4-11-2205/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristina Väliste Määruse tegemise aeg ja koht 09.

1. 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2205 Vaidlustatud määrus Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talituse, s.o. kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamata jätmise määrus väärteoasjas nr. 230111000010, 13.05.2011.a. Menetlusosalised kaebuse esitaja Tallinna Munitsipaalpolitsei kohtuväline menetleja Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo korruptsioonikuritegude talitus Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLTUSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 1, lg 2, lg 5 ja lg 3 p 1, § 191 p 12, § 199 lg 4, kohus, määras: Jätta rahuldamata Tallinna Munitsipaalpolitsei kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale. Kohtumäärus jõustub 09.06.2011.a. ega ole edasikaevatav. Esitatud kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei esitas Harju Maakohtule 27.05.2011 kaebuse kohtuvälises menetluses tehtud kaebuse läbivaatamise määruse peale, millega lõpetati väärteomenetlus nr 230111000010 VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi. Kohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja tühistada nimetatud väärteomenetluse lõpetamise määrus. 30.05.2011 tagastas kohus kaebuse, kuivõrd see oli esitatud VTMS § 76 lg 4 rikkudes. 01.06.2011 laekus Harju Maakohtusse uuesti Tallinna Munitsipaalpolitsei kaebus samas asjas. Kaebus oli adresseeritud 01.06.2011 Põhja Prefektuurile, kui kohtuvälisele menetlejale ning koopiana Harju Maakohtule. 1 06.06.2011 laekus Harju Maakohtusse Põhja Prefektuuri poolt edastatud Tallinna Munitsipaalpolitsei kaebus koos sinna juurde kuuluvate väärteoasja materjalidega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 09.02.2011 alustas Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo VTMS 59 lg 1 alusel MTsuhtes väärteomenetlust nr 2301,11,
2. 25.03.2011 lõpetas Põhja Prefektuur nimetatud väärteoasja menetluse MTsuhtes VTMS § 75 ja 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumisega seoses. Väärteomenetluse lõpetamise põhjuseks on tahtluse puudumine, mis välistab isiku vastutusele võtmise. 11.05.2011 esitas Tallinna Munitsipaalpolitsei kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale, leides, et tegemist ei ole inimliku eksitusega, mis on teadmatusest toime pandud, vaid tahtliku varjamisega. Nimelt tõendab seda asjaolu Tallinna Munitsipaalpolitsei arvates see, et kõik neli isikut, kes jätsid oma osaluse OÜ-s Õ deklareerimata, töötavad ühes ja samas kohas, on juriidilise haridusega. Sh MTon juhtival kohal töötav ametnik, osakonnajuhataja ning Tallinna Munitsipaalpolitsei palub lõpetamise määrus tühistada ja välja selgitada kõik võimalikud asjaolud. 13.05.2011 jättis kohtuvälise menetleja asutuse juht oma määrusega esitatud kaebuse rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukoha juurde, et puudus tahtlus, mis välistab vastutusele võtmise. Nimetatud määrus on 17.05.2011 edastatud Tallinna Munitsipaalpolitseile. 01.06.2011 esitatud Tallinna Munitsipaalpolitsei kaebusest nähtub, et kaebuse rahuldamata jätmise määruse sai kaebaja kätte 18.05.
3. Tallinna Munitsipaalpolitsei ei nõustu sellega, et osade deklareerimata jätmine toimus inimlikust eksimusest, põhjendades seda alljärgnevalt. MTon kauaaegne avalikus teenistuses olev ametnik. Kuna OÜ Õ osanikud on lisaks temale KF (Mupo endine juhataja asetäitja), KP (lapsehoolduspuhkusel viibiv MUPO jurist), ja TR (MUPO endine sisekontrolör), kes kõik samuti ei esitanud deklaratsioonide täielikke andmeid ning varjasid oma majanduslikke huvisid, siis ei ole tõsiselt võetav väide, et puudus tahtlus. MTpidi olema teadlik osade deklareerimise kohustusest. Järgnevalt selgitab kaebaja miks MTpidi olema teadlik kohustusest äriühingus osalemise deklareerimisest ning OÜ Õ puudutavad andmed, mis kinnitavad MTosalust selles äriühingus. Kaebaja leiab, et on ilmselge, et sellise äriühingu osa omamine võib viidata töökoha- või tegevuspiirangu rikkumisele ning loob ohu era- ja avaliku huvi konflikti tekkimiseks. Kaebaja palub tühistada väärteomenetluse lõpetamise määrus, kuna MToli menetlusosakonna juhataja ja korruptsioonikahtlusega juhtumites on avalik huvi suur, eriti arvestades seda, et MUPO endine juhataja Kaimo Järvik vabastati ametist just seoses kriminaalkuriteoga. Kaebaja palub väärteomenetluse käigus välja selgitada kõik võimalikud asjaolud. Siinkohal ei ole kaebaja selgitanud, millised asjaolud on veel välja selgitama. Kohtumääruse põhjendused Esmalt peab kohus vajalikuks märkida, et käesolevas asjas on kaebuse esitamise korda rikutud. Kaebuse esitaja peab esitama kaebuse ainult kohtuvälisele menetlejale vastavalt VTMS § 76 lg
4. Kohtuväline menetleja ise esitab kaebuse koos kõikide vajalike materjalidega kohtule, misjärel saab kohus võtta vastu põhistatud seisukoha esitatud kaebuse osas. Antud asjas on kaebaja kahel korral saatnud kaebuse otse maakohtule, viimasel korral koopiana kohtuvälisele menetlejale kaebust edastades. Kohus märgib, et kaebaja sellekohane tegevus ei tulene seaduse nõuetest ega mõttest. Kohus asub kaebust lahendama peale seda, kui on kohtuväliselt menetlejalt koos esitatud kaebusega saanud ka väärteoasja materjalid. Seetõttu loeb kohus kaebuse laekumuse kuupäevaks 06.06.2011, mil maakohtusse saabus kaebus Põhja Prefektuurist koos kõigi asjasse puutuvate materjalidega, mitte aga 01.06.2011, 2 kui kaebaja saatis teistkordselt kaebuse ärakirja otse maakohtule ilma kohtuvälise menetleja materjalideta. VTMS § 78 sätestab kaebuse esitamise aluseid maakohtule, kui kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi tehtud lahendiga asjas. VTMS § 78 lg 1 kohaselt saab vaidlustada maakohtus kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Sellest tulenevalt nähtub, et kaebeõigus kohtusse on piiratum kui kohtuvälise menetleja juhile. Nimelt eeldab märgitud säte kohtusse pöördumisel mitte ainult põhjendatud huvi olemasolu, vaid kohtusse pöördumiseks peab olema rikutud ka õigusi ja vabadusi. Antud säte sätestab seega kohustuslikuna viidata kaebuses ka sellele, millist kaebaja põhiõigust või vabadust kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Käesolevas kaebuses aga selliseid asjaolusid ei nähtu. Kaebusest nähtub, et kaebaja ei nõustu sisulise lahendiga, leides et on vaja koguda täiendavaid tõendeid, kuid siinjuures ei ole märgitud, milliseid kaebaja õigusi ja vabadusi selle konkreetse vaidlustatud tegevusega, s.o. menetluse lõpetamisega, rikutud on. Viimane on aga kaebemenetluse aluseks VTMS § 78 lg 1 kohaselt. Väärteoasja materjalidest ja esitatud kaebustest ei loe kohus välja, et kaebaja põhiõigusi ja vabadusi oleks rikutud seoses sellega, et Põhja Prefektuur lõpetas väärteomenetluse MTsuhtes. Eeltoodu alusel puudub kohtul alus kaebust rahuldada ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtunik Kristina Väliste /allkiri/ 3