4-11-2474/2

Väärteoasi nr.4-11-2474 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17.juunil 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2474 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON Märt Kannel väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2; § 7430 lg 1 järgi Märt Kannel isikukood 39106094910, elukoht xxx, ei tööta, õpib koolis Põhja Prefektuuri Lääne–Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok– tunnistus 575 Süüdi tunnistada Märt Kannel Liiklusseaduse § 741 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 15 (viisteist) päeva. Süüdi tunnistada Märt Kannel Liiklusseaduse § 7430 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel arest 10 (kümme) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 16.06.2011.a. kell 23.05 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Põhja Prefektuuri Lääne- Harju politseijaoskonna poolt on 16.06.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1250188selle kohta, et Märt Kannel 16.06.2011 kella 21.15 ajal Harju maakonnas, Harku vallas, Tallinna ringtee 37 km liikus Keila suunas. Juht eiras sõiduki kohustuslikku peatamise märguannet, mis oli antud siniste ja punaste vilkuritega ja erilise helisignaaliga. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud; Märt Kannel rikkus LS § 181 lg 1; 20 lg 1, pannes sellega toime ettenähtud LS § 741 lg 2; § 7430 lg 1 väärteod. Kohus selgitas 17.06.2011.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19; 98 lg.5 järgi). Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Märt Kannel kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis antud ütluste juurde. Kahetseb väga ja enam nii ei tee. Läks autokooli, kuid lube veel ei ole, teab, et ei tohi olla roolis. Palub aresti kandmine edasi lükata või määrata ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Märt Kannel ´it tuleks karistada LS § 741 lg 2 järgi 15 päevase arestiga ja LS § 7430 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. Eelnevatest karistustest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Ka on maksmata rahatrahvid. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse LS § 741 lg 2; § 7430 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.6); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga ( t lk.5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (t lk.8), teatisega ( t lk. 10-16) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Märt Kannel ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Märt Kannel ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Märt Kannel ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Märt Kannel kahetsus, õppimiskoha olemasolu ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Märt Kannel ´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Märt Kannel näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ja ohtlikkust. Rahatrahv ja sanktsiooni alammääras mõistetud arest ei omaks ilmselgelt Märt Kannel suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 25.01.2011.a. kohaldatud karistusena 18 päeva aresti Harju Maakohtu poolt, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Temale mõistetud rahatrahvid on tasumata. Samuti leiab kohus, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Samuti leiab kohus, et Märt Kannel suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 741 lg 2; § 7430 lg 1; Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. Kohtunik 2