KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2011.a. Pärnu Maakohus, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-6078 ( 10250100692) Kohtunik Kristel Pe
§ 199lg2 p4 järgi käskmenetluses Süüdistatav HEIKKI ROHTLA, ik.
38605060016 Kaitsja Vandeadvokaat Sulev Raudsepp RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 254 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Heikki Rohtla kuriteos
§ 199
lg2 p4 järgi ja mõista rahaline karistusega 225 (kakssada kakskümmend viis) miinimumpäevamäära (miinimumpäevamäär 3.20 eurot) so summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot riigituludesse (225x3.20 eurot).
§ 66alusel määrab kohus, et rahaline karistus tuleb Heikki Rohtlal tasuda ositi täitmise tähtajaga üks
(1)aasta, so. 60 eurot igas kuus (720:12=60). Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Rahaline karistus tasuda kohtuotsusega määratud korras Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
- Selgituseks märkida „nimi 1-11-6078 rahaline karistus“. Heikki Rohtla suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Välja maksta riigi arvelt riigi õigusabi tasu kokku 61 ( kuuskümmend üks) EUR-i 79 senti v. advokaadile Sulev Raudsepp ( OÜ Raudsepa Advokaadibüroo, asukoht Harju 1 Tallinn 10146, Saaremaa osakond Nõmme küla Leisi vald Saare mk. , reg. 10409084). KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg lg 1 p 2 alusel välja mõista Heikki Rohtla ´ilt riigituludesse menetluskulu: - sundraha 417.03 € (nelisada seitseteist eurot 03 senti); Vabastada Heikki Rohtla arvestatud tasu riigi kanda. arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
- Selgituseks märkida „maksma kohustatud isiku nimi, kriminaalasja number 1-11-6078, menetluskulud“. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne
(10)päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks ning menetluse jätkamiseks üldkorras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Heikki Rohtla ’ it süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ajavahemikul 09.04.2010.a. kell 17:00 kuni 10.04.2010.a. kell 11:00 Saare mk, Pihtla vallas, Saue-Putla külas asuva OÜ-le MV Turvas kuuluva Putla raba töökoja hoovist varastas vanametalli 4560 kg kogumaksumusega 18500.- EEK, so 1182,36 eurot. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani Heikki Rohtla toime
§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud kuriteoasja materjalidega leiab, et asja võib lahendada käskmenetluses. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest prokurör on pidanud võimalikuks kohaldada rahalist karistust, tõendamise asjaolud on selged ning seega esinevad asjas KrMS § 251 toodud käskmenetluse kohaldamise alused. KrMS § 252 alusel koostab prokuratuur käskmenetluses süüdistusakti, mille põhiosas, esitatakse kuriteo kvalifikatsioon, kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus, süüdistust kinnitavad tõendid, ettepanek karistuse liigi ja määra kohta. Süüdistusakt ja kriminaalasja materjalid saadetakse kohtusse ning akti koopia edastatakse süüdistatavale ja tema kaitsjale. KrMS § 254 lg1 kohaselt, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta ilma istungit pidamata kohtuotsuse. Kriminaalasi allub eeltoodud kaalutlustel Pärnu Maakohtule. Kohtunik nõustub Heikki Rohtla süüdistusaktis toodud süüdistuse tõendatusega ning taotletud karistuse määraga. Heikki Rohtla on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu üle.
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Heikki Rohtla karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
§ 199
lg2 p4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolme aastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat 225-miinimumpäevamäärase rahalise karistusega (päevamäär 3.20 eurot) so summas 720 eurot.
§ 66sätete kohaldamisega määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks
(1)aasta, so. 720:12=60 eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni ehk 3.20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek jääb alla 3.20 euro. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3.20 eurot ehk miinimumpäevamäär. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p
- Sundraha suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 4350.00 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525.00 krooni ehk 417.03 eurot. Kohus mõistab sundraha välja summas 417.03 €. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale arvestatud tasu suuruse 61.79 eurot. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri
- a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (Kord) punktile 18 kriminaalasja kohtulikul arutamisel osalemise eest on tasu 250 krooni, ehk 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Kohus peab tulenevalt käskmenetluse iseloomust ja asjaolust, et süüdistatavalt on juba välja mõistetud riigi tuludesse menetluskuluna sundraha vabastada ta kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kohtulikus menetluses peab isikul olema kaitsja. Tsiviilhagi esitatud ei ole, varstatatud esemed on kannatanu tagasi saanud. Asitõendeid asja juures ei ole. Kristel Pedassaar Kohtunik