Obsah (4)

§ 422§ 18§ 56§ 57

1 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2011, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-11045 (09240101271) Kohtunik Heli Väinaste Koh

§ 422

lg 1 järgi Süüdistatav SERGEI VOLKOV, isikukood 38707250241, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld, Gennadi Müürsepp Kaitsja RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada SERGEI VOLKOV

§ 422lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld Sergei Volkovi suhtes tühistada kohtuotsuse täitmisele pööramisel. 2 Sergei Volkovi karistuse kandmise alguseks lugeda tema vanglasse saabumise aeg. Kannatanu E R tsiviilhagi summas 8105.41 (126 822.17 krooni) eurot rahuldada osaliselt. Välja mõista Sergei Volkovilt 6350,67 (99 366.40 krooni) eurot E R (arvelduskonto nr xxxx SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Sergei Volkovilt menetluskuluna sundraha 417,03 (nelisada seitseteist eurot ja 03 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Sergei Volkovilt menetluskuluna ekspertiisitasud 1693,66 (üks tuhat kuussada üheksakümmend kolm eurot ja 66 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista Sergei Volkovilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud 19,22 (üheksateist eurot ja 22 senti) eurot riigituludesse. Sergei Volkovil tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. veebruarist 2011 (seega hiljemalt
3. veebruariks 2011). Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates
4. märtsist
5. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates
6. märtsist
7. SÜÜDISTUS Sergei Volkov on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 30.03.2009 kella 15.50 ajal, olles joobeseisundis, kehtiva mootorsõiduki juhiloata, juhtis turvavööta kinnitamata olekus xxxx vallas xxxx maantee xxxx. kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, kaotas ebaõigelt valitud ja teeoludele mittevastava sõidukiiruse tõttu sõiduauto juhitavuse, paiskus sõiduautoga vastassuunavööndisse ja põrkas kokku vastusõitva E R poolt juhitava sõiduautoga xxxx registreerimismärgiga xxxx, põhjustades liiklusõnnetusega sõiduauto xxxx juhile E R eluga kokkusobimatud vigastused: südame rebendi, verevalumid peaaju kelmete alla ja vatsakestesse ning hulgalised skeletiluude murrud – mis põhjustasid E R surma ning sõiduautos xxxx viibinud turvavööga kinnitamata A V raske tervisekahjustuse – peaajupõrutuse, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, koljupõhimiku murru eesmises koljuaugus, lülisamba I kaelalüli tagumise lülikaare murru vasakul, telglülisamba (II kaelalüli) murru ulatusega paremale lateraalmassi ja verevalumid näos ning sõiduautos xxxx viibinud J V, S D ning J K , kes kõik olid turvavööga kinnitamata, tervisekahjustusi. 3 Seega Sergei Volkov, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ja omamata mootorsõiduki kehtivat juhiluba ning rikkudes mootorsõiduki juhina Liikluseeskirja § 68 p 5, § 76 p 1 ja 3 ning § 123 nõudeid, millega põhjustas liiklusõnnetuse ja ühe kannatanu surma ning ühele kannatanule raske tervisekahjustuse, pani toime

§ 422lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTULIKUL UURIMISEL TUVASTATUD FAKTID Süüdistatav Sergei Volkov tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Sergei Volkovi ütlustest nähtub, et 29.03.2009 olid nad kõik viiekesi tuttava A A juures, tema suvilas 15 km enne xxxx, suvila peremehe

1. sünnipäeva tähistamas. Sergei Volkovi sõnul tarvitas ta seal küllaltki palju alkoholi, minnes kella 5 ajal hommikul magama. Peale lõunat sõitma hakates istus oma sõiduauto xxxx rooli J K, tema istus juhi kõrvale, teised olid tagaistmel. Sergei Volkovi väitel sõitis J K suvilast kuni xxxx maanteeni ja mööda seda veel umbes 5-7 km, kokku võib-olla 10 kilomeetrit. Tee oli väga libe ja auto kogu aeg libises. Kuna J K on vähe sõidukogemusi ja tal hakkas hirm sõitmise ees, siis viimane palus, et ta sõidaks trassini, et sealt edasi sõidab ta ise. Sergei Volkov tunnistas, et tal on sõidukogemus suurem, hommikul ta pead ei parandanud, mistõttu ta istus rooli, et sõita xxxx maanteeni. Tee oli jäine, libe ja ta sõitis 60-70 km/h, nii nagu märgid lubasid, lubatud sõidukiirust ületamata. Sergei Volkov täpsustas, et asfalt oli väljas rataste alt, tee servades oli jää. Sergei Volkovi väitel ei olnud tal endal turvavöö kinnitatud, sest sõita oli umbes 3 kilomeetrit ja siis nad oleksid kohad tagasi vahetanud. Ta ei kontrollinud, kas teistel olid turvavööd kinnitatud. xxxx maanteel liiklust praktiliselt ei olnud, üksikud autod sõitsid. Viimane mida Sergei Volkov mäletas, on vastusõitva auto tuled, mis paistsid otse silma. Talle ei tulnud meelde, kas ta enne tulede märkamist pidurdas või mitte, kuid ta püüdis vältida avariid. Kõik juhtus väga kiiresti ja ta ärkas alles haiglas. Süüdistatava Sergei Volkovi väitel olid tal algaja juhi load ja kuni selle momendini juhtimise kogemust peaaegu 2 aastat. Avarii momendil ei olnud tal juhtimise õigust, sest load olid ära võetud alkoholijoobes sõitmise eest. Sergei Volkov võttis omaks selle, et ta oli narkootikume tarvitanud, sest umbes nädal aega enne seda sündmust suitsetasid nad marihuaanat. Sergei Volkovi väitel sai ta ise väga tõsiselt kannatada. Sergei Volkovi sõnul on tema isa kannatanu E R hüvitanud 2-l korral 5000 krooni, kokku 10 000 krooni. Kannatanu J K kinnitas kohtuistungil, et Sergei Volkov on tema sõber. J K tunnistas, et tema oli sõiduauto xxxx omanik, Sergei Volkov auto kasutaja. J K andis Sergei Volkoviga analoogseid ütlusi, lisades, et kui ta sõitma hakkas, siis oli veel valge aeg. Tee oli lumine ja väga libe, mistõttu auto kaldus kogu aeg kuhugi poole. Kiirus ei olnud mitte rohkem kui 50 km/h. J K kinnitas, et kuna tal on väike juhtimise kogemus, siis tal oli hirm sõita. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus prokuröri taotlusel J K kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütluste avaldamise. J K on kohtueelses menetluses kannatanuna (I kd, tl 32) öelnud, et „Umbes 15:30 paiku hakkasime A A juurest xxxx sõitma xxxx poole. xxxx roolis istus Sergei Volkov, kõrvalistmele istus S D, juhi taha istusin mina, minu kõrvale istus A V ning tema kõrvale istus J V“. J K sõnul on ta ütlusi andnud 2 korda ning haiglas ütlusi andes oli ta šokiseisundis, kuid teist korda xxxx ütlusi andes uurija täpsustas seda momenti, et kas tema istus algul rooli ja pärast Sergei Volkov. J K väitel oli tema auto tehniliselt korras. Kui Sergei Volkov rooli istus, oli veel valge aeg. Tema istus tagaistmele Sergei Volkovi taha, kinnitamata turvavööd. Kui Sergei Volkov rooli istus, siis kiirus natukene tõusis. J K ütlustest nähtub, et vastusõitvat autot nägi ta siis, kui see oli veel kaugel. Viimane, mida J K mäletas, oli see, et nende auto hakkas kalduma kuidagi paremale metsa poole. J K oma sõnul teadis, et 4 Sergei Volkovil ei ole juhtimise õigust. J K tunnistas, et tal olid sinikad, verevalumid ja põrutused ning ta viidi haiglasse. J K avaldas, et tal ei ole mingeid nõudmisi Sergei Volkovi vastu. Kannatanu A V kinnitas kohtuistungil, et Sergei Volkov on tema vend. A V andis Sergei Volkoviga analoogseid ütlusi, lisades, et tema istus tagaistmel, kus turvavööd olid kõigil kinnitamata. A V sõnul tundus kogu sõidu ajal, et tee oli libe, sest auto nagu kaldus kuhugi poole, sirgelt ei sõitnud. A V hinnangul oleks Sergei Volkov, kes sõitis natukene kiiremini kui J K, pidanud kiirust vähendama. Tema ei saanud üldse aru avarii momendist. A V sõnul sai tema rasked kehavigastused. Mingeid materiaalseid nõudmisi tal Sergei Volkovi vastu ei ole. Kannatanu S D kinnitas kohtuistungil, et Sergei Volkov on tema sõber. S D sõnul oli veel valge, kui nad hakkasid sõiduautoga xxxx, mille roolis oli J K, ära sõitma. Algul oli ta istunud taha. Seda S D ei mäleta, kuidas ta pärast peatust ja juhtide vahetust tagaistmelt ette juhi kõrvale istus. S D avaldas, et õnnetusest ei tea ta midagi, sest ta oli väga purjus. Mingeid nõudmisi tal Sergei Volkovi vastu ei ole. Kannatanu J V kinnitas kohtuistungil, et Sergei Volkov on tema onupoeg. J V ütlustest nähtub, et sõitu alustades istus rooli J K, kes sõitis teeni võib-olla 2 kilomeetrit ja sealt edasi. Talle tundus, et ta istus juhi taga. Seda, millal juhid vahetusid, J V ei mäletanud. Mäletas, et S D olevat pandud ette istuma sellepärast, et ta teisi ei segaks. Vastutulevat autot ta ei näinud, õnnetuse hetke ei mäleta. Mingeid materiaalseid nõudmisi tal Sergei Volkovi vastu ei ole. Kannatanu E R kinnitas kohtuistungil, et E R oli tema isa. E R sõnul oli ta samal päeval sõitnud xxxx, kui ema teatas talle juhtunust telefoni teel ja ta sõitis samal õhtul viimase laevaga koju tagasi. Vend elab xxxx ja pidi tulema sealt. E R väitel on tema tsiviilhagi 126 822.17 krooni, kogu nõue on dokumentaalselt tõendatud. E R avaldas, et on telefoni teel suhelnud Sergei Volkovi isaga, kes on teinud 2 5000 kroonist ülekannet, kokku 10 000 krooni. Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 30.03.2009, sinna juurde kuuluvad fototabelid ja skeem (I kd, tl 3-23). Sündmuskoht asub xxxx vallas xxxx mnt xxxx km-l. Sündmuskohal ilm selge. Sõidutee katteks märg püsikate. Vahetult enne sündmuskohta lauge vasak kurv. Sündmuskohal lubatud sõidukiirus 90 km/h. Sündmuskohal teostatud sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (omanik J K), mida juhtis Sergei Volkov, vaatlus ja sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx (omanik Ü M), mida juhtis E R, vaatlus. Sõiduauto xxxx täielikult deformeerunud, sõiduautol xxxx deformeerunud esiosa, vasak külg. - surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 123 15.04.2009 (I kd, tl 49, 55-58). Kohtuarst-ekspert Marat Jeržanov andis arvamuse, et E R surma põhjuseks on eluga kokkusobimatud vigastused, täpsemalt südame rebend, verevalumid peaaju kelmete alla ja vatsakestesse, hulgalised skeletiluude murrud. Kõik E R surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel tugevajõulisest löögist ja surumisest sõiduauto salongi väljaulatuvate osade vastu liiklusõnnetuse hetkel. Need vigastused koosvõetuna ei ole eluga kokkusobivad. E R surm saabus momentaalselt peale vigastuste saamist, seega on alust arvata, et surma saabumise aeg vastab autoavarii ajale, st. vastavalt eelandmetele 30.03.09 kell 15:
2. E R surnukeha vere ja uriini kohtukeemilisel uuringul ei leitud veres etüülalkoholi. - liiklustehnilise (autotehnilise) ekspertiisi akt nr LA-97-09/1450 04.05.2009 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (I kd, 62-73). Ekspert Hillar Valk andis arvamuse, et sõidukil 5 xxxx registreerimismärgiga xxxx esinevad ülisuured vigastused. Uuritaval sõidukil ei avastatud rikketunnuseid, mis võisid mõjutada sõiduki juhitavust. Ülisuurte vigastuste tõttu ei ole võimalik kõiki sõlmi uurida s.h. 1 rehv, ratta laagrid, pidurisüsteem jms., kuid taoliste rikete esinemine ei ole tõenäoline. Mistahes tunnused selle kohta, et sõiduki turvavööd oleks olnud kasutuses kokkupõrke hetkel, puuduvad. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 43 15.06.2009 (I kd, tl 109-111). Kohtuarst-ekspert Ilona Drikkit andis arvamuse, et ekspertiisiks esitatud ravidokumentide andmetel esinesid A V peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus, lülisamba I kaealalüli tagumise lülikaare murd vasakul, telglülisamba (II kaelalüli) murd ulatusega paremale lateraalmassi ja verevalumid näol. Vigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. A V esinenud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 44 15.06.2009 (I kd, tl 150-152). Kohtuarst-ekspert Ilona Drikkit andis arvamuse, et J V vigastused võivad olla saadud ekspertiisimääruses kirjeldatud viisil liiklusõnnetuse käigus, kuid need ei ole eluohtlikud. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 47 19.05.2009 (I kd, tl 191-193). Kohtuarst-ekspert Tanel Vaas andis arvamuse, et S V vigastused on saadud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 30.03.
3. Sergei Volkovil esinenud II kaelalüli murd põhjustab eluohtliku tervisekahjustuse. Ekspertiisiks esitatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla Kesklabori analüüside vastuselehe, väljastatud 31.03.2009 kell 13:19:54, andmetel leiti Sergei Volkovilt xxxx Haiglas 30.03.2009 kell 16:30 võetud vereproovist, mis saabus laborisse 31.03.2009 kell 13:16:47, 1,78 g/l etanooli, mis tavaliselt vastab keskmisele alkohoolsele joobele. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi toksikoloogilise uuringu nr 72T/31.03.2009 andmetel leiti Sergei Volkovilt 30.03.2009 kell 19:45 võetud uriiniproovist 08.04.2009 teostatud uuringul tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH). - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 46 15.05.2009 (I kd, tl 226-228). Kohtuarst-ekspert Tanel Vaas andis arvamuse, et S D vigastused on saadud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel, võimalik, et määruses näidatud ajal ja viisil – 30.03.
4. S D esinenud vigastused ei ole eluohtlikud. - koopiad Swedbanki maksekorraldustest 04.05.2009 ja 05.06.2009 (II kd, tl 28-29), millest nähtub, et G V on kummalgi päeval üle kandnud E R 5000 krooni. - liiklusekspertiisi (liiklustehnilise ekspertiisi) akt nr LL-205-09/3531 29.10.2009 ning sinna juurde kuuluv skeem (II kd, tl 37-41). Ekspert Lembit Teesalu andis arvamuse, et sõiduautode zzzz reg märk xxxx ja xxxx reg märk xxxx liikumiskiirusi ei ole võimalik määrata. Sõiduautode xxxx reg märk xxxx ja xxxx reg märk xxxx kokkupõrge toimus sõiduauto xxxx suunavööndis, olukorras, kus sõiduauto xxxx oli külglibisemises. - rahvastikuregistri väljavõte (II kd, tl 51), millest nähtub, et Eesti Riiklik Autoregistrikeskus on Sergei Volkovile väljastanud juhiloa, mis on kehtiv 01.02.2007 – 01.02.
5. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava Sergei Volkovi süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks nii tema enda ütlustega, kannatanute ütlustega kui ka kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõenditega. Toimepandu on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud.

§ 422

lg 1 näeb ette vastutuse mootor-, õhu- või veesõiduki või trammi või raudteeveeremi juhi poolt liiklus- või käitusnõuete rikkumise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm. 6 Koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad koosseisus loetletud sõidukite liiklus- ja käitusnõuded. Sergei Volkovile heidetakse ette seda, et juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ja omamata mootorsõiduki kehtivat juhiluba, rikkus ta mootorsõiduki juhina Liikluseeskirja § 68 p 5, § 76 p 1 ja 3 ning § 123 nõudeid. Liikluseeskirja § 68 p 5 kohaselt on juht kohustatud sõidukis, millel on turvavööd, olema turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. Süüdistatava Sergei Volkovi ütlustest, aga ka kannatanute J K ja A V ütlustest, samuti liiklustehnilise (autotehnilise) ekspertiisi aktis nr LA-97-09/1450 04.05.2009 sisalduvast eksperdiarvamusest nähtub, et sõiduki turvavööd ei olnud kasutuses kokkupõrke hetkel. Liikluseeskirja § 76 p 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt „Liiklusseaduse“ § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Sama § p 3 kohaselt ei tohi juht olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. Süüdistatava Sergei Volkovi ütlustega on tõendatud, et ta tarvitas sünnipäeval küllaltki palju alkoholi, minnes kella 5 ajal hommikul magama. Sergei Volkov oma sõnul hommikul pead ei parandanud ja istus autorooli, samas veendumata selles, et ta on kaine. Sergei Volkov tunnistas ka narkootikumide tarvitamist, kinnitades, et umbes nädal aega enne seda sündmust suitsetasid nad marihuaanat. See, et Sergei Volkov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis on tõendatud lisaks veel isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 47 19.05.2009 sisalduva eksperdiarvamusega, millest nähtub, et Sergei Volkovilt võetud vereproovist leiti 1,78 g/l etanooli, mis tavaliselt vastab keskmisele alkohoolsele joobele ja uriiniproovist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti karboksütetrahüdrokannabinooli (THC-COOH). Liikluseeskirja § 123 kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt oli sõidutee katteks märg püsikate ja sündmuskohal lubatud sõidukiirus 90 km/h. Liiklusekspertiisi (liiklustehnilise ekspertiisi) aktis nr LL-205-09/3531 29.10.2009 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt sõiduautode xxxx reg märk xxxx ja xxxx reg märk xxxx liikumiskiirusi ei olnud võimalik määrata. Sõiduautode xxxx reg märk xxxx ja xxxx reg märk xxxx kokkupõrge toimus sõiduauto xxxx suunavööndis, olukorras, kus sõiduauto xxxx oli külglibisemises. Liiklustehnilise (autotehnilise) ekspertiisi aktis nr LA-97-09/1450 04.05.2009 sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt ei avastatud sõidukil xxxx registreerimismärgiga xxxx rikketunnuseid, mis võisid mõjutada sõiduki juhitavust. Eeltoodu on kooskõlas süüdistatava Sergei Volkovi ütlustega, samuti kannatanute J K ja A V ütlustega, et tee oli libe, mistõttu oleks tulnud sõidukiirust vähendada, mitte hakata sõitma veel kiiremini kui algul sõitis J K, kes juhtimise üksnes sellel põhjusel Sergei Volkovile üle andis. Süüdistatav Sergei Volkov ei omanud kehtivat juhiluba, sest rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on Eesti Riiklik Autoregistrikeskus Sergei Volkovile väljastanud juhiloa, mis on kehtiv 01.02.2007 – 01.02.2009. 7 Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 123 15.04.2009 sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et E R surma põhjuseks olid eluga kokkusobimatud vigastused, täpsemalt südame rebend, verevalumid peaaju kelmete alla ja vatsakestesse, hulgalised skeletiluude murrud. Kõik E R surnukehal sedastatud vigastused on elupuhused ning tekkisid üheaegselt kõva tömbi eseme (esemete) toimel tugevajõulisest löögist ja surumisest sõiduauto salongi väljaulatuvate osade vastu liiklusõnnetuse hetkel. Need vigastused koosvõetuna ei ole eluga kokkusobivad. E R surm saabus momentaalselt peale vigastuste saamist, seega on alust arvata, et surma saabumise aeg vastab autoavarii ajale, st. vastavalt eelandmetele 30.03.09 kell 15:50. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 43 15.06.2009 sisalduva eksperdiarvamusega on tõendatud, et A V esinesid peaajupõrutus, traumaatiline ämblikvõrkkestaalune verevalum, koljupõhimiku murd eesmises koljuaugus, lülisamba I kaealalüli tagumise lülikaare murd vasakul, telglülisamba (II kaelalüli) murd ulatusega paremale lateraalmassi ja verevalumid näol. Vigastused võivad olla saadud liiklusõnnetuse käigus tömbi vägivalla toimel. A V esinenud vigastused põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Asjaolu, et liiklusõnnetuse tagajärjel said terviskahjustusi ka kannatanud J K, S D ja J V, on tõendatud J K ütlustega, isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 46 15.05.2009 sisalduva eksperdiarvamusega, et S D esinenud vigastused ei ole eluohtlikud ja isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 44 15.06.2009 sisalduva eksperdiarvamusega, et J V vigastused ei ole eluohtlikud. Kohus leiab, et süüdistatava Sergei Volkovi käitumises esinevad

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed tunnused ja subjektiivsed tunnused, sest Sergei Volkov rikkus tahtlikult liiklusnõudeid, millega põhjustas ettevaatamatusest ühe inimese surma, ühele inimesele raske tervisekahjustuse ning veel kolmele inimesele tervisekahjustuse, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

§ 18lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.

Kohus leiab, et Sergei Volkov pani nimetatud kuriteo toime kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Süüdistatav Sergei Volkov pani toime

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mis näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Sergei Volkovi karistust kergendavad süü tunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus (

§ 57

lg 1 p 3) ning tekitatud kahju osaline vabatahtlik hüvitamine (

§ 57

lg 1 p 2),

§-s 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavat Sergei Volkovit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal tuleb lugeda süüdistatavat Sergei Volkovit isikuks, keda ei ole ka väärteokorras karistatud, sest viimase talle määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta (karistusandmete kustutamise tähtaeg oli 04.05.2010). Samas sellel ajal, kui süüdistatav Sergei Volkov

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime pani, oli teda 2-l korral 8 väärteokorras karistatud. Põhja Politseiprefektuuri otsusega 07.04.2008 oli talle määratud karistus Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi (väärtegu oli toime pandud 15.03.2008) ja Põhja Politseiprefektuuri otsusega 25.11.2008 oli talle määratud karistus Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi (väärtegu oli toime pandud 27.10.2008). Viimati nimetatud väärteo eest määrati Sergei Volkovile karistuseks rahatrahv 12 000 krooni ühes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Eeltoodust järeldub, et süüdistatav Sergei Volkov on varemgi juhtinud mootorsõidukit, olles joobeseisundis.

§ 422

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette üksnes vangistus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, mitme LE nõude tahtlikku rikkumist, sealhulgas kuriteo toimepanemist joobeseisundis ja seda, et liiklusõnnetusega põhjustati raskeim võimalik tagajärg ühe inimese surm ja teisele inimesele raske tervisekahjustus, lisaks veel kolmele inimesele terviskahjustusi, on süüdistatava Sergei Volkovi süü suur, kaaludes üles karistust kergendavad asjaolud. Sellest tulenevalt ei näe kohus vajadust hakata vaagima süüdistatava Sergei Volkovi karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatavat Sergei Volkovit tuleb karistada vangistusega, mis on väiksem ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast. Kannatanu E R on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 8105,41 eurot (126 822.17 krooni). Tema tsiviilhagi vastavalt kohtueelses menetluses esitatud dokumentaalsetele tõenditele (II kd, tel 5-21) koosneb venna E E sõidukuludest kokku summas 41 522 krooni ja saamata jäänud töötasust summas 48 484.80 krooni, tema sõidukulust summas 1000 krooni ja saamata jäänud töötasust summas 20 000 krooni, matusekuludest kokku summas 22 439.37 krooni ja notaritasust summas 3376 krooni. Sellest on süüdistatava Sergei Volkovi isa G V hüvitanud 10 000 krooni, hüvitamata on 8105,41 eurot (126 822.17 krooni). Süüdistatav Sergei Volkov võttis kohtuistungil hagi õigeks. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama § lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuse tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama § lg 2 sätestab, et matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus leiab, et kannatanu E R tsiviilhagi summas 8105,41 eurot (126 822.17 krooni) kuulub rahuldamisele osaliselt summas 6350,67 eurot (99 366.40 krooni), sest venna E E saamata 9 jäänud töötasu vastavalt dokumentaalsetele tõenditele (II kd, tl 55-57) on tegelikult 1344 eurot (21 029.03 krooni). Seoses süüdimõistva kohtuotsusega kuulub süüdistatavalt Sergei Volkovilt väljamõistmisele sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Alates 01.01.2011 on kehtestatud töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Samuti kuuluvad süüdistatavalt Sergei Volkovilt väljamõistmisele menetluskulud, millisteks on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasud ja KrMS § 224 lg 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimikute materjalidest koopiate tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Tea Toming Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2011.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Tea Toming