lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetu karistust Priit Uibopuule Tartu Maakohtu 31.märtsi 2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 3 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvati Priit Uibopuu kinnipidamisest 17.märtsil 2008.a. Kohtuotsus jõustus 06.veebruaril 2009.a. Priit Uibopuu karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 22.juunil 2014.a. Priit Uibopuu on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu 31.märtsi 2005.a otsusega KrK §197 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, § 200 lg 2 p 4, 7, § 202 lg 2 p 3, § 263 p 1, 2, 4 järgi liitkaristusega 4 aastat 8 kuud, mille kandmiselt ta vabanes Harju Maakohtu 15.detsembri 2006.a määrusega tingimisi ennetähtaegselt katseajaga kuni 04.aprillini 2008.a. Väärteokorras on Priit Uibopuud karistatud korduvalt. Tartu Vangla toetab Priit Uibopuu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla iseloomustuse kohaselt Priit Uibopuul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, vangistuse jooksul on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammi joovastisõltlastele ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, hetkel õpib TTG x klassis ning töötab x. Vangistuse ajal on süüdimõistetut materiaalselt toetanud ka vanemad. Vestlustel on süüdimõistetu avameelne, väljendab soovi elada edaspidiselt seaduskuulekalt ning väärtustab perekonda ja hobisid. Süüdimõistetu tunnistab, et tema varasem elustiil on olnud riskiv ja mõtlematu ning tema suhtlusringi kuulusid vabaduses kriminaalse mõtlemisega isikud, kuid väidetavalt ta nendega enam ei suhtle. Narkootikumide vahendamisega ühiskonnale tekitatud kahjust ei ole süüdimõistetu täielikult aru saanud. Ta ise tarvitas vabaduses narkootikume igapäevaselt süstimise teel, kuid väidetavalt on motiveeritud neist loobuma ning tegema selle nimel koostööd ametnikega ja osalema sotsiaalprogrammides. Tema suhtumine ametnikesse ja ühiskonda on positiivne. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 30%. Kriminaalhooldusametnik ei toeta Priit Uibopuu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et Priit Uibopuu lähisuhtevõrgustikku kuuluvad tema ema, isa ja noorem vend, kelle juurde on tal võimalik vabanedes ka elama asuda. Priit Uibopuu vabanemise järgses elukohas on täidetud elektroonilise valveseadme paigaldamise tingimused ja olemas on korteri omaniku (süüdimõistetu ema) nõusolek, teiste korteris elavate täisealiste isikute (süüdimõistetu isa ja venna) kirjalikku nõusolekut ei ole kriminaalhooldajal saada olnud võimalik, kuid korteri omaniku väitel on ka teiste isikute suuline nõusolek olemas. Süüdimõistetu ema sõnul puudub neil kindlus, et süüdimõistetu oma käitumist vabanedes muudab, lõpetab suhtlemise endiste kuriteokaaslastega ega pane toime uusi kuritegusid. Vabanedes puudub süüdimõistetul kindel töökoht ning varasemast ajast on tal vaid lühiajalised töökogemused, peamiselt elatus süüdimõistetu x müügist. Süüdimõistetu suhtes on täitmisel suures summas rahalisi nõudeid. Varasemal katseajal pani süüdimõistetu toime mitu väärtegu, sealhulgas narkootikumidega seotud väärteod ning käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on samuti toime pandud katseajal. Katseaja kestel esitas süüdimõistetu kriminaalhooldusametnikule korduvalt valeandmeid oma elukorralduse kohta ning eitas suhtlemist kriminaalkorras karistatud isikutega. Priit Uibopuu kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Kinnipeetava sõnul olid tema varasemad õigusrikkumised seotud nooruse rumalusega ning sooviga kiirelt rikastuda. Vabanemisel asuks ta elama vanemate ja venna juurde ning eeldatavasti on tal võimalus asuda tööle x õmblejaks, millist tööd ta ka kinnipidamise ajal on teinud. .
lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Priit Uibopuu ära kandnud enam kui poole temale mõistetud 6 aasta 3 kuu 6 päeva pikkusest karistusajast ja ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on
lg 2 p-st 1 tulenev alus Priit Uibopuu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus hindab positiivseks, et Priit Uibopuu on kinnipidamiskohas läbinud sotsiaalprogramme, töötab ning omandab ka põhiharidust. Tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipidamise ajal. Samuti on tal olemas lähedased, kes teda toetavad ning vabaduses kindel elukoht. Samas aga on küsitav see, kas süüdimõistetu elektroonilise valve alla vabastamisel oleks olemas kõigi samas elukohas elavate isikute nõusolekud. Elukoha omaniku sõnul on nõusolekud olemas, kuid kirjalikku kinnitust ei ole kriminaalhooldajal selle kohta saada olnud võimalik, mis aga seadusest tulenevalt on vajalik. Priit Uibopuu on varasemalt kriminaalkorras karistatud mitmel korral. Ta on reaalset vangistust kandnud ning sellest tingimisi ennetähtaegselt vabanenud, kuid katseajal pani ta toime mitmeid õigusrikkumisi, sealhulgas narkootikumidega seotud ja käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et katseajal ei teinud süüdimõistetu kriminaalhooldajaga avameelselt koostööd, vaid varjas oma õigusrikkumisi, eitas suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega ning esitas valeandmeid oma tööalase tegevuse kohta. Eeltoodust nähtub, et varasemalt mõistetud karistus ja tingimuslik vabastus ei avaldanud süüdimõistetule piisavat mõju ning hoolimata temale antud võimalustest ennast vabaduses positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada jätkas süüdimõistetu õigusvastast tegevust. Seega ei õigustanud Priit Uibopuu usaldust, mis talle kohus eelmise ennetähtaegse vabastamisega kaasnevalt üles näitas. Kuna süüdimõistetu varasemad süüteod on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning vabanedes puudub süüdimõistetul kindel garanteeritud töökoht, siis on süüdimõistetu vabastamisel reaalne oht, et ta võib rahaliste vahendite hankimise eesmärgil jätkata kuritegude toimepanemist. Kuna karistusregistri väljavõtte kohaselt on süüdimõistetul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamisega kokkupuuteid juba 2003.a alates ning enne vangistust tarvitas süüdimõistetu narkootikume süstimise teel igapäevaselt, siis on põhjendatud kahtlus, kas isik suudab vabaduses hoiduda narkootiliste ainete tarvitamisest. Karistuse kandmist jätkates on süüdimõistetul võimalus lõpetada alustatud 9.klass ja omandada põhiharidus, mis annaks talle hiljem vabaduses paremad võimalused asuda edasi eriala omandama või leida tööalast rakendust. Kohus leiab, et Priit UIbopuu poolt käesolevaks ajaks ärakantud vangistus ei ole olnud piisav arvestades tema poolt toimepandud kuritegude raskust ja liitkaristust. Samuti oleks käesoleval hetkel temale määratav katseaeg äärmiselt pikk, mille positiivsesse läbimisse, arvestades Priit Uibopuu varasemat elukäiku, puudub kohtul kindel veendumus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal võimalik ega põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu Priit Uibopuu (IK 38312272750) temale Tartu Maakohtu 29.jaanuari 2009.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KrMS § 180 alusel välja mõista Priit Uibopuult riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kolmkümmend kaheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.