lg 2 kohaselt võib menetlusväline isik esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KrMS §-st 172 tulenevalt võib aga kohus mõjuva põhjuse olemasolul möödalastud kaebetähtaja ennistada. Kohus leiab, et kohtutäituri määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada ning määruskaebus tuleb läbi vaadata.
lg 2 kohaselt kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtu määruse oma määrusega ja vajaduse korral teeb uue määruse. Vaidlustatud kohtu määruse tühistamisest ja uue määruse tegemisest teatatakse viivitamata kaebuse esitajale.
S § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Otsuse täitmise aegumist reguleeriva KarS § 82 näol on tegemist materiaalõigusliku normiga ning seega tuleb nimetatud paragrahvi kohaldamisel lähtuda KarS §-s 5 sätestatust. KarS § 5 lõikes 3 sätestatu kohaselt ei ole seadusel, mis halvendab isiku olukorda, tagasiulatuvat jõudu. Lõuna Politseiprefektuuri 29.oktoobri 2008.a väärteootsus nr 2602,08,022361 Diana Männile rahatrahvi määramise kohta jõustus 15.novembril 2008.a. Võrreldes kuni 31.detsembrini 2009.a kehtinud KarS § 82 redaktsiooni ja alates 01.jaanuarist 2010.a kehtima hakanud KarS § 82 redaktsiooni, leiab kohus, et alates 01.jaanuarist 2010.a kehtima hakanud KarS § 82 redaktsioon on Diana Männi olukorda halvendav ja seetõttu tuleb käesolevas asjas kohaldada kuni 2009.aasta lõpuni kehtinud KarS § 82 redaktsiooni kui Diana Männi jaoks soodsamat. Kuni 2009.a lõpuni kehtinud KarS § 82 lg 1 p-i 3 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui on möödunud kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest ning lg 2 p-i 3 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise tähtaega on pikendatud. Lõuna Prefektuuri 17.novembri 2008.a määrusega lükati Lõuna Politseiprefektuuri 29.oktoobri 2008.a väärteootsuse täitmisele pööramine edasi alates 15.novembrist 2008.a kuni 14.novembrini 2009.a, mil peatus ka nimetatud otsuse täitmise aegumine. Otsuse täitmise aegumine hakkas uuesti kulgema 15.novembril 2009.a ning Tartu Maakohtu 10.veebruari 2010.a määrusega ajatati Diana Männile määratud rahatrahvi tasumine ühele aastale. 20.jaanuaril 2011.a taotles Diana Mänd raske majandusliku olukorra tõttu Tartu Maakohtult uuesti rahatrahvi tasumise ajatamist. Kuivõrd 29.märtsi 2011.a määrust koostades ei olnud kohtule teada asjaolu, et Diana Männile määratud rahatrahvi täitmine oli Lõuna Prefektuuri 17.novembri 2008.a määrusega üheks aastaks edasi lükatud, siis leidis kohus, et väärteootsuse täitmine on aegunud ning seetõttu ei ole võimalik väärteootsusega määratud rahatrahvi tasumist ajatada. Arvestades kohtule esitatud täiendavaid andmeid tuleb aga nimetatud seisukohta lugeda ekslikuks ning lugeda, et rahatrahvi täitmine ei ole käesolevaks ajaks veel aegunud. Kuna Diana Männile määratud rahatrahvi täitmine ei ole aegunud, tuleb kohtul võtta seisukoht ka Diana Männi taotluse sisulise põhjendatuse osas. Kuivõrd aga Justiitsministeeriumi väljatrüki kohaselt on Diana Männile Lõuna Politseiprefektuuri 29.oktoobri 2008.a väärteootsusega määratud rahatrahvi nõue täiteasjas nr 186/2009/6188 käesolevaks ajaks täielikult rahuldatud, siis puudub kohtul alus asja edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri määruskaebus rahuldada ning Tartu Maakohtu 29.märtsi 2011.a määrus tühistada. Seejuures jätab aga kohus uue määruse koostamata, kuna asja edasine menetlemine ei ole enam põhjendatud. Juhindudes
ja § 195 lg 2, kohus määras: Rahuldada kohtutäitur Reet Rosenthali määruskaebus ja tühistada Tartu Maakohtu 29.märtsi 2011.a määrus väärteoasjas nr 4-09-29936. Saata määrus kohtutäitur Reet Rosenthalile ja Diana Männile. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.