lg 2 arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoprotokolli kohaselt H. A alaealisena 30.10.2010.a kell 09:00 oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Väärteoasjas tehtud otsus sisaldab järgmist süüdistust: H.A 30.10.2010.a. kell 01.35 oli eelnevalt tarvitanud alkohoolset jooki. Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut 30.10.2010.a. kell 01.35 toimepandud rikkumise eest, mida menetluse käigus ei olnud talle süüks arvatud.
kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Vaidlustatud otsust tehes on kohtuväline menetleja aga väärteoprotokolli piiridest väljunud, mis kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist
Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud kõik andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli teokirjelus määratleb analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme (vt. Riigikohtu lahendid 3-1-1-8006; 3-1-1-84-07). Vaidlustatud otsuses ja väärteoprotokollis on märgitud erinev väärteo toimepanemise kellaaeg. 2 Kuna käsitletavas väärteoasjas on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust
lg 2 mõttes, toob see endaga kaasa kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise
Hilisem väärteoprotokolli parandamine määrusega (pärast seda, kui vastulauses oli tähelepanu pööratud valele kellajale) on lubamatu.
lg.2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli ning
lg.1 kohaselt väärteoprotokolli koopia antakse menetlusosalisele kätte allkirja vastu. Antud juhul kohtuväline menetleja kord juba muutis väärteoprotokolli (asjas on koostatud kaks väärteoprotokolli) ning nõuetekohaselt andis muudetud protokolli koopia menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Pärast vastulause esitamist, milles pöörati tähelepanu väärteo toimepanemise valele kellajale, muudeti väärteoprotokolli määrusega, mida menetlusalusele isikule ei tutvustatud, uut väärteoprotokolli ei koostatud, millega on rikutud menetlusõigust –
Sisuliselt kasutati vastulause esitamist kohtuvälise menetleja poolt koostatud menetlusdokumendis esineva vea parandamiseks, kuid selle vea parandamise käigus oluliselt rikuti menetlusaluse isiku õigusi. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et politsei ja piirivalve seaduse § 722 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Väärteoasjas on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kuid sellel ei ole märgitud ja ei ole arusaadav, millised joobetunnused esinesid kontrollitaval isikul, ehk millised kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid olid muutunud või häiritud. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalve seaduse § 724 lg.4 kohaselt kui politseiametnik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres või väljahingatavas õhus, võib piirduda indikaatorvahendi kasutamisega. Kohus asub seisukohale, et muude andemete kogumist ei saa pidada mittevajalikuks olukorras, kus menetlusalune isik vaidlustab indikaatorvahendi näitu ja ei kirjuta sellele alla. Antud juhul alaealine isik ei osanud nõuda alkoholisisalduse kindlaksmääramist veres, kuid ka ei nõustunud indikaatorvahendi protokollile alla kirjutama. Sellises olukorras peab kohtuväline menetleja koguma teisi tõendeid tegemaks kindlaks tõendamiseseme asjaolud
Väärteoasjas on tunnistajatena üle kuulatud politseiametnikud M.Türk, R.Roosimägi, S.Ormisson ja R.Hõlpus. M.Türk kinnitas, et kontrollis H A alkoholijoovet indikaatorvahendiga, kuid noormees keeldus protokollile alla kirjutamast. Ühel noormehel oli välimusest näha, et on alkoholi tarvitanud, kuid mitte H Al. R.Roosimägi 3 kinnitas, et korteris viibinud alaealistel osadel oli alkoholijoove ja osadel ei olnud. S.Ormisson kinnitas, et ühel noormehel olid visuaalsed tunnused – lõhn ja silmad punased, H.A eitas alkoholi tarvitamist. R.Hõlpus kinnitas, et oli tunda alkoholi lõhna. Seega tunnistajate ütlustega ei ole üheselt tuvastatav, millised alkoholijoobele viitavad tunnused (väliselt tajutavad häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid) esinesid kaebuse esitajal. Tunnistajate ütlused ei lange kokku, nendega ei ole võimalik kaebuse esitaja joovet tõendada ning tunnistajate ütlustega ei ole korvatavad käesoleva väärteoasja menetluse käigus esinenud puudused. Juhindudes
Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna noorsooteenistuse noorsoopolitseinik Vilve Mill 03.03.2011 otsus väärteoasjas nr.2316,10,013707, millega H A’t karistati Alkoholiseaduse § 71 järgi ja väärteomenetlus lõpetada
Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 20.05.2011.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on pooltele tutvumiseks kohtus kättesaadav kassatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.