui ka tema kaitsja asjaoluga, et kohtuotsuse aluseks on vaid kohtueelsel uurimisel kogutud tõendid. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonis esitatud taotlusega mõista J. Ingelsmani õigeks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et J. Ingelsman varastas Tammex Grupp OÜ-le kuuluvast veokist 120 liitrit diiselkütust. J. Ingelsman on kinnitanud kohtueelsel uurimisel, et

1. märtsil 2008 oli ta tõepoolest Mustvees ning ta varastas P. K. maja lähedal seisvast kollast värvi kabiiniga veoautost diiselkütust. Kütuse varastamiseks sõitis ta oma autoga selle veoki juurde, võttis oma autost kaasa 25 liitrise plastmasskanistri ning ka kummivooliku. Nimetatud kummivooliku läbimõõduks oli umbes 2-3 cm. Ta keeras veoauto bensiinipaagi korgi pealt, pistis vooliku paaki ning hakkas läbi vooliku sellest kütust välja imema. J. Ingelsmani ütluste kohaselt ringkonnakohtus varastas ta selle sõiduki paagist 25 liitrit kütust. Mingi osa kütust voolas ka maha ja süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud seda kindlasti rohkem kui 10 liitrit. Kütuse varastamise ajal märkas ta ühte inimest, kes teda jälgis ja seepärast lahkus ta kiirustades sündmuskohalt. Tunnistaja R. L. ütluste kohaselt ärkas ta
2. märtsil 2008 kella 00.30 paiku üles, sest tema maja juurde sõitis üks auto. Ta vaatas aknast välja ja nägi, kuidas autost väljunud mees läks A. K. veoki juurde. Auto juures oli ta umbes 3 minutit. Seejärel tuli see mees oma auto juurde tagasi ja ta märkas, et mehel oli käes plastikust kanister. Ta palus oma tuttaval helistada A. K. ning kui A. K. tuli oma veoki juurde väljus ka tema. Veoki juures oli näha, et selle kütusepaak oli küljepealt märg ning osa kütust oli ka maha voolanud. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtub, et
3. märtsil 2008 umbes kella 00.45 paiku helistati talle ja teatati, et keegi on tema auto kallal. Ta riietus ning väljus auto juurde. Väljudes tundis ta kütuse lõhna ja auto juures märkas, et selle kütusepaak on küljelt kütusega määrdunud. A. K. ütluste kohaselt näitas veoki kütusenäidik vähem kütust kui siis, kui ta õhtul auto parkis. Tunnistaja ütluste kohaselt selgus kontrollimisel, et kütust oli varastatud 120 liitrit. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt on veoki kütusepaagi külg küttega koos. Kütusepaak on suletud korgiga. Auto kõrval kütusepaagi juures on maapinnal sinakat värvi vedelikuloik mõõtmetega 1.20 X 1.70 meetrit. 12
4. märtsil 2008 on Tammex Grupp OÜ esitanud Jõgeva Politseijaoskannale avalduse, milles teatatakse
5. märtsil 2008 toimunud kütusevargusest osaühingule Tammex Grupp kuuluvast sõidukist. Esitatud avaldusest nähtub, et varastati 120 liitrit diiselkütust, mille liitri hinnaks on märgitud 18.30 EEK. Ringkonnakohus leiab, et kuigi A. K. , kes kasutus sõidukit, millise kütusepaagist toimus kütuse vargus, on märkinud varastatud diiselkütuse koguseks 120 liitrit, ei nähtu kriminaalasja materjalidest millele taoline väide tugineb. A. K. ütluste kohaselt selgus hilisemal kontrollimisel, et varastatud oli 120 liitrit kütust. Samas ei nähtu kriminaalasja materjalidest millal nimetatud kontrollimine toimus, kes nimetatud kontrollimist läbi viis ja millisele metoodikale tuginedes kontroll teostati. Ka Tammex Grupp OÜ poolt politseile esitatud avaldusest ei nähtu, millele tuginedes on leitud, et osaühingule kuuluvast sõidukist varastati nimelt 120 liitrit kütust. Kuivõrd kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis lubaksid tõsikindlalt väita, et J. Ingelsman varastas Tammex Grupp OÜ-le kuuluvast veokist 120 liitrit diiselkütust, siis tõlgendab ringkonnakohus taolise kõrvaldamata kahtluse J. Ingelsmani kasuks ning loeb tõendatuks, et J. Ingelsman varastas
6. märtsil 2008 Tammex Grupp OÜ-le kuuluvast veokist 35 liitrit bensiini. J. Ingelsmani poolt varastatu väärtus on seega (18.30 krooni X 35 liitrit) 640.50 krooni. KarS § 218 näeb ette vastutuse väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. Asi on väheväärtuslik ja varaline õigus on väheoluline, kui selle rahaline väärtus ei ületa kahtkümmend miinimumpäevamäära, s.o 1000 krooni. Kuivõrd J. Ingelsmani poolt varastatu väärtus ei ületa 1000 krooni, siis ei ole täidetud KarS § 199 ettenähtud salajase varguse kuriteo objektiivne teokoosseis ning seetõttu tuleb J. Ingelsman nimetatud kuriteos õigeks mõista. Seoses J. Ingelsmani õigeksmõistmisega tuleb Tammex Grupp OÜ tsiviilhagi jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus ei nõustu J. Ingelsmani kaitsja väitega nagu tuleks J. Ingelsman vabastada kohtukulude tasumisest osas, mis tekkisid süüdistataval seoses ekspertiiside läbiviimistega
7. veebruaril 2008 toimunud sündmusega AS GT Tanklad tanklas. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on seoses
8. veebruaril 2008 Rakveres x asuva AS GT Tanklad tanklast raha röövimisega läbi viidud kolm DNA ekspertiisi, tulirelvaekspertiis, jalajälje ekspertiis ja sõrmejälje ekspertiis. Ringkonnakohus leiab, et kõik nimetatud ekspertiisid olid seotud nimetatud tanklarööviga ning need on teostatud eesmärgiga teha kindlaks kuriteo toimepanijad. Nii nähtub
9. veebruaril 2008 määratud DNA ekspertiisimäärusest, et ekspertiisiga on soovitud teada saada, kas Kadrina valla Hõbeda küla maantee äärsest metsast leitud esemetelt on võimalik leida DNA-d ning samas palutud seda võrrelda andmebaasides olevate proovidega. DNA ekspertiisid on määratud ka selleks, et teha kindlaks kas ekspertiisiks esitatud esemetel on võimalik leida T. Malõšenko, I. Arendi ja ka J. Ingelsmani DNA olemasolu. Ringkonnakohtu arvates oli põhjendatud ka tulirelva, jalatsijälje ja sõrmejälje ekspertiiside määramine, sest need aitasid kindlaks teha kuriteo toimepannud isikuid.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuludeks ka riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi asjaolu, et ekspertarvamused ei viita otseselt J. Ingelsmanile ei anna veel alust vabastada ta ekspertiiside tegemisega tekkinud kulude 13 tasumisest, sest tema oli üks isikutest kelle tegevuse tulemusena oligi vajalik ekspertiiside määramine ja nimetatud kulutuste tegemine. Seejuures ei ole vähetähtis asjaolu, et esmane DNA ekspertiis, sõrmejälje ekspertiis ning tulirelvaekspertiis määrati 19. veebruaril 2008, s.o tunduvalt varem, kui peeti kinni süüdistatavad. Arvestades

§ 180

lg 2 sätestatut, leiab ringkonnakohus, et kuivõrd süüdistatavad tegutsesid röövimise toimepanemisel koos, ühisest tahtest lähtuvalt on nende vastutuse ulatus võrdne ning sellest lähtudes tuleb neil tasuda ka võrdsetes osades tankla rööviga seotud kohtukulud. Samas nõustub ringkonnakohus J. Ingelsmani kaitsja väitega, et puudub seaduslik alus kohtukulude solidaarseks väljamõistmiseks süüdistatavatelt.

§ 190

kohaselt määrab asja menetleja kohtukulude hüvitamise otsustuses, kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult. Kohtuotsusest nähtuvalt on Viru Maakohus seoses tankla rööviga 17. veebruaril 2008 T. Malõšenkolt, I. Arendilt ja J. Ingelsmanilt solidaarselt välja mõistnud nimetatud rööviga seotud ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud. Lähtudes

§ 190

leiab ringkonnakohus et maakohtul puudus seaduslik alus nimetatud kulude solidaarseks väljamõistmiseks süüdistatavatelt ning seetõttu tühistab ringkonnakohus selles osas maakohtu otsuse ning määrab kindlaks iga süüdistatava reaalosa absoluutsummana. Ringkonnakohus leiab, et karistuse mõistmisel süüdistatavatele on maakohus järginud KarS § 56 sätteid ning seetõttu puudub alus süüdistatavatele mõistetud karistuste muutmiseks. T. Malõšenko ja I. Arendi kaistjad on apellatsioonides leidnud, et süüdistatavate karistuse kergendamise üheks aluseks on süüdistatavate poolne süü tunnistamine ja kahetsus. Samas on maakohus süüdistatavatele karistuse mõistmisel nimetatud asjaolu juba arvestanud ning ringkonnakohtul puudub vajadus nimetatud asjaolu täiendavalt käsitleda. Ka on T. Malõšenko ja I. Arendi kaitsjad leidnud, et karistuse kergendamise põhjusena tuleks käsitleda raske tagajärje puudumist, sest tanklatöötaja suhtes reaalset vägivalda ei kasutatud. Ringkonnakohtu arvates ei anna asjaolu, et süüdistatavad ei kasutanud tankla naistöötaja suhtes reaalset füüsilist vägivalda alust süüdistatavate karistuse kergendamiseks. Kuigi reaalset füüsilist vägivalda süüdistatavad ei kasutanud, leiab ringkonnakohus, et see ei muuda süüdistatavate poolt toimepandut nendele vähem etteheidetavaks. Ka ainuüksi relvaga ähvardamine põhjustab isikule ebameeldivaid üleelamusi, millised võivad avalduda tulevikus. Samas on maakohus T. Malõšenkole ja I. Arendile karistuse mõistnud sanktsiooni keskmises määras. Ringkonnakohus leiab, et kuigi J. Ingelsmani süüdistuse maht vähenes, ei anna see alust talle KarS § 200 lg 2 p 7,8,10 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks. Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on J. Ingelsmanile karistuse mõistmisel juba arvestanud tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ning karistanud teda kergema karistusega kui kaassüüdistatavaid. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 14 Tiit Lõhmus