1-08-2279 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.oktoober 2010, Tartu Kriminaalasja number 1-08-2279 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Tõlk Meeli Antonov Kohtuistungi sekretär Kätlin Küla Kriminaalasi Aleksandr Šubin süüdistus KarS § 121, § 199 lg 1 ja § 114 p 1,4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- märtsi 2010 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksandr Šubin Prokurör ringkonnaprokurör Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Aleksandr Šubin isikukood: 37107313724; elukoht: XXX;varem kriminaalkorrass karistatud 1-l korral Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 31.märtsi 2010 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-2279 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
- Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimese Advokaadibüroo OÜ kaudu 7980 (seitse tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni, sealhulgas käibemaks 1330 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend) krooni, vandeadvokaat Tatjana Massalinale tema poolt Aleksander Šubinile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
- KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Aleksander Šubinilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi eest 6650 krooni, millele lisandub käibemaks 1330 krooni, kokku 7980 krooni riigituludesse.
- Aleksander Šubinil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „Aleksander Šubin 1-082279 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 13.oktoobril 2010 kell 14.00 . Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 14.oktoobrist
- Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 14.oktoobrist
- Esimese astme kohtu otsuse sisu Viru Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõisteti Aleksandr Šubin süüdi KarS § 121 järgi, mille eest mõisteti A. Šubinile karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 199 lg 1 järgi, mille eest mõisteti A. Šubinile karistuseks 1 aasta 3 kuud vangistust, ja KarS § 114 p 1,4 järgi, mille eest mõisteti A. Šubinile karistuseks 12 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 järgi mõisteti A. Šubinile karistuseks 12 aastat vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Narva Linnakohtu 13.11.1996 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti A. Šubinile 13 aastat ja 6 kuud vangistust. Lisaks A. Šubinile esitatud süüdistustele KarS § 121 ja § 199 lg 1 järgi, esitati A. Šubinile süüdistus KarS § 114 p 1,4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud tahtliku tapmise, olles alkoholijoobe seisundis, 18.05.2007 kell 22.00, korteris asukohaga Narva, XXX, tegutsedes oma X sündinud vanaema H. O. tapmise eesmärgil, isiklike suhete pinnal, teadvustades, et tekitab talle erilisi kannatusi, peksis teda käte ja jalgadega, samuti puidust liistutükiga /tabureti osaga/ vastu pead ja keha, tekitades hulgalisi verevalumeid näo, pea, rindkere, kaela, üla- ja alajäsemete piirkonnas, verevalumid südamepauna koes, keeleluu parema ja vasaku sarve murru, vasaku rangluu kahekordse killunenud murru ja rindkere kinnise tömbi trauma, millega kaasusid hulgalised roiete murrud, millele järgnes traumaatiline šokk, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Peale peksmist jättis kannatanu abita, kes ei saanud iseseisvalt liikuda, kinnises korteris, kus oli avastatud tema surnukeha 24.05.
- Maakohtu istungil tunnistas A. Šubin ennast süüdi talle esitatud süüdistustes KarS § 121 ja § 199 lg 1 järgi. Süüdistuses KarS § 114 p 1,4 A. Šubin ennast süüdi ei tunnistanud. Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et A. Šubini süü KarS § 121, § 199 lg 1 ja § 114 p 1,4 järgi on täielikult tõendatud. Maakohus märkis, et kuigi A. Šubin ei tunnistanud end süüdi 18.05.2007 kannatanu H. O. (edaspidi H. O. ) tapmises, ta ei eitanud, et osales koos teise kahe isikuga tema peksmises. Kohtuistungil keeldus A. Šubin nimetamast neid kahte isikut, kuigi talle on teada nende nimed, ning selgitamast, miks ta varem ei ole rääkinud nende kohalolekust. Samuti ei suutnud A. Šubin selgitada, millega ja mille eest ta peksis kannatanut. Samal ajal toimepandud kuriteo motiivina 2
(7)nimetas A. Šubin kahe kurjategija soovi takistada tal ümber vormistada vanaema korterit tema nimele. Maakohus hindas kriitiliselt A. Šubini ütlusi H. O. peksmises kõrvaliste isikute osalemisest ja leidis, et need on ilmselgelt väljamõeldud. Maakohtu arvates, A. Šubini poolt sündmusesse kõrvaliste isikute asetamine järgib ainult üht eesmärki – näidata end paremast küljest, esitledes end mingil määral kannatanuna, pannes sellega kogu vastutuse teistele. Üksnes see, et A. Šubin ilma põhjuseta keeldus nimetamast neid isikuid, tõendab maakohtu arvates seda, et need isikud lihtsalt reaalsuses ei eksisteeri. Samuti märkis maakohus, et tunnistaja S. A. ei ole maininud mingitest kõrvalistest isikutest kannatanu korteris. S. A. ütluste kohaselt kuulis ta õhtul kannatanu korteris, kuidas A. Šubin kaks tundi karjus oma vanaema peale, samuti kuulis ta kolinat, mis sarnanes kukkumisele. Järgmisel päeval tunnistas talle A. Šubin, et ta tõstis käe vanaema vastu. Maakohus leidis, et puudub alus mitte usaldada S. A. ütlusi, kuna maakohtu hinnangul ei ole tal mingit põhjust varjata korteris kõrvaliste isikute viibimise fakti, kui see tõesti oleks aset leidnud. Ühtlasi asus maakohus seisukohale, et asjaolu, mille kohaselt jättis S. A. oma varasemates ütlustes kohtueelsel uurimisel ütlemata mõned olulised momendid, ei sea iseenesest kahtluse alla tema ütluste õigsust, kuna maakohtu hinnangul selgitas S. A. täiesti loogiliselt ära põhjuse. Lähtudes eeltoodust, asus maakohus seisukohale, et A. Šubini väide selle kohta, et peale tema osalesid H. O. tapmises veel kõrvalised isikud, on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohus leidis, et kohtuliku uurimise käigus kannatanu M. Š. , tunnistajate T. H. , O. T. , S. A. ja H. O. ütlustega on tuvastatud, et viimasel ajal tegi A. Šubin oma eakale vanaemale liiga, hoolitses tema eest halvasti, vestlustes temaga soovis talle surma. 18.05.2007 korraldas A. Šubin H. O. skandaali, mille pealtnägijaks oli S. A. . Selle põhjuseks oli H. O. tütre, M. Š. , palvel välisukse luku lõhkumine, kus elasid A. Šubin ja vanaema, kes ei olnud võimeline iseseisvalt liikuma. Äkilist iseloomu omava A. Šubini jaoks, kellel olid lisaks sellele oma emaga vaenulikud suhted, mis olid sealhulgas seotud H. O. korteri pärimisega, oli see tugevaks ärritavaks faktoriks, millega hiljem kaasnes, tema poolt sel õhtul kange alkoholi (80% viina) tarvitamise foonil, kannatanu peksmine. Maakohus leidis, et asjaolu, mille kohaselt on A. Šubinil kalduvus vägivallale (just naiste suhtes kasutavale vägivallale), on tõendatud nii tema eelneva eluga, milles oli ühe naisterahva tapmine ja teise peksmine, kui ka kogu tema meelestatusega 18.05.2007 õhtul. Maakohus märkis, tuginedes S. A. ütlustele, et „kui A. Šubin jättis ta tänavale, siis ta ütles, et tal on vaja minna ja naiste üle mõnitada“. A. Šubin tunnistas ise kohtuistungil, et 18.05.2007 õhtul oli ta raevunud ja vihane lõhutud lukkude pärast ja et vaigistada raevu, tahtis purjus naisterahva üle nalja heita. Maakohus tuvastas M. Š. , T. H. , H. O. ja A. Šubini ütluste järgi, et H. O. korterivõtmed olid ainult A. Šubinil. Seega leidis maakohus, et ükski kõrvaline isik, ilma A. Šubini teadmata, ei saanud siseneda korterisse. Maakohus tuvastas M. Š. ja T. H. ütluste kohaselt, et A. Šubin on varem ähvardanud H. O. tapmisega. Ühtlasi leidis maakohus, et on tuvastatud asjaolu, mille kohaselt sõitis A. Šubin järgmisel päeval peale vanaema peksmist koos S. A. terveks päevaks Narva-Jõesuusse, jättes H. O. suletud korterisse ilma toidu, joogi ja telefonita, s.o ilma abita. Enne ärasõitmist Tallinnasse heitis S. A. pilgu vanaema tuppa ja nägi ta laubal heledat sinikat, vanaema keha oli tekiga kaetud. Antud asjaolu on maakohtu hinnangul kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Vägivallajälgi H. O. näol nägi ka M. Š. 24.05.2007. Maakohus tuvastas S. A. ütlustega, et pärast vanaema peksmist alustas A. Šubin kiirelt auto otsinguid Narvast väljasõiduks, paludes abi oma sugulaselt, kellele A. Šubin ütles, et tahab Narvast ära sõita just nimelt seoses sellega, et peksis vanaema. Jõudes S. A. x juurde x, selgitasid talle, et A. Šubin peksis vanaema, mistõttu oli tal vaja Narvast ära sõita, ja et vanaema ei ole enam elavate kirjas. Maakohus järeldas, et A. Šubini teod enne tapmist (tema ähvardused) ning peale vanaema tapmist (kiire ärasõitmine Narvast ja avameelsed väljaütlemised peksmise kohta) kinnitavad A. Šubini tahtlust tapmiseks. 3
(7)Maakohus leidis, et tapmise motiiviks olid isiklikud, A. Šubini ütluste järgi, keerulised suhted, mis olid tekkinud tema ja H. O. vahel viimasel aja jooksul. M. Š. ütluste järgi püüdis A. Šubin visalt saavutada vanaemalt korteri vormistamist tema nimele, kuid vanaema kartis pärandada korterit A. Šubinile, kuivõrd kartis, et ta visatakse tänavale. Selle kohta andis ütlusi H. O. . Maakohus märkis, et A. Šubini tahtlusest H. O. tapmiseks tõendavad objektiivselt järgmiste asjas tuvastatud asjaolude kogum: kannatanu peksmine käte ja jalgadega elutähtsatesse organitesse, samuti kuriteo vahend (taburet, mille katkisel osal on, vastavalt DNA ekspertiisile, avastatud bioloogiline materjal, mis on kokkulangev H. O. DNA profiiliga), s.o kuriteo vahend, millega objektiivselt võib põhjustada surma, ning surma põhjustamiseks piisava jõuga. Maakohus leidis, et A. Šubini teod on kvalifitseeritud õigesti KarS 114 p 1 järgi ning asus seisukohale, et tekitades maaslamavale ja vastupanuvõimetule H. O. hulgaliselt elupuhuseid vigastusi, oli A. Šubin teadlik, et tekitas talle erilisi kannatusi, mis näitab toimepandud tapmise piinavat viisi. Hulgalised vigastused kehal, nende paigutus ning jõud, millega need vigastused olid tekitatud, lisaks tabureti kasutamine kuriteo vahendina – eeltoodud asjaolud tingivad maakohtu hinnangul piinava tapmise viisi, kuna on seotud H. O. pikaajalise (löökide tekitamisest kuni surmani) tugeva füüsilise valu tekitamisega. Tapmise piinav viis väljendus maakohtu arvates ka selles, et peale peksmist jättis A. Šubin H. O. , kes ei suutnud iseseisvalt liikuda, ilma abita kinnisesse korterisse, kus avastati 24.05.2007 tema surnukeha. Seega asus maakohus seisukohale, et tekitades H. O. , kes oma vanuse ja haiguse tõttu ei olnud võimeline end kaitsma, hulgalisi elupuhuseid vigastusi pika aja vältel (umbes kaks tundi), oli A. Šubin teadlik, et tekitab H. O. erilisi kannatusi, mistõttu on tegemist tapmise piinava viisiga. Karistusregistri tõendi kohaselt leidis maakohus, et A. Šubin on 13.11.1996 karistatud KrK § 100 järgi ning antud karistus ei ole kustutatud karistusregistrist, mistõttu pani A. Šubin tapmise toime teist korda. Kaitsja juhtis maakohtu tähelepanu A. Šubini ebatavalisele väljendusele, et vanaema peksid kaks kurjategijat ja osa temast, s.o tema isiksus jagunes kaheks osaks: üks osa temast viibis koridoris ja vastu oma tahtmist osales vanaema peksmises, ning teine viibis kõrval. Eelnimetatud ütluste hindamisel arvestas maakohus asjaolu, et enne vanaema peksmist tarvitas A. Šubin kanget alkoholi (80%-list viina). Siinkohal märkis maakohus, et kahtlusi ei tekkinud A. Šubini psüühilise seisundi osas, kuna viimane andis mõistlikke, täpseid ja loogilisi ütlusi kuriteo episoodide osas, mida ta tunnistas. Selle tõttu leidis maakohus, et A. Šubini versioon vanaema peksmise kohta kahe kurjategija poolt, on väljamõeldud, eesmärgiga viia maakohut eksitusse ja vähendada sellega oma vastutust. Ühtlasi märkis maakohus, et kohtumeditsiiniline ekspertiis ei tuvastanud A. Šubinil psüühilisi kõrvalekaldumisi, mis oleks määratletud haigusena. Samuti tuvastas maakohus, lähtudes kohtuarstliku ekspertiisi arvamusest, et H. O. raskete kehavigastuste tekitamise ja saabunud surma vahel esineb vahetu põhjuslik seos. Maakohus, analüüsides A. Šubini ütlusi selle kohta, et tal oli raske oma raevu ja vihaga toime tulla, samuti M. Š. ütlusi x agressiivsuse ja tema ähvarduste kohta, arvestades A. Šubini poolt toimepandud kuritegude jõhkrat iseloomu ja tema kalduvust kangete alkohoolsete jookide tarvitamisele, leidis, et eelnimetatud asjaolud tõendavad A. Šubini poolt suurt ohtu ühiskonnale. Maakohus tuvastas, et A. Šubini süü talle inkrimineeritud kuriteos on tõendatud tema enda, S. A. , kannatanute ja tunnistajate ütlustega, ning toimiku materjalidega. Ühtlasi märkis maakohus, et puudub alus mitte usaldada kannatanute ja tunnistajate ütlusi, kuna need on järjepidevad, loogilised ja teineteisega kooskõlas. Maakohus leidis, et A. Šubini ütlused kahest kurjategijast, kes peksid vanaema, ei ole usaldusväärsed ja on paljasõnalised, kuna need on vastuolus toimiku materjalidega, kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning ei ole veenvad. Ühtlasi märkis maakohus, et A. Šubini eelnimetatud versioon oli välja toodud ainult maakohtus ning ei leidnud kinnitust. Maakohus tuvastas, et A. Šubin on varasemalt karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest, milline karistatus ei ole karistusregistrist kustutatud. Ühtlasi süüdistatav ei töötanud. Maakohus ei tuvastanud süüd raskendavaid või kergendavaid asjaolusid. 4
(7)Karistuse määramisel, juhindudes KarS §-st 56, arvestas maakohus kuriteo raskust (esimese astme kuritegu), puuduvad süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud, A. Šubini isiksust, kuriteo tehiolusid (toimepandud kuritegude jõhkrat iseloomu) ning jõudis järeldusele, et A. Šubinile on otstarbekas mõista reaalne karistus vähemalt 12 aastat vangistust. Apellatsioonis esitatud taotluse sisu A. Šubin taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse osalist tühistamist, s.o osas, millega ta mõisteti süüdi KarS § 114 p 1,4 järgi ja õigeksmõistmist eelnimetatud süüdistuses. Apellatsioonis selgitab A. Šubin, et
- mai õhtul sisenes ta koos S. A. oma elukohta, XXX, Narvas. Korteri uksed olid samal päeval lõhutud ja nagu ta on aru saanud, siis M. Š. õhutusel teiste inimeste poolt. Esikus nägi ta maas lamamas oma vanaema H. O. . Tahatuppa ei olnud võimalik minna selliselt, et vanaemale mitte peale astuda, mistõttu A. Šubin tõstis ta istukile. Siis läks H. O. tagatuppa. Vanaema istukile tõstes nägi A. Šubin, et tema vanaemas on 2 kurjategijat, kes A. Šubinit ründasid, mistõttu peksis A. Šubin või osa temast oma vanaema. Peale vanaema peksmist need 2 kurjategijat lahkusid ja A. Šubin ei saanud neid takistada. Enne, kui A. Šubin koos H. O. kauplusesse läksid, oli vanaema oma toas voodis, kuna ta ei saanud käia. A.Šubin märgib, et tapmise motiiviks peetakse asjaolu, et ukse lukud olid lõhutud, mistõttu pani see A. Šubinit peksma oma vanaema, kuid see ei ole tapmise motiiviks. Selgituseks lisab A. Šubin, et ta avastas juba lõhutud ukselukud siis, kui ta oli töölt koju tulnud. A. Šubin märgib, et ta küll vihastas selle peale ja kutsus politsei. Siinkohal leiab A. Šubin, et kui vastaks tõele, et ta peksis oma vanaema lukkude tõttu, oleks ta seda teinud koheselt pärast politsei lahkumist korterist või poleks üldse politseid kohale kutsunud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis pole esitatud selliseid kaalukaid ja põhjendatud asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsuse põhiosas uuritud tõendite ja nende põhjal tehtud järelduste süüstava sisu süüdistatavale inkrimineeritud eluvastases süüteos. Maakohtu süüdimõistva otsuse põhiosas on (3 kd tl 115-117) motiveeritult antud hinnang süüdistatava poolt toimepandud kannatanu tapmisele, käsitledes seejuures ka koosseisulisi asjaolusid KarS § 114 p 1 ja p 4 tunnustel. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus ja apellatsioonis esitatud kaitseversiooni juurde, väites, et tema ei ole kannatanu H. O. tapmises osalenud. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu kriitilise järeldusega ( 3 kd tl 116 pöördel) süüdistatava paljasõnalise väite osas, et kannatanu peksmises osalesid väidetavalt kõrvalised isikud. Põhjendatult on kohus järeldanud, et esitatud andmete ja kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal on taoline väide tundmatute isikute vägivaldsest tegevusest kannatanu H. O. surma põhjustamises väljamõeldud. Eelkõige annab selleks aluse asjaolu, et süüdistatav ka ringkonnakohtus keeldus järjekindlalt avaldamast detaile väidetavate vägivallatsejate isikutunnuste kohta, oskamata samas nimetada ühtegi 5
(7)veenvat ja eluliselt usutavat põhjendust, miks ta seda ei tee, kui teda ennast alusetult süüdistatakse vanaema tapmises. Ringkonnakohus ei pea tõsiseltvõetavaks süüdistatava apellatsioonis märgitut, et kui ta vanaema üles tõstis nägi ta, et „vanaemas on 2 kurjategijat.“ Samuti ei sisalda tõsiseltvõetavust kriminaalasja materjalidest tulenevalt süüdistatava väide, et „needsamad kurjategijad ründasid mind ja seejärel need 2 kurjategijat ja osa mind või siis minust peksid mu vanaema. Need 2 kurjategijat on mulle mõningaid momente toimunust näidanud, kuid kuidas kõik täpselt oli, seda ma ei tea. Peale vanaema peksmist need 2 kurjategijat lahkusid ja ma ei saanud neid takistada.“ Ringkonnakohtus süüdistatav seega jätkas apellatsioonis nimetatu kordamist ja kinnitas, et kaks isikut peksid vanaema ja „osa minust.“ Süüdistatav leidis, et temast see ei sõltunud, tema vanaema ei tahtnud tappa, motiivi tal selleks polnud. Arvab, et tema süü seisnes selles, et ta kiirabi ei kutsunud, samas vägivald ei olnud tema kavandatud ja temast ei olenenud midagi. Eelkirjeldatud kohtutes avaldatud ütluste ja apellatsioonis sisalduva põhjal võiks tõusetuda küsimus süüdistatava vaimse seisundi kontrolli vajadusest, kuid sellele annab põhjaliku vastuse 08.01.2008 teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 1/3/74 (2 kd tl 21-30). Läbiviidud ekspertiisi põhjalik uurimuslik osa lõpeb arvamusega, mille kohaselt A. Šubinil ei esine psüühikahäireid, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „nõdrameelsus“, „nõrgamõistuslikku“ või „raske psüühikahäire“. A. Šubinil esineb segatüüpi isiksusehäire. Temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal ei olnud A. Šubinil oma psüühilise seisundi poolt takistusi ega piiranguid oma teo iseloomust, sealhulgas ka selle keelatusest arusaamiseks ja oma käitumise juhtimiseks. A. Šubin on suuteline osalema menetlustoimingutes ja kandma karistust. Ringkonnakohtul ei tekkinud kohtuistungil süüdistatavat küsitledes samuti kahtlust tema psüühilises seisundis. Seega tuleb süüdistatava väidet vanaema H. O. peksmisest kahe tundmatu isiku poolt käsitleda kui süüdistatava väheveenvat kaitseversiooni, mis on asjakohatu kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud tõenditest tulenevalt. Taolisele järeldusele tuli tõendite uurimisel ja nende võrdleval analüüsil ka maakohus ( 3 kd tl 117-118). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja vastuväitega, et kriminaalasja materjalid ei sisalda küllaldaselt tõendeid, millest järelduks süüdistatava süü tapmise toimepanemises. Asjaolu, et kriminaalasjas pole tuvastatud ja tõendina fikseeritud otsest kuriteosündmuse pealtnägijat ei sea veel kahtluse alla süüdistatava süüd. Kaitsja poolt nimetatud mitmed vähetähtsad asjaolud kogutud tõendite tervikkontekstis (näit. tunnistaja O. T. ei suuda detailselt nimetada päeva millal tapmisega seonduvad sündmused toimusid, tunnistaja S. A. pole otseselt pealt näinud süüdistatava vägivaldset tegevust kannatanu suhtes, sündmuskoha vaatlusprotokollis toa keskel laual fikseeritud taldrik toiduga kinnitab, et eakas H. O. ei olnud toiduta jne.) ei lükka ümber maakohtu otsuse põhiosas (3 kd tl 115117) põhjalikult ja analüüsivalt käsitletud süüdistatava süüd kinnitavate tõendite sisu. Süüdistatav pidas veel võimalikuks, et ilmselt kohtud käesoleva kriminaalasja menetlemisel suhtuvad tema isiku puhul tõenditesse mitteobjektiivselt ja seda põhjusel, et süüdistatav on isik, kes on varem toime pannud tapmise. Ringkonnakohus leiab, et selline üldsõnaline väide pole asjakohane. Varasemalt toimepandud eluvastane kuritegu ei kalluta ega dikteeri süüdistatava süüditunnistamist käesolevas kuriteos, so H. O. tapmises. Samas ei saa ringkonnakohus märkimata jätta ja nõustub maakohtu otsuses karistuse mõistmise osas nimetatuga, et süüdistatav on varasemalt kohtulikult karistatud analoogse kuriteo toimepanemise eest. Õigustatult on maakohus tõenditest tulenevalt nimetanud ka süüdistatava ilmset kalduvust vägivaldsusele. Apellatsioonis on lisaks õigeksmõistmise taotlusele süüdistatav märkinud veel soovi talle mõistetud karistust kergendada. Samas on see taotlus üldsõnaline ja sisalda ühtegi asjakohast põhjendust. 6
(7)Ringkonnakohus leiab, et maakohtu poolt karistuse mõistmise osas esitatud motiveering (3 kd tl 112, 118) tuleneb KarS § 56 sätestatud põhimõttest. Süüdistatava süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Maakohus on siinjuures õigustatult rõhutanud toimepandud esimese astme kuritegu, so tapmist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida nagu maakohuski karistuse mõistmisel eraldi asjaolu, et süüdistatava puhul on tegemist isikuga, keda on varasemalt juba karistatud teise isiku tapmise eest. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjatele makstud tasudest seoses nende osalemisega kohtuistungil ja seega on A. Šubin kohustatud hüvitama kulud õigusabile, mis olid osutatud advokaat T. Massalina poolt. Tiit Lõhmus Maarika Kuusk 7
(7)Ago Kutsar