Tühistada Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.06.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2317,10,003191 ning lõpetada väärteomenetlus JPsuhtes, kuna teos puuduvad väärteo tunnused. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik Põhja Prefektuuri Lõuna PJ piirkonnakonstaabel Ene Siig koostas 22.05.2010.a väärteoprotokolli AB 1153883 JP selle kohta, et tema 22.05.2010.a kell 14.55 Tallinnas, Turu plats 6 juures juhtis mootorsõidukit Audi reg. märgiga XXX ja ei täitnud liiklusmärgi 333 „Vasakpöörde keeld“ nõudeid, sooritades vasakpöörde. Kirjeldatud tegevusega rikkus JP liikluseeskirja § 5 Lisa 2 liiklusmärgi 333 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse vanem politseileitnant Kairi Palits karistas JP 11.06.2010.a. väärteoasjas nr. 2317,10,003191 tehtud otsusega nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses s.o 720,00 krooni. Kaebuse sisu JP kaitsja Aleksei Ratnikov esitas 29.06.2010.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles palub tühistada eelpool nimetatud väärteootsus ning lõpetada menetlus JP suhtes, kuna kaebaja teos puuduvad väärteo tunnused. Kaebaja ei ole nõus eelpool märgitud otsusega järgmistel põhjustel: Vastustaja ametnik suhtles kaebajaga ründavalt ja mittelugupidavalt Kaebaja sõiduki kõrvale aadressil Turu plats 6, Tallinnas tuli 22.05.2010.a. politseivormis naisterahvas. Vesti ei olnud. Samuti ei olnud riietusel näha politseiametniku nime. Politseivormis naisterahvas nõudis dokumentide esitamist. Kaebaja esitas dokumendid politseiametnikule ja palus politseiametnikul ennast tutvustada ja selgitada, mis põhjustel vajab ta kaebaja dokumente. Politseivormis naisterahvas ei ütelnud oma nime ning teatas, et kaebaja olevat liiklusreegleid rikkunud ning et kaebaja peab minema politseipatrullautosse. Politseipatrullauto kõrval tundis kaebaja huvi, et kui politseivormis naisterahvas tegeleb liiklusreeglite täitmise jälgimisega, siis miks temal ei ole liikluspolitseile vajalikke seadmeid. Politseivormis naisterahvas selgitas, et tema on Nõmme Linnaosa konstaabel. Kaebaja palus kontsaablil näidata liiklusmärgi 333 kehtivusala algust ja lõppu. Politseiametnik selgitas, et liiklusmärk 333 kehtib mõlemale sõidutee ristumisalale ning üleüldse ei saa siin vasakule pöörata. Politseiametnik suhtles agressiivselt ning ei soovinud kuulata kaebaja selgitusi liiklusmärgi 333 kehtivusala osas ega osanud selgitustele vastata. Politseiametnik pidas politseipatrullautos paarimehega nõu ja otsis kaua, millist liiklusreeglit kaebaja rikkus. Kaebaja oli sunnitud ootama ca 30 – 40 min, kui politseiametnik siiski otsustas, millist liiklusreeglit kaebaja rikkus. Eeltoodust tulenevalt on väärteo kirjeldus otsitud iseloomuga. Samuti jäi arusaamatuks miks politseiametnik otsustas, et kaebaja ei vaja advokaati, kuigi kaebaja soovis advokaati. Arvestades politseiametniku suhtumist kaebajasse, otsustas kaebaja kasutada oma õigust keelduda selgituste andmisest. 2 Selle peale reageeris politseiametnik veelgi agressiivsemalt ja teatas, et kaebaja raskendab niigi oma olukorda, kohtusse kaebaja pöörduda ei suuda ja kaebajat karistatakse automaatselt. Kaebajale ei võimaldatud esitada vastulauset Vastavalt kaebusele lisatud e-posti vahetusele palus kaebaja kaitsja vastustajal võimaldada tutvuda toimikuga ja võimaldada esitada vastulause. Kuna vastaustaja rikkus kaebaja õigust vastulause esitamise osas, siis ainuüksi seetõttu kuulub vaidlusalune otsus tühistamisele. Kaebaja seisukohalt sellise olulise õiguse rikkumine/äravõtmine on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis peaks kaasa tooma otsuse tühistamise. Otsus on alusetu ja põhjendamatu Otsuse kohaselt ei täitnud kaebaja liiklusmärgi 333 „vasakpöörde keeld“ nõudeid ning sooritas vasakpöörde. Kaebaja võtab omaks, et ta sooritas vasakpöörde, kuid sellega ei ole liiklusreegleid rikutud. LE Lisa 1 p 333 kohaselt on käesoleval juhul tegemist vasakpööret keelava liiklusmärgiga. LE Lisa 1 p 376 kohaselt märgid 332 ja 333 kehtivad ainult sellel sõiduteede ristumisalal, mille ette nad on pandud. Kaebuse lisatud fotost nr 3 on näha, et liiklusmärk nr 333 on pandud enne ohutussaart. Seega antud olukorras ei või vasakpööret sooritada ristumisalasse, mis on enne ohutussaart. Ohutussaare järgselt on järgmine sõiduteede ristumisala ning seal ei ole liiklusmärki nr 333. Seega on võimalik vasakpööret teha ristumisalasse, mis järgneb ohutussaarele. Sellele viitab fotol nr 5 olev liiklusmärk nr 421 ning pildil 6 – 8 olev katkendjoon. Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalune otsus põhjendamatu ja alusetu ning on ebaseaduslik. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema kaitsja kaebuse juurde, taotledes menetluse lõpetamist
Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kaebus on alusetu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kohtus andis omapoolseid selgitusi kohtuvälise menetleja ametnik Ene Siig ja kuulati üle tunnistaja Raivo Ojarand. Kohus avaldas kirjalike tõenditena 22.05.2010.a väärteoprotokolli AB 1153883, ettekande 22.05.2010.a., 11.06.2010.a otsuse väärteoasjas, karistusregistri teatise, kaebusele lisatud fotod ja kaitsja kirjavahetuse Põhja Prefektuuri ametnikega. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, vaadanud läbi esitatud kaebuse, väärteoasja materjalid ning kuulanud ära menetlusosalised ning tunnistaja, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele, vaidlustatud otsus tühistamisele ja väärteoasja menetlus lõpetamisele
lg 1 p 1 alusel väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu, mille kõrvaldamine kaebemenetluses ei ole võimalik.
p 6 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamisel otsustama, kas kohtuväline menetleja on järginud menetlusõigust. Vastavalt
lg 1 koostatakse üldmenetluses väärteo kohta väärteoprotokoll.
lg 6 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. 3
lg 1 ja 2 sätestavad, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu ja menetlusosaline annab väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta väärteoprotokollile allkirja, märkides kättesaamise kuupäeva. Kui menetlusosaline keeldub väärteoprotokolli koopia kättesaamise kohta allkirja andmast, teeb menetleja väärteoprotokollile selle kohta märkuse, märkides keeldumise kuupäeva ning oma allkirja ja ametinimetuse. Sel juhul loetakse väärteoprotokolli koopia menetlusosalise poolt kättesaaduks selle vastuvõtmisest keeldumise päevast. JP on kogu menetluse kestel väitnud, et tema väärteoprotokolli koopiat saanud ei ole. Väärteoasja materjalides sisalduvast JP koostatud väärteoprotokollist AB 1153883 nähtub, et väärteoprotokolli lahtris „ütlused“ on märgitud: „vastulauset ei soovi esitada, allkirjast keeldub“. Kohtule jääb antud juhul arusaamatuks, millisest allkirjast on JP keeldunud. Väärteoprotokolli märgitu pinnal ei ole võimalik tuvastada, kas JP on keeldunud väärteoprotokolli koopia kättesaamisest või on ta protokolli koopia kätte saanud ja ainult selle kohta allkirja andmisest keeldunud. Samuti ei nähtu väärteoprotokollist, et JP oleks väärteoprotokolli koopia kätte antud. Kohus peab antud juhul põhjendatuks osundada EV Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17.12.2010.a. lahendile 3-1-1-99-10, milles Riigikohus on punktis 16 märkinud, et
lg 4 kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule või tema kaitsjale kätteandmisest alates.
lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb väärteoprotokolli koopia anda menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Menetlusaluse isiku protokolli koopia vastuvõtmisest ja sellega tutvumisest keeldumise korral teeb menetleja protokollile vastava märke. … Kui menetleja on eeltoodud regulatsioonist kinni pidanud ning isiku keeldumise väärteoprotokollis nõuetekohaselt fikseerinud, on kõik seadusest tulenevad nõuded menetlusaluse isiku kaitseõiguse tagamiseks täidetud. Selle toiminguga loetaksegi väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks. … Regulatsioon ei tee erandit menetlusalusele isikule, kes on väärteoprotokolliga tutvumisest, selle allkirjastamisest ja vastuvõtmisest keeldunud ning menetleja on keeldumise nõuetekohaselt fikseerinud. Kuigi seadusest sellist nõuet ei tulene, oleks kolleegiumi arvates vaidluste vältimiseks otstarbekas, kui kohtuväline menetleja püüaks protokolli allkirjastamisest keeldumise fakti fikseerida täiendavalt ka tunnistaja allkirjaga. Väärteoprotokolli koostaja Ene Siig kinnitas kohtus, et andis väärteoprotokolli koopia inimesele koos dokumentidega, vastasel juhul peaks ta vastuvõtmisest keeldumise dokumenteerima ja oma ülemusega konsulteerima, kuna seda tehtud ei ole, siis arvab, et ei ole keeldutud protokolli vastuvõtmisest (tlk 42 pöördel). Vaatamata ametniku arvamusele, et ta andis väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule, siis väärteo materjalidest kõnealune fakt kinnitust ei ole leidnud. Käeoleval juhul on menetleja jätnud
lg-test 1 ja 2 tuleneva nõude täitmata, mistõttu asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole saanud väärteoprotokolli koopiat. Kaebaja sõnade kohaselt ta protokolli koopiat ei saanud, see pole politseiniku süü, see oli tema põhimõte, ta keeldus alla kirjutamast ja osalemast protokolli koostamisest (tlk 35). Samuti kinnitas kaebaja, et väärteoprotokolli füüsiliselt tema käes ei ole olnud (tlk 34 pöördel). Kaebaja väiteid selle kohta, et temale vääteoprotokolli koopiat ei ole kätte antud kinnitavad ka kaitsja poolt menetlejale e-posti teel 01.06.2010, 02.06.2010, 08.06.2010 ja 10.06.2010.a. saadetud kirjad, milles kaitsja soovib saada infot väärteomenetluse kohta ning soovib tutvuda väärteoprotokolliga ja saada ka koopia, kuna soovib esitada vastulauset (tlk 3-6, 12). Kohtule jääb ka arusaamatuks, mis põhjusel ei ole pidanud menetleja vajalikuks eelpool märgitud kirjavahetuse lisamist väärteotoimikusse, kuivõrd kirjavahetus puudutas konkreetselt kõnealust väärteoasja. 4 Ka väärteotoimikus olev ettekanne, mille ametnik Ene Siig kirjutas 22.05.2010.a. Lõuna PO komisaarile, ei lükka ümber kaebaja väidet väärteoprotokolli mittesaamise kohta. Ettekandes selgitab ametnik kohapeal toimunut, kuid puudub selgitus selle kohta, kas menetlusalusele isikule anti protokolli koopia kätte, või kui ei, siis mis põhjusel jäi see kätte andmata. Kohus märgib, et väärteoprotokolli kätteandmise või selle vastuvõtmisest keeldumise täpne fikseerimine on vajalik
lg 6 määratletud vastulause esitamise ja toimikuga tutvumise õiguse realiseerimiseks. Kohus leiab, et antud juhul ei ole üheselt tõendamist leidnud asjaolu, et JP oleks 22.05.2010.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1153883 kätte antud. Väärteoprotokolli kätte andmata jätmine on kohtu hinnangul menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumine, mis on vaadeldav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena
Käeolevas väärteoasjas puudub võimalus kohtuvälises menetluses asetleidnud väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist kohtumenetluses kõrvaldada. Seetõttu puudub ka edasine menetluslik võimalus tuvastada menetlusaluse isiku teo koosseisupärasust, õigusvastasust ja süüd. Lähtudes eelnevast on kohus seisukohal, et Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse 11.06.2010.a. otsus väärteoasjas 2317,10,003191 kuulub tühistamisele ning menetlus JP suhtes lõpetamisele
Aulike Salo Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.