Obsah (13)

§ 113§ 121§ 418§ 64§ 68§ 73§ 83§ 2§ 25§ 148§ 32§ 56§ 60

Ärakiri 1-10-15593 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. märts 2011. a Haapsalus Kohtuistungi toimumise aeg 22.veebruar 2011 Kriminaalasja number 1-10-1

§ 113

- § 25 lg 2, § 121, § 418 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Kaarel Vahi - elukoht *, isikukood 33604250213, *, *haridus, emakeel * keel, *, karistamata, kahtlustatavana kinni peetud 30.0401.05.2010, kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Kaarel Vahi

§ 121järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks) aasta.

2. Süüdi mõista Kaarel Vahi

§ 418lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta.

3. Süüdi mõista Kaarel Vahi

§ 113- § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) aastat.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskema

itusega, mõista Kaarel Vahi`le liitkaristuseks vangistus 6 (kuus) aastat. 5. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada Kaarel Vahi`le mõistetud karistust 1/3 so 2 (kahe) aasta vangistuse võrra ning karistuseks lugeda vangistus 4 (neli) aastat. 6.

§ 68

lg 1alusel arvata karistusaja hulka Kaarel Vahi kahtlustatavana kinnipidamine 30.0401.05.2010, s.o. 2 päeva ja Kaarel Vahi ärakandmata karistuseks lugeda vangistus 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 1 1 Ärakiri 1-10-15593 7. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta ärakandmata vangistus Kaarel Vahi suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud ärakandmata 3 aasta 11 kuu 28 päevast vangistust ei pöörata täitmisele kui Kaarel Vahi 5 (viie) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
2. märts
3. a.
4. Kohalda Tiina Vahi tervise kaitseks Kaarel Vahi`le lähenemiskeeld T V suhtes kolmeks aastaks ja keelata Kaarel Vahi`l läheneda T V`le lähemale kui 5 meetrit ja keelata Kaarel Vahil minna ja viibida T V elukohas.
5. Tühistada Kaarel Vahi suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.
6. Välja mõista Kaarel Vahi'lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber
7. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 1-10-15593 ning nõude liik - menetluskulu/: - sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 05 senti; - määratud kaitsjale makstud tasu 556 (viissada viiskümmend kuus) eurot 06 senti; - koopiate tegemise kulu 12 (kaksteist) eurot 30 senti; -ekspertiisitasu 420 (nelisada kakskümmend) eurot 22 senti. Nõuded loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse lahend täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile. Lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.
8. Jätta riigi kanda määratud kaitsjatele makstud tasu ja kulud 424 eurot 56 senti.
9. Asitõendid – pluus ja püstoli plastist karp, mis asuvad kriminaalasja juures, hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 14.

§ 83

lg 4 alusel konfiskeerida asitõendid - püstol Mauser nr 305042 kaliibriga 6,35 mm ja 7 padrunit kaliibriga 6,35, mis asuvad Lääne Prefektuuri Haapsalu PJ relvahoidlas.

1. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista Kaarel Vahi`lt T V (arve *) kasuks 284 (kakssada kaheksakümmend neli) eurot 41 senti.
2. Saata kohtuotsus peale jõustumist Eesti Haigekassale. Edasikaebamise kord Süüdistataval, tema kaitsjal, kannatanul on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril vastavalt KrMS § 318 lg 3 p 2 apellatsiooni esitamise õigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. I, II, III episood Süüdistused Kaarel Vahi süüdistatakse selles, et tema tungis 07.12.
3. aastal oma elukohas * talus kallale * T V, keda lõi ühe korra vastu paremat käsivart, millega põhjustas T V füüsilist valu ja * paremal käsivarrel. 2 2 Ärakiri 1-10-15593 Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime teise inimese löömise, s.o kehalise väärkohtlemise, mis on kvalifitseeritav

§ 121järgi.

Kaarel Vahi süüdistatakse selles, et tema tungis 02.04.2009 aastal oma elukohas * talus kallale * T V, keda lõi 8-10 korda rusikatega pea piirkonda ning muljus * käsivarsi, millega põhjustas T V füüsilist valu ning mõlema käe küünarvarte piirkonnas *. Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaarel Vahi süüdistatakse selles, et tema tungis 16.01.2010 aastal kella 14.30 paiku oma elukohas * talus kallale * T V, keda tiris korduvalt juustest, peksis pähe, väänas ja muljus käsi ning kägistas kaela piirkonnast, millega tekitas T V füüsilist valu ning parema küünarvarre piirkonnas, vasakul kaela piirkonnas ja parema õla eespinnal *. Kallaletungi tagajärjel purunesid T V prillid, millega tekitas Kaarel Vahi T V varalise kahju 4450 krooni suuruses summas. Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime teise inimese löömise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 121

näeb kuriteona ette teise inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav on ennast

§ 121järgi kvalifitseeritavates kuritegudes süüdi tunnistanud osaliselt.

Kohtus uuritud tõendid I episood. Süüdistatav K.Vahi andis ütlusi /tl 83-89 I kd/, et 07.12.2007 T V käsivarre sinikat ei mäleta, võimalik, et tegi seda. Mäletab, et olid köögilaua taga, riidlesid millegi üle, T.V ise ütles, et tule löö, seda ütles ta hasartselt. Ei mäleta, et teda löönud oleks, müksas teda üle laua nurga. Umbes pool aastat tagasi leidis T asjade hulgast foto, millel oli T ja ta käel oli sinikas. Muidu ei oleks seda mäletanudki, aga selle foto järgi tuli meelde, kust T sinika sai. Selle foto viskas pliidi alla, sai aru, et T on kurjad plaanid, et kogub asitõendeid. Kannatanu T.V on andnud ütlusi /tl 13 II kd/, et 07.detsembril 2007 lõi Kaarel talle väga kõvasti vastu paremat käsivart, peale seda läks kodust ära bussi peale, sai kokku U L, kes tegi tema käsivarrest pilti. Pärast seda löömist läksid sõrmed raskuste tassimisest paiste. Arst ütles, et see on sellest, et löök oli närvi pihta. Kui Kaarel seda fotot nägi, mis käest oli tehtud, oli ta väga vihane. Tl 75-76 II kd on tunnistaja U O ütlused, mille kohaselt 2009.a aprillis või mais T.V tuli tema juurde koju ja rääkis, et oli mehe käest peksa saanud ning oli ka arsti juures käinud. T.V soovis, et ta teeks tema käest pilti. T.V oli õla ja küünarnuki vahel sinine laik, kuid kummal käel, seda ei mäleta. Tegi sellest pildi ja peale ilmutamist andis T.V kätte. Hiljem palus T.V seda pilti veel paljundada. Tl 7778 II kd on U.O täpsustanud, et võis olla ka 07.12.2007, kui T.V käest (sinikast) pilti tegi. Mäletab, et käis sel ajal kunstiringis. T.V on palju kordi talle rääkinud oma kodusest olukorrast, ta võis rääkida ka aprillis või mais toimunud peksmisest ja võis segamini ajada selle pildistamise korraga. Foto on lisatud T.V ülekuulamise protokollile ja asub tl 17 II kd, kus on näha, et T.V paremal õlavarrel on *. II episood Süüdistatav Kaarel Vahi on andnud ütlusi /tl 83-89 II kd/, et 02.04.2009 juhtunut mäletab. Kui T tütre juurest tagasi tuli, küsis, kust ta võttis õiguse nende ühist raha võtta. T arvas, et see oli normaalne tegu. Selle vaidluse käigus võttis T randmest kinni ja surus ta diivanile istuma. Müksas T käega (mitte rusikaga) pähe, aga mitte üle kahe korra. T ei rääkinud midagi peale seda peavalust, 3 3 Ärakiri 1-10-15593 käsi näitas küll, ütles, et valus on ja vist, et käsi on jämedam. Tunnistab, et pigistas T randmest. Pärast täpsustab, et kui T diivanile surus, siis oli ta lamamisasendis, pea oli padja peal. Kannatanu T V on andnud ütlusi /tl 13 II kd/, et aprillis 2009 käis Tallinnas, kui tagasi tuli, heitis pikali, Kaarel tuli tema juurde ja hakkas teda rusikatega pähe taguma. Oli tugev valu, pea valutas veel kaua. Karjus, et Kaarel, palun ära tee mulle haiget. Kaarel tagus edasi, lõi 8-10 korda pähe, palus, et ta lõpetaks. Samal korral hoidis Kaarel tal mõlema käe randmest korraga kinni, veresoon tuli välja, käed olid pigistamisest väga valusad. Pärast seda korda käis perearsti juures ja sai tõendi. Kui Kaarel peksmise lõpetas, läks Kaarel kööki, sõimas edasi, Võttis telefoni ja helistas oma tütrele J. Ei jõudnud rääkida, kui Kaarel tuli köögist tagasi ja hakkas teda uuesti rusikatega pähe taguma. Telefoni kinni ei pannud, pani selle voodi nurka, tütar kuulis tema karjumist. Tütar ei öelnud midagi, ta oli rase ja ei julgenud midagi teha. Tl 56-60 II kd on tunnistaja J S ütlused (antud 04.02.2010) selle kohta, et eelmisel aastal aasta esimeses pooles ema T.V helistas talle ja kuulis, et Kaarel ja ema karjusid üksteise peale. See ei olnud appihüüdmine vaid kuulis ema poolt selliseid hääli nagu oleks teda rünnatud – ta ütles aih. Hääled olid väga valjud, suhteliselt kiirelt vajutas telefoni kinni, sest oli lapseootel, ei saanud kuidagi ema aidata, oli šokis. Helistas 2 tunni pärast emale ja ema ütles, et Kaarel tuli talle kallale. Tl 61-63 II kd on tunnistaja U L andnud ütlusi (09.02.2010), et eelmise aasta kevade poole suve, aprillis-mais T helistas ja nuttis, Kaarel oli liiga teinud, pähe tagunud. T helistas mitu korda. Umbes nädal hiljem läks T juurde, T käel nägi muljumisjälgi ja siniseid plekke. Tl 18 II kd on perearst H.Kalberg 06.04.2009 antud tõend selle kohta, et T.V pöördus kaebusega tema poole – abikaasa oli 02.04.2009 kallale tunginud, peavalud ja valulikkus käsivarte piirkonnas. Objektiivselt: mõlema käe küünarvarte piirkonnas kriimustused ja muljumise jäljed. III episood Süüdistatav Kaarel Vahi on andnud ütlusi /tl 83-89 II kd/, et 16.01.2010 oli T jalg kipsis. Täpselt enam ei mäleta teemat, millest asi pingeliseks läks. T oli ratastoolis ja raputas teda koos ratastooliga, T surus oma käed näole prillide peale. Sikutas teda kuklast juustest. Täpsustas, et pärast seda kui oli T juustest sikutanud, viis T ratastooliga diivani juurde ja siis T näitas, kus prillid on. T küsis, et kus on prillid, prillid olid keset tuba, ei tea, kust need sinna said. Arvab, et T tundis, et prillid läksid katki ja visaks ise prillid eemale. Võttis prillid põrandalt üles ja andis T kätte. Prillide sangad olid muljutud, sangad olid küljes, kinnituskohtadest olid deformeerunud. Tahtis prillid näpitsaga korda teha, ei ole nõus prille kinni maksma. Pähe T ei löönud, teda ei kägistanud. Sai aru, et T oli kõik planeeritud ja korjas kõik telefonid ära. Kannatanu T V on andnud ütlusi /tl 2-5 II kd/, et 16.01.2010 kella 14.30 ajal oli * Kaarel Vahiga köögis sõnavahetus. Peale seda läks tuppa ja istus diivanile, jalg, mis oli kipsis, valutas, pikali ei julgenud panna, kuna siis K.Vahi hakkab pähe taguma, on seda ennegi teinud. Tõmbas ratastooli enda ette, pani pidurid peale, et K.Vahi temani ei ulatuks. Umbes 10 minuti pärast tuli K.Vahi talle tuppa järgi, tal oli õudne nägu peas. Tõmbus diivani tagumisse nurka, lootuses, et K.Vahi temani ei ulatu üle ratastooli. Aga ta ulatus, haaras juustest kinni ja tiris lähemale. Pani oma käed pea peale kaitseks, et ei saaks hakata rusikatega pähe taguma. K.Vahi tiris mõlema käega tugevalt juustest, röökis valust, eriti valus oli kui ta kukla juustest tiris. Siis lasi juustest lahti, haaras ühe käega kõrist ja hakkas kägistama, teise käega võttis rinnust kinni kampsunist ja hakkas seda oma käes keerama, kampsuni kaelus läks järjest kõrile lähemale. Siis pigistas veel lõuast nii tugevalt, et lõualuud olid valusad. Paremal pool kaelal on näha sinikad, kaelaümbrus kõik punetas ja õhetas, pani kompressi peale. Järsku K.Vahi lõpetas ja läks kööki. Juustest tirimine ja kägistamine võis kesta 10-15 minutit. Lasi ennast diivani peale pikali, sest pea käis ringi ja valutas, halb oli olla, mõtles, et minestab ära. Ainuke mõte oli, et peab majast välja saama. Hakkas ratastooliga sõitma ukse poole, jõudis keset tuba, K.Vahi nägi teda ja tuli talle uuesti kallale, tiris jälle juustest. Proovis oma kätega pead kaitsta, see ei õnnestunud, K.Vahi võttis tal käest kinni, ei jõudnud vastu panna, sellest on paremal käel randmest ülevalpool sinikad. Olid prillid ees, mis rüseluse käigus eest ära lendasid ja katki läksid. 4 4 Ärakiri 1-10-15593 Järsku K.Vahi lõpetas ära ja läks kööki. Sai aru, et nii ei pääse, mõtles, et helistab oma * U L`le. Jõudis numbri ära valida ja siis tuli K.Vahi ja võttis telefoni ära, kuulis veel, kuidas * telefonis rääkis. K.Vahi peitis kõik telefonid ära. Juustest tirimine, kõrist ja lõuast pigistamine tegid valu. Prillidel oli ära murdunud üks sang, teine on kõver, vasak ninatugi katki, vasak deformeerunud. Prillide lõhkumisega tekitati kahju 3200 krooni. Tl 61-63 II kd on tunnistaja U L andnud ütlusi, et 16.01.2010 helistas T, ta ei jõudnud midagi öelda, kuulis läbi telefoni T nuttu ja karjumist, et ära tao, mul on valus. Kaarli häält kuulis ütlemas, et sul peabki valus olema. Peale seda hüüdis T, keegi ei vastanud, hüüdis, et Kaarel, mida sa teed. Pärast seda kuulis Kaarli häält, et ah juba sa jõudsidki. Kuulis veel, et Kaarel karjus, et kus see on. Pärast seda oli vaikus. Helistas T sama päeva õhtul, reedel ja laupäeval. Keegi ühtegi telefoni vastu ei võtnud. Siis helistas * vallavalitsuse sotsiaaltöötajale. Tl 6-9 II kd on T V 18.01 läbivaatuse protokoll – T.V ratastoolis, T.V *. Tl 37 II kd on perearst H.Kalberg 01.02.2010 väljastatud tõend, mille kohaselt T.V`le 16.01.2010 abikaasa oli kallale tunginud, objektiivne leid – *. Sarnaseid kallaletunge esinenud ka varem korduvalt. Kohtu seisukoht Hinnates kõiki eelkirjeldatud kohtus uuritud tõendeid kogumis, leiab kohus, et usaldusväärseks saab lugeda kannatanu T.V ütlusi. Seda just seetõttu, et T.V ütlusi kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Süüdistatav K.Vahi tegelikult oma ütlustes kinnitab, et kuupäevadel, mil talle kuritegude toimepanemine süüks on arvatud, tõepoolest toimusid vahejuhtumid tema ja T.V vahel. K.Vahi on aga oma ütlustes leidnud, et kindlasti ei löönud ta T.V`t (ta müksas) või ei löönud nii palju kordi kui süüdistuses kirjas. Kohus leiab, et sisuliselt on K.Vahi toimunut tunnistanud, kuid tema ütlused selles osas, kui palju ta vägivalda T.V suhtes kasutas, ei ole usaldusväärsed. Kannatanu ütlusi vägivalla ulatuse kohta kinnitavad 07.12.2007 episoodis foto, tunnistaja U.O ütlused ja ka süüdistatava ütlused selle kohta, et kui ta fotot nägi, siis talle meenus, kust T selle sinika sai. Kohus leiab, et foto kinnitab kannatanu ütlusi, et löök oli tugev, sest müksamisest (mis tavakasutuses tähendab ikkagi kerget kontakti teise isikuga), ei saa tekkida hematoomi, mis kannatanu käel näha on. Peale 02.04.2009 episoodi kannatanu kätel tekkinud siniseid plekke nägi nii tunnistaja U.L, kui need on fikseeritud ka perearsti poolt välja antud tõendil. Tunnistaja J.S on kinnitanud kannatanu sõnu, et kannatanu rünnaku ajal helistas talle ja tunnistaja kuulis hääli, mis viitasid rünnakule. Süüdistatav on jällegi ise tunnistanud, et müksas kannatanut pähe, kuid mitte üle kahe korra. 16.01.2010 episoodis on süüdistatav tunnistanud kannatanu raputamist ja juustest sikutamist. Kannatanu aga ütleb, et süüdistatav tagus teda pähe, tiris juustest ja haarates käega kõrist, kägistas. Kohus leiab, et perearsti poolt väljastatud tõendil ja kannatanu läbivaatusel fikseeritud vigastused ei saanud kannatanul tekkida vaid süüdistatava poolt kirjeldatud vägivalla kasutamisest, pigem kinnitavad kirjeldatud vigastused vägivalla kasutamist kannatanu poolt kirjeldatud ulatuses. Samuti kinnitab kannatanu ütlusi tunnistaja U.L, kes seekord läbi telefoni konflikti toimumist kuulis. Lähtudes eeltoodud tõendite hindamisest leiab kohus, et usaldusväärseks saab lugeda vägivalla kasutamise ulatuses kannatanu T.V ütlused ja kohtus uuritud tõenditega on üheselt tõendamist leidnud K.Vahi poolt

§ 121

järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine nagu see süüdistustes kirjas on. Kohus leiab, et K. Vahi on

§ 121järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega.

Teist inimest lüües saab iga tavaline inimene aru, et sellega saab teine inimene valu ja võivad tekkida tervisekahjustused. K.Vahi teadmist, et tema löömise ja muu vägivallal toimel T.V saab valu, iseloomustab tunnistaja U.L poolt telefonist kuuldud vestlus, kui T.V ütles K.V`le, et ära tee, mul on valus, siis K.Vahi vastas, et sul peabki valus olema. 5 5 Ärakiri 1-10-15593 Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Vahi poolt

§ 121järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud.

Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuriteoga tekitatud kahju ja tsiviilhagi Tl 23 II kd on T.V hagiavaldus, milles ta avaldab, et soovib 16.01.2010 K.Vahi poolt kallaletungi käigus lõhutud prillide maksumuse 3200 krooni (204,52 eurot) väljamõistmist K.Vahi`lt. Tl 24-25 on T.V andnud ütlusi, et käis Tallinnas OÜ Nordoptika prillipoes, kus öeldi, et K.Vahi poolt lõhutud prille remontida ei saa, klaase kasutada ei saa, kuna vastavaid raame ei ole. Ilma prillideta ei näe, 20.02.2010 ostis samast poest uued prillid, millede eest maksis 4450 krooni. Soovib, et K.Vahi uued prillid kinni maksaks. Tl 28 II kd on ka sellekohane hagiavaldus. Tl 29-30 on asitõendite T.V prillide vaatlusprotokoll, kus on tuvastatud, et prillidel on murdunud vasak sang, parem sang deformeerunud. Prillidel katki vasak ninahoidik, parempoolne ninahoidik deformeerunud. Klaasid terved, määrdunud. Tl 26 II kd on Nordoptika OÜ kviitung, mille kohaselt 20.02.2010 T.V on ostnud prillid maksumusega 4450 krooni. Tl 46 II kd on Nordoptika OÜ tõend selle kohta, et T.V tellis prillid 20.02.2010, raami hind 2550 krooni, klaasid 1900 krooni, tellimuse maksumus 4450 krooni. Süüdistatav Kaarel Vahi on andnud ütlusi, et tahtis prille näpitsatega ära parandaa, aga ei saanud, kuna enam hiljem prille ei näinud. Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas. Kohus leiab, et T.V ja K.Vahi ütlustega on tõendamist leidnud, et kui 16.01.2010 K.Vahi T.V`le kallale tungis, siis kallaletungi käigus kukkusid T.V`l ees olnud prillid põrandale ja purunesid. Ka prillide vaatlusprotokollist ja fotodelt on näha, et prillid on purunenud. T.V pöördus prillide remontimiseks OÜ Nordoptikasse, kus talle öeldi, et prille remontida ei saa. Seetõttu ostis T.V uued prillid, mille maksumuse väljamõistmist ta K.Vahi`lt soovib. Kohus leiab, et kui spetsialist on andnud tõendi, et prille remontida ei ole võimalik, siis ei olnud võimalik prillide remontimine ka K.Vahi poolt. Seega leiab kohus, et õigusvastase rünnaku tagajärjel lõhkus K.Vahi T.V prillid ja T.V sai seeläbi varalist kahju, milleks oli prillidee maksumus 4450 krooni. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §1322 lg 1 kohaselt asja hävimisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kohus leiab, et kuna K.Vahi õigusvastase tegevuse tagajärjel T.V prillid purunesid ja muutusid kasutamiskõlbmatuks, tuleb tsiviilhagi rahuldada ja K.Vahi`lt välja mõista T.V poolt uute prillide soetamiseks tehtud kulutus – prillide maksumus 4450 krooni , mis on 284,41 eurot. IV, V episood Süüdistused Kaarel Vahi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kellel puudus tulirelva ja laskemoona omamiseks, edasitoimetamiseks ja hoidmiseks nõutav eriluba, soetas ebaseaduslikult eeluurimisega täpselt kindlakstegemata ajal ja kohas, ca 11 aastat tagasi, Viljandimaal Karksi-Nuias, eeluurimisega kindlakstegemata isikult, ühe tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbuliku Mauseri süsteemi 1910 aasta mudeli iselaadiva püstoli nr 305042 kal 6,35 mm ja eeluurimisega kindlakstegemata koguse kal 6,35 mm laskekõlbulikke padruneid, hoidis nimetatud tulirelva ja laskemoona 1996-1997. aastast ebaseaduslikult oma elukohas * kuni 2001 aastani, mil ta nimetatud relva ja padrunid edasi toimetas 6 6 Ärakiri 1-10-15593 oma järgmisse elukohta * talu, kus 30.04.2010.a kasutas tulirelva laskmiseks ning hoidis relva ja laskemoona oma elukohas kuni 01.05.2010.a, mil ta nimetatud relva ja 23 padrunit Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Haapsalu kriminaalteenistuse ametnikele üle andis. Sellise tegevusega rikkus Kaarel Vahi Relvaseaduse § 32 lg 2 sätteid, mille kohaselt soetamisluba annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks, Relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks ning Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku edasitoimetamise ja hoidmise, s.o

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaarel Vahi süüdistatakse selles, et tema, olles varem korduvalt * T Vsuhtes toime pannud vägivallategusid, tulistas 30.aprillil 2010.a kella 15.00 paiku * talu hoovis laskekõlbulikust tulirelvade hulka kuuluvast püstolist Mauser numbriga 305042 kaliibriga 6,35 mm tahtliku tapmise eesmärgil korduvalt T V ülakeha ja pea suunas, tabades tema eest ära jooksvat kannatanut tulirelvast ühel korral. Kuritegu ei õnnestunud süüdistataval lõpule viia, kuna ta tabas kannatanut tulirelvast lastud kuuliga vaid ühel korral, kannatanu tervisekahjustus ei osutunud eluohtlikuks ning kannatanul õnnestus süüdistatava eest põgeneda. Kuriteoga tekitas Kaarel Vahi kannatanule T V tervisekahjustuse: laskevigastused vasakus õlavarres ja kaenlaalusel – *. Sellise tegevusega pani Kaarel Vahi toime teise inimese tapmise katse, s.o

§ 113- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Teo vastavus süüteokoosseisule.

§ 113

näeb kuriteona ette teise inimese tapmise.

§ 25

lg 2 sätestab, et süüteokatse algab hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

§ 418

lg 1 näeb kuriteona ette tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kohtus uuritud tõendid Tl 2-6 I kd on sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega, mille kohaselt sündmuskoht asub * talu hoovil. Koopa talu on kahekorruseline puitmaja, mille välisuks on suunaga * teele. Talu vasaku esikülje juures on talvekattega kaetud põõsad. Põõsaste ees maja seinas ca 1,8 m kaugusel ja maja parempoolsest nurgaseinast 5,2 m kaugusel maas murul padrun. Padruni kest on pruuni värvi ja kriimustatud. Kuul on hõbedast värvi pikkusega 0,7 cm. Padruni pikkus on 2,3 cm ja läbimõõt tongi juurest 0,7 cm. Tongi keskosas on sissepressitud täke. Padrun pakendati paberümbrikusse - pakend nr

1. Talu vasakpoolsel otsaküljel on aknad ja klaasakendega uks ning trepp. Maja tagumisel küljel viis akent. Maja esi- ja tagakülge ümbritseb muru. Süüdistatav Kaarel Vahi on andnud ütlusi /tl 75-77, 84-86 I kd/, et tulirelva ja laskemoona omamises tunnistab ennast täielikult süüdi. Kahetseb relva ja laskemoona hoidmist puhtsüdamlikult. Tapmiskatses ennast süüdi ei tunnista. Tahtis T vaid hirmutada selle eest, mis nende vahel juba kolm aastat toimub. T on lihtsalt tema vara jahil. Neli aastat tagasi avastati tal kopsuvähk, mida opereeriti ja T määrati hooldajaks, sest oli ikka peale ravi väga kehvas seisus. Arvab, et sellest ajast saadik on T tema vara jahtinud. Sellest ka need jaanuarikuised sündmused. T ise meelega ärritab teda. Eile 30.mail 2010.a (ülekuulamine on toimunud 01.05.2010) peale lõunat, kahe-kolme paiku läks oma tuhaämbriga välja ja märkas, et T nokitseb hoovis oma rooside juures. Tühjendas tuhanõu 7 7 Ärakiri 1-10-15593 töökoja taha ära ja tuli maja poole tagasi. Elavad küll ühes majas, aga ei suhtle omavahel. Ei tea, miks ärritus Tseal hoovis nähes. Keeras otsa ringi ja läks tuppa. Võttis väiksest telekatoast raamatukapist relva. Kui palju seal salves padruneid oli, täpselt ei tea. Need padrunid pidid seal juba relvas olema. Kas tõmbas relva kohe toas vinna, kuuli rauda või tegi seda käigu pealt õues, öelda ei oska. Ei tahtnud T tappa, tahtis teda selle relvaga ainult hirmutada, et tõmmaku tagasi ning jätku teda ja ta tütart rahule. Loomulikult on korduvalt T rääkinud abielulahutusest ja T ei ole lahutuse vastu nagu midagi, aga tema nõuab, et peaksid enne maja maha müüma ja alles siis perekonnaseisu osakonda lahutama minema. Tema tahab aga enne lahutust, küll pärast jõuab maja müüa. T ei ole aga sellega nõus. Nii selle relva võttis ja tuli teiselt poolt maja ja seisis oma magamistoa akna all ning midagi ütlemata tõstis relva T suunas. T seisis siis maja nurga juures oma rooside juures. Enda teada ei öelnud T sel hetkel küll midagi. Ei sihtinud sellest relvast T näkku, seda küll mitte, sihtis küll tema poole, kuid veidi mööda. Siis vajutas päästikule, käis klõps, kuid pauku ei järgnenud. Siis läks maja nurga taha tagasi ja siis alles käis nagu pauk. Ise veel ehmatas, et ei vajutanud ju enda arvates triklile, päästikule. Siis läks tagasi, et nüüd pauk käis, et ehmatab T uuesti, sest eelmise sihtimise peale ei teinud T teist nägugi, ei ehmatanud. Ei mäleta, et oleks endale kurja näo ette mananud, kuri nägu T nüüd küll ei ehmata, see on asjatu vaev. T seisis sama koha peal ja vaatas talle otsa ja siis pani midagi ütlemata jooksu, maja taha. Jooksis talle järgi relv käes ja ju ta siis teda kuskil seal maja juures tulistas, kui öeldakse, et T pihta sai. Verd ei näinud ega T karjumist ei kuulnud. Mitu korda tulistas, öelda ei oska, ei tea sedagi palju padruneid salve oli pannud. Jäi peale tulistamist maja taha seisma, aga T jooksis edasi naabrite U suunas. Tagasiteel maja juurde käis selle tee uuesti läbi, vaatas rooside juurest korra, et korjab need kestad üles, aga ei leidnud maast midagi. Läks majja, sealt pööningule ja peitis relva akna alla põrandale saepuru sisse, kus see tegelikult kogu aeg peidus koos padrunikarbiga oli. Siis tuli alla oma tuppa, tegi suitsu, jõi närvide rahustamiseks kohvi ja helistas oma tütrele ja ütles talle ainult, et mingi jama nüüd on, et ootab eskorti, et tullakse kohe järgi ja ju Haapsalusse sõit on ees. Kas ütles V, et tulistas, ei mäleta. Siis läks päris kaua ikka aega mööda, kui alles politseinikud tulid. Sai ju aru, et rumala tembu - tulistamise peale, tulevad politseinikud nagunii kohale ja veel imestas, et kuidas neil nii kaua aega läheb. Sellest ei teadnud enne midagi, et T tulistamise peale pihta sai. Nii palju võib aga küll öelda, et teisi tulistajaid seal küll läheduses ei olnud, ainult tema. Kuidas tema poolt tulistatud kuul T tabas ja kus täpselt, öelda ei oska, sest parem käsi peale kasvaja operatsiooni ei liigu nii hästi kui varem. Loomulikult kahetseb, et T pihta sai, see ei olnud nii mõeldud. Tahtis teda ainult hirmutada. Selle relva - püstoli Mauseri kohta võib öelda nii palju, et ei mäletagi täpselt, millal selle ostis, paarkümmend aastat tagasi juba Pärnumaal mõne tuhande krooni eest. Seda meest loomulikult ei tea, kellelt ostis, aga see oli Eesti Vabariigi aegne aeg, võimalik, et 1997.a suvel, kui kõike sai tänava peal osta-müüa. Ostis sellelt mehelt elektrikaablit ja pakuti ja ostis. Oli siis Nuias talu metsa sees ja siis mõtles, et võiks ju olla enda ja oma vara kaitseks. Selle relvaga anti kaasa ka padrunid. Kas neid padruneid oli üks karp või poolteist karpi, öelda ei oska. Aga see väike karp padruneid, mille eile koos relvaga politseiametnikele oma kodus üle andis, on ostetud Mauseriga ühel ajal samalt inimeselt. Sellest relvast on loomulikult varem ka tulistanud - niisama Nuias oma talu maadel, kas ikka töötab ja ühel korral tulistas kogemata sellega ka siis, kui * põigus olevas korteris elasid. Ei teadnud, et kuul on rauas ja hakkas püstolit sahtlisse ära panema ja vajutas korraks päästikule ja kuul lendas köögi seina- pehmesse Narva plokki. See oli tõesti kogemata, ei tahtnud siis kellelegi haiget teha ega hirmutada ja siis olid T suhted ka veel korras. See püstol vedeles peale seda köögis lauasahtlis või kapis tema istumise taga, ka T teadis sellest. Ta oli sealsamas köögis, kui pauk käis. Korra on T küsinud, et miks seda vaja läheb ja siis ütles, et see on sinu pojakese pärast, kes hambad sisse lõi. See oli sel ajal, kui Keilas elasid. Relvaluba selle Mauseri hoidmiseks ei taotlenud, ei pidanud vajalikuks. Seda teab küll, et relva omamiseks ja hoidmiseks peab relvaluba olema. Relva hoidis pidevalt * talu pööningul saepuru sees peidus, et võõrad peale ei satuks. Seda relva tegelikult vaja ei olnud. Alles nüüd hiljuti tuli mõttele, 8 8 Ärakiri 1-10-15593 selle relvaga T hirmutada. Kuskil nädal või poolteist tagasi tõi püstoli pööningult alla ja pani raamatukappi peitu. Mitte T tapmiseks. See püstolikarp, mis läbiotsimisel ära võetud, on mängupüstoli karp, mille T kuskilt kataloogist tellis. See oli plastmassist püstol, millega saab plastmassist hernetera suurusi kuule tulistada. Sellega ei saanud üle paari meetri lasta ja tema meelest oli see „Hiinakas" mõeldud põlvepikkustele poisikestele. Algul mõtles, et ta tellis ka midagi kobedamat, millega hoovis vareseid hirmutada, aga pärast tuli välja, et mängupüstol. Tema teada seda püstolit enam majapidamises ei ole, kas ise ei visanud seda töökoja ahju ja ära ei põletanud aasta kaks või rohkemgi tagasi. See karp pidi töökojas kuskil vedelema. Tl 15-16, 30-31, 32-38 I kd on kannatanu T.V ütlused, mille kohaselt tegi väljas aiatöid, oli rooside juures, et neilt talvekatteid eemaldada. Kaarel tuli majast tuhaämbriga, valas tuha metsa alla ja läks maja välisukse poole, ei tea, kas majja sisse läks. Mõne aja pärast tuli ta maja välisukse poolt, tema oli nurga taga, tegeles roosidega. Kaarel tuli järsku nurga tagant, käes oli tal väike püstol. Kaarel midagi ei öelnud. Püstol oli Kaarlil kõvasti käes, käsi sirgelt pikalt ees ja tema poole suunatud, hoidis seda tema nina all, Kaarel naeris, kartis, et tahab talle näkku tulistada. Siis läks Kaarel tema juurest ära maja välisukse poole. Tegeles oma roosidega edasi. Umbes 5 minuti pärast tuli Kaarel tagasi maja välisukse poolt, püstol oli püsti peos, suunatud tema poole. Püstol oli tema näost umbes poole meetri kaugusel. Kaarel midagi ei öelnud, tal oli väga õudne nägu peas. Mõtles, et nüüd on tõsi taga ja hakkas surmahirmus tema eest ära jooksma. Kartis kõige rohkem seda, et kui näkku tulistab, võib pimedaks jääda. Jooksis maja taha, Kaarel jooksis talle järgi, siis tulistas ja paugutas mitmeid kordi. Jooksis ümber maja, oli teisel pool maja kui Kaarel ikka tulistas, oli majaseina ääres, Kaarel sai talle pihta vasakule käsivarde. Tema meelest esimene lask või lasud läksid pihta. Jooksis ikka tema eest ära, tegi jänesehaake, et pihta ei saaks. Kaarel jooksis talle ikka järgi. Läks suure tee äärde põõsaste juurde ja sealt üle tee naabrite (U) juurde. Naabrimees oli väljas, ta oli ka pauke kuulnud. Naabrimehel on kõrivähk, ta rääkida ei saa, aga ta näitas käega, et tema majja läheks. Naabrinaine tõi ta * perearsti juurde. Arst õmbles haava ja ütles, et verevalumid on ka. Ei tea, kui kaugel Kaarel temast oli, kui lasud tabasid, ei julgenud taha vaadata, oli surmahirm. Tema teada tõi Kaarel relva ca 11 aastat tagasi Karksi-Nuiast, 1996 või 1997 aastal, ei tea, kelle käest ta relva sai. *tallu kolisid Kaarliga 2001 või 2002 aastal, siis viis Kaarel relva majja. Varalist kahju ei tekitatud, särk ei maksnud midagi. Tl 17-18 I kd on T V läbivaatuse protokoll, mille kohaselt T V vasema kaenlaalusel *. Vasaku õlavarre eespool ca *. *. Tl 19-22 I kd on vaadeldud T.V särki. Särk on sinist, musta, valget värvi triipudega, lühikeste varrukatega, ümara kaelaauguga, puuvillasest materjalist, särgi esiosal verepritsmed, särgi vasaku varruka kaenlaaluse alumine osa suurel osal verekahtlase määrdumisega. Särgi vasakul varrukal eespool rebenenud servadega augud, üks auk pikkusega 2,5 cm. Särgi vasaku varruka õmblus rebenenud 1 cm ulatuses. Tl 51-52 I kd on tunnistaja M U ütlused, mille kohaselt 30.04.2010 kella 15 ajal oli kodus, vaatas aknast välja ja nägi, et T V tuli oma kodust nende maja poole kiiresti, ehmunult, vaatas üle õla tagasi. Läks uksele, küsis, mis juhtus, T ütles, et Kaarel tulistas teda. Kutsus T tuppa, nägi, et T oli käe alt verine, T ütles, et tal on sealt valus. Tõstis T varruka üles ja ütles, et sõidavad ambulantsi. Haav oli sügav, ei julgenud seda ise puhastada. Viis T * perearstile, kohal oli pereõde. Tema abikaasa L U oli kella 15.10 ajal õues, ta on haige ja rääkida ei saa, tema saab abikaasast aru. Abikaasa ütles, et kuulis ühte kõva pauku, see oli väga kõva pauk, kõvem kui õhurelvast lastes. Koer hakkas haukuma. Pärast pauku tuli L vanast saunast ja nägi kui T nende poole jooksis, ta vehkis käega, et T tuppa tuleks. Tl 53-54 I kd on tunnistaja L L ütlused, mille kohaselt ta oli 30.04.2010 kella 15 paiku oma hoovis, hakkas tuppa minema ja maja välistrepi peal kuulis Vahide maja poolt kolme pauku. Püssipauke on ka varem kuulnud ja seetõttu tundusid need talle kohe püssipaukudena. Kohe käis peast läbi mõte, et Kaarel vist tulistas T. Tl 49- 50 I kd on tunnistaja A V ütlused, mille kohaselt töötab ta * Perearstikeskuses pereõena. 9 9 Ärakiri 1-10-15593 30.04.2010 umbes kella 3 ajal helistas M U ja ütles, et tuleb naabrinaisega. Umbes 5 minuti pärast tulid M.U ja T V. Ütlesid, et Kaarel Vahi oli T V tulistanud. M ütles, et T on haav. Vaatas, et T vasaku küünarvarre all kaenlaaugus oli ca * ja kaks *, nahk pealt läinud, rohkem kui marrastus, aga mitte sügav *. *. Andis T ühe rahustava tableti. Helistas politseisse ja teatas juhtunust. Tl 25 I kd on T.V patsiendikaart, mille kohaselt 01.05.2010 obj.leid: *. Tl 27 I kd on perearst H.Kalberg tõend, mille kohaselt T.V vasakul kaenla all *. Tl 9-10 on Kaarel Vahi läbivaatuse, teostatud 30.04.2010, protokoll. K.Vahi – 74.aastane, lühemat kasvu – 167 cm pikkune keskmise kehaehitusega, pruunide juustega kiilaneva pealaega, kannab prille. Seljas halli värvi tuulepluus, halli värvi mustriline kootud vest, pruuniruuduline valge triiksärk, sinakashalli värvi viigipüksid, pruunid nööritavad tänavakingad, pruunid sokid, peas tumesinist värvi nokamüts. K.Vahi parema käe pöidla ja nimetissõrme vahel kaks paralleelset nahakriimustust pikkusega 1,3 cm ja 1,5 cm. Rohkem silmaga nähtavaid vigastusi ei ole. K.Vahilt võeti püssirohu proove vasaku ja parema käe pöidlalt ning nimetissõrmelt, mis pakendati hermeetiliselt suletavatesse plastiktopsidesse, kuhu kirjutati K.Vahi, isikukood ja milliselt käelt proov võeti. Proovitopsikud pakendati kilepanekendisse ja pitseeriti. Tl 64 I kd on tõend selle kohta, et relvaregistri andmetel Kaarel Vahi ei oma relvasoetamis- ega relvaluba. Tl 33-35 II kd on näha, et 19.01.2010 on * talus teostatud läbiotsimine, et leida tulirelva, midagi ei leitud. Tl 14-15 I kd on läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt 30.04.2010 on teostatud läbiotsimine * talus. Kõrvalhoone (töökoja) tagumisest ruumist, garaaži kõrval olevast ruumist valget värvi kapi pealt leiti penoplastist pakend. Tl 7-8 I kd on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud püstoli karpi, mis on valget värvi vahtplasti sarnasest materjalist, karbi pikkus 21,8 cm, laius 14 cm ja kõrgus 4,3 cm. Karbis on eraldi avad, millest üks on püstolisarnase kujuga ava, teine padruni salve kujuline ja kolmas trumli sarnane. Tl 39-41 on asitõendina vaadeldud musta värvi metallist püstolit Mauser nr 305042 kaliibriga 6,35, püstol komplektne, terve. Samuti kollast värvi kartongist võidunud karpi, milles 22 kollast värvi metallist püstoli padrunit üldpikkusega 2,3 cm, kesta põhja läbimõõt 0,7 cm ja pikkus 1,5 cm. Padrunikesta põhjal tekstt CEGO. Ja number 6,
2. Padrunid terved. Tl 44-47 I kd on ekspertiisiakt nr TB-077-10/1620 06.08.2010, mille kohaselt on ekspertiisiks esitatud püstol nr 305042, üks padrun ja 22 padrunit. Ekspert on andnud arvamuse: 1-
3. Ekspertiisiks esitatud Mauseri süsteem i1910.a mudeli iselaadiv püstol nr 305042 kaliiber 6,35 mm kuulub tulirelvade hulka ja on laskekõlbulik.
4. Esitatud püstoli numbreid ei ole muudetud ja püstolit ei ole parandatud ega ümber ehitatud.
5. Esitatud püstolist on peale viimast rauaõõne puhastamist tulistatud. Tulistamise aega ei olnud võimalik kindlaks teha vastava teadsulikult põhistatud uurimismetoodika puudumisel.
6. Ekspertiisiks esitatud 22 püstolipadrunit kaliiber 6,35 mm Browning kuuluvad tulirelva laskemoona hulka ja neist 15 padrunit olid laskekõlbulikud.
7. Tuvastada, kas ekspertiisiks esitatud eraldi pakendatud padrunit on kasutatud tulistamiseks ekspertiisiks esitatud püstolist nr 305042, ei olnud võimalik.
8. Ekspertiisiks esitatud 23 padrunit on valmistatud tööstuslikult ja neid ei ole ümber laetud.
9. Ekspertiisiks esitatud 23 padrunit on etet nähtud laskmiseks neile vastavatest tulirelvadest, sh püstolitest (Astra mod.24, mod.200; Bayard mod.1908, mod.1923; Browning mod.1906; Mauser mod.1910, mod.1914, Unique, Singer, ČZ jpt) kaliiber 6,35 mm. Ekspertiisiaktiga tagastati püstol nr 305042 ja 7 padrunit sh 1 eraldi esitatud padrun. Ekspertiisiobjektid 16 padrunit hävisid ekspertiisi tegemise käigus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et K.Vahi poolt

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritav teo toimepanemine on tõendamist leidnud K.Vahi ütlustega, kus ta on kinnitanud nii relva omandamist, hoidmist, edasitoimetamist 10 10 Ärakiri 1-10-15593 ning tõendiga, et K.Vahi ei oma ei relvasoetamis- ega relvaluba, mis tal oleks lubanud eelkirjeldatud tegevusi teha. Samuti on kuritegu tõendamist leidnud asitõendi vaatlusprotokolliga, kus on vaadeldud K.Vahi poolt üle antud püstolit Mauser ja 22 padrunit ning ekspertiisiaktiga, milles ekspert on leidnud, et püstol Mauser kuulub tulirelvade hulka ning 22 püstolipadrunit kuuluvad tulirelva laskemoona hulka. Kohus leiab, et süüdistuses

§ 418

lg 1 järgi tuleb süüdistusest välja jätta, et K.Vahi soetas püstoli ja padrunid Viljandimaal Karksi-Nuias, sest K.Vahi on öelnud tl 76 ja 86 I kd, et relva soetas Pärnumaal, ise elas sel ajal Nuias. Seega jääb süüdistusse, et K.Vahi soetas relva täpselt kindlakstegemata kohas, kuna relva soetamise täpsemat kohta ei ole võimalik tuvastada. Kohus leiab, et muus osas on süüdistus tõendamist leidnud. K.Vahi pani

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega, ta teadis, et relva ja padrunite omamiseks on vaja relvaluba, ei taotlenud seda ja hoidis relva ilma loata. Sellest relvast tulistas K.Vahi 30.04.2010 kannatanu T.V`t ja see kuritegu on kvalifitseeritud

§ 113- § 25 lg 2 järgi.

K.Vahi on kinnitanud, et T.V tappa ei tahtnud, tahtis ainult hirmutada.

§ 113

– § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteosündmuse käiku kirjeldavad kannatanu ja süüdistatav suhteliselt sarnaselt – kõigepealt K.Vahi käis tuhaämbrit välja viimas, T.V tegeles õues roosidega. Seejärel tuli K.Vahi T.V juurde ja K.Vahi sihtis lähedalt T.V`t püstoliga, siis käis korraks ära, tuli tagasi, sihtis uuesti ja siis T.V põgenes ning K.Vahi korduvalt tulistas jooksvat T.V`t kuni T.V jõudis naabrite juurde põgeneda. T.V kinnitas, et K.Vahi sai talle ka tulistades pihta vasakusse käsivarde. Seda kinnitavad ka teised tõendid – T.V läbivaatuse protokoll, T.V särgi vaatlus, tunnistajate M.U, A.V ütlused, T.V patsiendikaart, perearst H.Kalberg tõend, mis kõik üheselt kinnitavad T.V`l vigastuse olemasolu vasakul õlavarrel ja kaenlaalusel. K.Vahi ise ei oska öelda, mitu korda ta tulistas, kannatanu T.V ütleb, et korduvalt ja seda kinnitab ka tunnistaja L.L, kes ütles, et kuulis Vahide maja poolt kolme pauku. Kohus leiab, et eelkirjeldatud tõendid kirjeldavad kokkulangevalt kuriteosündmuse toimumist nii nagu see süüdistuses kirjas on. Seega kuriteo objektiivne külg on tõendamist leidnud. Nüüd tuleb aga kohtul tuvastada, kas on täidetud ka kuriteo subjektiivne koosseis, kas K.Vahi tahtis T.V tappa. Kohus leiab, et tegelikult tuleb ka K.Vahi ütlustest välja, et ta mitte ei tahtnud vaid T.V`t hirmutada, vaid pidas võimalikuks mistahes tagajärge. K.Vahi ütleb, et esimesel korral, kui püstoliga tuli, ei sihtinud T.V relvast näkku, sihtis tema poole, kuid veidi mööda. Kui sihtis, vajutas ka päästikule, kuid käis klõps, pauku ei järgnenud. T.V kinnitab, et K.Vahi hoidis püstolit kõvasti käes, käsi pikalt sirgelt ees, tema poole suunatud, hoidis püstolit tema nina all. Kartis, et tahab teda näkku tulistada. Kohus leiab, et usaldusväärsed on kannatanu ütlused, kuna olukorras, kus püstol on nina all, ei ole võimalik inimesest mööda sihtida, kannatanu kartis, et K.Vahi tulistab talle näkku. Nii lühikese vahemaa pealt ei ole võimalik eksida, kas püstol on suunatud sulle näkku või sihitakse sinust mööda. Siis seletas K.Vahi, et nurga taga käis ootamatult pauk ja siis otsustas minna T.V`t uuesti hirmutama. Lähtudes eeltoodud asjaoludest on selge, et K.Vahi ei tahtnud vaid T.V`t hirmutada. Esimesel korral püstolit T.V näo ees hoides vajutas ta päästikut, kuid ütleb, et pauku ei järgnenud ning aru saanud, et püstolist pauku ei tule, lahkus T.V juurest. Kaitsja väitis, et tõepoolest, kui K.Vahi oleks tahtnud T.V`t tappa, siis oleks tal see võimalus ju olnud, kui ta püssi hoidis kannatanu näo lähedal. Kuna ta siis ei tulistanud, siis see näitabki, et ta tahtis vaid kannatanut hirmutada. Kohus leiab, et tegelikult ju K.Vahi ütlustest tuleneb, et ta vajutaski päästikule hetkel, kui hoidis püssi esimesel korral kannatanu näo lähedal, kui tema üllatuseks pauku ei järgnenud. Seega K.Vahi esimesel korral kannatanut püstoliga näkku sihtides ja päästikule vajutades, tegi kõik endast oleneva, et kannatanut tappa, kuid tapmine jäi lõpule viimata K.Vahi tahtest mitteoleneval asjaolul - millegipärast peale päästikule vajutamist lasku püstolist ei järgnenud. Kui aga nurga taga pauk käis ja aru sai, et püstol on siiski töökorras, läks T.V juurde tagasi, sihtis 11 11 Ärakiri 1-10-15593 teda uuesti ja tulistas põgenevat kannatanut korduvalt. Samas K.Vahi ka ise kinnitab, et peale operatsiooni parem käsi ei liikunud hästi, siis tähendab see seda, et ta sai ise aru, et ta tulistades ei suuda tegelikult valitseda olukorda ega kuuli suunata, seega juba päästikule vajutades möönis ta mistahes tagajärje - ka T.V surma saabumist. Seda enam olukorras, kus ta sikk-sakitavale kannatanule järgi jooksis, teda huupi tulistas, pidi ta ette nägema mistahes tagajärje saabumise. Kohus leiab, et K.Vahi tahtlust T.V`t tappa näitab ka asjaolu, et ta tulistas eest ära jooksvat kannatanut korduvalt ja ka tabas kannatanut vasakule käsivarde. Selline sündmuste käik näitab, et K.Vahi pidi ette nägema mistahes tagajärje, ka T.Vahi surma saabumise, sest olukorras, kus ta ei valitse sündmuste käiku – tema laskmistäpsus pole haige käe tõttu kõige parem, ta laseb jooksu pealt huupi, kannatanu ei jookse otse, vaid lootuses end päästa, teeb sikk-sakke, siis on ettenähtav mistahes tagajärje, ka surma, saabumine. Seekord jäi K.Vahi tegu – T.V tapmine lõpule viimata, kuna kannatanu suutis end põgenemisega päästa. Samas sai kannatanu ka pihta, kui tekitatud kehavigastus ei põhjustanud tema surma ega olnud raske. Seega kohus leiab, et K.Vahi vajutades päästikule ja korduvalt tulistades T.V suunas, tegi kõik selleks, et T.V`t tappa, kuid tegu jäi lõpule viimata temast sõltumatutel asjaoludel – kord ei järgnenud peale päästikule vajutamist lasku ja teisel korral suutis kannatanu end põgenemisega päästa ja kuigi K.Vahi tabas T.V`t püstolist vasakusse käsivarde, siis tekitatud teisekahjustus ei põhjustanud kannatanu surma. Kohus leiab, et K. Vahi on

§ 113- § 25 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pannud otsese tahtlusega.

Teist inimest korduvalt tulistades, saab tavaline inimene aru, et teo vältimatu tagajärg on kannatanu surm. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et K.Vahi poolt

§ 148

lg 1 ja § 113 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Teo õigusvastasus Kohus leiab, et teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks Kaarel Vahi süü talle süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Kaarel Vahi tuleb süüdistustes

§ 113– § 25 lg 2, § 121, § 418 lg 1 järgi süüdi mõista.

Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat ka karistada.

§ 121

näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 418

lg 1 näeb

itusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 113näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 sätestatud alustest - karistamise alus on isiku süü, mis käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud. Karistust kergendavaks asjaoluks on K.Vahi puhul

§ 418lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul süü tunnistamine ja kahetsus.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vastavalt karistusregistri õiendile /tl 87 I kd/ ei ole Kaarel Vahi karistusregistrisse kantud. Tl 103 II kd on Kaarel Vahi pensionitunnistus, mille kohaselt K.Vahi on * ja tal on tähtajatult *. 12 12 Ärakiri 1-10-15593 Kuriteod on toime pandud nn pereringis. T.V ja K.Vahi enam koos ei ela, seega uute kuritegude toimepanemise risk K.Vahi poolt ei ole suur. Kannatanu T.V on avaldanud, et ei soovi K.Vahi vangistusega karistamist, kuid oma turvalisuse tagamiseks soovib, et jätkuvalt kohaldataks K.Vahi suhtes lähenemiskeeldu.

§ 113

järgi kvalifitseeritava teo puhul tuleb arvestada, et tegu jäi katse staadiumisse, kuriteo toimepanemise vahendi andis K.Vahi ise politseile üle, selle kohus konfiskeerib. Kohus leiab, et kõikide kuritegude puhul tuleb süüdistatavat karistada vangistusega –

§ 121

puhul on tegemist pika aja jooksul korduva vägivalla kasutamisega oma lähedase suhtes, kusjuures vägivald muutus järjest raskemaks.

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul tuleb arvestada seda, et K.Vahi hoidis ebaseaduslikult püstolit ja padruneid enda juures ja ei andnud ka neid välja, kui politseiametnikud korduvatel läbiotsimistel relva leida püüdsid, relva andis välja alles siis, kui oli sellega juba ka uue kuriteo – tapmiskatse sooritanud.

§ 113

- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistuse mõistmisel arvestab kohus, et tegu jäi katse staadiumisse ja leiab seetõttu, et on võimalik mõista karistus seaduses ette nähtud alammääras. Samas kohus leiab, et

§ 25

lg 6 viidatud

§ 60

sätestatud karistuse kergendamist käesoleval juhul kasutada ei ole võimalik, kuna K.Vahi oma süüd ei tunnista ja ei kahetse toimepandut. Samas nõustub kohus prokuröri arvamusega, et süüdistatav on võimalik vabastada vangistuse kandmisest tingimuslikult, kuid seda seaduses ette nähtud maksimaalse katseajaga. Kohus leiab, et K.Vahi puhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada ka olukorras, kus ta vabastada vangistuse kandmiselt tingimuslikult. K.Vahi on eakas mees, kes kuni käesolevate kuritegude toimepanemiseni on elanud õiguskuulekalt. K.Vahi ei ela enam kannatanuga koos, seega uute kuritegude toimepanemise risk on väga väike, seega ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt ei ole vajalik K.Vahi isoleerimine ühiskonnast. Kannatanu tervise kaitseks on kannatanu ise taotlenud lähenemiskeelu kohaldamist, millise taotluse kohus ka rahuldab. Lähenemiskeeld Tl 56 I kd on 04.05.2010 T V poolt esitatud taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks Kaarel Vahi suhtes. Soovib, et K.Vahi ei tuleks tema elukohta ega läheneks talle, sest kardab, et K.Vahi võib teda uuesti rünnata. Prokuratuur on 04.05.2010 esitanud kohtule ajutise lähenemiskeelu taotluse /tl 57 I kd/ ja Pärnu Maakohtu 14.10.2010 kohtumäärusega nr 1-10-5832 on kohus rahuldanud prokuröri taotluse ja määranud kohaldada ajutine lähenemiskeeld Kaarel Vahi suhtes järgmistel tingimustel: keelata K.Vahil kriminaalmenetluse vältel läheneda kannatanule T.V kõnetamiskauguseni ja viibida kannatanu T.V elukohas. Prokurör esitas kohtule T.V poolt saadetud kirja, milles T.V palub endiselt kohaldada Kaarel Vahile tema suhtes lähenemiskeeldu. KrMS § 310-1 lg 1 kohaselt kannatanu taotlusel võib kohus VÕS § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks kohaldada isikuvastases kuriteos süüdimõistetule lähenemisekeeldu tähtajaga kuni 3 aastat. Kohus leiab, et lähenemiskeelu kohaldamise taotlus tuleb rahuldada, kuna kriminaalmenetluse ajal oli K.Vahi suhtes kohaldatud ajutine lähenemiskeeld, kohtule ei ole esitatud, et K.Vahi oleks seda keeldu rikkunud ja seetõttu on ajutine lähenemiskeeld oma eesmärgi - kaitsta T.V tervist - täitnud. Kohus leiab, et T V tervise kaitseks tuleb Kaarel Vahi suhtes kohaldada kohtuotsusega lähenemiskeeldu tingimustega, et K.Vahi ei tohi minna T.V`le lähemale kui 5 meetrit ja K.Vahi ei tohi minna ega viibida T.V elukohas. Sellise lähenemiskeelu kohaldamine peab tagama T.V tervise kaitse olukorras, kus kohus vabastab K.Vahi vangistuse kandmiselt tingimuslikult. Lähenemiskeeldu tuleb kohaldada kolmeks aastaks. Tõkend Kaarel Vahi on kahtlustatavana kinni peetud 30.04-01.05.2010 /tl 65-66 I kd/, K.Vahi suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld /tl 91 II kd/, mis tuleb tühistada. Eesti Haigekassa. 13 13 Ärakiri 1-10-15593 Tl 29 I kd on Eesti Haigekassa teatis, et kriminaalasjaga nr 10250100777, milles on kannatanuks T V, seoses on Eesti Haigekassa kannatanule 30.04.2010 tekitatud tervisekahjutuste tõttu osutatud raviteenuste eest tasunud tervishoiuteenuse osutajatele alljärgnevalt: SA Läänemaa Haigla raviteenuste arve nr CX 268952 alusel 342 krooni ja OÜ Risti Perearstile raviteenuste arve nr PA 27719 alusel 158 krooni 86 senti. Raviteenuste arved on Haigekassa poolt tasutud. Kokku haigekassale tekitatu kahju 501 krooni 02 senti. Asitõendid Asitõendina on vaadeldud ja fotografeeritud T.V`le kuuluvaid prille /tl 29-30 II kd/, mis on tagastatud T.V`le /tl 31 I kd/. Asitõendina on vaadeldud T.V särki /tl 19-22 I kd/, mis on kriminaalasja juures. Asitõendina on vaadeldud püstolit Mauser nr 305042 kaliibriga 6,35 mm ja padrunid kaliibriga 6,35 /tl 39-41 I kd/, asitõendid on paigutatud Haapsalu PJ relvaruumi /tl 42 I kd/.

§ 83lg 4 kohaselt ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub.

K.Vahil ei ole relva- ega relvasoetamisluba ja seetõttu tuleb eelkirjeldatud asitõendid konfiskeerida. Tl 7-8 I kd on asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud püstoli karpi, mis asub kriminaalasja juures. T.V särk ja püstoli karp tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud kriminaalmenetluse kulud, millised lõike 2 kohaselt hüvitab KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 1 on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, mis on 695 eurot 05 senti.
2. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – kaitsjale O.Ladva K.Vahi kaitsmise eest kohtueelses menetluses makstud tasu 2734,80 krooni (174 eurot 76 senti) /tl 72-73 I kd/, 3000 krooni (191 eurot 73 senti) /tl 82-83 I kd/, 1980 krooni (126 eurot 55 senti) /tl 96 I kd/, 1800 krooni (115 eurot 04 senti) /tl 112 II kd/ ja kohtumenetluses 345 eurot 67 senti, kokku 953,75 eurot. Kohus jätab riigi kanda kaitsjale makstud tasud ja kulud, mis on seotud sellega, et kaitsja on tulnud õigusabi osutama teisest piirkonnast. Seega K.Vahi`lt kuulub väljamõistmisele 556,06 eurot ja riigi kanda tuleb jätta 397,72 eurot. Kaitsjale A.Rüütel makstud tasu 420 krooni (26,84 eurot) /tl 107-108 II kd/ jätab kohus riigi kanda.
3. KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, mis käesolevas kriminaalasjas on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudil seoses tulirelvaekspertiisi nr TB-077-10/1620 06.08.2010 teostamisega tekkinud kulu 6575 krooni (420 eurot 22 senti) /tl 48 I kd/.
4. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 5 on menetluskulud kaitsjale toimikust koopiate tegemise kulud ja käesolevas kriminaalasjas on see 97,80 krooni (6 eurot 25 senti) /tl 99 II kd/ ja 94,60 krooni (6 eurot 5 senti) /tl 109 II kd/, kokku 12.30 eurot. Kaitsja taotles vähendada K.Vahi`lt väljamõistetavat menetluskulu summat, kuna K.Vahi on pensionär ja tema ainuke sissetulek on pension. Samas kinnitas kaitsja kohtule, et T.V ja K.Vahi enam koos ei ela, abielu on lahutatud ja ühisvaras olnud majagi maha müüdud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et K.Vahi varaline seisund oleks selline, mis ei võimaldaks tal menetluskulusid tasuda. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaitsja taotluse menetluskulude vähendamiseks rahuldamata. 14 14 Ärakiri 1-10-15593 /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 15 15