1-08-11381/11

(08740000035)Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Kohtuistungi sekretär Liina Parv Kriminaalasi Margus Keermanni süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu

1. märtsi 2009 otsus Apellatsiooni esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Prokurör Liina Pikma Süüdistatav Margus Keermann elukoht: XXX; isikukood: 35108175248; töökoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 15.01.2001 Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks; väärtegude toimepanemise eest karistatud 2 korral Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu
2. märtsi 2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-11381 muutmata, prokuröri apellatsioon rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Eesti Vabariigilt Margus Keermanni kasuks 23 600 krooni valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
3. septembrist
4. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
5. septembrist
6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
7. septembrist
8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu
9. märtsi 2009 otsusega mõisteti Margus Keermann temale KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus arutas M. Keermannile KarS § 320 lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles kriminaalasjas nr 02259001639 (kohtu nr 1-06-981) enne ülekuulamiste sisulist algust hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, andis kriminaalmenetluse vältel erinevaid ja vastandlikke ütlusi alljärgnevalt: - 21.01.2003 ja 28.03.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamistel seletas, et Xx saatis teda tööle ülemus M. N. , kes näitas talle ette x, kust traktoriga vedada ning laoplatsi, kuhu vedada. Kui tema metsa vedama läks, oli mingi osa seal juba metsa lõigatud ja siis tulid metsa saemehed, kes lõikasid metsa juurde. M. N. teadis saemehi ja suhtles metsa lõiganud saemeestega. Väljaveoteed ehitas tema ise, keegi spetsiaalselt eraldi töömeestest väljaveoteed ei ehitanud. M. N. saemehed olid kõik kolmekesi x metsas tööl raiumas-saagimas ja ikka mitmel päeval, mitte ühel päeval. - 13.06.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel rääkis, et M. N. mainis talle, et metsas on tööl tema saemehed. Kui tema Xx vedama läks, töötas metsas kolm saemeest, rohkem saemehi metsa lõikamas ei käinud. Kui metsa jõudis, oli seal juba raiet tehtud, hakkas välja vedama, saemehed lõikasid natuke eemal. Raie kestis umbes paar nädalat, saemehed lõpetasid raie kaks päeva enne teda. Ehitas väljaveoteed ise, paaril korral käis üks saemeestest tal abis ehitamas. - 29.06.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas tunnistajana ülekuulamisel ja vastastamisel rääkis, et väljaveoteed ehitas põhiliselt ikka üksinda, kaks saemeest käisid abis, üks rohkem, teine vähem. Ei mäleta, kas saemehed pindasid lõikasid või mitte. Tema saemehi konkreetselt puid langetamas ei näinud, ei jälginud neid kogu aeg. Kuna aga kedagi teist metsas lõikamas ei näinud, siis järelikult need saemehed ikkagi langetasid puid. - 15.07.2005 kohtueelse menetluse käigus Rakveres Koidula 10 asuvas Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas vastastamisel seletas, et metsamaterjali välja vedama saatis teda M. N. Xx nägi kolme saemeest, lisaks neile rohkem kedagi x lõikamas ei näinud. Väljaveoteid ehitas põhiliselt üksi, kaks saemeest käisid 2-3 päeval abis. - 31.08.2007 kohtumenetluse käigus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja istungil tunnistajana ülekuulamisel rääkis, et metsas oli juba küllaltki palju saetud, kui M. N. ta metsa juhatas. Tema hakkas metsas välja vedama ja siis nägi saemehi, kes tulid x. Tema otseselt ei näinud, mida need mehed tegid. Tema ei näinud, et saemehed otseselt metsas raietööd tegid, saehääled olid küll metsas, aga kes seal lõikas või mis seal tehti, tema ei näinud. Kaks saemeest olid tal ainult 2-3 päeva abis väljaveoteed ehitamas. Tema langetustööd ei näinud, mehed lõikasid ainult kändusid madalamaks ja pindasid lühemaks, et teed täita. Samas kinnitas aga, et kokkuveotee rajamist ta tegelikult ise pealt ei näinudki, eeldas, et seda on tehtud, kuna kokkuveotee oli siis valmis, kui tema sinna metsa vedama läks. Viru Maakohus jõudis tõendite kogumis hindamisel seisukohale, et arvestades M. Keermannile esitatud süüdistust, millest konkreetselt kuriteokoosseisu ei ole võimalik tuvastada, tuleb ta esitatud süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Maakohus leidis, et M. Keermanni ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on tõepoolest olnud ebajärjekindlad, kuid on küsitav, kas kõikide tema poolt antud ütluste näol on automaatselt tegemist teadvalt valede ütlustega, nagu võib välja lugeda ja aru saada esitatud süüdistusest. Käesoleval juhul ei ole võimalik M. Keermannile esitatud süüdistusest aru saada, millal ja milliste tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta on ta konkreetselt antud teadvalt vale ütlus. Süüdistuse põhjal võib 2 ja saab tõdeda üksnes seda, et M. Keermanni kohtueelses menetluses tunnistajana ja kohtuistungil tunnistajana antud ütlused on erinevad ja vastuolulised. Kohus ei saa ise hakata meelevaldselt süüdistust sisustama ning eeldada, et M. Keermann kohteelses menetluses või kohtueelses menetluses mingil ülekuulamisel rääkis tõtt ning kohtuistungil andis teadvalt vale ütlusi. Viru Maakohtu resolutiivotsusega kriminaalasjas nr 1-06-981 04.03.2008 otsustas maakohus õigeks mõista M. N. KrK § 155 lg 2 p 1 järgi, sest KrMS § 301 kohaselt, kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. See, kas ühed või teised ütlused on õiged või mitte, on tõendite hindamisel tõusetuv küsimus. Kuna käesoleval juhul tehti M. N. suhtes kohtu poolt resolutiivotsus KrMS § 301 alusel, siis tõendite hindamist ei toimunud. Kohtu käsutuses ei ole koopiat M. N. süüdistusaktist, mistõttu kohtul puuduvad andmed selle kohta, milles konkreetselt KrK § 155 lg 2 p 1 järgi M. N. süüdistati (süüdistuse sisu) ja missuguste tõenditega peale tunnistaja M. Keermanni ütluste kavatses prokurör kohtus tõendada M. N. süüdistust. Samas, kui analüüsida M. Keermanni kohtueelses menetluses antud ütlusi, siis ka nende ütluste näol on tegemist erinevate ja vastuoluliste ütlustega. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Ringkonnaprokurör L. Pikma taotleb maakohtu otsuse tühistamist, M. Keermanni süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi ja tema karistamist 8 kuu pikkuse vangistusega tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga ühes M. Keermanni allutamisega käitumiskontrollile. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna kohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatut – kriminaalmenetluse oluliseks rikkumiseks loetakse kohtuotsuses resolutiivosa järelduste mittevastamist tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohus on teinud ebaõige otsuse, olles hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis ning samaaegselt mööndes, et hinnates kõiki tõendeid kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt leiab kohus, et M. Keermanni ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on tõepoolest ebajärjekindlad. Maakohus on põhjendanud, et kohus ei saa ise hakata meelevaldselt süüdistust sisustama ning eeldama, et M. Keermann kohtueelses menetluses või kohtueelses menetluses mingil ülekuulamisel rääkis tõtt ning kohtuistungil andis teadvalt valeütlusi. Prokurör on seisukohal, et ka kohtueelsel uurimisel ei ole võimalik tuvastada, millal konkreetselt M. Keermann teadvalt valeütlusi andis. Prokurör leiab, et selleks puudub ka vajadus, kuna KarS § 320 lg 1 kuriteokoosseis on täidetud juba valeütluste andmisega. Seejuures on oluline tuvastada, et isik tunnistajana valetas vaidlusaluste asjaolude suhtes, s.t ta ei eksinud ega unustanud, vaid andis teadvalt valeütlusi. Antud kriminaalasjast nähtub selgelt, et M. Keermann on andnud vastuolulisi ütlusi kogu kriminaalmenetluse vältel. Kohus on tuvastanud, et M. Keermanni ütlustest nähtub, et samas kohtusaalis prokurör, kes teda pärast küsitles, rääkis talle vestluse käigus sellest metsavärgist ja näitas talle eeluurimisel antud ütlusi ning tema teada olid ka mingid koopiad, kus oli veel midagi kollasega tõmmatud, oli nagu äramärgitud, et nende ütluste järgi ta peaks rääkima, aga tema pani need paberid ära ja rohkem ei lugenud. Seega ei ole usutav M. Keermanni väide, et ta rääkis kohtus asjast nii nagu mäletas, kui eelnevalt oli prokurör temaga samal teemal vestelnud, et talle asja meelde tuletada. Olles tuvastanud ülaltoodud asjaolud, oleks kohus pidanud M. Keermanni süüdi tunnistama KarS § 320 lg 1 järgi. Prokurör leiab, et kohtumenetluses on tõendamist leidnud M. Keermanni süü KarS § 320 lg 1 järgi, kuna ta andis kriminaalmenetluse vältel erinevaid ja vastandlikke ütlusi, olles kriminaalasjas nr 02259001639 (kohtu nr 1-06-981) enne ülekuulamise sisulist algust hoiatatud teadvalt vale ütluste andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 3 Ringkonnakohtus jäi prokurör esitatud apellatsiooni juurde ning taotles selle esitatud põhjendustel rahuldamist. Süüdistatav M. Keermann ja tema kaitsja leidsid, et maakohtu õigeksmõistev kohtuotsus on põhjendatud ning prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et prokuröri apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
10. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on ebaseaduslik, kuna kohus on rikkunud KrMS §-s 339 lg 1 p 8 sätestatut s.t kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Prokurör põhjendab väidet sellega, et kohus, mööndes, et süüdistatava M. Keermanni ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on tõepoolest ebajärjekindlad, siiski mõistab ta õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Ringkonnakohus märgib, et prokuröri seisukohad KarS § 320 lg 1 sätestatud süüteokoosseisu hindamisel on ebaõiged ning ei ole kooskõlas kohtupraktikaga. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt KrMS § 339 lg 1 p 8 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Ringkonnakohus ei jaga prokuröri arusaama sellest, et maakohus, mööndes, et süüdistatava ütlused kohtueelses menetluses ja kohtuistungil on olnud ebajärjekindlad, alusetult mõistab süüdistatava õigeks. Kuigi kohus tuvastas süüdistatava ütluste ebajärjekindluse, ei anna see veel alust rääkida valeütluse andmisest. Valeütluse andmine peab olema vastavalt sisustatud süüdistusaktis, samuti ka kohtuotsuses, kui seda kinnitavad tõendid ning võimaldab vastavalt sisustatud süüdistus. KrMS § 339 lg 1 p 8 rikkumisega oleks tegemist juhul, kui kohus oleks tuvastanud, et M. Keermanni poolt on süüteokoosseis täidetud, vaatamata sellele mõistab süüdistatava siiski õigeks. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises, s.o ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist või ülekuulatavale kindlalt teadaolevate asjaoludest vaikimist. Tõenditeks ei saa olla tunnistaja omapoolsed hinnangud, oletused ja arvamused. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega. M. Keermannile oli esitatud süüdistus selles, et tema, olles kriminaalasjas nr 02259001639 ( 1-06981) enne ülekuulamiste sisulist algust hoiatatud teadvalt vale ütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 lg 1 järgi, andis kriminaalmenetluse vältel erinevaid ja vastandlikke ütlusi. M.Keermannile on esitatud süüdistus valeütluste andmises erinevatel kohtueelsetel ülekuulamistel, samuti ka ütluste andmisel maakohtu istungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et M. Keermann on andnud erinevaid ütlusi, ei anna veel alust rääkida kõigi ütluste puhul valeütlustest. Käesoleval juhul ei ole esitatud süüdistusest võimalik aru saada, millal, kus ja milliste asjaolude kohta rääkis M. Keermann tõtt ning millal, kus ja milliste asjaolude kohta on ta andnud valeütlusi. Prokurör leiab, et ka kohtueelsel uurimisel ei ole võimalik tuvastada, millal konkreetselt M. Keermann teadvalt valeütlusi andis. Samuti leiab prokurör, et selleks puudub ka vajadus, kuna KarS § 320 lg 1 koosseis on täidetud juba valeütluse andmisega. Ringkonnakohus prokuröri seisukohaga ei nõustu. Kui süüdistus ei suuda tuvastada, millal konkreetselt isik valeütlusi andis, puudub alus ka süüdistuse esitamiseks, kuna süüteokoosseisu jaoks on oluline tuvastada, milline ütlus on isiku poolt antud teadvalt valeütlus. Antud süüteo tõendamiseseme obligatoorseks asjaoluks on see, millal ja kus isik teadvalt valeütlusi andis (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-115-02). Prokuröri viide sellele, et kuigi kriminaalasjas nr 02259001639 (1-08-981) kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisele eelnevalt oli prokurör M. Keermannile meelde tuletanud tema kohtueelses menetluses antud ütlusi, samas M. Keermann aga väitis, et räägib nii nagu mäletab, ei ole asjakohane. Teatavasti M. N. kriminaalasjas, milles oli M. Keermann tunnistaja, prokurör 4 loobus süüdistusest ning kohus tegi KrMS § 301 alusel õigeksmõistva resolutiivotsuse. Seega kohus tervikotsust ei koostanud ning mingeid tõendeid ei hinnanud. Oluline on siiski rõhutada, et esitatud süüdistusest ei nähtu millal, kus ning milliste asjaolude kohta M. Keermann valeütlusi andis. Lõpetuseks tuleb märkida, et süüdistuse esitamise seisukohalt on oluline muuhulgas ka silmas pidada, et erinevalt enne 01.01.2006 kehtinud KarS § 320 lg 1 redaktsioonist ei ole süüteokoosseisu tunnuseks enam eelnev hoiatamine karistusest valeütluse andmise eest. Lähtudes eeltoodust ning nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata ning prokuröri apellatsiooni rahuldamata. Süüdistatava M. Keermanni poolt valitud kaitsjale tasutud õigusabi kulud tuleb KrMS § 185 lg 2 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt, kuna ringkonnakohus tegi KrMS §-s 337 lg 1 p 1 märgitud lahendi. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5 Mati Kartau