1-11-3901/9

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2011 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-3901 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kriminaalasi Gennadi Kichkurno kahtlustuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi Taotlus Süüdistatav Gennadi Kichkurno taotlus tema suhtes kohaldatud tõkendivahistamine - asendamiseks elektroonilise valvega, alternatiivtaotlus tõkendi- vahistamise muutmine ja vahistuse põhjendatuse kontroll Gennadi Kichkurno isikukood 36210012255, viibib vahi alla alates 23.03.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Sergei Politšev RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 137¹ kohus M Ä Ä R A S: Jätta Gennadi Kichkurno taotlused tõkendi - vahistamine- asendamiseks elektroonilise valvega ja/või elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks rahuldamata. Määruse ärakirjad edastada Viru Ringkonnaprokuratuurile, Gennadi Kichkurnole. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 25.03.2011 määrusega valiti Gennadi Kichkurno suhtes tõkend – vahistamine seoses kahtlustusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuritegu toimepanemises. 26.05.2011 esitas vahistatu Gennadi Kichkurno taotlused tema suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine asendamiseks elektroonilise valvega ning tõkendi elukohast lahkumise kohaldamiseks. Taotluste kohaselt Gennadi Kichkurnol on kindel elukoht, ta lubab mitte hoiduda kriminaalmenetlusest kõrvale, ning ta põeb haigust, mida ei ole võimalik vanglas ravid. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametniku 03.06.2011 vastusest nr 8-6/22676-1 nähtub, et 02.06.2011.a. teostatud kodukülastusel selgus, et aadressil xxx elab 02.06.2011 seisuga Gennadi Kichkurno üksi. Vestluses trepikojavanemaga xxx Lxxxselgus, et korteril xxx on ca 4000 EUR võlgnevusi, mistõttu kohtutäitur Kristel Maalman on antud korteri aprillis 2011 pannud enampakkumisele (müüki). Antud korteri sobivust elektroonilise valve kohaldamiseks kontrollida ei saanud kuna korteri uks oli lukus ning L.Kxxx´u sõnul ei oma ta teavet kelle käes võib olla korteri võti. Telefonivestlusest Eesti Energia infotelefonile 1545 selgus, et aadressil xxx xxx on elektrivarustus katkestatud seoses võlgnevustega. Eeltoodul arvestades, leiab kriminaalhooldusametnik, et üldised tingimused (puudub elektrienergiaga varustatus ning Gennadi Kichkurno korter võib olla kohtutäituri poolt müüdud tema vahi alt vabanemise ajaks) ei sobi elektroonilise valve seadme paigaldamiseks Gennadi Kichkurno suhtes aadressil xxx. Taotluse läbivaatamisel vahistatu Gennadi Kichkurno toetas taotlusi. Tema terviseseisund on selline, mis ei luba viibida vanglas. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja selgitas, et süüdistatava vahistamine ei ole põhjendatud tema terviseseisundi tõttu. Prokurör palus jätta taotlus rahuldamata. Kohtueelne menetlemine on lõpule viidud, kriminaaltoimuki koopia kaitsjale edastatud, plaanis alustada läbirääkimisi kokkuleppemenetluses. Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõuab järeldusele, et Gennadi Kichkurno taotlused tuleb jätta rahuldamata. KrMS § 137-1 lg 1 alusel kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kohustusega alluda karistusseadustiku § 751 lõikes 1 sätestatud elektroonilisele valvele. KarS § 75-1 lg 1 alusel elektrooniline valve on süüdimõistetule kohtu poolt määratud tähtajaks pandud kohustus alluda liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil, mis on kinnitatud süüdimõistetu keha külge ning mille abil on võimalik kindlaks määrata süüdimõistetu asukoht. Eeltoodu kohaselt on elektrooniline valve kriminaalmenetlusliku tõkendi üks võimalikke alaliike, mille eripära on selle kohaldatavus vaid vahistamise asendajana. Vastavalt KrMS § 137-1 lg 9 kohaldatakse elektroonilise valve kohaldamise tähtajale, samuti elektroonilise valve kohaldamisele või kohaldamisest keeldumisele, elektroonilise valve tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamisele ning valve kohaldamise põhjendatuse kontrollile samas seadustikus vahistamisele kehtestatud nõudeid. Eeltoodu kohaselt tuleb elektroonilise valve kohaldamisel arvestada Kriminaalmenetluse seadustiku § 130 lg 2 sätestatud asjaolusid. Viru Maakohtu 25.03.2011 vahistamismäärusest nähtub, et Gennadi Kichkurno vahistamise aluseks oli asjaolu, et vabaduses viibides võib ta jätkata kuritegude toimepanemist. Gennadi Kichkurno on varem 02.04.2004 kriminaalkorras karistatud KarS § 184 lg 1 ja § 183 järgi s.o. narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest tingimisi vangistusega katseajaga 18 kuud. Käesoleval ajal kahtlustatakse teda samalaadses 1 astme narkokuriteos. Kohus leiab, et käesoleval ajal ei ole vahistamise alus ära langenud. Elektroonilise valve kohaldamine vahistamise asemel võib olla kohaldatav eelkõige teise vahistamise aluse – kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohu puhul. Uute kuritegude toimepanemist ei ole võimalik elektroonilise valvega vältida, kuna lõpuni ei ole võimalik kontrollida, millega isik tegeleb vabaduses. Samas on seda ohtu võimalik vähendada rangema kriminaalmenetluse meede- vahistamise kohaldamise kaudu. Käesolevas asjas on Gennadi Kichkurno suhtes kohaldatud vahistamist eesmärgiga ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Elektrooniline valve on põhjendatud isiku suhtes, kelle osas on see piisavaks meetmeks uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Arvestades süüdistatava isikut, tema varasemat elukäiku ning esitatud süüdistuse sisu, puudub kohtul sellekohane veendumus. Ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et kriminaalhooldusametniku arvamusel süüdistatava elukoht xxx xxx xxx ei sobi elektroonilise valve seadme paigaldamiseks, sest korteris puudub elektrivarustus, mis on Eesti Energia poolt ametlikult katkestatud. Korter on kriminaalhooldusametniku andmetel pandud sundmüüki. Kohus leiab, et Gennadi Kichkurno puhul on vabaduses uute kuritegude toimepanemise oht kõrge. Vastavalt KrMS § 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Tulenevalt KrMS § 130 lg 2 saab kahtlustatava ja süüdistatava vahistamise aluseks olla, kas kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise või kuritegude jätkuva toimepanemise kahtlus. Kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Samuti on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus olemas isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu praktikaga (RKKK 3-1-1-103-06). Arvestades vahistatu varasemat seadusevastast käitumist, kuritegude toimepanemise korduvust ja senist eluviisi, on alust arvata, et vabaduses olles võib Gennadi Kichkurno jätkata kuritegude toimepanemist. Süüdistatava taotluses viidatud asjaolud – kindla elukoha omamine ei anna alust taotluse rahuldamiseks. Elukoha omamine ei takista kuritegude toimepanemist. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et isiku tervislik seisund on selline, mis takistab viibimist kinnipidamisasutuses. Isiku suhtes on läbi viidud ekspertiis, milles nähtub, et isik põeb närvisüsteemihaigust. Erisoovitusi ravi kohta ei ole. Kohus on tutvunud kriminaalasja materjalidega, millest nähtub, et mais 20011 oli toimik prokurörile esitatud kohtueelse kokkuvõttega. 09.06.2011 kriminaaltoimiku koopia on kaitsjale edastatud. Prokuröri sõnul teeb ta kaitsjale ettepaneku alustada läbirääkimisi kokkuleppemenetluses. Sellest nähtub, et menetleja on üles näidanud piisavalt usinust. Kriminaalasi on menetletud politseis ja prokuratuuris piisava kiirusega. Süüdistatav viibib vahi alates 23.03.2011 ehk üle 2 kuu, mis on esimese astme narkokuriteo puhul mõistlik ja põhjendatud süüdistatava liikumis- ja vabadusõiguse riive. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatava taotlused tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei pea vahistamise asendamist elektroonilise valvega või muu tõkendiga Gennadi Kichkurno suhtes põhjendatuks, kuna puudub veendumus, et sellega oleks tagatud süüdistatava seadusekuulekas käitumine. Kohtumääruse tegemisel juhindub kohus KrMS § 130 lg 2, § 137-1, § 383, § 384, § 386, § 387 ja KarS § 75-
2. Kohtunik Inna Kirsipuu Ärakiri õige Nooremreferent Liivi Õun /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtumäärus jõustus 01.07.2011 Nooremreferent Liivi Õun