Obsah (18)

§ 200§ 199§ 404§ 64§ 215§ 68§ 113§ 65§ 331§ 263§ 74§ 75§ 307§ 21§ 25§ 22§ 2§ 56

1-10-7146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruaril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 16.02.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtum

§ 200

lg 2 p 7 järgi; Vitali Kuznetsovi süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 7, § 404 järgi; Igor Tarassovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4, 7, § 307 lg 1, § 199 lg 2 p 4 järgi; Oleg Selivjorstovi süüdistuses

§ 200

lg 2 p 4 järgi; Vladislav Raua süüdistuses

§ 404

- § 22 lg 2 järgi, arutatud lühimenetluse korras 16.02.2011 Prokurör Deniss Minzatov Süüdistatavad Viktor Kuznetsov 09240106185, XXX, isikukood 39305073726, EV kodanik, 7 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Vitali Kuznetsov XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 39202073752, EV kodanik, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasemad karistatused: - 06.06.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 5, § 263 p 1, 4 järgi

§ 64lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 2 kuud katseajaga 22 kuud.

- 23.11.2009.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 215

lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,7,8, § 266 lg 1 järgi

§ 68

lg 1, § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 11 kuud 28 1 1-10-7146 päeva katseajaga 2 aastat 6 kuud. Tõkend – vahistamine alates 09.05.2010.a. Igor Tarassov XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 38811252212, ilma kodakondsuseta, 8 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasemad karistatused: - 10.12.2004.a Narva Linnakohtu poolt

§ 113

, § 200 lg 2 p 4, 7, § 263 p 1, 4 järgi

§ 64

lg 1, § 74 lg 1, 2 alusel tingimisi vangistusega 2 aastat katseajaga 3 aastat; - 19.10.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 200

lg 2 p 9 järgi

§ 65

lg 1 alusel vangistusega 5 aastat; - 20.05.2008.a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja poolt

§ 331

järgi

§ 65lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 3 kuud 24 päeva.

Tõkend – vahistamine alates 31.01.2010.a. Oleg Selivjorstov XXX, isikukood 38901283719, EV kodanik, 5 klassi haridus, emakeel – vene keel, ei tööta ega õpi. Varasem karistatus: - 20.11.2007.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 263p 1 järgi tingimisi vangistusega 1 kuu katseajaga 1 aasta 7 kuud.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Vladislav Raud XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 39209292227, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, Jõhvi Gümnaasiumi õpilane. Varasemad karistatused: - 14.08.2007.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 263

p 1, 4 järgi

§ 74alusel tingimisi vangistusega 30 päeva katseajaga 18 kuud.

- 28.05.2010.a Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja poolt

§ 199

lg 2 p 5, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi

§ 65lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva.

Tõkendit ei ole kohaldatud. Ta kannab karistust kr. 0824010133 järgi. Kaitsjad Eduard Bulattšik, Irina Žurina, Irina Gromtsev, Vladimir Rogulski, Galina Tšelnokova. RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Viktor Kuznetsov süüdi

§ 200lg 2 p 7 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. 2 1-10-7146 Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Viktor Kuznetsov vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 28.01.2010.a kuni 29.01.2010.a, 18.03.2010.a kuni 19.03.2010.a, s.o 4 (neli) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üheksateist) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Viktor Kuznetsov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele; määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning

§ 75

lg 2 p 1, 2, 4, 8 ettenähtud kohustusi: - heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud 31.12.2011.a-ks; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima töökoha, omandama üldhariduse või eriala; - osalema sotsiaalabiprogrammis. Viktor Kuznetsovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 2. Tunnistada Vitali Kuznetsov süüdi

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Tunnistada Vitali Kuznetsov süüdi

§ 404järgi ning mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

Tunnistada Vitali Kuznetsov süüdi

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Vitali Kuznetsovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vitali Kuznetsovi vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 17.03.2010.a kuni 18.03.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2009.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (11 kuud 28 päeva) ning mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3 1-10-7146 Karistuse kandmise alguseks lugeda 09.05.2010.a. Vitali Kuznetsovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 3. Tunnistada Igor Tarassov süüdi

§ 307lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Tunnistada Igor Tarassov süüdi

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Igor Tarassov süüdi

§ 200lg 2 p 4, 7 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Igor Tarasssovile liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Igor Tarassovi vangistusega 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.01.2010.a kuni 30.01.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 31.01.2010.a. Igor Tarassovi suhtes valitud tõkend – vahistamine, jätta muutmata. 4. Tunnistada Oleg Selivjorstov süüdi

§ 200lg 2 p 4 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Oleg Selivjorstovi vangistusega 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud.

§ 74

lg 2 alusel mõistetud vangistus 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud pöörata osaliselt täitmisele. Koheselt kuulub ärakandmisele 4 (neli) kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat

§ 74

lg 1,3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui Oleg Selivjorstov ei pane toime 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama maakohtu määratud alalises elukohas XXX; 2)ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele, määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning

§ 75

lg 2 p 1, 2, 4 ettenähtud kohustusi: - heastama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud 31.12.2011.a-ks; - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - otsima töökoha, omandama üldhariduse või eriala. Oleg Selivjostovile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning 4 1-10-7146 võtta ta vahi alla kohtusaalis. Karistuse kandmise tähtaja alguseks lugeda 22.02.2011.a 5. Tunnistada Vladislav Raud süüdi

§ 404- § 22 lg 2 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Vladislav Raua vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 64

lg 1, 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 25.05.2010.a kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega (1 aasta 11 kuud 27 päeva) ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega, mõista Vladislav Rauale liitkaristuseks 1 (üks) aasta 11 (üheksateist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistusaega arvestada alates 19.10.2009.a. Valida Vladislav Raua suhtes tõkend –vahistamine. Kannatanute tsiviilhagid rahuldada. Välja mõista solidaarselt Viktor Kuznetsovi emalt tsiviilkostja Ljubov Kuznetsovalt, Vitali Kuznetsovilt ja Igor Tarassovilt kannatanu E A (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni (ehk 30,36 eurot). Välja mõista solidaarselt Viktor Kuznetsovilt emalt tsiviilkostja Ljubov Kuznetsovalt, Vitali Kuznetsovilt, Igor Tarassovilt, Oleg Selivjostovilt kannatanu J K (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1896 (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni (ehk 121,18 eurot). Välja mõista solidaarselt Viktor Kuznetsovilt emalt tsiviilkostja Ljubov Kuznetsovalt, Vitali Kuznetsovilt, Igor Tarassovilt, Oleg Selivjostovilt kannatanu A L (XXX) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 4000 (neli tuhat) krooni (ehk 255,65 eurot). Välja mõista solidaarselt Vladislav Raualt ja Vitali Kuznetsovilt kannatanu Riigi Kinnisvara AS (reg. 10788733, asukoht Lasnamäe 2, 11412 Tallinn) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 13622 (kolmteist tuhat kuussada kakskümmend kaks) krooni. Välja mõista Igor Tarassovilt kuritegudega tekitatud kahjud: - kannatanu S V (XXX) kasuks 1500 (üks tuhat viissada) krooni (ehk 95,87 eurot); - kannatanu J M (XXX) kasuks 26250 (kakskümmend kuus tuhat kakssada viiskümmend) krooni (ehk 1677,68 eurot); kannatanu V R (XXX) kasuks 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni (ehk 210,91 eurot). Asitõendid: Meeste jope, mis asub Ida Prefektuuri Narva Politseijaoskonna hoiuruumis (09.07.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr. 64) - tagastada omanikule Ljubov Kuznetsovale kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada vandeadvokaat Eduard Bulattšiku taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 202 (kakssada kaks) eurot 80 senti, millest käibemaks on 33,80 eurot. 5 1-10-7146 Mõista Viktor Kuznetsovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Eduard Bulattšiku poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 4071 (neli tuhat seitsekümmend üks) krooni (ehk 260,18 eurot), kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 9960 (üheksa tuhat üheksasada kuuskümmend) krooni (ehk 636,56 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 355 (kolmsada viiskümmend viis) krooni 50 senti (ehk 22,75 eurot), kaitsja Eduard Bulattšiku poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 202 (kakssada kaks) eurot 80 senti. Vastavalt KrMS §-le 188 panna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine alaealise Viktor Kuznetsovi emale Ljubov Kuznetsovale. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 23 senti, millest käibemaks on 47,87 eurot. Mõista Vitali Kuznetsovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 10657 (kümme tuhat kuussada viiskümmend seitse) krooni 20 senti (ehk 684,12 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 443 (nelisada nelikümmend kolm) krooni 50 senti (ehk 28,34 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova poolt 07.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 2673 (kaks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) krooni (ehk 17,084 eurot), kaitsja Galina Tšelnokova poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 287 (kakssada kaheksakümmend seitse) eurot 23 senti. Rahuldada vandeadvokaat Vladimir Rogulski taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 76 senti, millest käibemaks on 31,96 eurot. Mõista Igor Tarassovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 12441 (kaksteist tuhat nelisada nelikümmend üks) krooni 60 senti (ehk 795,16 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 509 (viissada üheksa) krooni (ehk 32,53 eurot), kaitsja Vladimir Rogulski poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot 76 senti. Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus ning mõista talle õigusabikulud 16.02.2011.a kohtumenetluses 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 67 senti, millest käibemaks on 33,29 eurot. Mõista Oleg Selivjostovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Irina Žurina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni (ehk 195,57 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 151 (ükssada viiskümmend üks) krooni (ehk 9,65 eurot), kaitsja Irina Žurina poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 199 (ükssada üheksakümmend üheksa) eurot 67 senti. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev taotlus ning mõista talle õigusabikuludeks 16.02.2011.a kohtumenetluses 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot 33 senti, millest käibemaks on 26,89 eurot. 6 1-10-7146 Mõista Vladislav Raualt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti, kaitsja Irina Gromtsev poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot (ehk 134,21 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 54 (viiskümmend neli) krooni 50 senti (ehk 3,48 eurot), kaitja irina Gromtsev poolt 07.12.2010.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 300 (kolmsada) krooni (ehk 19,17 eurot), kaitsja Irina Gromtsev poolt 16.02.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 161 (ükssada kuuskümmend üks) eurot 33 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-10-7146, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 16.03.2011.a KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistusakti sisu 1.1. Kriminaalasjas nr 10240100410 on süüdistus esitatud Igor Tarassov'ile (kes on varem röövimise toime pannud isik), Viktor Kuznetsov'ile ja Vitali Kuznetsov'ile selles, et nemad, tegutsedes grupis, 28.01.2010 kella 04.00 paiku, viibides XXX asuvas ühiselamu toas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, peksid läbi kannatanu E A , lüües teda mitu korda käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda, ning võtsid ära kannatanule kuuluva vara: kehtiva välismaalase passi kannatanu nimele (mille taastamisega kaasnesid kannatanule kulud summas 450 krooni), sularaha 25 krooni, kehtetu välismaalase passi, televiisori "Silelis" maksumusega 300 krooni, magnetofoni "Sharp" maksumusega 200 krooni, toiduaineid, spordikoti maksumusega 250 krooni, seljakoti maksumusega 100 krooni, mobiiltelefoni Nokia 5310 maksumusega 300 krooni, kõrvaklapid mobiiltelefonile, veekeetja, sigarette, raseerijaid "Gilette" maksumusega 34 krooni , töökombinesooni, tööriistu ning lahkusid saadud varaga sündmuskohalt. Oma tahtlike tegudega Igor Tarassov, olles varem röövimise toimepannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 200lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteo.

Oma tahtlike tegudega pani Viktor Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo.

7 1-10-7146 Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, isikute grupis, s.t.

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo.

Vitali Kuznetsov'ile on süüdistus esitatud selles, et tema, olles varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isik 09.05.2010 kella 14.07 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 39h asuvas kaupluses "Maxima", võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist kaks "Snikers"i šokolaadi kogumaksumusega 13 krooni, peitis need oma pükste taskusse ning üritas lahkuda kauplusest selle kauba eest maksmata, kuid oli peetud kinni turvatöötaja poolt. Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.t.

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo.

1.2. Kriminaalasjas nr 09240106185 on süüdistus esitatud Viktor Kuznetsov'ile selles, et tema, tegutsedes grupis oma vennaga Vitali Kuznetsov'iga, ühiselt ja kooskõlastatult, eelneva kokkuleppe alusel, 24.12.2009 kella 18.50 paiku, viibides Narvas, Sepa tänaval, majade nr 1 ja 3 vahel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis kannatanule R K kallale ning kasutades vägivalda ja põhjustades kannatanule füüsilist valu, võttis temalt ära koti maksumusega 100 krooni, milles oli raha 50 krooni ja 300 rubla, rahakoti maksumusega 50 krooni, võtmed, mobiiltelefoni Nokia 3310 maksumusega 210 krooni ja Samsung M310 maksumusega 1530 krooni, Swedpanga pangakaardi, ID-kaardi kannatanu nimele (kokku varaga kogumaksumusega 2040 krooni. Seejuures, vastavalt eelnevale kokkuleppele Viktor Kuznetsov'i ja Vitali Kuznetsov'i vahel, esimesena läks kannatanule ligi Vitali Kuznetsov. Viktor Kuznetsov seisis eemal ning oli valmis tulema Vitali Kuznetsov'ile appi ja rebima kannatanu käest koti siis, kui Vitali Kuznetsov'il see ei õnnestu. Vitali Kuznetsov astus kannatanule ligi, haaras kannatanu kotist kätega kinni ning hakkas tõmbama selle enda poole. Tõmbamise tagajärjel kukkus kannatanu maha. Kuna koti rihm oli kannatanul ümber käe keeratud, siis sellest, et Vitali Kuznetsov tõmbas rihma pingule, surus see kannatanu käele, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Siis, kui koti rihm rebenes kinnituskohast ära, jäi kott Vitali Kuznetsov'i kätte ning ärarebitud rihm jäi maaslamava kannatanu kätte. Kotti käes hoides jooksis Vitali Kuznetsov minema ning talle järgnes Viktor Kuznetsov ja Igor Tarassov (viimane nägi antud kuriteo pealt, aga ei võtnud selle toimepanemisest osa). Samuti on käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud Vitali Kuznetsov'ile selles, et tema, tegutsedes grupis oma vennaga Viktor Kuznetsov'iga, ühiselt ja kooskõlastatult, eelneva kokkuleppe alusel, 24.12.2009 kella 18.50 paiku, viibides Narvas, Sepa tänaval, majade nr 1 ja 3 vahel, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, tungis kannatanu R K kallale ning kasutades vägivalda ja põhjustades kannatanule füüsilist valu rebis tema käest koti maksumusega 100 krooni, milles oli raha 50 krooni ja 300 rubla, rahakott maksumusega 50 krooni, võtmed, mobiiltelefon Nokia 3310 maksumusega 210 krooni ja Samsung M310 maksumusega 1530 krooni, Swedpanga pangakaart, ID-kaart kannatanu nimele (kokku varaga kogumaksumusega 2040 krooni. Seejuures, vastavalt eelnevale kokkuleppele Viktor Kuznetsov'i ja Vitali Kuznetsov'i vahel, Vitali Kuznetsov läks kannatanule ligi esimesena. Viktor Kuznetsov seisis eemal ning oli valmis tulema Vitali Kuznetsov'ile appi ja rebima kannatanu käest koti siis, kui Vitali Kuznetsov'il see ei õnnestu. Vitali Kuznetsov astus kannatanule ligi, haaras kannatanu kotist kätega kinni ning hakkas tõmbama selle enda poole. Tõmbamise tagajärjel kukkus kannatanu maha. Kuna koti rihm oli kannatanul ümber käe keeratud, siis sellest, et Vitali Kuznetsov tõmbas rihma pingule, surus see kannatanu käele, millest kannatanu tundis füüsilist valu. Siis, kui koti rihm rebenes kinnituskohast ära, jäi kott Vitali Kuznetsov'i kätte ning ärarebitud rihm jäi maaslamava kannatanu kätte. Kotti käes hoides jooksis Vitali Kuznetsov 8 1-10-7146 minema ning talle järgnes Viktor Kuznetsov ja Igor Tarassov (viimane nägi antud kuriteo pealt, aga ei võtnud selle toimepanemisest osa). Oma tahtlike tegudega pani Viktor Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isikute grupis, vägivalda kasutades, s.t.

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo.

Oma tahtlike tegudega pani Vitali Kuznetsov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmägil, isikute grupis, vägivalda kasutades, s.t.

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteo.

Samuti on süüdustus esitatud Igor Tarassov'ile selles, et tema, olles teadlik 24.12.2009 kella 18.50 paiku Narvas, Sepa tänaval, majade nr 1 ja 3 vahel, Viktor Kuznetsov'i ja Vitali Kuznetsov'i poolt grupis toime pandud röövimisest ja olles antud kuriteo pealtnägija, ajavahemikul 24.12.2009 kuni 17.03.2010 ei teatanud sellest politseile. Oma tahtlike tegudega pani Igor Tarassov toime teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamise, s.t.

§ 307lg 1 ettenähtud kuriteo.

Samuti on süüdistus esitatud Oleg Selivjorstov'ile selles, et tema 10.09.2009 kella 22.00 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 40 asuva ühiselamu hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi rusikaga vastu nägu kannatanu J K ja pärast seda võttis kannatanult tema pükste taskust ära mobiiltelefoni "Nokia 2760" maksumusega 1896 krooni. Telefoni andis hiljem üle tunnistajale N B (kes ei olnud teadlik antud vara päritolust), kes omakorda müüs telefoni maha tunnistaja S S vahendusel tunnistajale M M . Samuti on süüdistus esitatud Oleg Selivjorstov'ile selles, et tema olles varem röövimise toimepannud isik, 23.10.2009 kella 23.30 paiku, viibides Narvas, Vestervalli 15 asuva polikliiniku hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, lõi rusikaga vastu nägu kannatanut A L ja pärast seda võttis kannatanu jope taskust ära mobiiltelefoni Samusing Touch maksumusega 4000 krooni. Löögist oli kannatanule põhjustatud füüsiline valu ja tekitatud alalõualuu murd (k.2 t.l. 53). Oma tahtlike tegudega Oleg Selivjorstov, olles varem röövimise toime pannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, s.t.

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

Samuti on süüdistus esitatud Igor Tarassov'ile selles, et tema, olles varem röövimise toimepannud isik, 10.09.2009 kella 22.00 paiku, viibides Narvas, Kreenholmi 40 asuva ühiselamu hoone juures, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pärast seda, kui tema nähes lõi süüdistatav O.Selivjorstov kannatanut J K rusikaga vastu nägu, astus kannatanule ligi, rebis tema kaelast hõbeketti maksumusega 500 krooni ja lahkus sellega sündmuskohalt. Oma tahtlike tegudega Igor Tarassov, olles varem röövimise toimepannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivalda kasutades, s.t.

§ 200lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

1.3. Kriminaalasjas nr 10922700117 on süüdistus esitatud Vladislav Rauale selles, et tema 23.06.2010 õhtul enne kella 23.56, mil Viru Vanglas, aadressil Ülesõidu 1 Jõhvi, eelvangistushoone E2 osakonnas kambris nr 2155 toimus tulekahju, tegi Viru Vangla E2 osakonnas kambris nr 2155 paiknevale kinnipeetavale G A ettepaneku süüdata madrats, 9 1-10-7146 pakkudes süütajale teo toimepanemise eest võla kustutamist ühe paki tubaka näol. Kuna G. A keeldus seda tegemast, veenis V. Raud samas kambris paikneva kinnipeetava Vitali Kuznetsovi madratsi põlema panna, mida V. Kuznetsov tegigi. Seega kallutas V. Raud tahtlikult V. Kuznetsovi tahtlikule õigusvastasele teole, mille tagajärjel oli põhjustatud oht teiste kinnipeetavate ja vangla ametnike tervisele ning vara kahjustamisega on Riigi Kinnisvara AS-le tekitatud materiaalne kahju summas 13 622 krooni. Seega pani Vladislav Raud toime kihutamise võõra asja süütamisele, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele, s.o.

§ 404– § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vitali Kuznetsovile on esitatud süüdistus selles, et tema 23.06.2010 kella 23.56 ajal Jõhvis aadressil Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas eelvangistushoones E2 eluosakonnas kambri nr 2155 tualettruumis V. Raua kihutamisel süütas tikuga põlema vangla poolt temale väljastatud poroloonmadratsi, mille tulemusel tekkinud suits levis eelvangistushoone teistesse eluosakondadesse, mistõttu olid vanglaametnikud sunnitud evakueerima eluosakondade E2, E4, E6 ja E8 kinnipeetavad hoonest välja. Seega, madratsi süütamisega kinnises ruumis, kus viibivad teised isikud, põhjustas Vitali Kuznetsov oma tegudega ohu teiste kinnipeetavate ja vangla ametnike tervisele ning vara hävitamisega ja kahjustamisega tekitas Riigi Kinnisvara AS-le materiaalse kahju summas 13 622 krooni. Seega pani Vitali Kuznetsov toime võõra asja süütamise, kui sellega on põhjustatud oht inimese tervisele, s.o

§ 404järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.4. Kriminaalasjas nr 09240105477 on süüdistus esitatud Igor Tarassov'ile selles, et tema, olles varem röövimise toimepannud isik, ajavahemikul 15.11.2009 kell 23.30 kuni 16.11.2009 kella 15.00, viibides kannatanu S V korteris aadressil XXX, kasutades juhust, et kannatanu ei jälgi tema tegevust, võttis ära S.V kuuluvad kuldehted: kuldketi kullast ristikuga kogumaksumusega 1500 krooni ja kuldsõrmuse maksumusega 500 krooni, aga samuti kannatanu L A kuuluva mobiiltelefoni Nokia ja lahkus saadud varaga sündmuskohalt. Samuti tema, ajavahemikul 06.01.2009 kell 19.00 kuni 07.01.2009 kella 05.00, viibides XXX korteris, kasutades juhust, et kannatanu J M ei jälgi tema tegevust, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis kannatanule kuuluva vara, nimelt: sülearvuti "Samsung R-60" koos kotiga, akuga, arvutihiirega ja kõrvaklappidega kogumaksumusega 14000 krooni, mobiiltelefoni "Nokia 5130" maksumusega 1900 krooni, mobiiltelefoni "Nokia" maksumusega 1000 krooni, 5 plokki sigarette "Winston Light" kogumaksumusega 2000 krooni, fotoaparaadi "Fujifilm Finepix S5800" maksumusega 4800 krooni, reisikoti "Columbia" maksumusega 1200 krooni, välgumihkli "Zippo" maksumusega 600 krooni, DVD P355 pleieri kaugjuhtimispuldi maksumusega 100 krooni, 1 pudeli "Vana Tallinn" likööri maksumusega 200 krooni ja 1 pudeli "Amaretto" likööri maksumusega 450 krooni. kokku vara maksumusega 26250 krooni ja lahkus saadud varaga sündmuskohalt. Oma tahtlike tegudega Igor Tarassov, olles varem varguse ja röövimise toimepannud isik, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t.

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo.

II Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. 10 1-10-7146 KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: 16.02.2011 kohtuistungil tunnistas süüdistatav Vitali Kuznetsov end süüdi kõikides episoodides ja nõustus lühimenetlusega. Esitatud tsiviilhagidest tunnistas E A tsiviilhagi 475 kroonile ja Riigi Kinnisvara AS tsiviilhagi solidaarselt Vladislav Rauaga. Süüdistatav Viktor Kuznetsov tunnistas oma süüd kõikides episoodides ja oli nõus lühimenetlusega. Tunnistas E A hagi. Süüdistatav Vladislav Raud tunnistas end süüdi ja nõustus lühimenetlusega. Riigi Kinnisvara AS hagi tunnistas Vitali Kuznetsoviga solidaarselt. Süüdistatav Igor Tarassov tunnistas end süüdi kõikides episoodides. Nõustus lühimenetlusega. Tunnistas S V tsiviilhagi 1500 kroonile, J M tsiviilhagi 26 000 kroonile ja E A hagi 475 kroonile. Süüdistatav Oleg Selivjorstov tunnistas end süüdi, nõustus lühimenetlusega, tunnistas J K hagi 1896 kroonile ja A L hagi 4000 kroonile. Süüdistatavad toetasid oma eeluurimisel antud ütlusi. 2.1. (kriminaalasi nr 10240100410) Kannatanu E A ütluste (I kd tl 6a, 73) kohaselt tulid 28.01.2010 kell 04.00 tema juurde vennad Kuznetsovid ja veel üks noormees (kutsuti D või D ). Laual oli pakk sigarette. Noormehed suitsetasid ning peale seda ütles noormees (D või D ) et tema võtab sigaretipaki. Kannatanu ütles et tema pakki ära ei anna, peale mida lõi noormees (D või D ) kannatanut vastu vasakut põsesarna. Kannatanu kukkus maha. Juurde astusid vennad Kuznetsovid ja hakkasid kannatanut jalgadega ja kätega peksma. Peksti põhiliselt vastu pead. Kannatanu kattis näo kätega ja kaotas mingiks ajaks teadvuse. Toibudes nägi et isikud tuhnivad tema asjades, millest mõned pandi kottidesse. Lamas vaikselt et teda enam ei pekstaks. Kui toast lahkusid ütles noormees (D või D ) et politseisse ei pöörduks muidu pussitab kannatanut. Toast olid kadunud kannatanule kuulunud esemed. Peksid kõik kolm. Kahtlustatava Viktor Kuznetsovi ütluste (I kd, tl 17, 18) kohaselt mäletab et läksid kannatanu juurde. Oli väga purjus, tahtis magada. Pikali heites kuulis et teised peksavad kannatanut ja keegi ütles et võtame tema asju. Suitsetas enda sigarette. Ei mäleta et oleks naabrilt sigarette küsinud. Nägi naabri juurest ära võetud asju hommikul korteris kus ööbisid. Igor ütles et need on naabril ära võetud asjad. Kavatsesime asjad ära müüa. Arvas et saab ka raha müügist, sest oli samuti naabri juures. Naabrit ei peksnud. Kahtlustatava Vitali Kuznetsovi ütluste (I kd, tl 30, 31) kohaselt tunnistab süüd täielikult. Ei mäleta et seal oleks olnud Igor Tarassov. Olid vennaga kahekesi. Kannatanu solvas nende ema, mille peale lõi kannatanut pihupesaga mitu korda vastu põske. Peale seda võtsid vennaga televiisori, magnetofoni, toiduaineid ja panime kottidesse, Väljas kohtasid Igor Tarassovit ja panid kotid tema juurde koju. Asjade äravõtmise ajal kannatanu magas. Suitsu neil vennaga ei olnud. Vend ei suitseta. Ei oska selgitada miks asjad ära võtsid. 09.05.2010 tuli kauplusesse Maxima, võttis kartuleid ja kaks Snickersit. Kassas maksis kartulite eest, kuid unustas taskust võtta Snickersid, mille pärast ei maksnud nende eest. Vargust toime panna ei tahtnud, sest sularaha oli kaasas (I kd, tl 184). Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (I kd, tl 63, 64) kohaselt tunnistab et viibis koos Viktor Kuznetsovi ja Vitali Kuznetsoviga kannatanu juures, kuid teda ei peksnud. Leidsid et Antonovil peaks raha olema ja leppisid kokku et kui asju võtavad viivad tema juurde koju. Küsiti Antonovilt raha ning viimane vastas et raha ei ole. Vitja lõi kannatanut vastu pead, millele järgnes terve rida lööke. Peksid nii Vitalik kui Vitja. Lõi kannatanut kergelt vastu põske, peale 11 1-10-7146 mida lõi üks Kuznetsovidest kannatanut jalaga näkku. Kannatanu kukkus põrandale. Vitalik lõi lamavat kannatanut jalaga. Vastastamisprotokolli (I kd, tl 77, 78) kohaselt tundis kannatanu Igor Tarassovis ära kolmanda isiku kes Kuznetsovidega tema juures käis. Igor Tarassovi ütluste kohaselt on kannatanu isik, kelle juures nad käisid, kuid peksmises tema ei osalenud. Andis ainult kõrvakiilu. Kannatanu ütluste kohaselt lõi Igor Tarassov teda näkku esimesena. Tunnistaja J F ütluste (I kd, tl 172) kohaselt täitis 09.05.2010 turvatöötaja ametikohustusi kaupluses Maxima aadressil Kreenholmi 39H. Peatas peale kassasid noormehe Vitali Kuznetsovi, kellel oli kaasas maksmata jäänud kaup Snickers kaks tükki, mida peitis sviitri all. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, lk 44-56) kohaselt võeti kahtlustatavalt Igor Tarassovilt 29.01.2010 kinnipidamise käigus ära spordikott, seljakott, kassetmagnetofon Sharp, triikraud Sanusy, televiisor Silelis, Eduard Antonovi neli välismaalase passi. 2.2.

§ 200

lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:

1. a)isiku suhtes kasutati vägivalda;
2. b)vägivalda kasutati asja hõivamiseks. Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult".

Kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi (I kd, tl 30, 31), Igor Tarassovi (I kd, tl 63, 64) ja kannatanu E A (I kd tl 6a, 73) ütlustega on tõendatud et süüdistatavad kasutasid vägivalda, peksid kannatanut jalgadega ja kätega ning kavatsesid kannatanult saada raha või asju eesmärgil asjad hiljem ära müüa. Ühtne teootsus oli süüdistatavatel juba enne teo toimepanemist (kavatsesime asjad ära müüa, leppisid kokku et kui asju võtavad viivad Tarassovi juurde koju). Kahtlustatava Viktor Kuznetsovi väitel ta kannatanut ei peksnud ning kuulis et keegi ütles et võtame asjad ära. Kohus ei pea ütluseid usutavaks, sest eelkõige on need ümber lükatud kannatanu E A ütlustega (peksid kõik kolm) ja Igor Tarassovi ütlustega (peksid nii Vitalik kui Vitja). Kohus ei pea ka eluliselt usutavaks et Viktor Kuznetsov tulles kannatanule külla jäi kohe magama ning nägi ära võetud asju alles hommikul korteris kus nad ööbisid. Ei ole tõenäoline et süüdistatav magas kogu selle aja kui teised tegutsesid ning peale võõraste asjade kottidesse panemist äratati süüdistatav üles ja lahkuti kannatanu juurest koos. Sellises olukorras ei saa ka väita et süüdistatav nägi äravõetud asju alles hommikul teises korteris. Usutav pole ka see et süüdistatav lahkus teistest erineval ajal. Kohus leiab, et ülaltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, peale mida sai vahetult enda valdusse kannatanule kuulunud esemed. Seega läksid asjad süüdistatavate valdusesse vägivallaga ning vägivald oli suunatud võõraste asjade koheseks hõivamiseks. Asjade enda valdusse saamisega lõpeb valduse murdmine ja võõrad asjad võetakse ära (kehtestatakse uus valdus). Vägivald oli esemete äravõtmise vahendiks, st. oli suunatud sellele et kannatanu tahte vastaselt asjad ära võtta, mitte aga teiste eesmärkide saavutamiseks. Kohtul pole alust kahelda süüdistatavate endi ja kannatanu ütlustes, sest need on kooskõlas teiste asjas kontrollitud tõenditega ja seostuvad omavahel. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal 12 1-10-7146 järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud grupiviisiliselt, so

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat Igor Tarassovit, varem röövimise eest karistatud, siis on süüdistatava Igor Tarassovi puhul täidetud

§ 200

lg 2 p-s 4 toodud kvalifitseeriv koosseisutunnus, s.o röövimise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. 2.3 Vitali Kuznetsovi süüdistatakse veel selles et ta on toime pannud süstemaatilise varguse (

§ 199

lg 2 p 9) katse (

§ 25lg 2).

Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud,või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Süstemaatilise varguse võivad moodustada nii kuriteod kui ka väärteod. Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Vitali Kuznetsovi on 06.06.2007 ja 23.11.2009 kriminaalkorras karistatud varguste eest ning 08.12.2006, 04.04.2007 ja 14.08.2009 karistatud väärteokorras varavastaste süütegude eest väheväärtusliku asja vastu (tl 158-160). Vitali Kuznetsovi ütlustega (I kd, tl 184) on tõendatud et ta 09.05.2010 viibis kaupluses Maxima, ja tasku peidetud Snickersite eest ei tasunud. Üldreeglina on vargus lõpule viidud (valduse üleminek toimunud) valdaja kontrolli all olevast ruumist (kauplusest) väljumisega, selvekaupluses turvavärava kaudu müügisaalist väljumisega. Kohus leiab et kuna süüdistatav peitis kaks Snikersit müügisaalis taskusse, kuid ei väljunud kauplusest, siis ei olnud vargus lõpule viidud ning tegemist on varguse katsega, olenemata sellest et süüdistatav oli kinni peetud turvatöötaja poolt (tunnistaja J F ütlused, I kd, tl 172). Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja ebaseadusliku ära võtmise katsena isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi. 2.

1. (kriminaalasi nr 09240106185). Kannatanu R K ütluste (IV kd, tl 5, 67) kohaselt 24.12.2009 koju minnes kõndisid tema taga pikka aega kolm noormeest. Üks noormeestest jõudis järgi ja ütles andke teed. Astusin kõrvale ja noormees haaras käekotist kinni ja tiris seda enda poole. Kukkus maha, kuid noormehel õnnestus käekott haarata. Noormehed jooksid ära. Käekotis oli pangakaart, ID kaart, ja kaks mobiiltelefoni. Kahju 2100 krooni. Üks noormees tungis kallale, teised seisid 50 m kaugusel ja ootasid. Jooksid kõik koos ära. Käekotti ei saanud käest lahti lasta, sest õlarihm oli ümber käe keeratud. Kaotas tasakaalu, kukkus ja karjus valust, sest ründaja tõmbas käekotti. Seda kõike nägi pealt P K , kes püüdis neid jälitada, kuid see ei õnnestunud. Tuli appi ja kutsus politsei. Kirjeldas kõik noormehi. Ründaja oli määrdunud oranži värvi jopes. Tundis äratundmiseks esitamisel ründaja ära. Enne seda kohtas ründajat linnas. Tema näoilme muutus kohe. 02.03.2010 jälitustoimingu protokolli kohaselt (IV kd, tl 6) kasutas kannatanu mobiiltelefoni Vitali Kuznetsov. Tunnistaja I T ütluste (IV kd, tl 11) kohaselt jalutas Kuznetsovidega pimeaia poole ja Sepa 3 13 1-10-7146 majade juures Vitali Kuznetsov jooksis järsku naise poole, haaras järsult käekotis kinni ja rebis naise käest välja. Naine karjus ja kukkus maha. Jooksis kohe minema. Küsis milleks Vitali seda tegi ja sai vastuseks et hädasti on vaja raha. Isiklikult asju ei võtnud. Kokkulepet Kuznetsovidega kuriteo toimepanemise suhtes ei olnud. Tunnistaja P K ütluste (IV kd, tl 72) kohaselt seisis trepikoja ees. Järsku kuulis appi karjeid ja nägi et isik tõmbab kannatanu käest käekotti ära. Käekoti rebis käest ära üks noormees. Kolme nägin siis kui nad jooksid. Tunnistaja V K ütluste (IV kd, tl 16) kohaselt jalutasid koos Igor Tarassoviga. Vestlust röövimisest ei olnud. Sepa 1 maja juures Vitali lahkus ootamatult mingi naise poole. Nemad kavatsusest teadlikud ei olnud. Vend rebis naise käest käekoti ja jooksis ära. Venda kuriteo toimepanemisele ei kihutanud. Vitali koos Tarassoviga kontrollisid käekoti sisu. Kahtlustatava Vitali Kuznetsovi ütluste (IV kd, tl 28, 91) kohaselt ta kuritegu toime ei pannud ning viibis kodus. Mängis terve päev arvutimänge. Ei oska seletada kuidas tema SIM kaart röövitud telefoni sattus. Süüd tunnistab. Ettepaneku röövimiseks tegi Igor, kes ütles et läheks kaasa ja tema teeb ise kõik ära. Nii oligi, Igor tegi kõike. Seisis tagapool. Igor ja Vitja järgnesid naisele ning varsti oli kuulda appi karjeid. Tagapool jooksid Igor ja Vitja visates käekotti üksteisele. Neid ajas taga mingi mees. Igor tegi käekoti lahti, võttis sealt endale rahakoti ja telefoni ja dokumendid. Igor helistas röövitud telefoniga. Asjadest võttis endale sulepea ja märkmiku. Igori palvel kasutati telefoni hiljem tema kaardiga. Vitjal oli seljas oranž jope. Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (IV kd, tl 77, 181) kohaselt süüd ei tunnista. Kuriteo toimepanemisega seotud ei ole. Vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Nägi kuidas vennad Kuznetsovid käekoti ära võtsid. Nende kavatsusest ei teadnud. Vitali tõmbas käekotti ja Viktor läks appi. Jooksis Kuznetsovidest eraldi. Kui näidati röövitud asju, ütles et talle pole midagi vaja. Samas õhtul linnas jalutades nägime kannatanut uuesti. Vitali kasutas röövitud telefoni. Süüd selles, et teadis kuriteost, kuid sellest ei teatanud, tunnistab. Ei teadnud et kuriteost mitteteatamine on karistatav. Äratundmiseks esitamise protokolli (IV, tl 30-38) kohaselt tundis kannatanu teda röövinud isikuna ära Vitali Kuznetsovi. Kahtlustatava Viktor Kuznetsovi ütluste (IV kd, tl 54, 55, 84) kohaselt süüd ei tunnista. Jalutasid tol päeval koos vennaga ja Tarassoviga. Nägi et Vitalik ja Igor järgnevad naisele. Vitali rebis naiselt käekoti ja naine kukkus ja karjus. Kuidas käekott ära võeti nägi 20-30 m kauguselt ja selle võttis ära Vitalik. Jooksid ära ja ühiselamu taga Vitalik ja Igor vaatasid mis käekotis on ja panid käekotist asju oma taskutesse, peale mida viskasid käekoti ühiselamu taha. Ei teadnud Vitali ja Tarassovi kavatsusest. Vitalik kasutas ühte telefoni. Kannatanuga kohtus näost näkku ülekäigurajal. Seljas oli oranž jope. Arvab et Vitali ja Tarassov tegutsesid koos. Vastastamisprotokollide (IV kd, tl 123, 124, 130, 131) kohaselt tahtis Vitali Kuznetsov toime panna vennaga midagi kriminaalset. Tekkis mõte tõmmata ära käekott, sest seal võib olla midagi mida saab müüa või kasutada, või on raha. Palus venda aidata. Igor seisis eemal. Ütles Igorile et lähevad kriminaalile. Rebis naise käes koti ära. Võttis kõik mis kotis oli. Raha kulutas ära, telefonid müüs maha. Ühte kasutas enne. Dokumendid, võtmed viskas minema. Igor Tarassov kinnitas varem antud ütluseid. Kuriteo kavatsusest ei teadnud, seisis eemal. Vennad tegutsesid koos. Viktor Kuznetsov oli oranžis jopes. Kõik toimus spontaanselt. Kuriteo toimepanemise mõte oli tema oma. Kui välja ei tule pidi vend aitama. Vitali Kuznetsov ütles sobival hetkel lähme. Tõmbas käekotti, naine hakkas karjuma. Tarassov seisis eemal. 14 1-10-7146 2.
2. 10.09.2009 episood Kannatanu J K ütluste (V kd, tl 5, 9) kohaselt väljus Kreenholmi 40 ühiselamust. Möödus mustlasest nimega R ja ütles talle et ei salli mustlaseid. R läks ära, kuid tuli kohe tagasi ja temaga oli kaasas veel neli mustlast. Juurde tuli veel üks vanem mustlane, kelle lahkudes hakkasid nooremad käte ja jalgadega peksma. Üks lõi rusikaga näkku, rebis kaelast hõbeketi, teine võttis taskust mobiiltelefoni Nokia. Õnnestus põgeneda ja politseile teatada. Kahtlustatava Oleg Selivjorstovi ütluste (V kd, tl 24) kohaselt tunnistab süüd osaliselt. Kannatanuga kakles, kuid vara ei võtnud. Lõi kannatanule paar korda rusikaga näkku. Kannatanu kukkus maha. Kes asjad võttis, ei näinud. Tunnistaja R B ütluste (V kd, tl 32) kohaselt pidutses tuttavatega õues ühiselamu juures. Üks mööduvatest meesterahvastest hakkas solvama meie rahvust. Oleg lõi meest paar korda. Ei näinud et keegi võttis kaelaketi ja telefoni. Toimiku materjalides oleva puhtsüdamliku ülestunnistuse (V kd, tl 33, 34) kohaselt tunnistab Igor Tarassov et võttis Kreenholmi 40 ühiselamu juures kannatanul kaelast ära hõbeketi ilma vägivalda kasutamata. Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (V kd, tl 39) kohaselt tunnistab süüd osaliselt. Kannatanut ei peksnud. Viibis tuttavate Oleg Selivjorstovi, Ruslan Beleckasega ja veel tundmatute noormeestega 10.09.2009 Kreenholmi 40 ühiselamu juures. Seltskonna ja mööduva meesterahva vahel tekkis tüli. Mees solvas mustlaste rahvust. Selivjorstov hakkas mehega kaklema, lõi meest näkku ja hakkas ketti kaelast ära võtma. Haaras keti Selivjorstovi käest ära, kes oli keti peaaegu mehe kaelast ära võtnud. Mehel tuli huulest verd. Sellest et Selivjorstov telefoni võttis, sai teada paar päeva hiljem kannatanult. Tunnistaja N B ütluste (V kd, tl 106) kohaselt tuli Kreenholmi 40 ühiselamusse, pingil olid noored, sh. R B , Igor Tarassov ja Oleg Selivjorstov. Riidlesid mingi mehega. Klaaris konflikti rahulikult ära ja ütles poistele et jätku mees rahule. Hiljem Selivjorstov kinkis mulle mobiiltelefoni Nokia. puhkasid Kreenholmi 40 ühiselamu juures. Kannatanu solvas mustlasi. Selivjorstov kakles kannatanuga, lõi mõned korrad näkku. Ei näinud et keegi oleks kannatanult midagi ära võtnud. Vastastamisprotokolli (V kd, tl 97, 98) kohaselt tõmbas kannatanu J K taskust mobiiltelefoni välja üks noormees, pööras ringi ja lõi rusikaga näkku. Lühemat kasvu noormees (Tallinnast) tuli juurde ja palus teraval moel anda kett. Keti andis ära, kuna noormees ähvardas. Oleg Selivjorstov kakles kannatanuga, kes kukkus, vara ei võtnud. Tarassov tõmbas keti ära. Kes telefoni võttis ei tea. 2.
3. 23.10.2009 episood Kannatanu A L ütluste (V kd, tl 51) kohaselt seisid polikliiniku bussipeatuse juures neli noormeest, mustlased. Neist möödudes küsisid mis kell on ja ideoloogia kohta. Üks nendest lõi rusikaga näkku. Kukkus ja keegi pistis käe jopetaskusse ja võttis mobiiltelefoni Samsung. Hiljem lõi veelkord rusikaga näkku. Kukkus. Tõusis püsti ja jooksis ära. Rääkisid omavahel keeles millest aru ei saanud. Jälitasid paar minutit, pärast jäid maha. Kahju 4000 krooni. Kahtlustatava Oleg Selivjorstovi ütluste (V kd, tl 57) kohaselt süüd tunnistab osaliselt. 23.10.2009 möödus neist noormees – punkar. Küsis meilt robustses vormis tikke. Küsis miks ta nende juurde tuli (mustade), et see ei lähe kokku tema vaadetega. Hakkas toorutsema, ära ei läinud. Lõi kannatanut rusikaga näkku, millest see kukkus. Võttis ära mobiiltelefoni, hiljem müüs 15 1-10-7146 maha. Kohus leiab, et kannatanu R K (IV kd, tl 5, 67), Vitali Kuznetsovi (IV kd, tl 28, 91) Viktor Kuznetsovi (IV kd, tl 54, 55, 84) ja Igor Tarassovi (IV kd, tl 77, 181) ütlustega ning vastastamisprotokollidega (IV kd, tl 123, 124, 130, 131) on tõendatud et süüdistatav Vitali Kuznetsov kasutas kannatanu suhtes vägivalda, st. kasutas kannatanult käekoti kättesaamiseks füüsilist jõudu, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja tundis füüsilist valu. Kehalise jõu kasutamine oli suunatud kannatanu vastupanu mahasurumisele, sest käekoti õlarihm oli kannatanul ümber käe keeratud ning käekoti hõivamiseks tuli see kannatanult ära rebida. Ühtne teootsus ja rollijaotus oli süüdistatavatel juba enne teo toimepanemist (tahtsid midagi kriminaalset. Tekkis mõte tõmmata ära käekott, vend pidi aitama, kui välja ei tule). Kohus leiab et tegemist on kaastäideviijatega, kelle teod tuleb kvalifitseerida karistusseaduse eriosa sama sätte järgi (

§ 200lg 2 p 7).

Kaastäideviimise moodustab ka olukord, kus ainult üks täideviijatest (Vitali Kuznetsov) kasutas kannatanu kallal vägivalda ja nad hõivavad samas koos kannatanule kuuluva asja.

§ 21

lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul mõlemad isikud röövimise kaastäideviimise eest, sõltumata sellest, et eraldi võttes kasutas üks isikutest vaid vägivalda ning nad hõivasid koos kannatanule kuuluva vallasasja, või teine kindlustas lähedal olles teo täideviimist. Kriminaalasja toimiku materjalide põhjal järeldab kohus, et süüdistatavate käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud röövimisena, mis on toime pandud grupiviisiliselt, so

§ 200lg 2 p 7 ettenähtud kuriteona.

Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi ennastõigustavad ütlused on umber lükatud kannatanu, Viktor Kuznetsovi ja Igor Tarassovi sisult ühtelangevate ütlustega ning vastastamisprotokollidega. 10.09.2009 episoodis leiab kohus et Oleg Selivjorstovi ja Igor Tarassovi süü on tõendatud kannatanu J K (V kd, tl 5, 9), Oleg Selivjorstovi (V kd, tl 24) ja Igor Tarassovi (V kd, tl 39) ütlustega ning viimase puhtsüdamliku ülestunnistusega (V kd, tl 33, 34) selle kohta, et ta võttis Kreenholmi 40 ühiselamu juures kannatanul kaelast ära hõbeketi. Samuti vastastamisprotokolliga (V kd, tl 97, 98). Eelnimetatud tõenditega on tõendatud kannatanu suhtes vägivalla (lõi mitu korda rusikaga näkku) kasutamine ja kannatanu mobiiltelefoni hõivamine Oleg Selivjorstovi poolt ning kannatanult kaelaketi äravõtmine Igor Tarassovi poolt. Kaastäideviimise seisukohalt ei oma tähtsust Oleg Selivjorstovi ütlused selle kohta et asju tema ära ei võtnud ning Igor Tarassovi ütlused selle kohta, et tema vägivalda kannatanu suhtes ei kasutanud. Kaastäideviimise moodustab antud juhul olukord, kus Oleg Selivjorstov kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda ning kannatanu kaelaketi võttis ära Igor Tarassov. Kannatanu ütluste kohaselt (vastastamisprotokoll, V kd, tl 97, 98) andis ta keti ära kuna teda ähvardati. Oleg Selivjorstov'i süü 23.10.2009 episoodis on tõendatud kannatanu A L (V kd, tl 51) ütlustega löödi mitu korda rusikaga näkku. Kukkus ja keegi pistis käe jopetaskusse ja võttis mobiiltelefoni Samsung ja Oleg Selivjorstov'i ütlustega (V kd, tl 57) lõi kannatanut rusikaga näkku, millest see kukkus. Võttis ära mobiiltelefoni, hiljem müüs maha, lisaks sellele et ta tunnistab süüd. Löömise tagajärjel põhjustas süüdistatav kannatanule alalõualuu murru (V kd, tl 53). Eelnimetatud tõenditega on tõendatud kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine ja kannatanu mobiiltelefoni hõivamine. Kriminaalasja toimiku materjalidega on tõendatud, et Igor Tarassov teades Vitali Kuznetsovi ja Viktor Kuznetsovi poolt röövi toimepanemisest, ei teatanud sellest politseisse, st. on süüdi tegevusetuses, millega pani toime

§ 307lg 1 sätestatud kuriteo.

2.7. (kriminaalasi nr 09240105477) 16 1-10-7146 Kannatanu S V ütluste (III kd, tl 4) kohaselt on sõrmus, mille varastas Igor Tarassov tagastatud. Tagastamata on kuldkett ja kullast rist. Kahju 12500 krooni. Kannatanu J M ütluste (III kd, tl 31, 62) kohaselt tutvus Jekaterinaga. 06.01.2010 sõitis temaga enda juurde koju. Tarvitasid alkohoolseid jooke. Hiljem tuli tema vend Igor, kes jäi ööbima.. Hommikul ärgates avastas et Jekaterinat ja Igorit korteris ei ole ja varastatud on sülearvuti, kaks mobiiltelefoni, 5 plokki sigarette Winston, fotokaamera, reisikott, Zipo välgumihkel, DVD pult, randmekell kronomeeter ja pudelit likööri. Leiab et Jekaterina ja venda mängiv Igor olid mestis. Kuulis kuidas Igor tema jopes soris. J V ütluste (III kd, tl 40, 81) kohaselt tarvitasid J M korteris alkoholi, kelle loal saabus hiljem Igor Tarassov. Ärkas telefonihelina peale. Helistas Igor Tarassov J M telefonilt ja teatas et varastas korteri tühjaks. J M ei äratanud ja lahkus korterist. Kokkulepet varguseks ei olnud. Kahtlustatava Igor Tarassovi ütluste (III kd, tl 9, 48) kohaselt kahtlustusega nõustub täielikult. Oli raha vaja ja otsustas midagi varastada. Läks magamistuppa ja võttis sealt kullast keti koos ristiga, kuldsõrmuse ja mobiiltelefoni Nokia. Kulla andis pandimajja Luutar. Kuldehteid pandimajja anda aitas N V , kes asjade päritolust teadlik ei olnud. Sai pandimajast ehete eest 600 krooni. Telefoni andis 100 krooni eest panti. Tehtut kahetseb. J M korterist varastamise kohta selgitab, et kui kõik maga läksid tekkis mõte varastada asju. Pani kõik asjad halli reisikotti ja läks Kreenholmi 40 asuvasse ühiselamusse. Sülearvuti aitas ära müüa tuttav M G . Sai 1500 krooni. Fotoaparaadi müüs tänaval tundmatule 300 krooni eest. Rääkis J V et pani toime varguse J M korterist. Pani varguse toime varalise kasu saamise eesmärgil. Tehtut kahetseb. Tunnistaja V V ütluste (III kd, tl 8) kohaselt tuli 15.11.2009 nende juure ööbima süüdistatav Igor Tarassov. Järgmine päev öölt tulles avastas abikaasa kullast esemete ja mobiiltelefoni kadumise. Abikaasa kohtas hiljem Tarassovit kes tunnistas et varastas esemed ning lubas need nädala pärast tagastada. Ka selgitas Tarassov et andis kulla pandimajja. Tunnistaja A M ütluste (III kd, tl 16) kohaselt töötab vastuvõtjana pandimajas Luutar. Annab välja pitsatsõrmuse, mis toodi pandimajja 16.11.2009 Nikolai Vigovski poolt. Ülejäänud esemed on realiseeritud. Tunnistaja N V ütluste (III kd, tl 27a) kohaselt raha kuldesemete pantimise eest ei saanud, varguse kohta ei tea midagi. Asjad palus pantida Igor Tarassov. Tunnistaja V S ütluste (III kd, tl 104) kohaselt selgus hommikul et on korteris koos J kahekesi. J ja venda ei olnud. Selgus et korterist on kadunud asju. Järeldasid et Jekaterina kutsus venna spetsiaalselt külla, et viimane saaks varastada.

§ 199

lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritakse võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise. Igor Tarassovi poolt S V ja J M (M ) korterist nendele kuulunud vara vargus on tõendatud peale Igor Tarassovi ütluste (III kd, tl 9, 48) kahtlustusega nõustub täielikult, ka kannatanute S V (III kd, tl 4), J M (III kd, tl 31, 62), tunnistajate V V (III kd, tl 8), J V (III kd, tl 40, 81), A M (III kd, tl 8) ja N V (III kd, tl 27a) ütlustega. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav inkrimineeritud kuriteo toime pannud S V ja J M korterist hõivatud võõra vara äraviimises enda asukohta, millest sai müügi ja pantimise teel raha. Sellisest käitumisest teeb kohus järelduse, et süüdistatav tegutses võõraste vallasasjade 17 1-10-7146 äravõtmisel nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Igor Tarassov on eelnevalt kahel korral toime pannud röövimise ja ühel korral 20.11.2009 varguse (III kd, tl 119-121). Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise (

§ 199lg 2 p 4).

2.

1. (kriminaalasi nr 10922700117) Tunnistaja O R ütluste (VI kd, tl 4) kohaselt töötab Viru Vanglas valvurina. Oli 23.06 ööl vastu 24.06.2010 teenistuses. Kella 23.56 paiku tundis valveruumis olles suitsu lõhna. Kambri nr. 2155 juures oli lõhn kõige tugevam. Küsis kinnipeetavalt Vitali Kuznetsovilt mida ta tegi ja sai vastuse et kinnipeetav pani madratsi põlema. Kambriukse avamisel paiskus välja suitsupilv. Kinnipeetavad evakueeriti. Peale kustutamist avastati et kambri tualettruumis oli suure leegiga põlenud poroloonmadrats. Kahjustatud olid kambri tualettruumi seinad, põrand ja lagi. Evakueerimine oli vajalik sest suitsu tekkis järjest enam ning teisi isikuid ohtu seadmata osakonnast välja juhtida ei olnud võimalik. Tunnistaja G J ütluste (VI kd, tl 19) kohaselt toimus põleng kambris nr.
2. Kambris ilma hapnikumaskita viibida võimalik ei olnud, suits mattis hinge. Kell 00.11 saabus päästeteenistus. Kinnipeetavad olid evakueeritud jalutusboksidesse. Kahtlustatava Vitali Kuznetsovi ütluste (VI kd, tl 30) kohaselt tunnistab et pani kuriteo toime. Umbes kella 18.00 paiku hakkas kinnipeetav kambrist nr. 2156 läbi seina rääkima ja tegi ettepaneku madrats põlema panna. Nõustus ettepanekuga, viis madratsi kambri tualettruumi ja süütas tikuga põlema. Kahtlustatava Vladislav Raud ütluste (VI kd, tl 40) kohaselt tunnistab et pani toime kuriteo milles teda süüdistatakse. Pakkus G A võimalust kustutada oma võlg madratsi põlema panemisega, kes aga ei nõustunud. Tegi ettepaneku Vitali Kuznetsovile, kes nõustus. Koridoris oli palju suitsu. Tunnistaja A Z ütluste (VI kd, tl 32) kohaselt paiknes kambris nr.
3. Kambrikaaslane hakkas suhtlema naaberkambris olevate kinnipeetavatega. Kambrikaaslane tegi ettepaneku madrats põlema panna, mida seal ka tehti. Tunnistaja G A ütluste (VI kd, tl 36) kohaselt oli kambris nr.
4. Naaberkambri kinnipeetav tegi ettepaneku madrats põlema panna. Keeldus ettepanekust, kuid kambrikaaslane rääkis edasi. Jäi magama. Üles ärkas tulekahju häire peale. Kambri laealune oli täitunud musta suitsuga. Kambrikaaslast rohkem näinud ei ole. Tekitatud kahju 270 krooni. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodel (VI kd. tl 12,13) on näha kambri tualettruumi kahjustused. Akti nr. 229 (VI kd, tl 14) kohaselt on kahjusummaks 33 702 krooni. Riigi Kinnisvara AS on esitanud tsiviilhagi, milles nõuab 13 622 krooni hüvitamist (VI kd, tl 66, 67).

§ 404

järgi kvalifitseeritakse võõra või oma asja süütamine, kui sellega on põhjustatud oht inimese elule või tervisele. Kogutud tõenditest nähtuvalt on süüdistatav Vitali Kuznetsov inkrimineeritud kuriteo toime pannud, pannes põlema Viru Vangla kambris nr. 2155 poroloonmadratsi, millega tekitas ohu teiste kinnipeetavate tervisele, või ka elule. Vitali Kuznetsov on süüd tunnistanud (VI kd, tl 30). Oht teiste kinnipeetavate tervisele on tõendatud tunnistajate G A (VI kd, tl 36) ütlustega kambri laealune oli täitunud musta suitsuga, G J ütlustega (VI kd, tl 19) ilma hapnikumaskita kambris nr. 2155 viibida võimalik ei olnud, sest suits mattis hinge ja O R ütlustega (VI kd, tl 4) evakueerimine oli vajalik sest suitsu tekkis 18 1-10-7146 järjest rohkem. Kohus leiab et Vladislav Raua (Raud) poolt Vitali Kuznetsov kuriteole kihutamine on tõendamist leidnud. Vladislav Raud on süü omaks võtnud (VI kd, tl 40). Tunnistajate A Z ja süüdistatavate ütlustega on tõendatud et Vladislav Raud tegi Vitali Kuznetsovile ettepaneku oma kambris madrats põlema panna, millega Vitali Kuznetsov nõustus ja mille tagajärjel pani madratsi põlema, st. pani kuriteo toime. Vladislav Raud tekitas Vitali Kuznetsovil tahtluse kuritegu toime panna, sest viimasel sellist tahtlust eelnevalt ei olnud. Enamasti kvalifitseeritakse kõigi kuriteost osavõtjate käitumine karistusseadustiku eriosa selle paragrahvi järgi, mis näeb ette vastutuse täideviija poolt toimepandud kuriteo eest, viitega

§ 22

vastavale lõikele, kus on kirjeldatud kihutaja ja kaasaaitaja käitumisele iseloomulikke tunnuseid. Siit tulenevalt tuleb Vladislav Raua (Raud) kui kuriteost osavõtja tegu kvalifitseerida

§-de 404, 22 lg 2 järgi. 2.9. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Viktor Kuznetsov tuleb süüdi tunnistada

§ 200

lg 2 p 7 järgi, Vitali Kuznetsov

§-de 199 lg 2 p 9, 25 lg 2, 200 lg 2 p 7, 404 järgi, Igor Tarassov

§-de 200 lg 2 p 4, 7, 307 lg 1 ja 199 lg 2 p 4 järgi, Oleg Selivjorstov

§ 200

lg 2 p 4 järgi ja Vladislav Raud

§-de 404, 22 lg 2 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab karistust kergendavaks asjaoluks kõigi süüdistatavate poolt oma süü kahetsust. Süüdistatavate karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Süüdistatavate näol ei ole tegemist isikutega, kes ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kõik süüdistatavad peale Viktor Kuznetsovi on eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Kohus leiab, et Vitali Kuznetsovi, Igor Tarassovi, Oleg Selivjorstovi ja Vladislav Raua suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes neile üksnes reaalne vangistus, arvestades et neid on varem karistatud korduvalt, kuid isikud jätkasid kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatavad ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Viktor Kuznetsov tuleb karistada tingimisi vangistusega. IV Tsiviilhagi ja menetluskulud KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult. Tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. Kui süüdistatav ega tema kaitsja tsiviilhagi vastu ei vaidle ning süüdistatav hagi tunnistab, on see käsitatav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, 19 1-10-7146 et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest (RKKKo 3-1-1-79-09). Kuna süüdistatavad on tsiviilhagid õigeks võtnud, siis tuleb hagid rahuldada täies ulatuses, tuues välja ainult õigusliku põhjenduse. Hagid on tõendatud kriminaalasja tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 127 lg 1, 128 lg 2 ja 3, 1043 ja 1045 lg 1 p 5. V Menetluskulud KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista Viktor Kuznetsovilt, Vitali Kuznetsovilt, Igor Tarassovilt, Oleg Selivjorstovilt ja Vladislav Raualt (Raud). Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. Pavel Gontšarov Kohtunik 20