lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
MS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.
lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
lg 2 järgi tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse ravikulud puuduvad, samuti puudub vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Kannatanu H. O. suri sündmuskohal. Kriminaalasjas on kannatanuks H. O. poeg H. O. , kelle ütluste ja esitatud volikirja (tl 146) kohaselt esindab ta ka õde A. O. ja isa. Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks 1. Kannatanu poolt matusekulude kandmisest tulenev varaline nõue on 1569,67 eurot ja see on kirstu koos kaunistustega osaline maksumus, mida kindlustus ei hüvitanud. xxxx xxxxxxxxxxx xx 30.09.2010.a. teate (tl 71) ja kannatanu H. O. ütlustega on tõendatud, et xxxx xxxxxxxxxxx xx hüvitas hukkunu H. O. matmisega seotud kulu summas 22 551,06 krooni. 11 198,06 krooni kindlustushüvitist maksti H. O. arvelduskontole ja 11 353,00 krooni A. O. poolt esitatud arvelduskontodele. Teates osundatakse, et vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 32 lg 2 kuuluvad surmaga lõppenud liiklusõnnetusest hüvitamisele kõik otseselt hukkunu matmisega seotud mõistlikud kulud ja selgitatakse, et puusärgile tehtud kulutused koos kaunistustega summas 31 560 krooni ei ole liikluskindlustuse seaduse § 32 lg 2 tähenduses mõistlikud. Lõuna-Eesti piires on puusärgi keskmiseks hinnaks koos kaunistuste ja kohaletoimetamisega 7000 krooni. Eeltooduga on tõendatud, et xxxx xxxxxxxxxxx xx poolt jäeti hüvitamata H. O. puusärgile koos kaunistustega tehtud kulutused 24 560 krooni s.o 1569,67 euro suuruses summas, mille osas kannatanu H. O. on esitanud tsiviilhagi. H. O. selgitas, et H. O. kirst oli valmistatud xxx xxxxxxxxxx xx poolt, kes üldjuhul kirstude valmistamisega ei tegele, vaid teeb seda ainult eritellimusel. Kirst oli tehtud väärispuidust – mustast lepast, maksmine toimus õe poolt osade kaupa. Valmistavad kirste ainult tellimusel ja seetõttu on ka kirstu omahind kallim. Hageja esitas kohtule kassa sissetuleku orderid (tl 147, 148), millest nähtub, et A. O. on tasunud arve 30/27.08.2010 alusel xxx xxxxxxxxxx xx-le 27.augustil 2010.a. 15 780 19
lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kohus leiab, et kirstu maksumuse - 31 560 krooni s.o 2071,05 euro näol ei ole tegemist mõistliku matusekuluga ka
Samas ei ole kohtul alust kahelda selles, et omaksed tellisid ja xxx xxxxxxxxxx xx valmistas osaühingu juhatuse liikmele H. O. väärispuidust kirstu. Kohtu poolt kriminaalasja materjalide juurde võetud xx xxxxx xxxxxx (osaühing valmistab kirste kogu Lõuna-Eestile) hinnakirjast nähtub, et täispuidust (tamm) valmistatud kõige kallima puusärgi hind eurodes koos käibemaksuga on alates 01.04.2011.aastast 544,60 eurot (8521,14 krooni). Kuna xx xxxxx xxxxxx on kirstude hulgimüüja, peab kohus usutavaks, et xxx xxxxxxxxxx xx poolt valmistatud kirstu omahind on suurem. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus H. O. matustega seotud kuludest tuleneva nõude osaliselt, 127,83 euro (2000 krooni) suuruses summas. 2. Kannatanu poolt seoses H. O. juhitud sõidukis xxxxxx xxxxx registreerimismärgiga xxx xxx viibinud H. O. poolt soetatud ühe kuu vanuse lühikesekarvalise taksikoera liiklusõnnetuse tagajärjel hukkumisest tulenev varaline nõue on 159,78 eurot. Kannatanu H. O. selgitas, et liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunud lühikesekarvalise taksikoerakutsika, nimega Ruudi, kes oli perekonna liige, maksumuse - 2500 krooni (159,78 eurot) ütles ema. Tegemist ei olnud paberitega koeraga, aga koer ei olnud ostetud maakohast. Sellist hinda tõendavad ka firmad, kes tegelevad koerte kasvatamisega. Dokumenti koera ostmise kohta ei ole, aga me ei ela iga päev selle mõttega, et peame homme hakkama igat asja tõendama. Kaitsja vaidleb nõudele vastu, leides, et paberiteta taksikoera kohta ei ole nimetatud hind usutav. Fakt, et liiklusõnnetuses osalenud H. O. juhitud sõidukis hukkus koer, on kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendatud. TsMS § 233 lg 1 ja
lg 6 kohaselt on kohtu pädevuses hinnata antud juhtumil sellise vaidluse tõttu kahju suurust oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kohus on seisukohal, et kannatanu nõude suurus on mõistlik ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. 3. Kannatanu on esitanud varalise nõude temale kui xx xxx xxxxxxxxxx juhatuse liikmele põhjustatud kahju, mis seisnes selles, et xx xxx xxxxxxxxxx pidi leidma täiendavaid rahalisi vahendeid, et tellitud ja kohaletoimetatud kauba – lillede eest, mis jäid xxxxxxxxxxx alevikus asuvas H. O. peetavas lillepoes seoses H. O. hukkumisega liiklusõnnetuses, müümata, tasumiseks kokku 1266,24 euro hüvitamiseks. Hageja on esitanud kohtule xxxxxxx xxxxx xx poolt xxx xxxxxxxxxx xx-le esitatud arve- 20
lg 1,2 ,
, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ja
lg 1 p 1, mille kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega, välja H. O. kasuks 287, 61 eurot. Tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks Kannatanu H. O. suuruses summas. on esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks 30 000 euro Isiku surma põhjustamisest tingitud kahju hüvitamise nõudeid on reguleeritud lähemalt
§-s 129 ja § 134 lg-s 3. Kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele
Seega eeldatakse
lg 3 mõttes.
lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuses nr 3-2-2-19-08 on märgitud, et Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. H. O. ütluste kohaselt ei elanud nad emaga küll ühes majas, aga elasid ühe krundi peal ja suhtlesid igapäevaselt. H. O. oli ema suure tähega. Ema tähendas perekonnaliikmetele ja kogu xxxxxxxxxxx palju, oli kõike ühendav jõud, tohutult tegutsev inimene, kelle tegemistest sõltus palju. Ta pidas xxxxxxxxxxx väikest lillepoodi, mis töötas põhimõtteliselt ilma kasumita, kuid see oli xxxxxxxxxxx vajalik. Ema oli xxx xxxxxxxxxx xx juhatuse liige. Ta oli olulisel kohal, tegev ka paberimajanduses ja muudes töödes. Peale juhtunut olid nad sunnitud kaupluse sulgema märksõnaga ajutiselt, tulevik oli teadmata. Sel ajal lisaks hingelise kaotusega tegelemisega olid sunnitud tegelema ka majanduslike kaotustega, mille tõi kaasa järsk lillepoe sulgemine.
lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et hagejale oleks tekitatud kehavigastusi või kahjustatud tema tervist. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-19-08 punktis 17 loetakse
lg 3 mõttes erandlikeks asjaoludeks muuhulgas kahju tekitamise erilised asjaolud, nt kannatanule kahju tekitamise tahtluse olemasolu kahju tekitajal koostoimes lähedaste üleelamistega. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuse nr 3-1-1-57-10 punktis 25.2 leidnud, et psüühikahäire hukkunule lähedasel isikul võib olla vaadeldav üleelamisena ning kui see on tekkinud poja surma tõttu, siis tuleb muude tingimuste täidetavuse korral eeldada, et
Kohtule ei ole esitatud objektiivseid tõendeid selle kohta, et H. O. surma tagajärjel oleks kahjustatud tema omaste – abikaasa, tütre või kriminaalasjas kannatanuks tunnistatud H. O. tervis. 22
O. kasuks mittevaralise kahju 6500 euro suuruses summas. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 5, 9, 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel kuuluvad Tõnu Rästalt sissenõudmisele kriminaalmenetluse kulud alljärgnevalt : kriminaalasjas teostatud surnu kohtuarstliku ekspertiisi koos lisauuringutega maksumus 4080 krooni ( tl 27) s.o 260,76 eurot ning liiklustehnilise ekspertiisi maksumus 7161 krooni (tl 55) s.o 457,67 eurot, seega riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu kokku 718,43 eurot; kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 7 krooni (tl 94) s.o 0,45 eurot ja saatekulu 30,50 krooni tl 95) s.o 1,95 eurot , kokku 2,40 eurot; ning teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 alampalga määras (töötasu alammäär kuus vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.09.2009.a. määruse nr 90 01.01.2011.a. jõustunud redaktsioonile on 278,02 eurot) , s.o 417,03 eurot. Kohtuistungil esindaja taotles kohtuistungil menetluskulude jätmist süüdistatava kanda. Kannatanu esindaja on kohtule esitanud xx xx xxxxxxxx poolt kannatanu H. O. esitatud arved kriminaalasjas toimunud nõustamise eest (tl 157, 158, 159), millest nähtub, et kannatanu esindaja on nõustamiseks kulutanud töötunde kokku 20,7, tunnitasu on 50 eurot, kokku 1035 eurot, milline summa nähtuvalt 23
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.