4-11-1944/5

Väärteoasi nr.4-11-1944 K O H T U M Ä Ä R US 13.06.2011.a. Harju Maakohtu kohtunik: Alari Möldre sekretär: Karine Vartla juuresolekul vaatas avalikul kohtuistungil läbi AB-i (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja taksokontrolli osakonna vaneminspektor Irena V ’i 26.04.2011.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 11008487 tühistamise nõudes. l e i d i s: Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja taksokontrolli osakonna vaneminspektor Irena V ’i 26.04.2011.a. väärteoasjas nr. 11008487 tehtud üldmenetluse otsusega tuvastati, et AB 26.03.2011.a. kell 00:47, Tallinnas, Aia 2 juures, kus menetlusalune isik kasutas sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud tõenditega. Väärteomenetluses on 26.04.2011.a. menetlusaluse isiku AB’i poolt esitatud vastulause. Kohtuväline menetleja arvestas vastulauses olevaid väiteid, kuid põhjendas otsust alljärgnevaga: MKM määrus nr. 141 § 15 lg 7 sätestab, et sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaart taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid või seda matkivat tunnust. Kontrollimise hetkel (26.03.2011) mootorsõidukil Audi registreerimisnumbriga XXX puudus kehtiv sõidukikaart taksoveoks ja sõiduki katusel oli sisevalgustusega plafoon. MKM määruse 141 § 15 lg 71 kohaselt loetakse taksotunnuse või seda matkiva tunnuse kasutamiseks kui: 1) sõidukile on paigaldatud plafoon, mis sarnaneb lõike 6 punktis 1 nimetatud plafoonile (sõiduki katusel sisevalgustusega plafoon, mille esiküljel on ainult sõna TAKSO minimaalse tähemärgi kõrgusega 4 cm) või millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga või 2) sõidukisse on paigaldatud taksomeeter või 3) nähtavale kohale sõidukile või sõidukisse on paigaldatud hinnakiri, mis sisaldab tasulise sõitjateveo teenuseid. Seega taksotunnuseks on plafoon, millega luuakse sõitjale ebaõige ettekujutus, et tegemist on taksoga. Samale seisukohale on Riigikohus asunud

1. oktoobri 2010 otsuses 3-1-1-81-
2. Ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 kujutab endast blanketset koosseisu, mille sisustamisel tuleb juhinduda sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo nõuetest. Nende nõuete kohaselt on tasuline sõitjatevedu õiguspärane, kui veoteenuse osutaja täidab seaduse või alamalseisvate õigusaktidega ettenähtud tingimusi. Muul viisil pole selline tegevus reeglina lubatav. Kolleegium märgib, et ühistranspordiseadus ega ka MKM määruse nr. 141 reguleerimisala ei puuduta pelgalt õiguslikes raamides tegutsevaid subjekte, vaid oluliselt laiemat isikute ringi (nt. määruse § 2 lg 4, § 11 lg 1 ja 4 ning § 15 lg 7). Kummastki õigusaktist tulenevate piirangute rikkumise eest karistusõigusliku vastutuse kehtestamise eesmärki teenib ka ÜTS §-s 542 kirjeldatud väärteokoosseis. Seega ei eelda ÜTS § 542 lg-s 1 kirjeldatud süüteokoosseis, et toimepanija oleks käsitatav mõne ühistranspordiseaduses nimetatud subjekti – näiteks ühissõidukijuhi või vedajana, vaid on keeld kasutada sõidukil, mille kohta pole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnuseid matkivat tunnust. See piirang on suunatud nendele isikutele, kellel taksoveoteenuse osutamiseks õiguslikku alust ei ole ja keda ei saa seetõttu käsitada ühistranspordiseaduses nimetatud subjektidena. Kokkuvõtvalt isikutel, kellel ei ole väljastatud sõidukile sõidukikaarti taksoveoks, on keelatud kasutada taksotunnuseid matkivat tunnust. Sellega on täidetud teo objektiivne koosseis. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 4 paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kuna AB’i sõidukil oli kontrollimise hetkel taksotunnust matkivad tunnused ning kehtivat sõidukikaarti taksoveoks tal ei olnud, siis oleks pidanud ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral teadma, et teostab süüteokossseisule vastavat asjaolu, st. kasutab taksotunnust matkivat tunnust, omamata selleks seaduses ette nähtud dokumente, seega pani A. B süüteokoosseisule vastava teo toime vähemalt hooletusest ning sellega on täidetud teo subjektiivne koosseis. Antud asjas ei esine süüd välistavaid asjaolusid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik AB rikkus seega Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määruse nr. 141 § 15 lg 7 ja 71 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav ÜTS § 542 lg 1 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, VTMS § 73 lg 1 p 1 määras kohtuväline menetleja AB’ile ÜTS § 542 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 100 eurot. AB esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja taksokontrolli osakonna vaneminspektor Irena V ’i 26.04.2011.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 11008487 tühistada täies mahus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Tallinna Munitsipaalpolitsei 26.04.2011 otsusega karistati A. B ’it ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 542 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut (100 eurot). Rikkumine seisnes selles, et kaebaja kasutas mootorsõidukit AUDI reg.nr XXX, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks, taksotunnust matkivat tunnust, s.o. taksoplafooniga sarnast plafooni. 26.03.2011 kell 22.33 aadressil Tallinnas, Aia 2, kus oli koostatud väärteoprotokoll nr. 11008487 ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 väidetava rikkumise osas. Patrulli osakonna peainspektor Artur A väärteoprotokolli kirjeldusest nähtub, et kaebaja rikkus autojuhina taksoveo ja pagasiveo üldeeskirja nõudeid sellega, et kasutas sõidukil, mille kohta ei ole välja antud sõidukikaarti taksoveoks ja taksotunnust. Kaebaja on väga tähelepanelikult uurinud väärteoasja nr.
3. Kaebaja soovib täpsustada kohtule, et Esiteks 05.03.2011.a. kaebaja sõlmis koostöölepingu firmaga OÜ FL, lepingust tuleneb, et firma esitab tellimused kas e-lillepoe (www.flowerlab.ee), telefoni teel, e-maili teel või isiklikult kohale tulles. Kullerteenus kimpude on Tallinna piires tasuta. Vastavalt VÕS järgi kaebaja osutas selliseid teenuseid. Ei ole taksoveoga mingit pistmist, sest ei ole taksoga midagi seotud. 26.03.2011 kaebaja sai firmalt OÜ FL tellimuse ja kaebaja tuli kohale aadressil Aia 2, seal asub firma OÜ FL, nemad rendivad seal kioski, kus tehakse lillekimpu valmis. Kaebaja ootas natukene, sest lillekimp ei olnud veel valmis tehtud. Kaebaja ei ole nõus, et tema rikkus MKM määruse 141 § 15 lg 71, sest plafooni ettekirjutus on vajalik ainult taksoveokitele, mitte nendele, kes sõlmisid lepingu. Selles juhtumis, takso plafooniga tegemist ei ole. Plafooni peal on kirjutatud TRANSFER inglise keeles kohale toomine Interneti aadress, telefoni number. Kaebaja puhul siin rikkumist ei ole MKM määruse nr 141 § 15 lg 71 järgi. Antud juhul on tegemist isikuga, kes tegeleb KULLERI TEENUSED ning ei osuta taksoveo teenuseid. Kaebaja arvates karistati teda (ÜTS) § 542 lg 1 rikkumise eest ebaseaduslikult, kuna antud seadus kehtib firma suhtes, kes tegeleb taksoveoga. ÜHISTRANSPORIDSEADUSES on loodud ühistranspordi töö organisatsiooniks, mis võtab osa maantee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluses ühistranspordi korraldamise alused. Teeliiklusena käsitatakse bussi-, trammi-, trollibussi- ja taksoliiklust, raudteeliiklusena rongi- ja rööbasbussiliiklust, veeliiklusena laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliiklust ning lennuliiklusena õhusõiduliiklust. Seega tuleb esmalt lahendada küsimus, kas MKM määruse nr. 141 rakendamine oli õiguspärane? Kaebaja arvates karistati teda ühistranspordiseaduse § 542 lg 1 rikkumise eest ebaseaduslikult, kuna kontrollimise tulemusel selgus, et antud paragrahv näeb ette karistust bussi-, trammi-, trollibussi- või autojuhi poolt bussi-, trammi-, trollibussi- või taksoveo või pagasiveo nõuete rikkumise eest. Seega tuleb esmalt lahendada küsimus, kas ÜTS § 542 lg 1 rakendamine oli õiguspärane? Kaebaja arvab, et inspektor Artur A karistas teda seaduse rikkudes ja kahtleb munitsipaalpolitsei inspektori kompetentsuses, kui tema koostab selliseid protokolle. Vastavalt VTMS § 126 lg.2 kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ilmunud avalikule kohtuistungile 13.06.2011.a. kell 10.
4. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 126 lg.2, § 193, kohus m ä ä r a s: Jätta AB-i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti koolivalve ja taksokontrolli osakonna vaneminspektor Irena V ’i 26.04.2011.a. üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr. 11008487 tühistamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: