4-11-1022/3

4-11-1022 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-1022 (2317,11,000283) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Jevgeni Dvojanov, ik: 38205080225, elukoht: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON
3. Jevgeni Dvojanov süüdi tunnistada NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 10 (kümme) päeva.
4. KarS § 68 lg 2 alusel arvestada menetlusaluse isiku kinnipidamine, so 15.03.2011 kella 09.15st kuni 16.03.2011 kella 12.35ni, so 1 päev karistusaja hulka, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks aresti 9 (üheksa) päeva.
5. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Mõistetud aresti ärakandmist arvestada alates Jevheni Dvojanovi aresti ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest aresti ärakandmisele. Määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 30.05.
7. Jevgeni Dvojanovilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 35 (kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Jevgeni Dvojanov, 4-11-1022, joobeekspertiis“.
8. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.04.
9. 1 Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 15.03.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233080 selles, et 11.01.2011 kella 15.15 ajal peeti Endla 45 Kristiine Keskuses kinni Jevgeni Dvojanov, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli, metadooni ja 7-amiinoklonasepaami sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Väärteoprotokollides on menetlualune omakäelistes selgitustes märkinud: tarvitasin. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse isiklikult kätte saanud 28.03.
10. Kohus leiab, et menetlusalune isik on väärteoasja kohtulikust arutamisest piisava ajavaruga teada saanud ning kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei ole esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, siis on võimalik väärteoasja arutada menetlusaluse isiku juuresolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Teda on varem samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud, varasemad karistused ei ole oodatud mõju avaldanud ning seetõttu peab iga järgmine karistus olema karmim, sundimaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja taotleb väärteo toimepanemise eest karistuseks aresti 10 päeva, lugedes KarS § 68 lg 2 alusel karistusest kantuks kinnipidamise aeg, so üks aresti päev. Välja mõista menetluskulud 35 €. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollis, joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Peale selle on teda korduvalt karistatud ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja suures koguses narkootilise aine käitlemise eest vangistustega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude toimepanemist ning menetlusesemeks oleva väärteo pani menetlusalune isik toime vähem kui kuu möödudes pärast viimase vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on jäetud tasumata ning trahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8 sätetest, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut on süüdistatakse vaid ühe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, lugedes karistusest kantuks ka väärteomenetluses kinnipidamise aja, so 1 aresti päev. Märt Toming kohtunik 2