lg 1, 2 ja § 113 ning
mai 2010 otsus Apellatsioonide esitajad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa ning süüdistatav Nikolai Lilitškin ja tema kaitsja advokaat Valli Murde Prokurör Aro Siinmaa Süüdistatav Nikolai Lilitškin isikukood: 36211112712 elukoht: XXX varem kriminaalkorras karistatud viiel korral Kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg advokaat Valli Murde
lg 1, 2 ja
N. Lilitškin tunnistati süüdi ka
lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.
Lilitškinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
Lilitškinile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 14.02.2008 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 16 päeva võrra ja mõisteti N. Lilitškinile liitkaristuseks 9 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust.
Lilitškini eelvangistuses viibitud aeg alates 12.08.2009 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka. Vangistuse kandmise alguseks on 12.08.2009. Maakohus arutas N. Lilitškini süüdistust
lg 1, 2 ja
järgi selles, et tema, 07.08.2009 kella 23:59 paiku Tartu linnas XXX asuva elumaja hoovis asetseva kuuri kõrvale ehitatud väliduširuumi eraldusriide vahelt tulistas tahtliku tapmise eesmärgil jahipüssist kaks lasku tööülesandeid täitva Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkonstaabel A. 2 R. suunas. Lasud ei tabanud, sest A. R. märkas õigeaegselt temale suunatud relva ning jõudis laengute eest kõrvale põigata. Sellega pani N. Lilitškin toime teise inimese tapmise katse. - N. Lilitškini süüdistust
lg 1 järgi selles, et tema omandas tuvastamata ajal ja kohast ebaseaduslikult, s.o. ilma vastavat luba omamata, kaheraudse, siledaraudse cal 12 jahipüssi ning vähemalt 10 cal 12 jahipüssipadrunit, mida hoidis kuni 08.08.2009 enda valduses, kandis 07.-08.08.2009 endaga kaasas ning kasutas 07.08.2009 politseiametniku suunas tulistamiseks. Eeltoodud tegevusega rikkus N. Lilitškin Relvaseaduse § 32, mille kohaselt on tulirelva ja laskemoona soetamiseks vajalik relvasoetamisluba; § 34, mille kohaselt relva ja selle laskemoona käitlemiseks annab õiguse füüsilise isiku relvaluba; § 45, mille kohaselt relva ja laskemoona võib hoida isik, kellel on relvaluba ning § 50, mille kohaselt relva ja laskemoona võib kanda koos vastava relvaloa või relvakandmisloaga. N. Lilitškin ennast temale esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on N. Lilitškini süü kuritegude toimepanemises tõendatud. Tunnistaja N. L. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta augustis 2009 teada, et N. Lilitškin on tagaotsitav. Tunnistaja andis 07.08.2009 politseisse helistades teada, et XXX Tartus viibiv N. Lilitškin on tagaotsitav. N. Lilitškin kuulis tema kõnesid politseile aadressile XXX Tartu politsei väljakutsumise kohta ja ütles talle, et sa jääd ise lolliks, kuna selleks ajaks kui politsei kohale jõuab, on ta juba jõudnud sealt lahkuda. Peale esimest politseisse tehtud kõnet N. Lilitškin võttiski jalgratta ja sõitis XXX maja juurest ära. Politseisse helistamiste tõttu lahkus N. Lilitškin kahel korral XXX maja juurest ja kui N. Lilitškin kolmandat korda tagasi tuli, oli tal püssikaba parema kaenla all. Tunnistaja nägi N. Lilitškinit XXX asuvasse majja teisele korrusele trepist püssiga minemas. N. Lilitškin tegi midagi teisel korrusel ja läks alla, siis tunnistaja kuulis kahte lasku. Süüdistataval oli seljas helesinine spordisärk. Tunnistaja N. L. ütlustega on kooskõlas ka tema poolt Lõuna Politseiprefektuuri juhtimiskeskuse lühinumbrile 110 07.08.2009 ja 08.08.2009 tehtud kõnesalvestised. N. L. tegi 07.08.2009 politsei lühinumbrile 110 kõned kell 20:14, kell 22:43, kell 22:47, kell 23:52 ja 08.08.2009 tegi ta kõne kell 00:
lõikes 1 sätestatu kohaselt on tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus.
§-s 113 sätestatu kohaselt on teise inimese tapmise eest karistuseks kuue- kuni viieteistaastane vangistus. Lähtudes N. Lilitškini süü ulatusest – kavatsetult toime pandud ning
lg 1, 2 ja
järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo asjaoludest, sealhulgas sellest, et N. Lilitškin tegi kõik endast oleneva teda tagaotsitavana kinni pidama tulnud politseiametniku tapmiseks – tõi jahipüssi, jahipüssipadrunid ja tulistas jahipüssist 2 lasku politseiametniku suunas, s.t lõi kõik eeldused üliraske tagajärje saabumiseks, kuid see tagajärg jäi saabumata kannatanu enda kiire ja oskusliku käitumise tõttu, ei pea kohus põhjendatuks viite kehtivat kriminaalkaristust omavat N. Lilitškini, kes viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009 ja pani sellest vähem kui 4 kuu möödudes toime uue kuriteo, karistada vangistusega alla sanktsioonis sätestatud alammäära (
lg 6,
), vaid on põhjendatud teda karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäära lähedal 7 aasta pikkuse vangistusega. Lähtudes N. Lilitškini süü ulatusest – tulirelva ja 10 padruni ebaseadusliku käitlemise asjaoludest, sealhulgas sellest, et ta kasutas tulirelva ja kahte padrunit politseiametniku suunas tulistamiseks, ei ole põhjendatud N. Lilitškini, kes viimase karistuse kandmiselt vabanes tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009,
lg 1 järgi karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal – 2 aasta pikkuse vangistusega.
lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristuse mõistmisel on põhjendatud katseajal kuriteod toime pannud N. Lilitškini suhtes kohaldada üksikkaristustest raskeima suurendamist ja mõista N. Lilitškinile liitkaristuseks 9 aastat vangistust. 5 Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör A. Siinmaa esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse N. Lilitškinile
lg 1, 2 - § 113 järgi karistuse mõistmise ning liitkaristuse mõistmise osas ning tunnistada N. Lilitškin süüdi
lg 1, 2-
Tunnistada N. Lilitškin süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
Lilitškinile raskeima üksikkaristuse suurendamise teel liitkaristuseks 14 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesolevas asjas mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.02.2008 otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o. 4 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ning mõista N. Lilitškinile lõplikuks liitkaristuseks 14 aastat 4 kuud ja 16 päeva vangistust.
Lilitškini karistusaja hulka alates 12.08.2009 eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda vangistuse kandmise alguseks 12.08.2009. Apellatsiooni kohaselt on maakohus mõistnud N. Lilitškinile
Maakohus on otsuses märkinud, et lähtub karistusmäära valikul süü ulatusest ehk täpsemalt kavatsetult toime pandud ning
lg 1, 2 -
järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo asjaoludest, sealhulgas sellest, et N. Lilitškin tegi kõik endast oleneva teda tagaotsitavana kinni pidama tulnud politseiametniku tapmiseks - tõi jahipüssi, jahipüssipadrunid ja tulistas jahipüssist 2 lasku politseiametniku suunas, s.t. lõi kõik eeldused üliraske tagajärje saabumiseks, kuid see tagajärg jäi saabumata kannatanu enda kiire ja oskusliku käitumise tõttu. Kohtu hinnangul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Seejärel on kohus põhjendanud, miks ei ole antud juhul otstarbekas lähtuda
lg 6 ettenähtud võimalusest kohaldada
karistust kergendada. Sealjuures on kohus osundanud, et N. Lilitškin omab viit kehtivat kriminaalkaristust, ta on viimase karistuse kandmiselt vabanenud tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009 ja pannud sellest vähem kui 4 kuu möödudes toime uue kuriteo. Samas on kohus leidnud, et peab põhjendatuks N. Lilitškini karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäära lähedal s.o. 7 aasta vangistusega. Kohtu ülaltoodud põhjendused ei välista üksnes
lg 6 sätete kohaldamist, vaid on küllaldased ka karistuse alammäärast oluliselt raskema karistuse mõistmiseks. Asjaolu, et politseiametnikul õnnestus kiire reaktsiooni ja professionaalse vilumuse tõttu ülirasket tagajärge vältida, ei kahanda N. Lilitškini teopanust teise inimese elu võtmiseks. Kuna politseinik laskude eest kõrvale põikas, jäi tapmine lõpule viimata N. Lilitškini kasutuses olnud tulirelva eripära tõttu. Tapmiskatse toimepanemiseks kasutas N. Lilitškin kaheraudset jahipüssi, mille mõlemast rauast tulistas politseiametniku suunas, sihtides esimese lasu pähe ja teise kehasse. Pärast kahe lasu sooritamist ei olnud N. Lilitškinil enam võimalik relva laadimiseks aeganõudvaid võtteid rakendamata kuriteo toimepanemist jätkata. Arvestades N. Lilitškini teo ohtlikkust ja süü suurust, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ehk üldpreventiivset eesmärki, on põhjendatud N. Lilitškinile sanktsiooni ülemmäära lähedase vangistuse mõistmine. Eeltoodust tulenevalt on maakohus karistuse määra valikul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. N. Lilitškinit tuleks karistada
N. Lilitškini kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. 6 Apellatsiooni kohaselt N. Lilitškini enda seletusest tulenevalt on temale esitatud süüdistus tervikuna alusetu, sest tema arvamuse kohaselt puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et ta tulistas kannatanu suunas. Kaitsealune on kindel, et tal ei ole olnud kunagi jahipüssi või muud tulirelva. Tema poole on küll pöördunud M.-nimeline isik, kes soovis maha müüa erinevaid tulirelvi aga kaitsealune sellega ei nõustunud. Kaitsealune kohtus M. nimelise isikuga süüdistuses kirjeldatud kohas ja samal kuupäeval. Jutuajamise käigus selgus, et M.-nimeline isik tegeleb ka narkootikumide käitlemisega. Kaitsealune ei soovinud kontakteeruda sellise isikuga ning peale x helistamist lülitas mobiili välja ja lahkus XXX hoovist. Kell võis olla 23:30-23:40 paiku, täpselt ei mäleta. Kaitsealuse arvates kannatanu eksib, kui väidab, et tulistajaks oli kaitsealune. Kaitsealuse selline veendumus on rajatud asjaolule, et kell 23:30 väljas oli juba väga pime ning seetõttu ei olnud võimalik XXX asuva elumaja hoovis näha isikut, kes tulistas kannatanu suunas. Lisaks sellele pidi kohus võtma arvesse seda, et pärast kaitsealuse lahkumist jäi hoovi M. nimeline isik, kes hirmu pärast tulistas kannatanu suunas. Kaitsealune kirjeldas väga põhjalikult M. nimelise isiku tunnuseid. Kaitsealuse arvates kohus ei ole midagi teinud selleks, et tuvastada M. nimelist isikut. Seega ei ole kohus kontrollinud kaitsealuse versiooni õigsust. Kaitsealuse arvates rikkus kohus sellega oluliselt tema õigusi, sest kui ei oleks kaitsealuse suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine, siis oleks ta ise leidnud selle isiku. Kaitsealuse arvates seavad ülalkirjeldatud asjaolud kahtluse all kannatanu ütlused selle kohta, et just kaitsealune tulistas tema suunas. Kaitsealune on kindel, et tal ei ole kunagi olnud tulirelva. Asjaolu, et tunnistaja I. H. K. kohtulikul uurimisel avaldas, et kunagi ammu nägi kaitsealuse elukohas tulirelva, ei saa tõeselt võtta, sest ammune sündmus ei ole kuidagi seotud 07.08.2009 aset leidnud sündmusega. Kuivõrd süüdistuses kirjeldatud jahipüssi ei ole leitud, siis ei saa kaitsealust süüdi tunnistada selle jahipüssi omandamises, hoidmises ning kasutamises. Kuna ülalkirjeldatud kahtlused ei ole kõrvaldatud, pidi kohus kohaldama KrMS § 7 lg 3 sätteid, millise kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse süüdistatava kasuks. Kohus aga raskendas oluliselt süüdistatava olukorda. N. Lilitškin esitas ka iseseisva apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse. Apellatsioonis märgitakse, et relva ei ole leitud. Süüdistatav leiab, et üles tuleks otsida kang, millele jäid tema sõrmejäljed ja DNA, samuti M. sõrmejäljed ja DNA sellest kui ta lõi M. 07.08.09 kell 23.45 XXX hoovis. Maakohus ei andnud võimalust ennast kaitsta tunnistajate ütlustega, kes nägid ja rääkisid süüdistatavaga Anne kanali ääres kell 19.00-21.
§-de 25 lg 1, 2 ja 113 ning 418 lg 1 järgi süüditunnistamine, ümberhindamist. Samuti ei ole alust talle nende kuritegude eest mõistetud karistusi raskendada, nagu seda taotleb prokurör. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-63-08 punkt 12.2 kohaselt tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on neid nõudeid järginud, sest tegemist ei ole tõendite loetlemisega, vaid neid on hinnatud kogumis. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-33-08 punkt 8 kohaselt kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. KrMS § 62 p 1 valguses tähendab see eelkõige veendumuse kujundamist küsimuses, kuidas sündmus aset leidis ja kas teo pani toime just süüdistatav. Millised asjaolud ja millele tuginedes kohus tõendatuks luges, peab tulenevalt KrMS §-st 312 p 1 kajastuma kohtuotsuse põhiosas. Sellega seondub nõue, et kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema kohtuotsuse põhjenduste alusel lugejale jälgitav. Eelneva alusel ringkonnakohtul tuleb kontrollida, kas kohtuotsuse põhjendustest tulenevalt on maakohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta. Ringkonnakohus leiab, et kõiki tõendeid on hinnatud nende kogumis ja kohtuotsuses ei esine selliseid vastuolusid, mis viitaksid põhjenduste puudumisele. Maakohus on faktiliste asjaolude tuvastamisel järginud kriminaalmenetlusõiguse norme ja kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Maakohtu seisukohad süüdistuse tõendatuse ja karistuse mõistmise kohta on selged, ammendavad ja vastuoludeta. Maakohtu mõttekäik ja siseveendumuse kujunemine on lugejale selgelt jälgitavad. Ringkonnakohus vastuseks süüdistatava ja kaitsja apellatsioonidele märgib järgmist: Apellandid leiavad, et maakohus rikkus KrMS § 7 lg 3 nõudeid, kuna antud kriminaalasjas esineb kõrvaldamata kahtlusi, kuid neid ei tõlgendatud süüdistatava kasuks. Kõrvaldamata kahtluste all peetakse silmas seda, et maakohus ei võtnud midagi ette M. nimelise isiku tuvastamiseks, kellele väidetavalt kuulus süüdistuses näidatud jahipüss ja kes sellest tulistas kannatanut. N. Lilitškin ei viibinud sündmuskohal ja ei oma mingit seost talle esitatud süüdistusega. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt KrMS § 7 lg 3 nõuete rikkumist. Maakohus on otsuses (lk 11-12) põhjendanud, miks N. Lilitškini väited kellegi M. nimelise isiku kohta ei ole usutavad ning on näidatud tõendite kogum, mis selle väite ümber lükkab ja kinnitab N. Lilitškini süüd. Nendeks tõenditeks on kannatanu ja tunnistaja N. L. ütlused ning 9 kõnesalvestised, sündmuskoha ja asitõendite vaatlusprotokollid. Kannatanu nägi taskulambist valgust näidates umbes kahe meetri kauguselt teda tulistanud isiku nägu ja riietust ning tundis ta ära. Maakohus on väga üksikasjalikult ja igakülgselt põhjendanud, milliste tõenditega on tuvastatud N. Lilitškini süü. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab, et mingeid kõrvaldamata kahtlusi tõendite analüüsi ja hindamise käigus üles ei jäänud. Alusetud on N. Lilitškini väited, et maakohus ei võtnud midagi ette kontrollimaks tema alibi. Selle all mõeldakse eelkõige täiendavate tunnistajate ülekuulamist, videosalvestise väljanõudmist ja uurimiseksperimendi läbiviimist, aga ka muude uurimistoimingute tegemist. Kohtuistungi protokollist nähtub, et N. Lilitškin on taotlenud uurimiseksperimendi läbiviimist selgitamaks, kuidas toimus tulistamine, samuti videosalvestise väljanõudmist kinnitamaks, et kui ta kuulis laske, siis oli ta sündmuskohalt eemal, täiendavate tunnistajate ülekuulamist tuvastamaks, millised riided N. Lilitškinil seljas olid, oma kõneeristuste toimikusse lisamist, et selle kaudu näidata M. nimelise isikuga suhtlemist (II kd lk 192 ja 228-233). Maakohus on kõigi nende taotluste osas seisukoha võtnud ja näidanud põhjused, miks ta jättis taotlused rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohus seejuures õigustatult kohaldas KrMS §-de 276 lg 1 p 1, 2, 3 ja 297 lg 3 sätteid. Ringkonnakohus vastuseks prokuröri apellatsioonile märgib järgmist: Prokurör leiab, et maakohus on mõistnud N. Lilitškinile
Prokurör taotleb maakohtu poolt mõistetud 7 aastase vangistuse asemel karistuseks 13 aastat vangistust. Sellest tulenevalt taotletakse ka liitkaristuseks mõistetud 9 aastase vangistuse asemel 14 aastat vangistust. Prokurör leiab, et kuigi maakohus on otsuses märkinud, et lähtub karistusmäära valikul süü ulatusest ehk täpsemalt kavatsetult toime pandud ning
lg 1, 2 -
järgi kvalifitseeritava esimese astme kuriteo asjaoludest, sealhulgas sellest, et N. Lilitškin tegi kõik endast oleneva teda tagaotsitavana kinni pidama tulnud politseiametniku tapmiseks - tõi jahipüssi, jahipüssipadrunid ja tulistas jahipüssist 2 lasku politseiametniku suunas, s.t. lõi kõik eeldused üliraske tagajärje saabumiseks, kuid see tagajärg jäi saabumata kannatanu enda kiire ja oskusliku käitumise tõttu, ei ole prokuröri arvates eeltoodu alusel põhjendatud N. Lilitškini karistada vangistusega sanktsiooni miinimummäära lähedal s.o. 7 aasta vangistusega. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole antud juhul otstarbekas lähtuda
lg 6 ettenähtud võimalusest kohaldada
karistust kergendada. Sealjuures on kohus osundanud, et N. Lilitškin omab viit kehtivat kriminaalkaristust, ta on viimase karistuse kandmiselt vabanenud tingimisi ennetähtaegselt 21.04.2009 ja pannud sellest vähem kui 4 kuu möödudes toime uue kuriteo. Prokurör leiab, et maakohtu ülaltoodud põhjendused ei välista üksnes
lg 6 sätete kohaldamist, vaid on küllaldased ka karistuse alammäärast oluliselt raskema karistuse mõistmiseks. Asjaolu, et politseiametnikul õnnestus kiire reaktsiooni ja professionaalse vilumuse tõttu ülirasket tagajärge vältida, ei kahanda N. Lilitškini teopanust teise inimese elu võtmiseks. Kuna politseinik laskude eest kõrvale põikas, jäi tapmine lõpule viimata N. Lilitškini kasutuses olnud tulirelva eripära tõttu. Tapmiskatse toimepanemiseks kasutas N. Lilitškin kaheraudset jahipüssi, mille mõlemast rauast tulistas politseiametniku suunas, sihtides esimese lasu pähe ja teise kehasse. Pärast kahe lasu sooritamist ei olnud N. Lilitškinil enam võimalik relva laadimiseks aeganõudvaid võtteid rakendamata kuriteo toimepanemist jätkata. Arvestades N. Lilitškini teo ohtlikkust ja süü suurust, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ehk üldpreventiivset eesmärki, on põhjendatud N. Lilitškinile sanktsiooni ülemmäära lähedase vangistuse mõistmine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on karistuse mõistmisel (otsuse lk 17-18) õigesti lähtunud
§-dest 56 lg 1 ja 25 lg 1, 2, 6 ning on põhjendanud, miks ei ole alust karistust mõista alla sanktsioonis sätestatud alammäära ja miks süü suurusele vastavaks karistuseks
10 Samuti on põhjendatud, miks
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Prokurör on apellatsioonis lähtunud täpselt samadest põhjendustest, mis on toodud kohtuotsuses, kuid prokurör leiab, et maakohus on neid valesti käsitlenud ja need annavad aluse mõista raskem, st sanktsiooni ülemmäära lähedane karistus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Karistamise alus on isiku süü ning sellest maakohus ka lähtus. Kuna süüdistus on esitatud teise inimese tapmise katses ja sellega ei kaasnenud raskeid tagajärgi, siis maakohus, arvestades N. Lilitškini teo ohtlikkust ja süü suurust, samuti õiguskorra kaitsmise huvisid ehk üldpreventiivset eesmärki, põhjendatult mõistis N. Lilitškinile selle eest sanktsiooni alammäära lähedase, so 7 aastase vangistuse. Muid teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid maakohus arvestas N. Lilitškinile
Ringkonnakohus leiab, et selliseid asjaolusid, mis tingiks raskema karistuse mõistmist ja mida maakohus karistuse mõistmisel arvestamata jättis, prokuröri apellatsioonis välja toodud ei ole. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, millised vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 koosnevad ka määratud kaitsjale makstud tasudest seoses tema osalemisega kohtuistungil ja seega on N. Lilitškin kohustatud hüvitama õigusabikuluna 6000 krooni, mis olid osutatud advokaat V. Murde poolt. Aarne Sarjas Ago Kutsar 11 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.